3-14-52472/41 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-14-52472 Määruse kuupäev

24. märts 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi

Menetlusosalised Valeri Jatsõšõni kaebus Tartu Vangla 18.09.2014 käskkirja nr 6- 3/136 tühistamiseks Kaebaja – Valeri Jatsõšõn Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata Valeri Jatsõšõni taotlus kaebuse muutmiseks.

2. Jätta Valeri Jatsõšõni kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 16.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Valeri Jatsõšõni kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 18.09.2014 käskkirja nr 6-3/136 tühistamist. Nimetatud käskkirjaga määrati V. Jatsõšõn majandustööle perioodiks 23.09.2014 – 31.01.2015. Kaebaja on seisukohal, et tulenevalt tema tervislikust seisundist on tema tööle sundimine inimväärikust alandav. Samuti pole tema individuaalsesse täitmiskavasse pandud töökohustust.

2. Tartu Halduskohus võttis V. Jatsõšõni kaebuse 05.11.2014 menetlusse ning luges vastustajaks Tartu Vangla.

3. 10.03.2015 kohtuistungil juhtis Tartu Vangla esindaja tähelepanu, et vaidlustatud haldusakt kehtis kuni 31.01.2015. Seepeale taotles V. Jatsõšõn vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamist. Ta märkis, et kolmandas kvartalis suunatakse ta individuaalse täitmiskava kohaselt tööle, kuid õigusvastasuse tuvastamise korral seda ei juhtuks. Seega ei seataks ohtu tema elu ja tervist.

4. Tartu Halduskohtusse saabus 16.03.2015 kaebaja kirjalik avaldus, milles ta märgib, et taotleb õigusvastasuse tuvastamist, kuna tema elu ja tervis pandi haldusaktiga ohtu. Samuti seati ohtu teiste kinnipeetavate elu ja tervis, kuna on teada, et kaebajal on diagnoositud äkkviha ja üliagressiivsus, mis seisneb selles, et kui kaebajat mõni kaaskinnipeetav solvab või mõnitab seoses tööga, on selge, et kaebaja ründab solvajat. V. Jatsõšõn väljendas hirmu, et sel viisil võib tema vanglakaristus pikeneda. Samuti taotleb V. Jatsõsõn, et Tartu Vanglale tehtaks ettekirjutus, et kaebajat ei pandaks tööle teiste silme alla.

5. Oma 23.03.2015 vastuses palub Tartu Vangla jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna V. Jatsõšõni põhjendus tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole põhjendatud huvi kohtupraktika mõttes.

Kohtu seisukoht

6. V. Jatsõšõn taotleb Tartu Vangla 18.09.2014 käskkirja nr 6-3/136 tühistamisnõude asendamist selle õigusvastasuse tuvastamise nõudega. Samuti taotleb ta Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist selle kohta, et teda ei pandaks tööle teiste silme alla. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Taotlus kaebuse muutmiseks on käesoleval juhul esitatud õigeaegselt. Samas peab kohus kontrollima ka seda, kas kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatud.

7. Tartu Vangla on 23.03.2015 teatanud, et vanglale ettekirjutuse tegemise nõude osas on kaebajal vaidemenetlus läbimata. Kuna vangistusseaduse § 11 lg 5 sätestab kinnipeetava poolt vangla vastu esitatavale kohustamisnõudele kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, ei ole kaebajal selles osas HKMS § 47 lõikest 1 tulenev kaebuse lubatavuse eeldus täidetud. Seega keeldub kohus selles osas kaebuse muutmisest.

8. HKMS § 45 lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Samuti tuleb silmas pidada, et ka tuvastamiskaebuse puhul kehtib ka HKMS § 44 lõikest 1 tulenev üldine kaebeõiguse eeldus, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus möönab, et kuivõrd Tartu Vangla 18.09.2014 käskkiri nr 6-3/136 kehtis kuni 31.01.2015 ning pärast kehtivuse lõppemist ei oma see enam V. Jatsõšõni õigustele mõju, ei ole selle tühistamine enam võimalik. Seetõttu ei ole kaebajal käesoleval juhul võimalik enda õigusi kaitsta muul viisil kui tuvastamiskaebusega.

9. Seejuures on V. Jatsõšõn põhjendanud soovi kohtumenetlust tuvastamisnõudega jätkata asjaoluga, et individuaalse täitmiskava kohaselt võidakse ta kolmandas kvartalis uuesti tööle suunata, mis võib ohtu seada tema elu ja tervise. Ta on seda selgitanud asjaoluga, et kui teda mõni kaaskinnipeetav solvab seoses tööga, on selge, et ta ründab solvajat. Sellega võib aga tema karistusaeg pikeneda. Sisuliselt soovib V. Jatsõšõn seega tuvastamisnõude esitada preventiivsel eesmärgil, kuna ta on seisukohal, et tema tööle määramine oli õigusvastane ning selle õigusvastasuse tuvastamine aitab vältida sama olukorda tulevikus.

10. Kohus on seisukohal, et sellistel põhjustel esitatud tuvastamisnõue ei ole esitatud kaebaja õiguse kaitseks. Tartu Vangla 18.09.2014 käskkirjaga nr 6-3/136 määrati V. Jatsõšõn majandustööle abitöölise ametikohale alates 23.09.2014 kuni 31.01.2015. Nimetatud käskkirjast ei tulene töö täpne sisu, mis tähendab, et selle käskkirja alusel oli kaebajat võimalik rakendada vangla majandustöödel erinevates kohtades, aegadel ning tööülesannetes. V. Jatsõšõni rakendamine koristustöödel teiste kinnipeetavate nähes ei tulene otseselt käskkirjast, kuigi käskkiri seda ka ei keela. Milliste ülesannete täitmiseks kinnipeetavat tööle rakendada saab, jätab niisugune käskkiri lahtiseks. Seega on tegemist igakordse vanglaametniku kaalutlusotsusega. Ei ole välistatud, et kinnipeetav on üldiselt oma tervisliku seisundi poolest võimeline töötama majandustöödel, kuid talle on mõne konkreetse tööülesande täitmine vastunäidustatud. Ka kaebaja enda antud kohtumenetluses esitatud avaldustest nähtub, et ta ei vaidle vastu töökohustusele kui niisugusele, vaid üksnes töötamisele teiste kinnipeetavate nähes. Seetõttu on kohus seisukohal, et käskkirja õigusvastasuse tuvastamine V. Jatsõšõni toodud põhjendustel ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik ehk see ei parandaks tema olukorda mingil viisil. Samuti oleks niisuguse nõude perspektiivikus võrdlemisi küsitav, kuna käskkiri iseenesest oleks õigusvastane vaid siis, kui V. Jatsõšõni tervislik seisund välistaks mistahes majandustöö tegemise. Seetõttu jätab kohus tervikuna rahuldamata V. Jatsõšõni taotluse kaebuse muutmiseks.

11. Seega on jätkuvalt menetluses kaebaja nõue Tartu Vangla 18.09.2014 käskkirja nr 6-3/136 tühistamiseks. Käskkirja kehtivus lõppes 31.01.2015 ning kõnealune käskkiri ei oma V. Jatsõšõni õigustele järelmõju. Kuigi kaebaja on märkinud, et vaidlustab kaht tööst keeldumise eest talle määratud distsiplinaarkaristust, sõltub nende distsiplinaarkaristuste õiguspärasus eelkõige V. Jatsõšõni tervislikust seisundist tööle asumise korralduse andmise ajal. Seega on kohus seisukohal, et tühistamisnõue on muutunud ilmselgelt perspektiivituks, kuna selle rahuldamine pole haldusakti mõju lõppemise tõttu võimalik. Sel põhjusel pole kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki. Kohus jätab seetõttu kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

12. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik