2-15-1037/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 24.märts 2015.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-15-1037 Tsiviilasi

K. P. hagi A. P. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1755 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: K. P. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx Seaduslik esindaja: S. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx; Kostja: A. P. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Perekonnaseaduse (PKS) §-de 97 p 1 ja 2, 100 lg 1 ja 4 ning 108 alusel

1. Rahuldada K. P. hagi A. P. vastu elatise väljamõistmise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. P. elatis K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks alates 22. jaanuarist 2015 kuni 31. märtsini 2015 ühekordse summana 647 (kuussada nelikümmend seitse) eurot ja 90 senti (sealhulgas elatis 2015.a. aprillikuu eest).

3. Välja mõista A. P. 01. aprillist 2015 elatis K. P. kasuks igakuiselt 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuni K. P. täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

2 (3)

4. Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja S. K. arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS selgitusega „elatisraha“ iga kuu 30. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.

5. Toimetada tagaseljaotsus kätte kostjale ja hageja esindajale.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kaja esitamine Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg

1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kostjale on hagimaterjalid 02.02.2015.a. isiklikult kätte toimetatud (tl 12).

3 (3) Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 kohaselt on töötasu alammäär 2015. aastal 390 eurot. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 22.01.2015.a. Kohus arvestab ühekordse maksena tasumisele kuuluva elatise summa – 647,90 eurot ajavahemiku 22.01.2015 kuni 31.03.2015 eest, võttes aluseks ühe kuu elatisena 195 eurot (195:31x10 + 3x195) ning arvestades, et PKS § 100 lg 4 alusel on sissenõutavaks muutunud ka aprillikuu elatise maksmise kohustus.

Kui kostja on pärast hagi esitamist elatist maksnud, kuulub tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise summast makstud elatise summa mahaarvamisele.

Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hagejal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat, seega eeldatavalt ei esine asjas ka kohtuväliseid kulusid. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak

/ allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik