K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 24.03.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-1753 Haldusasi OÜ XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 28.02.2013. a otsuse nr 12-6/328 ja 15.07.2013. a vaideotsuse nr 12-4/294 tühistamiseks ning uue otsuse tegemise kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.12.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ XXX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebaja OÜ XXX , esindajad vandeadvokaadid Elise Vasamäe ja Kersti Kägi vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.
Jätta OÜ XXX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.12.2013. a otsus muutmata. 2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 23. aprillini 2015 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
OÜ XXX esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 11012112116 poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks 2012. aastal kooslusel nr 48651723752, mis koosneb kahest kinnistust suurustega 423,85 ha (põlluala nr 1) ja 283,90 ha (põlluala nr 9). Taotletud toetuse summaks oli 131 627,35 eurot.
2
2.
PRIA 28.02.2013. a otsusega nr 12-6/328 vähendati taotletud toetussummat 15% võrra ning määrati poolloodusliku koosluse hooldamise eest OÜ-le XXX toetus summas 111 883,25 eurot. Taotlus jäi rahuldamata summas 19 744,10 eurot.
3.
OÜ XXX esitas PRIA-le vaide 28.02.2013. a otsuse nr 12-6/328 kehtetuks tunnistamiseks taotluse rahuldamata osas. Vaides taotles OÜ XXX taotluse uuesti läbivaatamist ja toetuse summas 19 744,10 eurot väljamaksmist.
4.
PRIA 15.07.2013. a vaideotsusega nr 12-4/294 jäeti vaie rahuldamata, otsus muutmata ega rahuldatud OÜ XXX taotlust toetuse väljamaksmiseks kogu ulatuses.
5.
OÜ XXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 28.02.2013. a otsuse nr 12-6/328 ja 15.07.2013. a vaideotsuse nr 12-4/294 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks OÜ XXX taotlus uuesti läbi vaadata ja määrata toetust taotluse rahuldamata ulatuses. Kaebuse kohaselt ei olnud kaebaja erakorraliste ilmastikuolude tõttu võimeline põllumassiivi hooldama. PRIA ei arvestanud taotleja 08.10.2012. a teatises toodut, 22.02.2013. a kontrollaktis esitatud põhjendusi ega ilmastikust tingitud hooldatava ala liigniiskust, mis ei võimaldanud taotlejal hoolduskohustust põlluala nr 9 osas nõuetekohaselt täita. Põllualade hooldustööde tegemine oli takistatud taotlejast mitteolenevate põhjuste esinemise tõttu 2012. aasta suvel, mistõttu toetussumma vähendamiseks ei olnud nii Euroopa Liidu kui siseriiklikest õigusaktidest tulenevalt alust. PRIA haldusaktidest ei nähtu, et haldusorgan oleks taotluse täielikult rahuldamist kaalunud.
HALDUSKOHTU LAHEND
6.
Tartu Halduskohus jättis 19.12.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Halduskohtu otsuse kohaselt nähtub asja materjalidest, et 2012. a suvi oli Läänemaal erakordselt vihmane ning poollooduslikul kooslusel oli takistatud põllumajandustehnikaga liikumine ja põllu niitmine. Kaebaja informeeris jooksvalt PRIA-t tekkinud oludest, mis takistasid põllul hooldustööde teostamist. Asjaoludest oli teadlik ka Keskkonnaamet, kes ei lubanud koosluse hooldamist kirjeldatud tingimustel, kuna nii saaks kahjustatud poolloodusliku koosluse pinnas ja Natura 2000 ala. Euroopa Liidu õigusaktid ega ka siseriiklikud õigusaktid ei näe ette, et põllumajandustootja säilitaks oma õiguse toetusele või, et toetuse vähendamist ei kohaldataks, kui nõuete rikkumine tuleneb vääramatust jõust või erandlikust asjaolust. OÜ XXX ei ole 2012. aastal taotletud 707,75 ha suurusest pindalast 393,85 ha suurust osa niitnud ega karjatanud, millest tulenevalt ei ole kaebajale tekkinud kogu taotletud pindala niitmise ja karjatamisega seonduvalt ka kulutusi, mida taotletud pinnale vastava toetussumma ulatuses kompenseerida. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse eesmärk ei ole taotlejale hüvitada kulutusi, mis kaasnevad sellega, kui hooldustöid kooslusel teha ei ole võimalik (lisasööda ostmine ja transportimine vms). Kuna õigusaktid ei näe ette konkreetset korda rikkumise hindamiseks ega toetuste vähendamise protsendi kindlaksmääramiseks, saab ja peab hindamine toimuma kontrollasutuse ja maksuagentuuri enda protseduuride kohaselt, milleks võib kasutada ka hindamismaatriksi abi. Tulenevalt liigniiskuse esinemisest on kaebaja poolt põllumajandusministri 08.03.2010. a määruse nr 19 (määrus nr 19) § 4 lg-s 2 nimetatud nõude rikkumise püsivust ja tõsidust hinnatud hindamismaatriksis ette nähtud madalaimate võimalike punktidega. Vastustaja teostas kaalutlusõigust nõuetekohaselt ning hindas rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust adekvaatselt, mistõttu toetuse vähendamine 15% ulatuses on proportsionaalne. Hooldamata ala suurus moodustas 56% kaebaja poollooduslike koosluste alade pindalast. Seega on kaebaja saanud toetust oluliselt suuremas ulatuses, kui oli hooldamata ala pindalale vastav osakaal.
3
Kontrollaruanne nr 120491-57-0001 tagab koostoimes PRIA 28.02.2013. a otsusega nr 12-6/328 haldusakti motiveerituse, nii faktilise kui ka õigusliku aluse äratoomise ning seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.
OÜ XXX esitas Tartu Halduskohtu 19.12.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada ning kaebaja menetluskulud summas 1077,50 eurot jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud PRIA vaidlustatavate otsuse ja vaideotsuse tegemisel, et OÜ-l XXX puudus võimalus põllualal nr 1 2012. a suvel niitmist teostada ja tegemist ei olnud kohustuse rikkumisega niitmise korraldamisel. Aktsepteeritav ega õiguspärane ei saa olla kaebaja karistamine seaduskuuleka käitumise eest toetuse vähendamisega. Keskkonnainspektsioon andis kaebajale juhise jätta põlluala niitmata, mistõttu ei tohiks kaebajat panna halvemasse majanduslikku olukorda. Ükski asjakohane õigusakt ei reguleeri toetuse maksmata jätmist olukorras, kus niitmine oli võimatu ning niitmise kohustuse täitmine oleks kahjustanud oluliselt loodust. Vaidlustatavad haldusaktid ei ole kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud nõuetega. Ühestki haldusasjas esitatud tõendist ei nähtu, et PRIA oleks kaalunud OÜ XXX taotluse täielikku rahuldamist või toetuse vähendamist 0%, kuigi PRIA-l oli kaalutlusõigus vähendada väljamõistetavat toetust 0 kuni 99%. OÜ XXX taotluse rahuldamine osaliselt ei saa olla proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Haldusorgan ei saa panna isikut ebasoodsamasse olukorda seetõttu, et isik täitis teise haldusorgani antud juhiseid ja tegutses vastavalt seadusest tulenevale kohustusele hoida ning kaitsta looduskeskkonda. OÜ-le XXX makstava toetuse vähendamine 15% asetas OÜ XXX oluliselt ebasoodsamasse olukorda hoolimata sellest, et OÜ-l XXX puudus igasugune tahtlus jätta põllumassiiv nr 1 kohaselt niitmata. OÜ XXX tegi kõik endast sõltuva, et selliseid kohustusi täita, kuid erandlike ilmastikuolude tõttu ei olnud võimalik põllumassiivil niita. PRIA oleks pidanud arvestama, et põlluala niitmata jätmine oli vajalik Natura 2000 ala looduse kaitsmiseks. Eesmärgiga proportsionaalne oleks olnud jätta toetus vähendamata 0%. PRIA ei lähtunud oma tegevuses hea halduse tavast, kuna ei andnud isikule piisavalt abi adekvaatseks ja kohaseks käitumiseks ilmastikuolude tagajärjel ootamatult tekkinud erakorralises olukorras, kuigi OÜ XXX informeeris PRIA-t jooksvalt ilmastikuoludest. PRIA viitas alles esimese astme kohtus põllumajandusministeeriumi 27.11.2012. a pöördumisele ja selle vastuseks saadetud Euroopa Komisjoni 22.01.2013. a kirjale kui vaidlustatavate haldusaktide tegemisel aluseks olnud dokumentidele, kuigi oleks pidanud võimaldama kaebajal tutvuda nimetatud dokumentidega juba enne 28.02.2013. a otsuse tegemist. OÜ-le XXX ei olnud enne kaebuse esitamist halduskohtule teada, et taolised dokumendid eksisteerivad. Halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kuna ei ole dokumentidest eestikeelsete tõlgete esitamist PRIA-lt nõudnud ning seetõttu ei olnud halduskohtul võimalik neid asjaolusid adekvaatselt hinnata. Põllumajandusministeeriumi pöördumises on asutud seisukohale, et erakordsete asjaolude esinemisel peaksid isikute taotlused toetuste saamiseks saama täies ulatuses rahuldatud. Seejuures ütles Euroopa Komisjon, et juba väljamakstud toetusi ei saa tagasi küsida. Arusaamatuks jääb, kas ja millisel määral PRIA 28.02.2013. a otsuse tegemisel Euroopa Komisjoni 22.01.2013. a kirjas toodud juhistest lähtus.
8.
PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt vähendati PRIA 28.02.2013. a otsusega nr 12-6/328 OÜ-le XXX määratud poolloodusliku koosluse hooldamise toetust määruse nr 19 § 8 lg 3 p 6 alusel, mis ei sea selle kohaldamise eelduseks taotleja tahtluse tuvastamist. Tahtlike nõuete rikkumistele on õigusaktidega kehtestatud erisanktsioonid.
4
Kuivõrd OÜ XXX ei ole 2012. aastal 393,85 ha suurust ala niitnud ega karjatanud, ei ole OÜ- le XXX tekkinud selle ala niitmise ja karjatamisega seonduvalt ka kulutusi, mida kompenseerida. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse eesmärk on hüvitada selliseid lisakulutusi ja saamatajäänud tulu, mis kaasnevad hooldustööde tegemisega poollooduslikul kooslusel ning toetuse eesmärgiga ei ole kooskõlas selliste taotlejate toetamine, kes sõltumata põhjusest ei ole hooldustöid teostanud. Poolloodusliku koosluse kahjustamine on keelatud ning nimetatud teguviis on ka määruse nr 19 § 8 lg 3 p 1 kohaselt sanktsioneeritav. Samas ei saa poolloodusliku koosluse võimalik kahjustamine ning sellega seonduv maa harimise võimatus tuua kaasa toetusmakset kogu taotletud ulatuses, kui kogu taotlusel deklareeritud maal ei ole reaalselt hooldustöid teostatud. Vihmane suvi ja sellest tekkiv võimalik liigniiskus on riskid, millega põllumajandustootjad peavad oma tegevuses arvestama, sh tuleb taotlejatel arvestada võimaliku toetuse vähendamisega. Euroopa Komisjon on 22.01.2013. a kirjas väljendanud seisukohta, et taotleja ei säilita vääramatu jõu ega erandlike asjaolude esinemisel automaatselt õigust maaelu arengu toetusele. Antud olukorras oli toetussumma vähendamise otsus kaalutlusotsus ja kaebaja sai toetust niigi oluliselt suuremas ulatuses, kui oli hooldamata ala pindalale vastav osakaal. Alusetud on kaebaja väited, et vaidlustatud haldusaktid ei ole kooskõlas HMS §-ga 54 ja, et PRIA ei ole oma tegevuses lähtunud hea halduse tavast. Nii kaevatavas otsuses kui ka vaideotsuses on esitatud ammendavalt nende andmise õiguslikud alused. Euroopa Komisjoni 22.01.2013. a kiri ei ole kaevatava otsuse ega vaideotsuse andmise õiguslikuks aluseks, vaid ainult toetab PRIA seisukohta, mistõttu esitati see kiri ka alles kohtumenetluses. Halduskohus ei ole kaevatava otsuse tegemisel tuginenud viidatud Euroopa Komisjoni kirjale ja tegemist ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 199 lg-s 1 ega ka lg-s 2 nimetatud menetlusõiguse normi olulise rikkumisega. Euroopa Komisjoni kirja sisu oli kohtuistungil toimunud arutelust nähtuvalt ka kaebajale ja tema esindajale arusaadav. Põllumajandusministeeriumi 27.11.2012. a pöördumises esitatud selgitused ei ole siduvad ega asjakohased, kuna taotletud toetuse vähendamise otsustab PRIA. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb määruse nr 19 § 9 kohaselt samuti PRIA, mitte põllumajandusministeerium.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.
Ringkonnakohus leiab, et OÜ XXX apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 19.12.2013. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
10.
Vaidlusaluse toetuse maksmist reguleerib põllumajandusministri 08.03.2010. a määrus nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013“. Seega on toetuse maksmise eelduseks asjaolu, et oleks täidetud toetuse saamise eeltingimus, so isik on teostanud poolloodusliku koosluse osas hooldamistöid. Kaebaja ise ei vaidle ka vastu sellele, et tal ei olnud 56 % taotletud poolloodusliku koosluse pindalast võimalik hooldustöid läbi viia selle tõttu, et kuna 2012. a suvi oli väga vihmane, siis see ei lubanud põllumajandustehnikaga niitmist läbi viia. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et ükski õigusakt ei reguleeri toetuse maksmata jätmist olukorras, kus niitmine on võimatu ning niitmise kohustuse täitmine oleks kahjustanud loodust. Määruse nr 19 § 4 lg 2 kohaselt on üheks poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse baasnõudeks nõue, et tuleb poollooduslikku kooslust, mille kohta toetust taotletakse, vähemat üks kord enne 1. oktoobrit niita või karjatada, 1. oktoobriks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Määruse nr 19 § 8 lg 3 p-st 6 tulenevalt vähendatakse eelnimetatud nõude rikkumise korral taotletud toetust kuni 99 %. Samas ei nähtu ühestki
5
õigusaktist, et põllumajandustootja säilitaks õiguse toetusele ja toetuse vähendamist ei kohaldataks, kui nõuete rikkumine tuleneb vääramatust jõust või erandlikust asjaolust. Toetuse eesmärgiks on siiski ringkonnakohtu arvates hüvitada taotlejale toetusnõuete täitmisest tulenev saamata jäänud tulu ning lisakulutused. Kuna kaebaja ei ole 393,85 ha suutust pindala niitnud ega seal karjatanud, siis ei ole kaebajale tekkinud ka kulutusi, mille hüvitamist tal oleks võimalik nõuda. Kaebaja ei ole selliseid kulutusi välja toonud kaebuses ega ka apellatsioonkaebuses. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kõiki selle toetuse taotlejaid tuleb kohelda võrdselt. Olukorras, kus näiteks kaebaja saab toetust taotluses näidatud kogu pindala ulatuses sellel hooldustöid tegemata, on ta paremas olukorras kui isik, kes on teostanud hooldustöid kogu taotletud pindala ulatuses ja seoses sellega kandnud ka kulutusi. Seega oleks ringkonnakohtu arvates juba see asjaolu kaebuse rahuldamata jätmise aluseks.
11.
Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et ühestki tõendist ei nähtu, et vastustaja oleks kasutanud kaalutlusõigust ning kaalunud seda, kas oleks võimalik kaebajale toetus täies ulatuses välja mõista või vähendada seda väiksema protsendi võrra. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et vastustaja on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt hinnates rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust. Kontrollaruande nr 120491-57-0001 kohaselt (tl 18-19) on hindamismaatriksi alusel leitud, et mõju nõude eesmärgile praktiliselt puudub ja selle eest on kaebaja rikkumist hinnatud 1 hindepunktiga. Ulatust on hinnatud 4 hindepunktiga, kuna üle 50% taotletud pinnast on niitmata. Püsivust on hinnatud 1 hindepunktiga, kuna nõuet on rikutud käesoleval aastal, kuid arvestades liigniiskust, oleks tööde teostamine kaasa toonud pinnase rikkumise ja Natura 2000 ala kahjustamise. Seega on kaebaja rikkumist hinnatud kokku 6 hindepunktiga, mis tõigi kaasa toetuse summa vähendamise 15 %. Pealegi on vastustaja kinnitanud, et erandlikke asjaolusid mitte arvestades oleks kaebaja saanud rikkumise koondhindeks 9 punkti, mis oleks kaasa toonud toetuse vähendamise 60 % toetussummast.
12.
Apellatsioonkaebuses on kaebaja palju tähelepanu pööranud Euroopa Komisjoni 22.01.2013. a kirjale kui haldusakti andmisel aluseks olnud dokumendile. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlustatud haldusakti andmisel lähtunud nimetatud kirjast, kuna seda ei ole märgitud haldusaktis ega ka vaideotsuses. Alles halduskohtule esitatud vastuses kaebusele on vastustaja täiendavalt oma esialgsetele põhistustele viidanud ka nimetatud kirjale (tl 29-32). Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud sellele ingliskeelsele kirjale lisama ka eestikeelse tõlke. Samas oleks sellel asjaolul tähendust siis, kui halduskohus otsuse põhjendustes oleks viidanud sellele kui tõendile. Samuti ei nähtu halduskohtu istungi protokollist, et kaebaja oleks istungil nõudnud selle tõlke esitamist. Seega ei saa eestikeelse tõlke puudumine kuidagi mõjutada halduskohtu lahendi seaduslikkust. Pealegi nähtub kaebaja apellatsioonkaebusest, et kaebajale olid selles kirjas toodud seisukohad arusaadavad. Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et põllumajandusministeeriumile antud selgitused ei ole vastustaja jaoks siduvad, kuna taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise osas langetab otsuse vastustaja.
13.
Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
Madis Ernits
Agu Timmi
