3-15-324/37 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-324

Haldusasi

AS YIT Ehitus ja AS Lemminkäinen Eesti kaebus Riigihangete

vaidlustuskomisjoni

poolt

29. jaanuaril

2015

vaidlustusasjas nr 2-15/153002 tehtud otsuse ning Pärnu

Linnavalitsuse 22. detsembri 2014 korralduse nr 640

tühistamise nõuetes

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 5. märtsil 2015

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Kaebaja: AS YIT Ehitus

Esindajad: v.adv Rando Antsmäe ja v.adv. Kaido Loor

Kaebaja: AS Lemminkäinen Eesti

Esindajad: v.adv Margus Arvisto ja adv. Martin Lepp

Vastustaja: Pärnu Linnavalitsus

Esindaja: v.adv Kristina Laarmaa

Kolmas isik: OÜ Eventus Ehitus

Esindaja: v.adv Siret Siilbek

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS-i YIT Ehitus ja AS-i Lemminkäinen Eesti kaebus rahuldamata.

2. Mõista AS-ilt YIT Ehitus ja AS-ilt Lemminkäinen Eesti solidaarselt OÜ Eventus Ehitus

kasuks välja menetluskulu 4000 (neli tuhat) eurot ning muus osas jätta

menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võivad

menetlusosalised

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

hiljemalt

3. aprillil 2015 (HkMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUS

1. Pärnu Linnavalitsus (edaspidi hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihanget

„Pärnu Rannastaadioni uue tribüünihoone ehitamine ja staadioni renoveerimine“

(viitenumber 153002). Pakkumuse esitasid üheksa pakkujat. Pärnu Linnavalitsuse 16. juuli

2014 korraldusega nr 361 kvalifitseeris hankija teiste hulgas OÜ Eventus Ehitus ning

ühispakkujad AS-i YIT Ehitus ja AS-i Lemminkäinen Eesti, tunnistas nende pakkumused

vastavaks ning tunnistas edukaks OÜ Eventus Ehitus OÜ pakkumuse. Riigihangete

vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) tühistas 19. augusti 2014 otsusega hankija otsused OÜ

Eventus Ehitus kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise

kohta. Kohtumenetluses (haldusasi nr 3-14-51897) jäeti VAKO otsus muutmata.

2. Pärnu Linnavalitsuse 22. detsembri 2014 korraldusega nr 640 kvalifitseeris hankija uuesti

OÜ Eventus Ehitus ning tunnistas tema pakkumuse vastavaks ja edukaks. AS-id YIT Ehitus ja

Lemminkäinen Eesti vaidlustasid kõnealuse korralduse. Vaidlustajad leidsid, esiteks, et

hankija ei kontrollinud üldse OÜ Eventus Ehitus vastavust kõigile hankedokumentides

(edaspidi HD) sätestatud kvalifitseerimisnõuetele; teiseks, et OÜ-l Eventus Ehitus puudus

vähemalt ühe jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni ehitamise või

renoveerimise kogemus ning et ta ei vastanud nõudele, et pakkuja peab olema viimase viie

aasta jooksul ehitanud vähemalt kaks vähemalt 2400 m² suletud netopinnaga sarnast

hoonet. Pärnu Linnavalitsus ja OÜ Eventus Ehitus vaidlesid vaidlustusele vastu.

3. VAKO jättis 29. jaanuari 2015 otsusega AS-ide YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti

vaidlustused rahuldamata. VAKO otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised:

▫

VAKO 19. augusti 2014 otsusega ei tuvastatud OÜ Eventus Ehitus mittevastavust

kvalifitseerimise tingimustele, vaid kohustati hankijat VAKO tõlgendusest lähtudes seda

kvalifikatsiooni uuesti kontrollima;

▫

selle, kas pakkuja on teinud olulise osa jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga

staadioni ehitamise või renoveerimise töödest, tuli hinnata kaalutlusõiguse alusel ning

hankija on kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostanud;

▫

staadioni ehitamise kogemuse nõude täitmiseks piisaks ka üksnes jooksuradadega ja

keskse jalgpalliväljakuga staadioni olulise osa renoveerimistööde tegemisest, mistõttu ei

saaks pakkujat jätta kvalifitseerimata, kui ta pole sellisel objektil teinud mis tahes

konstruktsioonilisi töid; samas ei saa seda kvalifitseerimistingimust mõista selliselt, et

pakkuja peaks olema teinud staadioni-spetsiifilisi töid nagu katendite rajamine või et

esitatud referentsid peaksid katma kõiki staadioni ehitamiseks vajalikke töid;

▫

Tehvandi suusastaadion on käsitatav jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga

staadionina kuna HD-s kasutatud mõiste „keskne“ tähendab eeskätt põhilist, tähtsat või

eriti olulist, ent ei saa teha järeldust, et vastaval objektil pidanuks asuma jalgpalliväljak

jooksuradade keskel; Tehvandi Suusastaadioni aerofotolt nähtuvalt asub seal

jalgpalliväljak staadioni kui rajatise keskel, ümbritsetuna ühest küljest tribüünide ja

jooksuradadega ning teisest küljest staadionihoonega;

▫

Tamme staadion on samuti jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadion;

▫

Pakkumuste esitamise tähtajaks hankijale esitatud dokumentide alusel ei olnud OÜ

Sahkar TT, kelle näitajatele OÜ Eventus Ehitus tugineb, poolt teostatud töödele

kvalifitseerimise tingimusele vastavuse kontrollimiseks piisava sisulise hinnangu andmine

võimalik, mistõttu pidigi hankija küsima OÜ-lt Eventus Ehitus täiendavaid selgitusi;

▫

RHS ei keelanud hankijal selleks, et hinnata referentsobjektidel OÜ Sahkar TT tööde

olulisust, küsida eksperdi arvamust ja seega on riiklikult tunnustatud ekspert T. S

arvamus tõendiks, millega hankija otsuse tegemisel arvestada võis;

▫

2400 m2 suletud netopinnaga hoone rekonstrueerimise nõude saab täidetuks lugeda, kui

2400 m2-ses hoones on teostatud rekonstrueerimistöid olulises mahus ehk kui need tööd

vastavad ehitusseaduse (EhS) § 2 lõikes 81 sätestatule, ent see norm oleks kohaldatav,

kui

hoone

kogu

netopinna

ulatuses

oleks

teostatud

üksnes

vaieldavaid

(rekonstrueerimise) töid, ent Lepola objekt, mille OÜ Eventus Ehitus referentsina esitas,

tervikuna vastab hoone netopinna nõudele ning OÜ Eventus Ehitus arvestuste kohaselt

moodustavad kogu objekti netopinnast ca 2/3 tööd, mis on seotud hoone

juurdeehitusega, mis tähendab, et hoone netopinna suuremas (olulises) osas on OÜ

Eventus Ehitus igal juhul teostanud HD nõuetele vastavaid ehitustöid.

KAEBAJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED

4. Ühispakkujad AS YIT Ehitus ja AS Lemminkäinen Eesti esitasid Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles taotlevad VAKO 29. jaanuari 2015 otsuse ning Pärnu Linnavalitsuse 22.

detsembri 2014 korralduse nr 640 tühistamist. Kaebajad leiavad esiteks, et hankija kontrollis

OÜ Eventus Ehitus vastavust kvalifitseerimistingimustele puudulikult, sest tegi seda vaid

staadioni ehituskogemuse tingimuse osas. Kaebaja toob välja, et vastustaja on 7. jaanuaril

2015 vaidlustusmenetluses sõnaselgelt kinnitanud, et ta pole OÜ Eventus Ehitus vastavust

kõigile kvalifitseerimistingimustele kontrollinud, mistõttu ei saa otsus OÜ Eventus

kvalifitseerimise kohta olla õiguspärane.

5. Kaebajad peavad lubamatuks ka seda, et kuigi VAKO leidis 19. augusti 2014 otsuses, et

olemasolevate dokumentide alusel ei saanud hinnata, kas OÜ Sahkar TT osa staadioni

ehitustööde tegemisel on olnud oluline, on hankija selle sama dokumendikogumi põhjal

siiski asja uuel otsustamisel leidnud, et OÜ Eventus Ehitus vastab kvalifitseerimisnõudele.

Kaebajate hinnangul on hankija seeläbi läinud vastuollu VAKO jõustunud otsusest tuleva

siduva juhisega. Kaebajad peavad kummaliseks, et 29. jaanuari 2015 otsuses ei pidanud

VAKO ise võimalikuks vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust hankija eest ise sisustada,

samas kui 19. augusti 2014 aasta otsuses VAKO seda just tegigi.

6. Kolmandaks on kaebajad seisukohal, et hankija ei saa kaalutlusõigust teostades

ainuisikuliselt otsustada, kuidas staadioni ehituskogemuse tingimust sisustada, vaid seda

peab tegema läbi vastava kvalifitseerimistingimuse tõlgendamise ning VAKO ja kohus saavad

tuvastada, mida mõista olulise osa tööde teostamise all. Kaebajad leiavad, et kui hankija

saaks hakata kvalifitseerimistingimusi sisustama kaalutlusõigusega, poleks võimalik järgida

riigihangete

läbipaistvuse

põhimõtet,

sest

sel

juhul

ei

sisalduks

kõik

kvalifitseerimistingimused enam hankedokumentides. Seetõttu leiavad kaebajad, et hankija

kaalutlusõigus piirdub kvalifitseerimistingimuste sätestamisega HD-s, ent kaalutlusõigust ei

saa olla juba seatud tingimuste hilisemal sisustamisel.

7. Kaebajad ei pea asjakohaseks hankija otsuses tehtud viidet ekspert T. S arvamusele,

leides, et ekspert saaks avaldada arvamust selle kohta, mida võiks ehitustehnilisest

seisukohast vaadatuna lugeda staadioni ehitamisel oluliseks osaks töödest, ent ei saa öelda,

mis on staadioni ehituskogemuse tingimuse kohaseks oluliseks osaks töödest. Samuti leiavad

nad, et hankija ei võinud otsuse tegemisel tugineda dokumendile, mida ei ole talle esitanud

pakkuja, vaid mis on hankija enda tellimusel hankemenetluses koostatud ning

ekspertarvamusega ei ole võimalik kõrvaldada pakkuja esitatud dokumentides esinevaid

puudujääke. Kaebajate seisukoht on, et pakkuja kvalifitseerimise otsustamine saab toimuda

üksnes HT-s nõutud dokumentide alusel ja pakkuja HT-s esitatud kvalifitseerimise

tingimustele vastavust saab kontrollida ja tuvastada üksnes hankija, mitte aga keegi kolmas

isik (nagu näiteks ekspert, asjatundja vms).

8. Kaebajad leiavad, et OÜ Eventus Ehitus ei ole teinud olulist osa töödest jooksuradadega ja

keskse jalgpalliväljakuga staadioni ehitus- või renoveerimistöödel, sest VAKO 19. augusti

2014 otsuses antud tõlgenduse kohaselt peaks neid töid olema tehtud mahus, millega on

omandatud vajalik võimekus jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni

ehitamiseks. Kaebajad märgivad, et olemasolevate tõenditega pole üldse tõendatud, et OÜ

Sahkar TT on Tehvandi ja Tamme staadionitel jooksuradade aluskatendite ehitamise töid

teinud, ent staadioni ehitustööde olulisuse seisukohast tuleb igal juhul oluliseks pidada

jooksuradade asfalt- ja tartaankatte ehitustööde, markeerimistööde jms jooksuradade

funktsionaalseks kasutamiseks vajalike tööde tegemist, sest ilma nende tööde tegemiseta ei

saaks staadionit käsitleda jooksuradadega staadionina. Oma seisukoha kinnituseks viitavad

kaebajad ka riiklikult tunnustatud ekspert H. K ning teedeinsener A. K arvamustele. Kaebajad

selgitavad, et iseenesest on mistahes ehitustööd lõpliku objekti valmimise seisukohast

olulised, ent kõnealust kvalifitseerimistingimust tuleb tõlgendada selliselt, et isik on

teostanud staadioni ehitamisega seonduvad olulisimad tööd vähemalt sellises osas, mille

põhjal saab öelda, et isikul on tõendatult jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga

staadioni ehitamiseks või renoveerimiseks vajalik võimekus ja selleks piisav kogemus.

Kaebajad märgivad, et staadioni pinnasetööde ja aluskatendite tööd ei erine sarnastest

töödest muudel objektidel. Kaebajad viitavad ka sellele, et hankija tahe HD-s vastava

tingimuse määratlemisel tuleneb hanke tehnilisest kirjeldusest, kus märgitakse, et

staadionikompleks peab vastama Rahvusvahelise Kergejõustiku Föderatsiooni II sertifikaadi

nõuetele.

9. Kaebajad märgivad, et OÜ Sahkar TT tegi referentsobjektidel aluste ehitamisega ja pinnase

eemaldamisega seotud töid, ent pole teinud ühtki sellist tööd, mida saaks pidada

jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadionile ainuomaseks ja mille resultaadiks

oleks sellistele eritunnustele vastav staadion. Kaebajad toovad välja, et IAAFi nõuded

puudutavad staadioni selliseid töid, mida OÜ Sahkar TT ei ole teinud ja seega ei saa OÜ

Sahkar TT kogemusele tuginedes väita, et oleks vajalik võimekus ehitada IAAF-i II kategooria

sertifikaadi saamiseks vajalikele nõuetele vastav staadion. Kaebajate hinnangul ei saa väita

ega ka eeldada, et isikul, kellel puudub jooksuradade katendite ehitamise kogemus, on

vajalik võimekus jooksuradadega staadioni ehitamiseks või renoveerimiseks.

10. Kaebajad on ka seisukohal, et Tehvandi staadionit ei saa üldse käsitada keskse

jalgpalliväljakuga staadionina, kuna seal ei asu jalgpalliväljak jooksuradade vahel, nagu

klassikalisel staadionil, milline on ka Pärnu Rannastaadion. Siinkohalgi viitavad kaebajad

IAAF-i nõuetele, mis samuti käivad just ovaalse kujuga jooksuradadega staadionite kohta,

ning leiavad, et just sellist staadioni pidi hankija HT koostamisel silmas pidama.

11. Kaebajad ei nõustu VAKO seisukohaga, et staadioni ehituskogemuse tingimuse täidaks ka

isik, kes ei ole teostanud staadioni objektil mistahes konstruktsioonilisi töid ning selgitavad,

et HD-s nimetatud renoveerimise mõiste sisustamisel tuleb arvestada seda, et vaidlusaluse

hanke nimetusest ja tööde mahust tulenevalt peetakse rekonstrueerimise all silmas

staadioni täies ulatuses ümberehitamist, sh hulgaliste konstruktsiooniliste tööde tegemist.

Kaebajad leiavad, et kui kvalifitseeruksid ka isikud, kes on teostanud staadionite ehitusel

üksnes konstruktsioonidega mitte seotud töid, ei täidaks tingimus enam oma eesmärki ja

muutuks sisutühjaks.

12. Kaebajad on ka seisukohal, et OÜ Eventus Ehitus ei ole viimase viie aasta jooksul

ehitanud vähemalt kahte vähemalt 2400 m² suletud netopinnaga sarnast hoonet, sest

referentsobjektina viidatud Lepola kooli ja lasteaia hoone ei vasta ülalnimetatud tingimusele.

Kaebajad toovad välja, et sellele kvalifitseerimistingimusele vastab isik, kes on vastavate

parameetrite kohase hoone EhS mõistes püstitanud, ehitanud vastavas suuruses laienduse

või teostanud rekonstrueerimisega seonduvaid töid. Kaebajad leiavad, et OÜ Eventus Ehitus

püstitas Lepolas 1776,8 m2 suuruse juurdeehitise, ent olemasolevas koolihoones teostas ta

vaid renoveerimistöid, mis ei ole käsitatavad rekonstrueerimisena. Kaebajate hinnangul on

VAKO erinevad hooneosad antud objekti puhul põhjendamatult liitnud. Kaebajad leiavad, et

kui isik soovib hoonete ehituskogemuse tingimuse täitmiseks tugineda hoone laiendamisele,

peab ta olema püstitanud laienduse suletud netopinnaga vähemalt 2400 m2. Kaebajad

möönavad, et hoonete ehituskogemuse tingimuse täidab ka isik, kes on olulises osas

rekonstrueerinud kaks üle 2400 m2 suletud netopinnaga hoonet, mis aga ei tähenda, et ka

laiendamise puhul peaks hakkama hindama, kas laiendus moodustab algse hoonega

võrreldes suurema osa ja kas laiendus ja olemasolev hoone moodustavad kokku üle 2400 m2

suletud netopinnaga hoone. Samuti leiavad kaebajad, et igal juhul ei ole OÜ Eventus Ehitus

teostanud Lepola koolimaja osas rekonstrueerimistöid EhS § 2 lõikes 81 nimetatud olulises

mahus, mistõttu vana koolimaja osa netopinda ei saa liita OÜ Eventus Ehitus poolt

püstitatud koolimaja laienduse netopinnale. Viidates OÜ Eventus Ehitus poolt esitatud

Lepola kooli vanas osas tehtud tööde nimistule, leiavad kaebajad, et tegemist on olemuselt

pigem remonditöödega. Samuti ei pea kaebajad usutavaks, et seal tehtud tööde maksumus

ületaks 25% sellise hoonega sarnase hoone ehitusmaksumusest, ent isegi kui asuda

seisukohale, et seda oleks tulnud kontrollida, on hankija selle põhjendamatult tegemata

jätnud ja see iseenesest peaks kaasa tooma korralduse tühistamise.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Pärnu Linnavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub see rahuldamata jätta. Vastustaja

leiab, et staadioni ehitamise kogemuse nõude tõlgendamine lähtuvalt VAKO 19. augusti

2014 otsusest saab toimuda üksnes kaalutlusõigust teostades, kuivõrd selles otsuses omistas

VAKO kvalifitseerimistingimusele sisu, mis sisaldas endas määratlemata õigusmõistet

„oluline osa“ ning on ilmne, et selle peab sisustama hankija tõlgendusreeglite abil

kaalutlusõiguse teel. Vastustaja hinnangul ei ole määratlemata õigusmõiste sisustamisel

tegemist hankija poolt kvalifitseerimistingimusele suvalise sisu omistamisega või tingimuse

kohaldamata jätmisega. Vastustaja hinnangul ei saa ka tõlgendamist ja kaalutlusõigust

omavahel vastandada, mistõttu ei saa vastandada ka omavahel VAKO 19. augusti 2014 ja 29.

jaanuari 2015 otsuseid.

14. Vastustaja leiab, et VAKO ei pidanud kontrollima, kas ekspert T. S ekspertarvamus on

ehitustehniliselt analüüsilt õige või mitte, vaid sai hinnata üksnes ekspertarvamuse

usaldusväärsust ning seda, kas eksperdi seisukoha kujunemine on jälgitav. Vastustaja

rõhutab, et VAKO 19. augusti 2014 otsusest ei tulene mingeid piiranguid sellele, kuidas

täpselt või millest johtuvalt peab hankija määratlemata õigusmõiste „oluline osa“ sisustama.

Vastustaja hinnangul oli tal selle mõiste sisustamisel avar kaalutlusruum ning ta on

kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt.

15. Vastustaja leiab, et staadioni kui tervikobjekti ega selle elementideks olevate

jooksuradade ja jalgpalliväljaku valmisehitamine ei ole kvalifitseerimiseks nõutav ning

kaebajate vastupidine seisukoht lähtub soovist piirata kvalifitseerimistingimust täitvate

isikute ringi sisuliselt peatöövõtjatega, ent VAKO 19. augusti 2014 otsuses esitatud tõlgendus

seda seisukohta ei toeta. Viidates Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-3-1-2-12 on

vastustaja seisukohal, et kvalifitseerimistingimust ei saa sisustada tehnilisest kirjeldusest

lähtuvalt ja seega pole oluline tehnilises kirjelduses esitatud nõue, et valmiv staadion peab

vastama IAAFi nõuetele.

16. Vastustaja leiab, et jooksuradade asfalt- ja tartaankatte ehitamise ja jooksuradade

markeerimise tööde teostamine ei ole kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vältimatult vajalik

ning VAKO 19. augusti 2014 otsusest ei tulene, et kvalifitseerimiseks peaks pakkuja olema

teinud nn staadionispetsiifilisi töid. Vastustaja on seisukohal, et jooksuraja tartaankatte,

dreenasfaldi paigalduse ja jooksuraja markeerimise tööd ei taga staadioni ehitamise

võimekust.

Vastustaja

selgitab,

et

tartaankatte

paigaldamine

pole

üksnes

staadionispetsiifiline töö, vaid samasugust katet paigaldatakse ka näiteks laste

mänguväljakutele. Samuti toob vastustaja välja, et faktilises turuolukorras on tartaankatte

paigaldamisele kitsalt spetsialiseerunud üksnes üksikud ettevõtted, kellel puudub muude

ehitustööde teostamise kogemus ja kelle teenuseid hangitakse (tavaliselt) alltöövõtu korras.

Vastustaja viitab kaebajate poolt esitatud tartaankatte paigaldamise juhendile ning selgitab,

et suur osa sellest käsitleb tegelikult just töid, st aluskatete töid, mille teostas OÜ Eventus

Ehitus referentsobjektidel OÜ Sahkar TT.

17. Vastustaja rõhutab, et Tehvandi ja Tamme staadionite puhul on OÜ Sahkar TT teinud nii

jooksuradade kui jalgpalliväljaku rajamisel sisuliselt kõik tööd v.a. tartaankatte paigaldus

jooksuradadele ja jooksuradade markeerimine. Vastustaja ei pea asjakohaseks kaebajate

esitatud A. K ekspertarvamust, kuna sellest ei nähtu, milliste materjalide pinnalt konkreetselt

on ekspert oma hinnangu andnud ja millist meetodit kasutanud, samuti ei anna ekspert

selles mistahes hinnangut sellele, kas OÜ Sahkar TT poolt Tehvandi ja Tamme staadionitel

teostatud tööd moodustavad olulise osa neil staadionitel tehtud ehitustöödest või mitte. H.

K ekspertarvamuste kohta leiab vastustaja, et nende puhul on eksperdile esitatud küsimused

eksitavad ja lähtuvad sellest, et vaidlusaluse kvalifitseerimistingimuse täitmiseks peaks

olema pakkuja tehtud töö staadionile spetsiifiline. Ka toob vastustaja välja, et eelviidatud

arvamuses on ekspert leidnud, et killustikaluste tasasus on staadioni puhul oluliselt erinev

võrreldes teedeehitusega, samuti et killustikaluse projekteeritud kalded on erisuunalisemad

kui tavapärases teedeehituses.

18. Vastustaja hinnangul on OÜ Sahkar TT poolt referentsobjektidel ehitus-ja

renoveerimistööde teostamise fakt veenvalt tõendatud OÜ Sahkar TT suhtes tellijana

tegutsenud Ehitusfirma Rand ja Tuulberg oma kinnitustega ning sellega, et OÜ Sahkar TT

poolt referentsobjektidel tehtud tööde koosseis ja ka rahalised mahud on loetletud OÜ

Sahkar TT ja Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vahelistes lepingutes. Vastustaja selgitab, et

eelviidatud tõenditest nähtub seegi, et OÜ Sahkar TT on teostanud Tamme staadionil ka

jooksuradade suhtes töid.

19. Vastustaja leiab samuti, et Tehvandi staadioni näol on tegemist jooksuradade ja keskse

jalgpalliväljakuga staadioniga. Siinkohal viitab vastustaja esmalt spordiplatside infot jagavale

veebilehele

http://spordiplatsid.ee,

mille

kohaselt

on

tegu

keskväljakul

asuva

jalgpalliväljakuga, teiseks on see jalgpalliväljak ümbritsetud sportimisradadest ning

kolmandaks tähendab „keskne jalgpalliväljak“ vastustaja hinnangul seda, et tegemist on

jalgpalliväljakuga, mis paikneb staadionikompleksis, kus lisaks jalgpalliväljakule paiknevad ka

muude spordialade kasutamiseks mõeldud rajad ja rajatised, olenemata sellest, kas need

paiknevad selle küljel, ümber või otsas. Vastustaja leiab, et HD ei eeldanud, et

referentsobjektil peaksid jooksurajad paiknema jalgpalliväljaku ümber ovaalselt. Vastustaja

viitab siinkohal ka ekspert T. S arvamusele, kus leitakse, et puuduvad sisulised erinevused

ehitustööde teostamisel sõltuvalt jooksuraja kujust.

20. Vastustaja leiab, et Tamme staadioni kohta Sahkar TT OÜ-ga sõlmitud lepingu punktist

1.1.1

tuleneb,

et

Tamme

staadionil

tehti

kogu

jalgpalliväljakuga

seonduvad

aluskonstruktsioonide tööd ja murukatte rajamise töö. Samuti viitab kaebaja Tehvandi

staadioni

kohta

OÜ-ga

Sahkar

TT

sõlmitud

alltöövõtulepingu

aluseks

olevale

hinnapakkumisele ja tehtud tööde aktidele, kust nähtub detailselt, milliseid töid OÜ Sahkar

TT seal tegi. Vastustaja märgib, et selle staadioni puhul oli riigihanke esemeks oleva

sportmurukatte maht 7900m2 ja tartaankatte maht 7430m2, mistõttu on OÜ Sahkar TT poolt

Tehvandi staadionil rajatud aluskonstruktsioonide maht samas suurusjärgus. Vastustaja

leiab, viidates T. S arvamusele, et staadioni ehitamisel tuleb pidada kõige olulisemateks

töödeks justnimelt pinnasetöid, kuivõrd pinnasetöödest sõltub vahetult katendite rajamise

võimalikkus. Vastustaja selgitab, et katend koosneb kolmest põhikihist, milleks on kate

(asfaltbetoonkate jms), alus ja dreenkiht. Vastustaja toob välja, et kate moodustab vaid

kolmandiku katendist. Vastustaja toob välja, et nii jooksuradade kui murukatte

aluskonstruktsioonide puhul on puuduste kõrvaldamine mittenõuetekohaseks osutunud

töödes äärmiselt kulukas ning eeldab kattekihi (muru- või tartaankatte) eelmaldamist.

Vastustaja märgib, et sisuliselt on jooksuradade katendite ja markeerimise tööd ainsad tööd

staadioni ehitamisel, mida Sahkar TT teinud ei ole, ent kui ka nende tegemine oleks

kvalifitseerimise eelduseks, tähendaks see, et pakkuja peaks olema teostanud 100%

staadioni ehitustöödest, mis oleks aga vastuolus VAKO 19. augusti 2014 otsuses antud

tõlgendusega.

21. Seoses Lepola objektiga selgitab vastustaja, et vastava kvalifitseerimistingimuse

sõnastusest („ja/või“) järeldub, et kvalifitseerimistingimuse täitmiseks peab pakkuja olema

kas eraldi või kombinatsioonis teostanud vähemalt 2400 m2 suletud netopinnaga hoone osas

kas selle püstitamise, laiendamise või rekonstrueerimise töid. Vastustaja leiab, et

kvalifitseerimistingimusest ei tulene nõuet, et laiendus peab tingimata olema vähemalt 2400

m2 suletud netopinnaga, kui sama hoone raames on laiendatud osa ja rekonstrueeritud osa

suletud netopind kokku vähemalt 2400 m2. Samuti peab vastustaja vääraks kaebajate väidet,

et OÜ Eventus Ehitus ei ole Lepola vanas koolihoones teinud valdavas osas

rekonstrueerimistöid. Vastustaja toob välja, et Lepola koolihoone vanas osas on OÜ Eventus

Ehitus muuhulgas ehitanud ja muutnud katusekonstruktsioone, muutnud ja sillanud

erinevaid piirdekonstruktsioonide täiteavasid, asendanud ja paigaldanud kõik avatäited,

teostanud fassaaditöid, ehitanud välja liftišahti konstruktsioonid, teostanud siseseinte,

välisseinte

kui

põranda

pinnatarindid;

teinud

piirde-

kande-

ja

jäigastavate

konstruktsioonide lammutustööd ja tehti kõik muud ehitustööd „nö“ võtmed kätte

põhimõttel.

22. Vastustaja hinnangul ei tulene kvalifitseerimistingimusest, et pakkuja tehtud

rekonstrueerimistööd peaksid olema käsitatavad olulise rekonstrueerimisena EhS § 2 lg 81

mõistes ning liiati on selle normi eesmärk harmoneerida Euroopa Liidu energiatõhususe

direktiiviga, mistõttu ei saa see olla rekonstrueerimise definitsioon selliseks kaalukeeleks,

mille eesmärgiks oleks eristada ehitise rekonstrueerimistööde pädevust omavate töövõtjate

määratlemiseks tähtsaid rekonstrueerimistöid vähemtähtsatest.

23. Vastustaja on samuti seisukohal, et on OÜ Eventus Ehitus vastavust kõigile

kvalifitseerimistingimustele nõuetekohaselt kontrollinud. Seoses vaidlustuskomisjonile

esitatud vastuses sedastatuga, märgib vastustaja, et seal öeldu seondus kaebajate

kaebeõiguse olemasolu küsimusega, mis eeldas kaebajate õiguste rikkumist. Vastustaja

selgitab, et vaidlustatud korralduse tegemisel on kontrollitud vastavust kõikidele

kvalifitseerimistingimustele ja ka vaidlustusmenetluses on vastustaja olnud läbivalt sellisel

seisukohal, mis on tuvastatav ka VAKO 15. jaanuari 2015 istungi protokollist kui ka hankija

22. jaanuari 2015 repliigist. Vastustaja toob välja, et seadusest ei tulene kohustust igale

kvalifitseerimistingimusele vastavuse tuvastamisel sellekohased hankija põhjendused ja

selgitused kvalifitseerimisotsuses lahti kirjutada.

24. Ka leiab vastustaja, et ekspertarvamuse kasutamine pakkuja suhtes kvalifitseerimisotsuse

langetamisel ei ole keelatud, sest hankijal lasub kohustus kontrollida kvalifikatsiooni sisuliselt

ja rakendada sellise kohustuse täitmisel hoolsust ning oma valdkonna-põhistes teadmistes

kahtlemise korral eksperdi rakendamine just kinnitab, et hankija on suhtunud endal lasuvate

kohustuste nõuetekohasesse täitmisse täie tõsidusega. Vastustaja toob ka välja, et

kvalifitseerimise alusdokumendid oli OÜ Eventus Ehitus nõuetekohaselt esitanud, ent

pakkuja vastavuse kontrollimiseks kogus hankija nõutavat hoolsust üles näidates

lisatõendeid.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

25. Kohtumenetlusse kolmanda isikuna kaasatud OÜ Eventus Ehitus vaidleb kaebusele vastu

ja palub see rahuldamata jätta. Kolmas isik nõustub VAKO seisukohaga, et

kvalifitseerimistingimuses sisalduva määratlemata õigusmõiste peab hankija sisustama

kaalutlusõiguse alusel ning hankija on seda VAKO 19. augusti 2014 otsuses esitatud

põhjendustest lähtudes ka õigesti teinud. Kolmas isik leiab, et hankija ei ole vaidlustatud

otsuste tegemisel lähtunud mitte pelgalt eksperdi arvamusest, vaid teostanud

nõuetekohaselt talle sellise otsuse tegemiseks antud kaalutlusõigust.

26. Kolmas isik peab ekspertarvamuse tellimist ja sellest otsuse tegemisel juhindumist

lubatavaks, samuti leiab, et küsimus sellest, mis on nn staadioni ehituskogemuse tingimuse

kohaseks oluliseks osaks töödest, on üksnes ehitustehniline küsimus.

27. Kolmas isik selgitab, et OÜ Sahkar TT tegi Tehvandi Suusastaadionil muuhulgas nii

jooksuradade kui jalgpalliväljaku aluskonstruktsioonide tööd ning jalgpalliväljaku murukatte

tööd, Tamme Staadionil aga tehtud kogu jalgpalliväljakuga seonduvad aluskonstruktsioonide

tööd ja murukatte rajamise töö, lisaks veel trasside ja kommunikatsioonide tööd, teiste seas

drenaaži, sadeveekanalisatsiooni, murukastmissüsteemide ehituse tööd. Kolmas isik leiab, et

nimetatud tööd moodustavad olulise osa staadioni rajamise töödest ning hankija on

nimetatut ka igakülgselt hinnanud ja sama hinnangu on andnud ehitusekspert. Kolmas isik

nõustub, et VAKO-l puudub pädevus kontrollida riiklikult tunnustatud eksperdi

ehitustehnilist arvamust.

28. Kolmas isik viitab samuti sellele, et kaebaja poolt kohtule esitatud tartaankatte

paigaldamise juhend käsitleb samuti suures osas just nimelt OÜ Sahkar TT poolt

referentsobjektidel teostatud töid, nagu aluspõhja ettevalmistamine, liivaluse rajamine,

killustikaluse rajamine jooksuradade alla. Kolmanda isiku hinnangul tõendab eeltoodu

veenvalt, et kattekonstruktsiooni paigaldamine ilma nõuetekohase aluskonstruktsioonita ei

ole võimalik ning et ka paigaldusjuhend omistab aluskonstruktsioonile erilise olulisuse.

Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohaga, et aluskonstruktsioonide rajamiseks teostatavad

pinnasetööd on põhilised tööd ja nendest sõltub otseselt nii edasiste tööde tegemise kui

kogu objekti lõppkvaliteet tervikuna.

30. Kolmas isik ei nõustu kaebajate väitega, et oluline osa töödest oleks tehtud ainult siis, kui

on tehtud jooksuradade pealiskatete rajamise tööd, sest esiteks ei olnud HD-s sätestatud

konkreetsete tööde loetelu ning kogemuse spetsiifikat, teiseks ei saa ka sisuliselt nõustuda

sellega, et vajaliku kogemuse olemasoluks peaks tingimata olema ehitatud ka jooksuradade

asfalt-ja tartaankatted. Kolmas isik leiab, et kui kaebajad on seisukohal, et hankija ei tohiks

üldse määratlust „oluline osa töödest“ ise sisustada, jääb arusaamatuks, kust võtavad

kaebajad just selliste tööde tegemise kogemuse vältimatu vajaduse. Kolmas isik rõhutab, et

kvalifitseerimistingimus ei nõua, et pakkuja oleks staadioni 100% valmis ehitanud. Ka toob

kolmas isik välja, et kvalifitseerimistingimustes ei nõuta IAAF’i standardile vastava staadioni

ehitamise kogemust ning liiati ei tohi kvalifitseerimistingimusi sisustada tehnilise kirjelduse

kaudu.

31. Kolmas isik ei nõustu ka sellega, et staadioni pinnasetööde ja aluskatendite tööde

tegemine on samastatav kõnniteede või kergliiklusteede tegemisega. Kolmas isik toob välja,

et ekspert H K ei ole oma arvamuses käsitlenud OÜ Sahkar TT teostatud töid sisuliselt, vaid

analüüsib eelkõige küsimust alltöövõtja ning peatöövõtja vahekorrast ning seisukohta, et

spetsiifiliseks tööks referentsobjektina nimetatud staadionitel saaks olla vaid katendite

rajamine ja projektijuhtimine ei ole ekspert sisuliselt põhjendatud. Ka toob kolmas isik välja,

et mõlemal objektil teostas OÜ Sahkar TT jalgpalliväljaku tööd tervikuna, sh. katendi tööd.

Kolmas isik viitab ka ekspert T. S arvamusele, millest tulenevalt olid OÜ Sahkar TT teostatud

tööd ka staadionispetsiifilised. Seetõttu peab kolmas isik tõendatuks, et OÜ Sahkar TT tehtud

tööde kujul oli tegemist olulise osaga staadioni ehitustöödest, kui ka see, et need olid

staadionispetsiifilised.

32. Kolmanda isiku hinnangul on Tehvandi Suusastaadion käsitatav keskse jalgpalliväljakuga

staadionina. Ka siinkohal viitab kolmas isik sellele, et kvalifitseerimistingimuste sisustamisel

ei saa lähtuda hanketeatele lisatud tehnilisest kirjeldusest, mistõttu pole see, et konkreetse

hanke esemeks olev Pärnu Rannastaadion on ovaalse kujuga, oluline. Küll leiab kolmas isik,

et see, et jalgpalliväljak ei asu jooksuradade vahel, ei tähenda, et tegemist ei oleks keskse

jalgpalliväljakuga, sest jalgpalliväljak asub spordirajatiste vahel. Kolmanda isiku andmetel

kinnitab seda, et Tehvandi staadionil on keskne jalgpalliväljak, ka Tehvandi Spordikeskuse SA

kodulehel kajastatu, millest nähtub nii keskse jalgpalliväljaku kui jooksuradade olemasolu.

Samuti viitab kolmas isik selles osas Eesti spordiväljakute andmebaasi andmetele ja avalikult

kättesaadavale fotomaterjalile kõnealuse staadioni kohta.

33. Kolmas isik leiab samuti, et kaebajatel ei ole õigust selles menetluses esitada vastuväiteid

OÜ Eventus Ehitus kvalifitseerimisele hoone ehitamise kogemuse nõude osas, sest kaebajad

teadsid juba 16. juulil 2014 tehtud kvalifitseerimisotsuse vaidlustamisel kõikidest

kvalifitseerimistingimustest

ning

kõikidest

kvalifitseerimistingimustele

vastavuse

tõendamiseks esitatud dokumentidest ja tuginetud referentsobjektidest ning avaldasid

VAKO 7. augusti 2014 istungil sõnaselget nõustumust Eventus Ehitus OÜ kvalifitseerimisele

lähtudes sellest punktist.

34. Kolmas isik peab Lepola objekti osas esitatud kaebajate seisukohti ka sisuliselt

põhjendamatuteks ning selgitab, et Lepolas ehitati kooli juurdeehitus ning rekonstrueeriti

1950-ndatel valminud koolihoonet ning 1980-ndatel valminud võimlahoonet. Kolmas isik

rõhutab, et juurdeehitus ning rekonstrueeritud hooneosad on füüsiliselt üks hoone ning

seetõttu tuleb nende pindala käsitleda terviklikult. Kolmas isik selgitab, et kogu objekti

netopinnast moodustavad ca 2/3 (1776,8 m2) tööd, mis on seotud hoone juurdeehitusega,

mistõttu on hoone netopinna suuremas (olulises) osas kolmas isik igal juhul teostanud HD

nõuetele vastavaid ehitustöid ja isegi juhul, kui rekonstrueerimistöid ülejäänud 838,9 m2,

ulatuses ei oleks tehtud olulises mahus EhS § 2 lg 81 mõttes, ei saaks hankija jätta kolmandat

isikut kvalifitseerimata. Kolmas isik leiab, et kui lähtuda kaebaja käsitlusest, siis tuleks välja,

et juhul, kus kolmas isik ei oleks teinud kõiki töid nö nullist, vaid juurdeehitus oleks olnud

juba olemas ja ta oleks seda üksnes rekonstrueerinud, oleks ta kvalifitseerimistingimuse

täitnud. Kolmanda isiku hinnangul on ilmne, et ehitustööd, mis on tehtud algusest lõpuni

hooneosa rajamisel (hooneosa ehitamine nullist), tagavad igal juhul pakkuja igakülgse

pädevuse hoone ehitamisel. Samuti leiab kolmas isik, et tegelikult on ta ka nn vanad

hooneosad rekonstrueerinud EhS § 2 lg 8 tähenduses. Kolmas isik ei pea õigeks kaebajate

seisukohta, nagu saaks rekonstrueerimistöödele tugineda üksnes siis, kui isik oleks teinud

tervel nõutava pindalaga objektil üksnes rekonstrueerimistöid, s.o töid kande-, jäigastavate

ning piirdekonstruktsioonide muutmiseks ning asendamiseks. Selles osas selgitab kolmas isik,

et sellise olukorra esinemine ei ole praktikas võimalik ning suuremahuline hoone

rekonstrueerimine, nagu seda oli ka Lepola objekt, kus ehitus algas tühjakslammutatud ning

ilma avatäideteta majakarbist ning lõppes sisustatud ning õppetööks valmis koolihoonega,

tuleb lisaks konstruktsioonilistele töödele teha muid, ehitise sihtotstarbeliseks kasutamise

vajalikke töid.

35. Kolmas isik ei nõustu ka kaebajate seisukohaga, et olulise kvalifitseerimistingimuses

nimetatud rekonstrueerimisega oleks tegemist juhul kui on tehtud töid EhS § 2 lg 81

ulatuses.

Selles

osas

nõustub

kolmas

isik

juba

eelpool

esitatud

vastustaja

argumentatsiooniga. Viimaks märgib kolmas isik, et esitas VAKOle oma arvestuse Lepola

projekti maksumuse kohta ning selle kohaselt oli rekonstrueeritava osa maksumus 30,32%

samaväärse uusehitise ehitusmaksumusest.

36. Kolmas isik ei nõustu ka etteheitega, et vastustaja on kontrollinud kolmanda isiku

kvalifitseerimistingimustele vastavust puudulikult ning toob välja, et kaebajad ei ole lisaks

staadioni ja hoonete ehitamise kogemuse tingimustele esile toonud mitte ühtegi muud

asjaolu, millest tulenevalt oleks pidanud hankija kolmanda isiku kvalifitseerimata jätma.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

37. Tutvunud poolte seisukohtadega ning vaadanud läbi nii kohtumenetluses esitatud kui

vaidlustuskomisjoni toimikus leiduvad tõendid, leian, et AS-i YIT Ehitus ning AS-i

Lemminkäinen Eesti kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. Pärnu

Linnavalitsus on kokkuvõttes õigesti leidnud, et OÜ Eventus Ehitus vastab vaidlusaluse

riigihanke HD-s sätestatud kvalifitseerimistingimustele. Hoone ehitamise kogemuse nõue on

OÜ-l Eventus Ehitus täidetud ka Lepola objektiga ning staadioni ehituskogemuse tingimusele

vastavust pidi hankija hindama kaalutlusõiguse alusel, mida hankija antud juhul

nõuetekohaselt ka tegi. Sellise kaalutlusõiguse otstarbekus vaidlustuskomisjoni ega kohtu

kontrollile ei allu.

38. Hoone ehitamise kogemuse nõude sisuks oli see, et pakkuja peab viimase viie aasta

jooksul olema ehitanud vähemalt kaks vähemalt 2400 m2 suletud netopinnaga sarnast

hoonet. Tuusula valla ehitusjuht (kd II, tl, 24) on kinnitanud, et Lepola kooli ja lasteaiahoone

suletud netopinnaks Eesti ehitusnormide järgi oli 2930 m2. Selle objekti kohta OÜ Eventus

Ehitus antud selgituste ning toimikus olevate jooniste (kd I, tl. 110 jj) kohaselt seisnesid tööd

olemasolevas kahekorruselises koolimajas loetletud tööde (kd I, tl. 128 jj) teostamises ning

sellele hoonele laienduse ehitamises. Eelviidatud jooniste põhjal on kogu objekti suletud

netopinna suurust arvestades usutav, et tööde objektiks olnud olemasoleva koolihoone

suletud netopind oli 1153,5 m2 ning püstitatud laienduse suletud netopind 1776,8 m2.

Jooniste ja töömahtude loetelu põhjal saab samuti üheselt järeldada, et nn. uus osa ehitati

olemasoleva koolihoone külge. Samuti nähtub töömahtude loetelust, et olemasoleva hoone

juures on tehtud töö, mida kirjeldatakse kui „välisseina lammutamine ühenduskohas, uurida

kohapeal umbes 15 m2“. Seega on OÜ Eventus Ehitus poolt tehtud tööde tulemuseks üks

2930 m2 suuruse suletud netopinnaga terviklik ehitis.

39. Ehitusseaduse § 2 lg 6 punktide 2 ja 3 kohaselt on ehitamisena käsitatav ka ehitise

laiendamine ja ehitise rekonstrueerimine. Esimene neist tähendab olemasolevale ehitisele

juurde- (külge-), peale- või allaehitamist, teine aga ehitise piirdekonstruktsioonide muutmist

ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist. Vaidlusalune

kvalifitseerimistingimus võimaldaks iseenesest ka tõlgendust, et nõude täitmiseks piisaks ka

mistahes vähemalt 2400m2 suuruse suletud netopinnaga ehitise laiendamisest ükskõik

millises mahus või sama suurel objektil mistahes rekonstrueerimistööde tegemisest. Selline

tõlgendus oleks ilmselgelt vastuolus seatud kvalifitseerimisnõude eesmärgiga. Samas ei saa

esitatud nõuet tõlgendada ka selliselt, et pakkuja peab referentsobjektil olema tingimata

teinud ehitustöid määral, mis oma sisult vastavad vähemalt 2400 m2 suuruse ehitise

püstitamisele algusest lõpuni. Kui see oleks olnud hankija eesmärk, oleks see tulnud selliselt

ka HD-s sõnastada, nõudes näiteks vastava suurusega ehitise püstitamise või sellega sarnase

töömahuga hoone rekonstrueerimise kogemust. Vaidlusaluses HD sättes nimetatakse aga

üksnes ehitamist, mis hõlmab endas ka laiendamist ja rekonstrueerimist. Selles olukorras on

õiglane ja mõistlik lähtuda just analoogiast ehitise olulise rekonstrueerimisega, mis on

defineeritud EhS § 2 lõikes 81. See, mis on nimetatud sätte seadusesse lisamise eesmärk,

pole üldse tähtis. Tegemist on lihtsalt indikatiiviga, mille alusel hinnata, kas mingisuguste

rekonstrueerimistööde tegemine teatud objektil on oluline või mitte.

40. Eeltoodu tõttu tuleb HD-s sätestatud nõuet tõlgendada just selliselt, et pakkuja peab

olema teinud vähemalt 2400 m2 suuruse suletud netopinnaga ehitise juures töid, mis

vastavad mahult vähemalt sellise suurusega ehitise olulise rekonstrueerimisele. Rõhutan

siinkohal EhS § 2 lõikes 8 sätestatule tuginemist analoogia alusel. Antud juhul ei ole esmane

üldse mitte see, kas või kui palju tegi OÜ Eventus Ehitus Lepola olemasoleva kivikoolimaja

juures rekonstrueerimistöödena käsitatavaid töid, vaid küsimus on selles, kas vanas

koolimajas ja sellele juurde ehitatud uues osas tehtud tööde maht on kokku vähemalt

selline, mida saab lugeda vähemalt 2400 m2 suuruse hoone oluliseks rekonstrueerimiseks.

Sellele küsimusele tuleb esitatud materjalide põhjal vastata jaatavalt.

41. Lepola objektil püstitatud ehitise uued osad (laiendus) moodustavad kogu objekti suletud

netopinnast umbes 60%. EhS § 2 lg 81 kohaselt on hoone olulise rekonstrueerimisega

tegemist, kui rekonstrueerimistööde kulud on suuremad kui üks neljandik rekonstrueeritava

hoonega samaväärse hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Lähtudes analoogiast

eelnimetatud sättega ning arvestades, et HD-s nõuti vähemalt 2400 m2 suuruse hoone

ehituskogemust, tuleb olukorras, kus pakkuja on vaatlusalusel referentsobjektil teinud

teatud hulga ehitustöid olemasoleva ehitise juures ning laiendanud seda nullist püstitatud

uute osadega, lugeda HD-s sätestatud nõue täidetuks kui konkreetsel objektil tehtud

rekonstrueerimistöödega samaväärsete tööde maksumus on suurem kui ¼ sarnase 2400 m2

suuruse uue hoone keskmisest ehitusmaksumusest. Leian, et ilma, et selleks oleks vaja

konkreetseid arvutusi, on juba pelgalt ehitusmahtusid arvestades ilmne, et Lepola objekti

uute osade (suletud netopind 1776 m2) püstitamise konstruktsiooniliste tööde (st. piirde-,

kande- ja jäigastavate konstruktsioonide ja tehnosüsteemide ehitamine) maksumus peab

igal juhul ületama ¼ sarnase 2400 m2 suuruse ehitise ehitusmaksumusest. Eelnevast

tulenevalt ei ole vaja asuda täpsemalt hindama seda, millised Lepola kooli vana osa

ehitustööde mahtude loendis esitatutest on käsitatavad rekonstrueerimistöödena ja millised

mitte. On ilmne, et OÜ Eventus Ehitus poolt Lepola objektil tehtud tööde maht on suurem

kui oleks samaväärsel 2400 m2 suuruse suletud netopinnaga objektil tehtavate oluliste

rekonstrueerimistööde minimaalne maht. Seejuures ei ole vaidlust selles, et ka Lepola

ehitise terviklik suletud netopind oli suurem kui minimaalselt nõutud 2400m2 ja see vastas

muus osas HD-s nimetatud „sarnase ehitise“ tunnustele. Selles olukorras ei saaks õigustada

pakkuja kvalifitseerimata jätmist.

42. Staadioni ehituskogemuse nõude kohaselt peab pakkuja olema ehitanud või

renoveerinud vähemalt ühe jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni. Esiteks

leiab kaebaja ekslikult, nagu ei oleks hankija VAKO 19. augusti 2014 otsusest tulenevalt

tohtinud tal juba olemas olevate dokumentide ja andmete põhjal OÜ Eventus Ehitus

vastavust sellele kvalifitseerimisnõudele hinnata. Tuleb möönda, et VAKO 19. augusti 2014

otsus on selles osas vastuoluline. Ühelt poolt on seal asutud seisukohale, et VAKO ei saa

pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimusele hinnata, sest seda peab tegema hankija

(otsuse

punkti

esimene

lause),

teisalt

on

tõepoolest

märgitud,

et

„[…]

vaidlustusmenetluses Kolmanda isiku esitatud koopiatest OÜ Sahkar TT lepingutest Tehvandi

Suusastaadioni ja Taru Tamme staadioni ehitustööde kohta ning nende lisadest ei nähtu,

milliseid töid Eventus Ehitus OÜ alltöövõtja OÜ Sahkar TT on staadionide ehitusel teinud,

mistõttu nendest ei ole võimalik järeldada, kas OÜ Sahkar TT osa on olnud ehitus- või

rekonstrueerimistööde tegemisel oluline“. Leian, et viimatinimetatud tähelepanek on

õigusliku tähenduseta ega olnud hankija jaoks OÜ Eventus Ehitus kvalifitseerimise üle uuel

otsustamisel siduv. Esiteks on VAKO vahetult enne selle märkuse tegemist sõnaselgelt välja

toonud, et OÜ Eventus Ehitus vastavust kvalifitseerimise tingimustele ei ole võimalik hinnata

vaidlustusmenetluses. Selle taustal saab järgnevat märkust mõista üksnes selliselt, et VAKO

hinnangul ei saanud viidatud dokumentide põhjal igal juhul ja kahtluseta asuda seisukohale,

et OÜ Eventus Ehitus sellele kvalifitseerimise nõudele vastab, mistõttu pidas VAKO

vajalikuks, et hankija konkreetse pakkuja vastavust sisuliselt hindaks. Seega on kõnealuse

märkuse tähendus üksnes selles, et VAKO ei leidnud, et hankija hindamisruum oleks olematu

ning see, milline otsus teha, oleks juba olemasolevate tõendite põhjal ilmselge. Seda

käsitlust toetab tegelikult ka sama asja kohta tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 3. detsembri

2014 otsus (haldusasi nr 3-14-51897), mille punktis 11 märgib ringkonnakohus sõnaselgelt,

et VAKO ei pidanud enne korralduse kehtetuks tunnistamist tuvastamata, kas kolmanda isiku

pakkumus vastas VAKO tõlgendusele või mitte. Seega, isegi kui lähtuda sellest, et VAKO pidas

19. augusti 2014 otsuses silmas seda, et olemasolevad andmed ja tõendid on OÜ Eventus

Ehitus kvalifitseerimiseks ebapiisavad ning tõdeda, et VAKO jõustunud otsuse põhjendused

on hankijale edaspidiste otsuste tegemisel siduvad, siis tuleb lugeda, et ringkonnakohtu

eelnimetatud otsusega on VAKO otsuse põhjendusi selles osas muudetud. Ringkonnakohtu

otsusest tulenevalt ei saa mistahes tähendust omistada VAKO vastavas otsuses tõenditele

antud hinnangutele, kuna ringkonnakohus sedastas üheselt, et VAKO ei pidanud pakkuja

vastavust ise hindama. Seega on õige ka hankija poolt käesolevas kohtumenetluses esitatud

seisukoht, et hankija varasema otsuse kehtetuks tunnistamist ei toonud kaasa mitte VAKO

tuvastatud asjaolu, et OÜ Eventus Ehitus ei vastanud kvalifitseerimise tingimustele, vaid see,

et hankija polnud seda vastavust nõuetekohaselt hinnanud ehk oli hindamisel pakkujate

vastavuse kontrollimisel valesti (liiga avaralt) tõlgendanud HD-s sätestatud kvalifitseerimise

tingimust.

43. Samuti ei saa nõustuda kaebaja etteheitega, et hankija ei ole kontrollinud OÜ Eventus

Ehitus vastavust kõigile HD-s sätestatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 39 lõikes 6 on

tõepoolest sätestatud, et pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb

hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. Väljakujunenud praktika kohaselt ei pea

hankija siiski otsust pakkuja kvalifitseerimise kohta kirjalikult eraldi põhjendama, vaid võib

piirduda otsuse resolutiivosaga, küll aga peab olema suuteline esitama oma otsuse tegemise

aluseks olnud asjaolud ja põhjendused hiljem sellekohase vaidluse tekkimisel. Selline

praktika hälbib haldusmenetluse üldpõhimõtetest, mille kohaselt tuleb kõik haldusakti

andmise aluseks olnud asjaolud ja põhjendused ning kaalutlused tuua välja haldusaktis

endas. Samas on selline praktika mõistlik ja riigihankemenetluse loogikaga kooskõlas ega

kahjusta ka teisi pakkujaid ülemäära. Kaheldes hankija otsuse õiguspärasuses, on igal teisel

pakkujal võimalik konkreetse pakkuja suhtes tehtud kvalifitseerimise otsus vaidlustada,

millisel juhul peab hankija suutma vastavat otsust põhjendada. Seetõttu leian, et teise

pakkuja kvalifitseerimise kohta tehtud otsust ei saa vaidlustada pelgalt motiivil, et selles ei

ole esitatud põhjendusi, vaid otsust vaidlustada sooviv isik peab vähemalt ära näitama,

millisele konkreetsele kvalifitseerimise tingimusele konkreetne pakkuja tema hinnangul ei

vasta või millise osas on tal kahtlusi, et hankija ei ole vastavust nõuetekohaselt kontrollinud.

44. Käesoleval juhul on hankija 22. detsembri 2014 otsuse teinud olukorras, kus varem oli

OÜ Eventus Ehitus pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustusmenetluses

kehtetuks tunnistatud põhjusel, et hankija ei olnud nõuetekohaselt kontrollinud vastavust

ühele konkreetsele tingimusele. Selles olukorras oli mõistlik ja otstarbekas esitada otsuses

põhjendused, miks leiti, et OÜ Eventus Ehitus sellele nõudele siiski vastab. Samas ei pidanud

hankija tingimata esitama otsuses põhjendusi selle kohta, miks ta leiab, et OÜ Eventus Ehitus

vastab ka ülejäänud tingimustele. Nende põhjenduste otsuses välja toomata jätmine või ka

see, et esitatud põhjendused puudutavad konkreetselt vaid seda, kuidas kontrollis ja

millisele järeldusele jõudis hankija staadioni ehituskogemuse nõude osas, ei anna seega alust

väita, et hankija ei ole OÜ Eventus Ehitus vastavust muudele nõuetele üldse kontrollinud.

Kõnealuse 22. detsembri 2014 otsuse resolutiivosa on selge ja üheselt mõistetav:

kvalifitseerida OÜ Eventus Ehitus. Seega leidis hankija, et pakkuja vastab kõigile nõuetele.

Kaebajatel oli seepeale võimalik kõnealust otsust vaidlustada mistahes kvalifitseerimise

tingimusele vastavuse küsimuses, mida nad antud juhul ka tegid, vaidlustades seejuures OÜ

Eventus Ehitus vastavuse ka hoone ehitamise kogemuse nõudele, mille osas varasemas

vaidlustusmenetluses vaidlust ei olnud. Ka selle kvalifitseerimistingimuse, nagu ka kõigi

teiste osas on hankija oma 22. detsembri 2014 otsuses selgelt leidnud, et OÜ Eventus Ehitus

neile vastab.

45. Vaidlust ei ole selles, VAKO 19. augusti 2014 otsuses antud tõlgendus HD-s sätestatud

staadioni ehituskogemuse nõudele oli hankija jaoks OÜ Eventus Ehitus kvalifikatsiooni

kontrollimisel siduv. VAKO leidis eelnimetatud otsuses, et kõnealusele kvalifitseerimise

tingimusele vastamiseks peab pakkuja olema ehitanud või renoveerinud vähemalt ühe

jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni või teinud olulise osa töödest sellise

staadioni ehitus- või renoveerimistööde tegemisel, kusjuures ei pea olema teinud neid töid

ehitustööde peatöövõtjana. Samuti asus VAKO ning ka VAKO otsust kontrollinud

ringkonnakohus üheselt seisukohale, et kõnealuse kvalifikatsiooninõude eesmärk on tagada,

et pakkujal oleks piisav kogemus staadioni kui eripärase objekti ehitamisel. Konkreetsemaid

hankijale siduvaid suuniseid VAKO otsus ei sisalda. Selles ei täpsustata, millist liiki või

millistes mahtudes tehtud töid peab hankija tingimata käsitama olulise osana staadioni

ehitus- või renoveerimistöödest või millest vähemat kindlasti sellistena käsitada ei tohi.

Selles olukorras saab asuda üksnes seisukohale, et hankija pidi pakkuja kvalifikatsiooni

vastavuse üle otsustama kaalutlusõiguse alusel. Seega pole kaebajatel õigus selles, et

hankijal mingit kaalutlusõigust otsuse tegemisel ei olnud. Hindamisruumi-vabast

otsustamisest saab rääkida selliste tingimuste puhul, millele vastavus või mittevastavus on

üheselt tuvastatav ja lihtsasti kontrollitav (näiteks pakkujale esitatud käibe suuruse nõue või

nõue, et isik ei ole süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises jms.). Vaidlusaluse staadioni

ehituskogemuse tingimuse puhul saanuks hindamisvabast otsustamisest rääkida juhul, kui

VAKO oleks andnud hankijale siduva tõlgenduse, mille kohaselt saaks sellele tingimusele

vastavaks lugeda üksnes sellise pakkuja, kes on teinud vastavat liiki staadionil kõik

ehitustööd. VAKO ja ringkonnakohus leidsid eelviidatud lahendites aga, et selliselt seda

kvalifitseerimise nõuet sisustada ei saa ning kvalifitseerimiseks peab pakkuja olema teinud

vähemalt

olulise

osa

sellise

staadioni

ehitus-

või

renoveerimistöödest.

Selline

kvalifitseerimistingimusele antud tõlgendus hõlmab hindamisruumi. Selle hindamisruumi

piires peab otsuse langemata hankija ning kui otsuse tegemisel on jäädud selle

hindamisruumi piiridesse, on otsus õiguspärane, ilma, et VAKO või kohus saaks asuda eraldi

hindama selle otsuse otstarbekust. RHS ei välista kuidagi HD-s selliste pakkujate

kvalifitseerimise

tingimuste

seadmist,

millele

vastavust

tuleb

hankijal

hinnata

kaalutlusreeglite alusel, kui need tingimused on muus osas asjakohased ega ole

diskrimineerivad.

46. Leian, et vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse sõnastust ja sellele VAKO antud

tõlgendust silmas pidades oli hankijal avar kaalutlusruum hindamaks, kas OÜ Eventus Ehitus

tegevus vähemalt ühel referentsobjektina nimetatud staadioni ehitamisel on käsitatav

olulise osana jooksuradadega ja keskse jalgpalliväljakuga staadioni ehitustöödest või mitte.

Selline hinnanguline otsus on õigusvastane, kui otsustaja on lähtunud ilmselgelt

asjakohatutest kaalutlustest või kui otsus on meelevaldne. Käesoleval juhul see nii ei ole.

See, milliseid täiendavaid tõendeid hankija pakkujalt kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõuab

ning see, kui palju hankija pakkuja selgitusi ja esitatud tõendeid usaldab, on samuti eeskätt

hankija enda otsustada. Kui hankija peab juba esitatud tõendite ja pakkuja antud selgituste

alusel kvalifitseerimistingimusele vastavust kinnitava asjaolu esinemist piisavalt tõendatuks

ega ole seejuures talle esitatud tõendeid ja muid asjaolusid ilmselgelt valesti hinnanud, ei

saa hiljem hankijale ette heita liiga vähest uurimist. Hankijal peab olema mõistlikus ulatuses

võimalik tugineda ka pakkuja poolt antud selgitustele ning neid usaldada, ilma et iga

konkreetse arvnäitaja või muu detaili kohta tuleks tingimata tõendite esitamist nõuda.

47. Vaidlust ei ole selles, et hankija nõudis OÜ-lt Eventus Ehitus täiendavaid selgitusi nii Tartu

Tamme staadionil kui Tehvandi suusastaadionil OÜ Sahkar TT poolt tehtud ehitustööde

kohta ning sai selle kohta OÜ Sahkar TT ning eelnimetatud objektide peatöövõtja AS

Ehitusfirma Rand ja Tuulberg vahelised lepingud ning tööde üleandmise aktid ning

kõnealuste staadionite ehituse riigihankemenetluse avalikud dokumendid. Samuti olid

hankijale vaidlusaluse 22. detsembri otsuse tegemise ajaks teada OÜ Eventus Ehitus poolt

varasemas vaidlustus- ning kohtumenetluses esitatud selgitused ja andmed. Hankija

vaidlustatud otsusest nähtuvalt küsis hankija enne otsuse tegemist eelnimetatud

dokumentidest nähtud tööde kohta hinnangu riiklikult tunnustatud ekspert T Slt, kes esitas

oma ekspertarvamuses (kd I, tl. 198 jj) seisukoha, milles selgitab oma seisukohta esiteks

selles, milliste tööde tegemine vastavatel objektidel talle esitatud dokumentidelt nähtub

ning teiseks andnud oma hinnangu, mille kohaselt on nii Tamme staadionil kui Tehvandi

suusastaadionil OÜ Sahkar TT poolt tehtud tööde näol tegemist olulise osaga vastava

staadioni ehitustöödest.

48. Nõustun VAKO seisukohaga, et RHS ei keela hankijal pakkuja kvalifikatsiooniga seotud

asjaolude kindlakstegemiseks eksperdi poole pöörduda. Sellegipoolest, ekspert ei saa

teostada kaalutlusõigust hankija eest. Mõnevõrra näib eksperdile esitatud küsimustest ja

eksperdi vastustest, et eksperdilt on seda siiski oodatud. Küsimus sellest, kas teatud tööd

moodustavad HD-s sätestatud kvalifitseerimistingimuse tähenduses olulise osa teatud

objekti ehitustöödest või mitte, ei ole iseenesest ehitustehniline küsimus, vaid hinnangu

küsimus. Seega ainuüksi T. S arvamuse kokkuvõttele ei oleks hankija oma otsuse tegemisel

tugineda saanud. Selle ekspertarvamuse väärtus seisneb tegelikult hoopis selles, et ekspert

on selles kirjeldatud talle esitatud dokumentidelt nähtuvate OÜ Sahkar TT poolt staadionitel

tehtud tööde iseloomu ja nende tähtsust staadioni kui terviku valmimise seisukohast.

Ekspert on sõnaselgelt asunud seisukohale, et staadioni ehitusel on mullatööd põhilised tööd

ja nendest sõltub otseselt edasiste tööde tegemise kui kogu objekti lõppkvaliteet tervikuna

ning et korrektselt ja projektdokumentatsiooni kohaselt tehtud aluskonstruktsioonide tööde

puhul ei ole pealiskatete ehitamine ehitustehniliselt keerukas. Nende riiklikult tunnustatud

eksperdi poolt esitatud seisukohtade valguses ei saa hankija seisukohta, et OÜ Sahkar TT

poolt Tamme ja Tehvandi staadionitel tehtud tööd moodustavad olulise osa nende

staadionite ehitustöödest, pidada meelevaldseks ega põhimõtteliselt valedest asjaoludest

lähtuvaiks. Seega ei ole hankija otsuse tegemisel väljunud kaalutlusõiguse piiridest ega

eksinud selle eesmärgi vastu. Lõppudelõpuks saab selle, kas pakkuja kvalifikatsiooninäitajad

tõendavad

piisavalt

tema

kogemust

ja

oskusi,

otsustada

siiski

hankija.

Kui

kvalifitseerimistingimus on HD-s sätestatud selliselt, et konkreetse pakkuja vastavust tuleb

hinnata kaalutlusõiguse alusel, piiravad hankija hindamisruumi vastava kaalutlusõiguse piirid

ja eesmärk. Kui hankija suudab ratsionaalselt põhjendada, miks ta leiab, et konkreetsed tööd

on käsitatavad olulise osana staadioni ehitamise või renoveerimise töödest ja see põhjendus

pole ilmselgelt meelevaldne, tuleb sellega leppida. Mõeldamatu oleks see, et teistel

pakkujate hinnangutel on pakkuja kvalifitseerimise üle otsustamisel suurem kaal kui hankijal.

49. Ka kaebajate esitatud asjatundjate A. K ja H K seisukohad ei räägi tegelikult

lõppkokkuvõttes hankija otsusele vastu. Nimetatud seisukohtadest nähtub selgelt, et vastava

ala asjatundjatelt, kelle erialases kompetentsis pole tegelikult mingit põhjust kahelda, on

selgitanud, et nende hinnangul saab Tamme ja Tehvandi staadionitel tehtud tööde põhjal

järeldada, et OÜ Sahkar TT on staadioni ehitamise kompetents pinnasetööde ja aluste

ehitamise osas, kuid mitte pealiskatendite rajamise osas. Need arvamused ei lükka aga

ümber ekspert T S seisukohta, et staadioniehitusel on mullatööd peamised tööd ja neist

sõltub suurel määral lõppsaavutuse kvaliteet. Isegi kui asuda seisukohale, et erinevate

ekspertide seisukohad konkreetsete tööde olulisuse osas on erinevad, ei saaks hankija otsust

neid töid teinud ettevõtja kvalifitseerida, õigusvastaseks pidada.

50. Vaidlust pole selles, igal juhul ei ole OÜ Sahkar TT teinud eelviidatud referentsobjektidel

ei dreenasfaltkatte ega tartaankatte paigaldamise töid ega ka markeerimistöid.

Põhimõtteliselt ei saa vaidlust olla ka selles, et tegemist on nö. staadionispetsiifiliste

töödega. See aga ei tähenda seda, et oluline osa selliste staadionite ehitamise töödest peaks

tingimata hõlmama ka selliseid töid. Vastavat nõuet HD-s sätestatud kvalifitseerimise

tingimusest, nii nagu VAKO seda 19. augusti 2014 otsuses tõlgendas, ei tulene. On usutav, et

staadioni katendite ehitamine on võrdlemisi spetsiifiline töö, mida tegevaid ettevõtjaid on

vähe. Seda kinnitab näiteks ka kaebajate poolt esitatud ehitusinsener A. K arvamus (kd I, tl.

98), kes toob seejuures paralleeli asfaltkatte ehitamisega. Kui hankija jaoks olnuks oluline, et

pakkujal oleks selline spetsiifiline töökogemus, oleks tulnud see kvalifitseerimise tingimustes

eraldi välja tuua. Seda tehtud ei ole. VAKO 19. augusti 2014 otsuses antud tõlgendus, mille

kohaselt peab pakkuja olema teinud olulise osa vastavate objektide ehitustöödest, ei piira

hankija hindamisruumi selliselt, et kvalifitseerida saaks vaid need pakkujad, kes on teinud ka

staadionile nö. ainuomaseid töid nagu katendite pealiskihtide paigaldamine või

markeerimine. Iseenesest on kaebajatel õigus selles, et OÜ Sahkar TT poolt neil objektidel

tehtud pinnase- ja aluskattetööde tulemuseks ei olnud kasutusvalmis staadion, ent see ei

pidanudki nii olema. Oma 19. augusti 2014 otsuses märkis VAKO sõnaselgelt, et

kvalifitseerimise tingimustele vastamiseks ei pea pakkuja olema ise algusest lõpuni kogu

staadioni valmis ehitanud. Võimatu on samas vaielda ekspert T. S seisukohaga, et staadioni

kui tervikliku rajatise kvaliteedi seisukohast on pinnasetöödel väga tähtis roll. Liiati ei ole

mistahes põhjust asuda seisukohale, et varem staadioni pinnasetöid ja aluskattetöid teinud

ettevõtja ei saaks hanke objekti ehitamisega hakkama spetsiifiliste (ent kvalifitseerimise

nõuetes sõnaselgelt välja toomata) oskuste või kogemuste puudumise tõttu, kuna sõlmitavas

hankelepingus ei nõuta, et pakkuja teeks kõik tööd ise, allhanke kasutamine pole välistatud.

Spetsiifiliste, olgugi, et lõpliku funktsionaalsuse saavutamise seisukohast äärmiselt tähtsate

töölõikude hankimine alltöövõtu korras vastava erikompetentsiga ettevõtjalt oleks sellise

objekti puhul loogiline. Samas selgitas vastustaja, ilma, et kaebajad tegelikult oleksid sellele

vastu vaielnud, et katendite rajamisega tegelevadki üldiselt sellele spetsialiseerunud

ettevõtjad, kellel üldehituskogemust olla ei pruugi. Et tegemist on nö. nišitööga, kinnitab ka

juba eelpool viidatud insener A. K arvamus.

51. Lõppudelõpuks tuleb mõista, et hanke tingimuste kehtestamine on hankija pädevuses,

spetsiifilise staadioni ehitamise kogemuse nõudmine on igas mõttes fakultatiivne, hankija ei

pidanuks seda üldse nõudma. Varasemates lahendites on selgelt väljendatud, et hilisem

tõlgendus ei või muuta tingimust sisutuks. Mõte on selles, et hankija ei või sõnastada

tingimust, mille täitmist ta hiljem oluliseks ei pea, sest see võib tuua kaasa olukorras, kus

pakkujad, kes tegelikult oleks võinud osaleda, ei osale ja see poleks konkurentsi efektiivne

ärakasutamine RHS § 3 tähenduses. Teisalt ei saa hankija aga alles kvalifikatsiooni

kontrollimisel lähtuda sellistest asjaoludest ja kaalutlustest, mida vastavast tingimusest ei

tulene.

52. Põhjalik arutelu selle üle, kas OÜ Sahkar TT poolt Tamme ja Tehvandi staadioni ehitusel

tehtud töödest saadud kogemus on käsitatav kuidagi erilise staadioni-ehituse kogemusena

või mitte, ei ole tegelikult vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele vastavuse hindamise

seisukohast oluline. Kaebaja poolt viidatud riiklikult tunnustatud ekspert H K seisukoht, et

staadioni rajamisel tehtavad pinnase- ja aluskattetööd on väga sarnased teedeehitusega,

täiesti usutav. Samamoodi on aga ilmne see, et näiteks tee-ehitustööde keerukus, mahukus

ja spetsiifika erinevad väga suurel määral sõltuvalt näiteks ehitamise koha geoloogilistest

tingimustest. Antud juhul on oluline, et OÜ Sahkar TT on neid töid teinud nimelt staadionite

ehitamisel ning just sellist kogemust on hankija HD-s nõudnud. Kui hankija esimesel korral

leidis, et piisab sellest, et oleks tehtud mistahes töid staadionite ehitamisel, siis seekord on

hankija eksperdi arvamusele tuginedes leidnud, et need tööd, mille tegemine on OÜ Sahkar

TT puhul neil objektidel tuvastatav, on käsitatavad olulise osana nende staadionite ehitus-

või renoveerimistöödest ning selline seisukoht ei ole eeltoodud põhjustel meelevaldne ning

jääb lubatud kaalutlusruumi piiresse. Meelevaldne olnuks kvalifitseerida näiteks pakkuja, kes

on ehitanud staadionile piirdeaia või paigaldanud valgustuse, sest nende elementide

kvaliteedist funktsionaalsete staadionirajatiste (jooksurajad, jalgpalliväljak) kvaliteet ei sõltu,

küll aga sõltub see väljaku ja jooksuradade rajamiseks tehtud pinnasetöödest ja

aluskattetöödest.

53. Leian samuti, et nii nagu kvalifitseerimistingimuste tõlgendamisel, tuleb ka hinnangut

nõudvate tingimuste täitmise hindamisel piiripealsetel juhtudel, kus ratsionaalselt

argumenteerida võiks mõlemat pidi, eelistada otsust pakkuja kvalifitseerida, kuna see tagab

paremini riigihankemenetluse eesmärgid. Arvestades, et vaidlusaluse hanke objektile

sarnanevaid staadione ei ole Eestis palju, võiks kogemusnõuete väga kitsas tõlgendamine või

pakkuja kogemusnõudele vastavuse väga konservatiivne hindamine pärssida oluliselt hankija

võimalust kasutada efektiivselt ära konkurentsi ja saavutada seeläbi parima hinna ja

kvaliteedi suhe.

54. Õige ei ole ka kaebaja väide, et Tehvandi suusastaadioni näol pole tegemist

jooksuradadega

ja

keskse

jalgpalliväljakuga

staadioniga.

HD-s

sätestatud

kvalifitseerimistingimustes ei ole seatud mingeid täpsemalt parameetreid aktsepteeritavate

referents-staadionite kuju või muude selliste iseärasuste kohta. Vaidlust ei ole selles, et

Tehvandi staadionil on nii jooksurajad kui ka jalgpalliväljak, mis on tervet staadionikompleksi

arvestades kesksel kohal (kõige suurem, nähtavam jne). Vastustaja ja kolmas isik leiavad

õigesti, et HD-st ei tulene, et referentsobjekt peaks olema ovaalse kujuga, samuti pole seal

sätestatud jooksuradade pikkust. HD-s ei ole nõutud, et pakkuja peaks olema ehitanud

hanke esemeks oleva staadioniga sarnase staadioni, nõutud on vaid seda, et sel staadionil

oleks jooksurajad ning keskne jalgpalliväljak. VAKO on vaidlusaluse otsuses sõna keskne

mõistlikult sisustanud. Kaebajad ei ole väitnud ega tõendanud, et määratlus „jooksuradade

ja keskse jalgpalliväljakuga staadion“ vastaks mingit üldtuntud või kehtestatud standardit

väljendavale terminile. Samamoodi ei saa asjakohaseks pidada kaebajate viiteid IIAF-i

nõuetele vastava sertifikaadi saamiseks. Iseenesest pole vaidlust, sellise sertifikaadi

saamiseks, mis arusaadavalt võimaldab seal staadionil teatud tähtsusega spordivõistluste

läbi viimist, on nõuded karmid ja üksikasjalikud. See pole aga antud juhul oluline, sest

kvalifitseerimistingimuses ei ole nõutud sellistele nõuetele vastava staadioni ehitamise

kogemust. Vastustaja ja kolmas isik leiavad ses osa õigesti, et kvalifitseerimise nõuet ei saa

sisustada ei selle tõlgendamisel ega pakkuja vastavuse hindamisel hanke tehnilises

kirjelduses hangitava objekti kohta sätestatud parameetrite abil, kui neile parameetritele

vastavuse nõue üheselt mõistetavalt kvalifitseerimistingimusest ei tulene.

55. HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. Sama

paragrahvi 8. lõike kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud

kaebajate kahjuks. Vastustaja, samuti vastustaja poolel menetluses osalenud kolmas isik on

taotlenud endi kasuks menetluskulude välja mõistmist. Juhindudes HkMS § 109 lõikest 6

leian, et kaebajatel vastustaja kasuks menetluskulude välja mõistmine ei ole põhjendatud.

Pärnu linn on piisavalt suur avaliku võimu kandja ning käesolevaga sarnase riigihanke läbi

viimine, sh. võimalikes vaidlustes oma positsiooni esindamine ei välju tema tavalise tegevuse

raamidest määral, mille puhul tuleb vältimatuks pidada õigusabiteenuse kasutamist. Sellistes

vaidlustes on avaliku võimu kandjal vaba voli otsustada, kas korraldada vaidluse osalemine

oma ametnike kaudu või kasutada lepingulist õigusabi, ent lepingulise õigusabi kulude

panemine teise menetlusosalise kanda on õigustatud vaid erandlikel juhtudel, kus vaidlus

väljub oluliselt tavapärase haldustegevus piiridest. Tavaline ehitushange, mille sarnaseid

kohalikud omavalitsused ikka korraldavad, ei ole sedalaadi eriline tegevus. Seetõttu jäävad

vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda. Kolmas isik on taotlenud kokku

3819+285=4104 euro suurus õigusabikulu välja mõistmist. Kulu kandmine on tõendatud

arvete ja nende tasumist kinnitavate maksekorraldustega. Arvete spetsifikatsioonide

kohaselt vastab õigusabikulu umbes 36 advokaadi töötunnile. Käesoleva hankemenetlusega

seotud varasemas vaidluses (haldusasi nr 3-14-51897) pidas ringkonnakohus põhjendatuks

kaebajate õigusabikulu kokku 2x200=4000 euro ulatuses. Kolmanda isiku õigusabikulu

käesolevas asjas jääb samasse suurusjärku, seega ei saa seda pidada ülemäära suureks. Leian

siiski, et kohtuistungil osalemisega seotud kulu hulka ei saa arvestada esindaja poolt kliendile

kohtuistungist ülevaate andmist, samuti on poole advokaadi töötunni kulutamine

kohtuistungiga seotud menetluskulude nimekirja koostamisele mõnevõrra liialdatud,

mistõttu tuleb kokku kolmanda isiku kasuks välja mõista 4000 eurot. Mis puudutab seda, kas

õigusabikulu tuleb mõista välja koos käibemaksuga või ilma, siis selles osas on Riigikohus

korduvalt

(viimati

kohtuasjas

nr

3-3-1-54-12

tehtud

otsuses)

rõhutanud,

et

halduskohtumenetluses tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga.

Seetõttu ei ole alust kolmanda isiku menetluskulude vähendamiseks advokaadibüroo arvetel

näidatud käibemaksusumma võrra.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20 mai 2015 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

Jätta AS YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 24.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-324 muutmata.

Mõista ASilt YIT Ehitus ja Lemminkäinen Eesti AS-lt solidaarselt Eventus Ehitus OÜ kasuks

välja menetluskulud 2456 (kaks tuhat nelisada viiskümmend kuus) eurot ja 40 senti.

Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.