1-14-1358/46 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-1358 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 11. märtsi 2015 määrus Aleksei Drožžini karistuse kandmisest tingimisi vabastamata jätmine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Drožžini kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 11. märtsi 2015 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu 48 eurot (s.h käibemaks 8 eurot) Aleksei Drožžinile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

4. Mõista Aleksei Drožžinilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. Aleksei

Drožžinil

tasuda

väljamõistetud

summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

SEB

a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a

EE701700017001577198

või

Swedbank

a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksei Drožžin 1-14-1358 kohtukulud“.

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 04.03.2014.a otsusega tunnistati Aleksei Drožžin süüdi KarS § 275 järgi ja karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. A. Drožžin tunnistati süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 12.09.2013.a otsusega mõistetud karistus 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse 05.03.2013. 2. Viru Maakohtu 11.03.2015. a määrusega jäeti A. Drožžin tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et A. Drožžini vabastamise tingimisi ennetähtaegselt välistab vaatamata formaalsete aluste esinemisele tema varasem elukäik, süüdlase isik ja käitumine karistuse kandmise ajal. Samuti tõi kohus esile, et käesoleval ajal on Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses kriminaalasi, milles kahtlustatakse A. Drožžinit erinevate kuritegude toimepanemises. Positiivseks pidas kohus sotsiaalprogrammide läbimist ja töötamist ning igakülgset nõustamist erialaspetsialistide poolt, ent see ei kaalu üles negatiivseid asjaolusid, mida kohus pidas kaalukamateks. Kohus märkis, et kindel elukoht ning moraalset ja materiaalset tuge pakkuv perekond olid A. Drožžinil olemas ka enne kuritegude toimepanemist, ent need ei suutnud panna teda õiguskuulekalt käituma. Kuna A. Drožžin on ka vangistuses jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses on seaduskuulekas. MÄÄRUSKAEBUS 3. Viru Maakohtu määrusele esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada vaidlustatud määrus ning kaaluda A. Drožžini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 3.1

A. Drožžin soovib kindlasti vabaneda. Tal on kindel elukoht ning pereliikmete nõusolek koju elama asumiseks. Lastel on omaette toad vajalike arengut toetavate esemetega. Pere tuleb materiaalselt toime ja toetab A. Drožžinit ennetähtaegse vabanemise korral. Ka vangistuse ajal on vanemad A. Drožžinit materiaalselt toetanud. 3.2 Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et ajavahemikus 2013.a. kuni 2014.a. on A. Drožžinil hästi palju distsiplinaarkaristusi. Kohtuistungil selgitas A. Drožžin, et rikkumised olid tingitud adapteerumisraskustest vanglatingimustega.

Hästi noore inimesena oli tal lihtsalt raske, ta langetas valesid otsuseid ning sealt ka rikkumised. Oma rikkumisi ta ei õigusta, samas saab aru, et need rikkumised võivad negatiivselt mõjutada tema ennetähtaegset vabastamist. 3.3 Taasühiskonnastavatest tegevustest on A. Drožžin vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsete oskuste treening ja MTÜ Teekond . Regulaarselt on toimunud psühholoogi analüüsivad vestlused, samuti on kaplan temaga läbi viinud hingehoiu vestlusi. Kriminaalhooldusametnik on A. Drožžinit nõustanud, kuidas tulla toime emotsioonidega, samuti on räägitud vihaalandamise erinevatest tehnikatest.

Alates 05.12.2014.a. osaleb A. Drožžin sotsiaalprogrammis EQUIP, mis õpetab noortele vastutusrikast mõtlemist ja käitumist. Vangistuse ajal on A. Drožžin omandanud põhihariduse ja alates 01.10.2014.a. töötab ta vangla majandustöödel koristajana. Taasühiskonnastavate tegevuste positiivse tulemusena tuleb märkida, et rohkem distsiplinaarüleastumisi A. Drožžin pole toime pannud. 3.4 Suhted lähedastega on A. Drožžinil head ja toetavad. Pereliikmed on külastanud teda pikaajalistel ja lühiajalistel kokkusaamistel. Suheldakse ka telefoni teel.

A. Drožžini ema sõnul ootavad pereliikmed poega ja venda väga koju ning on nõus teda igati toetama. A. Drožžini ema on korduvalt helistanud ka kaitsjale ning tundnud huvi poja probleemidega seoses. Ema mure oma poja saatuse pärast on siiras. Kokkuvõtlikult palub kaitsja kaaluda veelkord A. Drožžini vabastamist. A. Drožžin kinnitas, et on aru saanud oma varasematest seaduserikkumistest, kahetseb toimepandud tegusid ning on alust arvata, et ta suudab kinnipidamiskohast vabanedes käituda seaduskuulekalt ning täita kõiki kontrollnõuded.

Tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatavad lisakohustused ning pereliikmete toetus aitaksid A. Drožžinil vabaduses seaduskuulekalt käituda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.

4.1 Määruskaebuse esitaja on esile toonud rida positiivseid asjaolusid nagu sotsiaalprogrammide läbimine, analüüsivad vestlused psühholoogiga ja kaplaniga hingehoiu teemadel ning alates 05.12.2014.a osalemise noortele suunatud sotsiaalprogrammis EQUIP. Lisaks on A. Drožžin omandanud põhihariduse ja alates 01.10.2014. a töötab ta vangla majandustöödel koristajana. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et need asjaolud iseloomustavad A. Drožzinit positiivsest küljest, ent samas on kinnipeetaval üleastumisi ka peale esimeste sotsiaalprogrammide läbimist. Määratud distsiplinaarkaristusi on väga palju ning üleastumiste arv teeb kaheldavaks A. Drožžini kinnituse, et ta on aru saanud oma varasematest seaduserikkumistest,

kahetseb

toimepandut

ning

suudab kinnipidamiskohast vabanedes käituda seaduskuulekalt ning täita kõiki kontrollnõuded. Tema varasem kriminaalhooldus on luhtunud ning ametnikega koostöö osas on ringkonnakohtul kahtlusi ka seoses sellega, et A. Drožžinit on vangla iseloomustuses hinnatud ametnike suhtes ohtlikuks. 4.2 Kuivõrd KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis, nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et ennetähtaegse vabastamise vastu esineb rida argumente. Nii nähtub A. Drožzini iseloomustusest, et hetkel on tal 24 kehtivat distsiplinaarkaristust – keelatud esemete ja tubakatoodete omamise eest, vanglaametnike korraldustele mitteallumise ja vangla vara kahjustamise eest, vanglaametnike suhtes ebatsensuursete väljendite ja füüsilise vägivalla tervitamise eest jm. A. Drožžini puhul on iseloomustuses nähtud ohtu eelkõige varavastaste süütegude toimepanemises. Korduvad väärja kriminaalkorras mõistetud karistused ei ole A. Drožžini puhul evinud uusi õigusrikkumisi ärahoidvat toimet. Sellises olukorras kaalub A. Drožžini käitumismustrit iseloomustavate negatiivsete argumentide hulk üle positiivse ning ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada ja seda vaatamata perekonna toetusele ja kasvuks sobilikele elutingimustele. 5. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A. Drožžini kaitsja määruskaebuse rahuldamata. 6. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud maakohtu määrusega tutvumiseks ja edasikaebuse koostamiseks 1 tund. Kokku taotleb kaitsja 48 euro (sh käibemaks 8 eurot) hüvitamist. Arvestades määruskaebuse argumentide asjakohasust ja kaebuse mahtu, loeb ringkonnakohus taotluses esitatud summa põhjendatuks. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral kulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau