3-14-51869/37 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51869

Haldusasi

Ragn-Sells

AS-i

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 14.08.2014. a otsuse vaidlustuses

nr 180-14/153433

tühistamiseks

ja

Tartu

Linnavalitsuse

kohustamiseks

viima

hankedokumentide punktid ja hankelepingu punktid

õigusaktidega vastavusse osas, mis määrab

käitluskohana Aardlapalu ümberlaadimisjaama.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ragn-Sells AS-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Ragn-Sells AS (reg. kood

10306958)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Elo Tamm

Vastustaja (hankija) Tartu linn

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a otsus

muutmata.

2. Mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

summas 3480 eurot. Kaebaja kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.t kuni 24.04.2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Linnavalitsus avaldas 01.07.2014 hanketeate (HT) avatud hankemenetlusega

riigihankele „Korraldatud jäätmevedu Tartus“ (viitenumber 153433). Hankedokumentide

(HD) p 6.2 kohaselt on veopiirkondadest kogutud segaolmejäätmete ja biojäätmete

kogumiskoht (käitluskoht) Aardlapalu jäätmekäitluskeskus aadressil Aardlapalu, Uhti küla,

62105 Tartu maakond ning töövõtjal ei ole õigust vedada jäätmeid mujale kui hankija poolt

määratud kogumiskohta. Aardlapalu jäätmekäitluskeskust käitab Eesti Keskonnateenused AS.

HD p 8.4 kohaselt peab pakkuja pakkuma hinnad vastavalt esitatud teenuste liikidele ning

olema valmis osutama teenust pakutud hindadega. Teenustasu sisaldab kõiki töövõtja poolt

tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks, sealhulgas kulutusi jäätmete üleandmisel Aardlapalu

jäätmekäitluskeskuses ja vanapaberi üleandmisel käitluskohas. Hankelepingu projekti (HL)

p 3.5.14 kohaselt on veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumiskoht

Aardlapalu ning töövõtja on kohustatud vedama jäätmed Aardlapalu jäätmekäitluskeskusesse.

HL p 4.4 kohaselt on töövõtjal õigus taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist

veopiirkonnas, kui muutuvad jäätmete üleandmise hinnad Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses.

2. Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles

HD p-de 6.2 ja 8.4 ning HL p-de 3.5.14 ja 4.4 viimist vastavusse õigusaktidega.

3. VAKO jättis 14.08.2014. a otsusega (tl 10-15) vaidlustuse rahuldamata.

4.

25.08.2014 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3-8), milles taotles tühistada

VAKO 14.08.2014. a otsus ja kohustada Tartu Linnavalitsust viima HD p-d 6.2, 8.4 ja

HL pd 3.5.14 ja 4.4 õigusaktidega vastavusse osas, mis määrab käitluskohana Aardlapalu

ümberlaadimisjaama. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Aardlapalu ümberlaadimisjaama ei ole käitluskohana välja valitud konkursi korras. Tartu

linn on jätnud riigihanke korraldamata osas, mis puudutab segaolmejäätmete, biojäätmete ja

vanapaberi veo ning kogumise järgset käitlust.

2) Esineb huvide konflikt riigihangete seaduse (RHS) § 3 p 5 mõttes, mis seisneb selles, et

Tartu linnal on huvi suunata Tartus kogutud segaolmejäätmed Aardlapalu

ümberlaadimisjaama, kuna iga Aardlapalus vastuvõetud jäätmetonni eest saab Tartu linn

Aardlapalu ümberlaadimisjaama käitajalt AS-lt Eesti Keskkonnateenused 0,74 eurot iga

vastuvõetava segaolmejäätmete tonni eest. Aardlapalu prügila on tänaseks suletud, mistõttu on

õigusvastane võtta ümberlaadimisjaamas lisatasu varasemalt suletud prügila

järelhoolduskulude katteks. 0,74 euro suurust lisatasu saab Tartu ka sellistelt

segaolmejäätmetelt, mis ei ole kogutud Tartu linnas.

3) Tegemist on ettevõtlusvabaduse piiramisega. Kaebaja huviks on pakkuda korraldatud

jäätmeveo teenuse osutamisel terviklikku teenust, mis sisaldab segaolmejäätmete puhul nii

jäätmete kogumist, vedu kui ka taaskasutamist. Vastustaja poolt ühe jäätmekogumiskoha –

Aardlapalu ümberlaadimisjaama – nimetamine hankedokumentide punktis 6.2 ja Tartu linna

jäätmehoolduseeskirja § 18 lg-s 5 ei ole lubatav. Jäätmeseadus ei kohusta omavalitsust valima

ühte jäätmekäitluskohta, jäätmekäitluskohti võib olla ka mitu. Kaebaja leiab, et jäätmevedajal

peab olema endal võimalus valida koostööpartner ning vastava valikuvabaduse äravõtmine on

põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse piiramine.

5. Vastustaja leidis kaebusele esitatud vastuses (tl 31-39), et kaebus tuleb jätta läbi

vaatamata või kui kohus tuvastab, et kaebus on lubatav, palus vastustaja alternatiivselt jätta

kaebus rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus jättis 30.09.2014. a otsusega (tl 78-84) kaebuse rahuldamata.

1) Vastustaja järgib jäätmeveo korraldamisel jäätmehierarhiat. Jäätmed liiguvad Aardlapalust

edasi jäätmehierarhia põhimõttest lähtudes, jäätmed taaskasutatakse (Iru tehases). Samuti

pakib näiteks Väätsa Prügila osaliselt jäätmed ning sealt liiguvad jäätmed Iru

masspõletustehasesse.

2) Jäätmekäitluskoha kasutusse saamise eest hankijale tasu ei maksta. Hankija ja Aardlapalu

jäätmekäitluskeskuse haldaja vahel on sõlmitud vara tasuta kasutamise leping, mille kohaselt

haldaja hankijale tasu ei maksa. Vastavalt Tartu Linnavalitsuse 06.07.2010. a korraldusele

nr 753 kogutakse vahendeid Aardlapalu prügila järelhoolduse toimingute kulude katteks.

Seega ei ole tegemist ka RHS § 3 p 5 sätestatud põhimõtte rikkumisega.

3) Kui pakkuja esitab pakkumuse, lähtudes hankedokumentides sätestatud tingimustest ja

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse avalikust hinnakirjast, on tagatud pakkumuse ja

teenustasude kooskõla jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-ga 5. Korraldatud jäätmeveo teenustasu

sisaldab JäätS § 66 lg-s 5 nimetatud kulusid kogu hankelepingu perioodil ning pakkujal ei ole

hanke raames käitluskoha hinnaga seonduvaid riske. Seega ei ole konkurents piiratud.

4) Kaebajal on olnud võimalus osaleda nii Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses jäätmekäitleja

leidmiseks korraldatud konkursil kui käesoleval jäätmete kogumise ja veo riigihankel. Puudub

alus jätta kohaldamata Tartu Linna jäätmehoolduseeskirja § 18 lg 5, mille kohaselt on

jäätmete kogumiskohaks Aardlapalu ümberlaadimisjaam, sest kohus ei näe nimetatud sättes

põhiseaduse riivet. Samuti puudub vastustajal kaalutlusõigus jäätmekäitluskoha määramiseks.

Tartu linnas on olemas jäätmehoolduse korraldamiseks jäätmehoolduseeskiri, millest tuleb

juhinduda ning mis on kehtestatud vastavate delegatsiooninormide alusel.

5) Hankijal on õigus osta jäätmekäitlusteenust eraldi hankega, sealhulgas määrata kindlaks

jäätmekäitluskoht, kuhu kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud jäätmeveo hankega

valitud ettevõtja peab kogutud jäätmed vedama. Riigihangete seadus ei näe ette piiranguid

hanke osadeks jagamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a otsusele hiljem täiendatud

apellatsioonkaebuse (tl 92-96, 126-129), milles taotleb halduskohtu otsuse täies ulatuses

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada VAKO 14.08.2014. a otsus ja kohustada

vastustajat viima HD p-d 6.2, 8.4 ja HL pd 3.5.14 ja 4.4 õigusaktidega vastavusse osas, mis

määrab käitluskohana Aardlapalu ümberlaadimisjaama. Kaebaja põhjendused on järgmised:

1) Kaebajal on hankedokumentide vaidlustamiseks kaebeõigus, kuivõrd ta ei vaidlusta

jäätmekäitluskoha määramist Tartu linna jäätmehoolduseeskirjas ja/või varasemalt läbi viidud

konkurssi, vaid asjaolu, et Aardlapalu jäätmekäitluskeskus on jäätmeveo sihtkohana nimetatud

HD-s. Eeltoodu tingib selle, et seesugune säte riivab tema kui hankemenetluses pakkujana

osaleva isiku huve ja subjektiivseid õigusi.

2) Jääts § 66 lg 1 ja § 67 lg 3 p 4 koosmõjust ei tulene hankija suunatud kaalutlusõigust

määrata kindlaks üks kindel jäätmekäitluskoht. JäätS § 67 lg 3 p 4 eesmärgiks on tagada

korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete üleandmine nõuetekohastes

jäätmekäitluskohtades. Samuti ei ole JäätS § 66 ja § 67 regulatsioonist tulenevalt lubatav vaid

nö transportteenusele hankemenetluse korraldamine.

3) Aardlapalu ümberlaadimisjaama haldamiseks tehtud konkurss 2009. aastal ei ole

võrdsustatav jäätmete lõppkäitluskoha hankega. Aardlapalu ümberlaadimisjaama nimetamine

käesoleva hanke raames kogutud segaolmejäätmete ja vanapaberi veo sihtkohana on

õigusvastane, kuna RHS § 6 lg 2 ning Komisjoni määrusega 213/2008 kehtestatud ühtse

riigihangete klassifikaatori (CPV) kohaselt on segaolmejäätmete ja vanapaberi lõppkäitluse

näol tegemist hangitava teenusega (kategooria 16), mille osas ei saa hankija jätta riigihanget

teenuste kontsessiooni näol korraldamata. 2009. a konkursi raames ei valitud välja

segaolmejäätmete ja vanapaberi lõppkäitlejat, vaid see korraldati üksnes ja ainult

ümberlaadimisjaama haldaja leidmiseks. Lõppkäitluskohad on nimetatud vastustaja poolt ilma

konkurssi korraldamata. Ka väravatasu komponendiks olev lõppkäitluskoha vastuvõtuhind on

kujunenud ilma konkurssi korraldamata. Nii halduskohus kui vastustaja on ekslikult jätnud

tegemata järelduse, et riigihangete seaduse nõuded ühe Tartu veohanke osa suhtes on täitmata

jäetud. Selle asemel on halduskohus ebaõigesti lähtunud lõppkäitluskoha määramise

õiguspärasuse hindamisel vaid jäätmehierarhia põhimõttest.

4) Vastustaja on andnud Aardlapalu ümberlaadimisjaamale ainuõiguse suunata Tartus kogutud

jäätmed Aardlapalu ümberlaadimisjaama operaatori poolt valitud jäätmete lõppkäitluskohta.

Seega peab põhjendama ainuõiguse andmise vajadust, mitte ettevõtlusvabaduse põhimõtte

kehtivust. Kaebajal puudub käesoleval korraldatud jäätmeveo hankel võimalus pakkuda

jäätmeveo teenustasu, milles sisalduks ka JäätS § 66 lg 5 kohaselt kõik jäätmeveoga seotud

kulud – s.t. jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud, aga ka jäätmekäitluskoha

rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud. Apellant pidi käesolevas hankes

pakkumuse tegemisel lähtuma Aardlapalu ümberlaadimisjaama väravatasust ning ei saanud

teha võistlevat pakkumust veojärgsele käitlusele, muuhulgas segaolmejäätmete lõppkäitlusele.

5) Tartu linnal on selge RHS §-ga 3 p 5 vastuolus olev huvide konflikt suunata Tartus kogutud

segaolmejäätmed Aardlapalu ümberlaadimisjaama, kuna iga Aardlapalus vastu võetud

jäätmetonni eest saab Tartu linn Aardlapalu ümberlaadimisjaama käitajalt AS-lt Eesti

Keskkonnateenused 0,74 eurot iga vastuvõetava segaolmejäätmete tonni eest. Prügila

järelhoolduskulude kogumine elanikelt pärast prügila sulgemist on vastuolus JäätS §s 341 lg 1

ning § 66 lg 5 sätestatud saastaja maksab printsiibiga. Praeguse veotasu arvelt saab

praegustelt jäätmevaldajatelt koguda vaid praeguste jäätmete kogu käitluskulu.

6) Esineb vastuolu jäätmehierarhia ja keskkonnasäästlike lahenduste eelistamise

põhimõtetega. Aardlapalu ümberlaadimisjaam ei asetu segaolmejäätmete osas ühelegi

jäätmehierarhia tasemele, kuna seal ei toimu segaolmejäätmete taaskasutamist ega

kõrvaldamist ning seega ei ole selge ega kontrollitav kas Aardlapalu ümberlaadimisjaama

määramine kogumiskohana on kooskõlas jäätmeseaduse §-dega 221 ning 30.

7) Esineb vastuolu konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega, kuna alates 2009.

aastast ei ole muudetud Aardlapalu väravatasusid ning Eestis kasutatakse uuemaid

tehnoloogiaid. Halduskohtu otsus on selles osas vastuoluline. Vastuolu seisneb selles, et kui

kohus on veendunud, et kogutud segaolmejäätmed taaskasutatakse, siis peaks olema ka selge,

et segaolmejäätmete ladestamiselt ei ole vajalik maksta saastetasu.

8) Esineb vastuolu ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Nimelise jäätmekäitluskoha nimetamine

hankedokumentides ja Tartu linna jäätmehoolduseeskirjas (JHE) § 18 lg-s 5 on vastuolus

põhiseadusega, olles sealjuures ebavajalik ja ebaproportsionaalne ettevõtlusvabaduse riive.

JHE § 18 lg 5 ületab delegatsiooninormi piire, olles vastuolus JäätS-ga.

8. Vastustaja palub

apellatsioonkaebusele esitatud

vastuses

(tl 105-111p)

apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

1) Vastustaja on biojäätmete ja segaolmejäätmete käitleja leidmiseks viinud läbi avaliku

konkursi. Jäätmekäitluskohaks jäätmeseaduse mõttes on ka selline jäätmekäitluskoht, kus

jäätmete lõppkäitlust ei toimu. Lubatav on jäätmekäitluskohana määrata ka jäätmete

kogumise, eelsortimise ning lõppkäitluskohta jäätmetega ettevalmistamisega tegelevat

jäätmekäitluskeskust. Aardlapalus toimub segaolmejäätmete kogumine, ümberlaadimine ning

lõppkäitluspunkti edastamine.

2) Kohalikul omavalitsusel on ulatuslik diskretsioon jäätmekäitluskoha määramisel. Isegi, kui

vastustaja ei oleks Aardlapalu jäätmekäitluskeskusele haldaja leidmiseks välja kuulutanud

avalikku konkurssi, oleks Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse nimetamine kohustusliku

korraldatud jäätmeveo sihtpunktina vastustaja jäätmehoolduseeskirjas ning hankedokumendis

lubatav.

3) Apellandil puudub õigus jäätmekäitluskoha määramist vaidlustada. Vastustaja on

Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse kohustusliku segaolme- ja biojäätmete üleandmise kohana

määranud Tartu linna jäätmehoolduseeskirjaga 28.06.2012. Apellant ei ole Tartu

Linnavolikogu määrust nr 71 osas, mis puudutab Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse

jäätmekäitluskohana määramist, vaidlustanud. Järelikult ei ole apellandil võimalik

jäätmekäitluskoha määramist vaidlustada ka läbi jäätmeveo riigihanke hankedokumendi, mis

ei nimeta Aardlapalu jäätmekäitluskeskust kohustusliku jäätmekäitluskohana ilma, et

vastustaja oleks seda juba eelnevalt jäätmehoolduseeskirjas eelnevalt määranud. Kui

vastustaja oleks hankedokumentides määranud teistsuguse lahenduse, oleks mindud vastuollu

kooskõlas jäätmeseadusega vastu võetud ja juba jõustunud kohaliku omavalitsuse määrustega.

4) Jäätmeveo riigihanke võitja osutab vaid jäätmeveo, mitte –käitlusteenuseid. Isegi, kui

nõustuda, et apellandil on võimalik vaidlustada vastustaja 2012 üldaktiga vastuvõetud otsust,

puudub apellandil jäätmekäitluskoha vaidlustamise õigus, kuna ta soovib osaleda jäätmeveo,

mitte jäätmekäitlushankes. Vedajal puudub igasugune võimalus öelda, milliseid

käitlustoiminguid peab jäätmete vastuvõtja nendega teostama. Seepärast ei saa ka

jäätmekäitluskoha eelnev avaliku konkursiga väljavalimine rikkuda jäätmeveo teenuse

pakkuja õigusi.

5) Jäätmeseadusest ei tulene keeldu jäätmeveo- ja –käitlusteenuse kahe erineva hankega

hankimiseks. Riigihangete seaduse kohaselt on riigihanke objekti valik (sh selle koosseis ja

maht) hankija otsustuspädevuses. JäätS näeb kohalikule omavalitsusele ette kohustuse

korraldatud jäätmeveo riigihanke läbiviimiseks, täpsustamata viisi, kuidas kohalik

omavalitsus nimetatud riigihanke korraldama peab. Jäätmeveo hankel osaleval pakkujal

puudub õigus nõuda, et hanke koosseisu arvataks ka jäätmekäitlusteenuse hankimine või et

jäätmeveo hange on õigusvastane, kuna see ei sisalda jäätmekäitlusteenust.

6) Vastustajal puudub konkurentsi kahjustav huvide konflikt ning konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõtet ei ole rikutud. Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse haldaja leidmiseks

on läbi viidud avalik konkurss ning vastustaja ei saa Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse

haldajalt selle kasutamise eest mingit tasu. Vastustaja ei ole hankijana väravatasuga

arvestamise kohustuse loomisel eelistanud ühtegi pakkujat, mis võiks viia pakkujaid

kahjustava huvide konfliktini. Kõik pakkujad, kes soovivad pakkuda vastustajale jäätmeveo

teenust, peavad oma pakkumuse hinna sisse arvestama samasuguse summa jäätmete käitlejale

üleandmise eest. Seega on tagatud ka konkurentsi riigihankel efektiivse ärakasutamise nõue

ning puudub vastuolu RHS § 3 lg-ga 4. Prügila järelhoolduskuludeks tasu kogumine ei ole

vastuolus saastaja maksab printsiibiga. Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses iga vastuvõetud

jäätmetonni pealt kogutav tasu on sihtotstarbeliselt suunatud suletud prügila

järelhoolduskulude katmiseks. Ühtlasi kannab vastustaja kõik prügila järelhooldusega seotud

kulud, mida kogutav tasu ei kata. 7) Apellandil puudub õigus nõuda majanduslikult

meelepärast hanget kõikide apellandi pakutavate teenuste müümise tagamiseks. Apellandil on

olnud võimalik vastustajale pakkuda kõiki teenuseid, mida vastustaja on avaliku konkursi või

riigihanke kaudu hankinud. Ettevõtlusvabadust ei riiva kahe eraldiseisva riigihanke

korraldamine. Hankijal puudub seadusest tulenev kohustus (kui ka õigus) apellandile kasumi

või äramajandamise tagamiseks või meelepärase hankeesemega hanke korraldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu

30.09.2014. a otsuse tühistamiseks puuduvad alused. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha

apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas, mis puudutavad jäätmeveo ja -käitluse hangete

eraldi korraldamise ja hankedokumentides ühe jäätmekäitluskoha kindlaksmääramise

õiguspärasust (I). Seejärel kontrollib ringkonnakohus, kas vastustaja on jäätmekäitluskoha

kindlaksmääramisel järginud kaalutlusõiguse ning riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid

(II), ning viimasena otsustab kohus menetluskulude jaotuse üle (III).

I

10. Vastustaja on 01.07.2014 avaldatud hanketeatega (HT) algatanud hankemenetluse

riigihankele „Korraldatud jäätmevedu Tartus“ (viitenumber 153433), mille objektiks on

HD p 1.4 kohaselt korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine Tartus 1. ja 3. veopiirkonnas,

täpsemalt jäätmete kogumine ja vedu (hankelepingu p 3.5.1). Tulenevalt JäätS § 14 lg-st 1 on

jäätmete kogumine jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja

eelladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata,

eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta. Jäätmete vedamise mõiste

on sätestatud JäätS § 14 lg-s 2, mille kohaselt on jäätmete vedamine jäätmesaadetise

toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti. Käesolevas asjas vaidlustab kaebaja

hankedokumentides ja hankelepingus Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse määramist jäätmeveo

hanke sihtkohana (HD p 6.2 ja p 8.4, HL p 3.5.14 ja p 4.4). HD p-s 6.2 sätestatu kohaselt on

veopiirkondadest kogutud segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumiskoht (käitluskoht)

Aardlapalu jäätmekäitluskeskus ning töövõtjal ei ole õigust vedada jäätmeid mujale kui

hankija poolt määratud kogumiskohta. Sarnaselt on sätestatud hankelepingu ps 3.5.14.

Tulenevalt HD pst 8.4 sisaldab segaolmejäätmete ja biojäätmete teenustasu muu hulgas ka

kulutusi jäätmete üleandmisel Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses. Hankelepingu ps 4.4

sätestatu kohaselt on töövõtjal õigus taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist

veopiirkonnas, kui muutuvad jäätmete üleandmise hinnad Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses.

Kaebuses on kaebaja täpsustanud, et taotleb hankelepingu p 4.4 tühistamist üksnes osas,

milles see sätestab Aardlapalu jäätmekeskuse jäätmekäitluskohana. Eeltoodust nähtuvalt on

kaebaja vaidlustanud vastustaja poolt jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldatud

riigihanke tingimusi osas, milles need määratlevad segaolmejäätmete ja biojäätmete

kogumiskoha ning ka käesolevas otsuses analüüsib ringkonnakohus eelnimetatud

hankelepingu ja hankedokumentide punktide õiguspärasust üksnes Aardlapalu jäätmekeskuse

jäätmekäitluskohana määramise osas. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tegemist on osaga

vaidlusaluse hanke tulemusel pakkujaga sõlmitava hankelepingu eseme tehnilisest

kirjeldusest, on kaebajal kaebeõigus selle tingimuse õiguspärasuse kontrollimiseks (vt

RKHKm 08.10.2012, nr 3-3-1-30-12, p 12; RKHKo 15.01.2015, nr 3-3-1-68-14, p 12).

Vanapaberi käitluskohta reguleerivat HD pi 6.2.1 kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud ei ole,

mistõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väited seoses

vanapaberi jäätmekäitluskoha määramisega.

11. Kaebaja on apellatsioonkaebuses endiselt seisukohal, et JäätS § 66 ja § 67 regulatsioonist

ei tulene hankijale õigust korraldada eraldi hanked olmejäätmete kogumiseks ja veoks ning

jäätmete edasiseks käitluseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud hanketingimus on õigusvastane,

kuna vastustaja on jätnud osale korraldatud jäätmeveost hankemenetluse korraldamata –

korraldatud jäätmeveo raames kogutud segaolmejäätmete lõppkäitlusele. Ringkonnakohus

eeltoodud väidetega ei nõustu ning leiab, et jäätmeseadus ei sisalda endas kohalikele

omavalitsustele keeldu korraldada eraldi hanked jäätmete kogumiseks ja veoks ning nende

edasiseks käitluseks oma haldusterritooriumil. Jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse

koosmõjust tuleneb üksnes see, et kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada, et kõik

jäätmealased teenused hangitakse läbi riigihanke, kuid mitte see, et kohalik omavalitsus peaks

olmejäätmete kogumiseks ja veoks korraldama ühise hanke. Ka Riigikohtu halduskolleegium

on kinnitanud, et seadusandja ei ole jäätmeseaduses sätestanud nõuet, et korraldatud

jäätmeveo raames tuleb jäätmekäitluskoht hankedokumendis kindlaks määrata

konkurentsiseaduses sätestatud konkursi, halduskoostöö seaduses või riigihangete seaduses

sätestatud korras. Kui kohalik omavalitsus annab aga jäätmete töötlemise ülesande üle, võivad

selle ülesande üleandmisel kohalduda halduskoostöö seadus ja riigihangete seadus. Kohaliku

omavalitsuse üksusele JäätS §-ga 70 asetatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise

korraldamise kohustuse täitmiseks ei piisa jäätmeveo kontsessiooni andmisest. See tähendab,

et kohaliku omavalitsuse üksus peab lisaks jäätmeveole reguleerima ka enda ja jäätmete

edasise töötleja vahelise õigussuhte, ning korraldatud jäätmeveo hankes sihtpunkti

kindlaksmääramise õiguspärasus ei sõltu sellest, kas ja kuidas on kohalik omavalitsusüksus

eelnevalt lahendanud jäätmete töötlemise küsimuse (vt RKHKo 15.01.2015, nr 3-3-1-68-14,

p-d 29, 30).

12. Antud juhul on vastustaja enne veoteenuse osutaja leidmiseks hanke väljakuulutamist

korraldanud konkursi vaidlusaluses Aardlapalu ümberlaadimisjaamas jäätmete töötlemise

teenuse osutaja leidmiseks. Aardlapalu ümberlaadimisjaam asub Tartu linnale kuuluvas

endises Aardlapalu prügilas, mis loeti Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni 04.05.2009. a

korraldusega nr JT 1-15/88 jäätmete ladestamiseks suletuks alates 16.07.2009. 12.05.2009. a

korraldusega nr 543 kuulutas Tartu linn välja avaliku konkursi Aardlapalu prügila

sihtotstarbeliseks tasuta kasutada andmiseks seitsmeks aastaks. Korralduses on selgitatud, et

Aardlapalu prügila antakse tasuta kasutusse, et tagada ümberlaadimisjaama rajamine ning

kompostimiseks ning ümberlaadimiseks vastuvõetavate jäätmete võimalikult madal

vastuvõtuhind. Aardlapalu prügila tasuta kasutusse andmise konkursi dokumentide p 1.9

kohaselt on konkursi eesmärgiks leida ettevõte, kellele antakse tasuta kasutada Aardlapalu

prügila ja kes korraldab Aardlapalu prügilas territooriumi valvamise, seire, biolagunevate

jäätmete vastuvõtu ning käitlemise, segaolmejäätmete vastuvõtmise, ümberlaadimisjaama

rajamise ning segaolmejäätmete veo Aardlapalu prügilast linna poolt nimetatud kohta.

Konkursi dokumentide p 13.1.2 määratleb haldaja kohustustena Aardlapalu prügila

territooriumi korrashoiu tagamise ning prügila territooriumil jäätmekäitluse eest vastutamise.

Eelnevast nähtub, et 2009. aastal on läbi viidud konkurss Aardlapalu ümberlaadimisjaama

haldaja leidmiseks, kelle ülesanneteks on muu hulgas biolagunevate jäätmete vastuvõtt ning

käitlemine, segaolmejäätmete vastuvõtmine ning nende vedu Aardlapalu prügilast linna poolt

nimetatud kohta. Konkursi tulemusel sõlmis Tartu linn lepingu AS-ga Eesti

Keskkonnateenused (endine AS Veolia Keskkonnateenused). Seega on Tartu linn lisaks

käesoleva hanke esemeks olevale jäätmete kogumisele ja veole lahendanud ka nende jäätmete

töötlemise küsimuse pärast nende saabumist veo sihtkohta.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustajal puudub õigus määrata

hankedokumentides kindlaks üks jäätmekäitluskoht, ning leiab, et jäätmeseaduse normide

koosmõjust tulenevalt on kohalikul omavalitsusel JäätS § 66 lg 1 ja § 67 lg 3 p 4 alusel

suunatud kaalutlusõigus määrata kindlaks üks kindel jäätmekäitluskoht. Suunatud

kaalutlusõigus tähendab seda, et reeglina on haldusorganil õigus tegutseda ühel kindlal viisil,

ilma et ta peaks seda eraldi põhjendama, kuid teatud erandlike asjaolude avaldumisel on tal

kohustus reeglist kõrvale kalduda. Lähtudes suunatud kaalutlusõigusest on kohalikul

omavalitsusel reeglina õigus määrata kindlaks üks jäätmekäitluskoht, kui jäätmehierarhia või

mõnest muust olulisest põhimõttest ei tulene midagi muud (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

30.05.2014. a otsus haldusasjas nr 3-12-52, p 20). Ringkonnakohus leiab, et ka käesolevas

asjas oli vastustajal jäätmeveo hanke raames õigus määrata JäätS § 67 lg 3 p 4 alusel kindlaks

üks jäätmekäitluskoht, arvestades seejuures jäätmekäitluse põhimõtteid. Ka Euroopa Kohus

on kinnitanud, et kohaliku omavalitsuse üksusele antud pädevuse raames korraldada selle

üksuse territooriumil tekkinud jäätmete käitlust võib see üksus ette näha, et kõnealust liiki

jäätmeid käideldakse lähimas sobivas rajatises (EKo 12.12.2013, C-292/12, p 63). Riigikohtu

halduskolleegium on 15.01.2015. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-68-14 selgitanud, et

JäätS § 67 lg 3 p 4 ei reguleeri jäätmete töötlemise ülesande üleandmist, vaid üksnes seda,

millised olulised tingimused peavad korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni

hankedokumendis olema märgitud. JäätS § 67 lg 3 p-le 4 tuginev hankedokumentide tingimus

reguleerib üksnes jäätmeveo sihtpunkti kui korraldatud jäätmeveo hankedokumendi ning

hiljem hankija ja vedaja vahel sõlmitava lepingu üht olulist tingimust. (RKHKo 15.01.2015,

nr 33168-14, p 21)

14. Kaebaja sõnul piirab ühe jäätmekogumiskoha nimetamine hankedokumentides

põhiseaduse §-st 31 tulenevat kaebaja ettevõtlusvabadust, kuna tema huviks on korraldatud

jäätmeveo teenuse osutamisel pakkuda terviklikku teenust, mis sisaldab segaolmejäätmete

puhul nii jäätmete kogumist, vedu kui ka taaskasutamist. Ringkonnakohus on eelnevalt

selgitanud, et jäätmeseadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele jäätmehoolduse

korraldamise ülesande täitmisel keeldu reguleerida jäätmevedu ja jäätmekäitlust üksteisest

eraldiseisvalt. Kuivõrd käesolevas asjas vaidlustatud hankedokumentide punkt on oluliseks

tingimuseks just jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldatud hankes, ei saa sellega olla

rikutud kaebaja kui jäätmete töötleja ettevõtlusvabadus. Riigihankeõiguse eesmärk ei ole

suurendada erasektori turuosa avaliku sektori pakutavate teenuste arvel (RKHKo 05.03.2014,

nr 3-3-1-2-14, p 24). Riigikohtu üldkogu on märkinud ka, et ettevõtlusvabadusega ei tagata

üldjuhul ettevõtjale turuosa (RKÜKo 09.12.2013, nr 3-4-1-2-13, p 136). Samuti on Riigikohtu

halduskolleegium leidnud, et JäätS § 70 esimest lauset ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et

jäätmevedaja muutuks veo käigus jäätmete omanikuks või et tal tekiks mingi muu õigus

jäätmete käsutamiseks (vt RKHKo 15.01.2015, nr 33168-14, p 15). Ringkonnakohus leiab, et

isegi kui käesoleval juhul asuda seisukohale, et jäätmete veoteenuse osutaja leidmiseks

korraldatud hanke raames jäätmekäitluskoha kindlaksmääramine kujutab endast

ettevõtlusvabaduse riivet, ei riku see antud juhul kaebaja ettevõtlusvabadust, kuna on eelpool

toodud põhjustel õiguspärane.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda antud juhul Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse

määramist jäätmekäitluskohana õigusvastaseks ka see, et tegemist ei ole segaolmejäätmete

osas lõppkäitluskohaga, vaid üksnes kogumiskohaga JäätS § 14 lg 1 mõttes, kus tehakse

segaolmejäätmetega vajalikke toiminguid nende efektiivsemaks transportimiseks

lõppkäitluskohta. Lõppkäitluskohtadena on Aardlapalu kasutusse andmise lepingu raames

nimetatud viis sobilikku käitluskohta (Iru masspõletustehas, Tallinna Jäätmete

Taaskasutuskeskus, Tallinna Suur-Sõjamäel asuv jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise

tehas, Torma ja Väätsa prügilad). JäätS § 66 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu

olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või

-kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Tulenevalt JäätS § 19 lg-st

1 on jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või

kõrvaldamiseks. JäätS § 19 lg 2 kohaselt on jäätmekäitluskoht ka maa-ala, kus jäätmete

taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle

kasutusvõimalusi või maa-ala, kus tehakse jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise

toiminguid, milleks ehitise olemasolu ei ole vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb

eelnevast, et jäätmekäitluskohaks jäätmeseaduse mõttes on ka selline jäätmekäitluskoht, kus

ei toimu jäätmete lõppkäitlust, vaid milles tegeletakse jäätmete kogumise, ümberlaadimise

ning lõppkäitluskohta edastamisega. Kuivõrd käesoleva kaebuse esemeks on üksnes jäätmete

kogumise ja vedamise teenuse osutaja leidmiseks korraldatud hanke ühe tingimuse, s.o

jäätmete kogumiskoha määramise õiguspärasus, siis seda, kas vastustaja poolt

segaolmejäätmete lõppkäitlemiseks hanke korraldamata jätmine on õiguspärane, ei ole

ringkonnakohtul võimalik käesoleva haldusasja raames hinnata.

II

16. JäätS § 67 lg 3 p 4 kohaselt hankedokumentides jäätmekäitluskoha määramine on

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. JäätS § 67 lg 3 p 4 ei sätesta, milline konkreetne

jäätmekäitluskoht tuleb hankedokumentides määrata. Selles ei ole nimetatud ka kriteeriume,

mille alusel tuleb jäätmekäitluskoht kindlaks määrata. Kuna jäätmekäitluskoha

kindlaksmääramine on jäetud kohaliku omavalitsuse pädevusse ning kehtiv õigus näeb ette

erinevad jäätmekäitluskohad, on kohalikul omavalitsusel õigus valida, millisesse

jäätmekäitluskohta tuleb jäätmed vedada, seejuures tuleb tal juhinduda HMS § 4 lg-st 2

(RKHKo 15.01.2015, nr 3-3-1-68-14, p 27). HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust

teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Jäätmekäitluskoha määramisel

hankedokumendi tingimustes tuleb arvestada iseäranis jäätmehierarhia (JäätS § 221) ja

läheduse põhimõttega (JäätS § 32). Kaebaja väitel on antud juhul Aardlapalu

jäätmekäitluskeskuse määramine jäätmeveo hanke sihtkohana vastuolus jäätmehierarhia,

keskkonnasäästlike lahenduste eelistamise põhimõtte ning ettevõtlusvabadusega.

17. JäätS § 221 lõike 1 kohaselt juhindutakse jäätmetekke vältimise ja

jäätmehooldusmeetmete

väljatöötamisel

ning

rakendamisel

järgmisest

jäätmehierarhiast: 1) jäätmetekke vältimine; 2) korduskasutuseks ettevalmistamine;

3) ringlussevõtt; 4) muu taaskasutamine, nagu energiakasutus; 5) kõrvaldamine.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse raames on kohtul võimalik hinnata

vastustaja poolt jäätmehierarhia järgimist ka osas, mis järgneb jäätmete kogumisele ja

veole, ehk jäätmete kogumise ja veoteenuse osutamise tulemusel Aardlapalu

ümberlaadimisjaama saabuvate segaolmejäätmetega edasitoimimisel. Seda eelkõige

põhjustel, et Aardlapalu ümberlaadimisjaama määramine jäätmete kogumiskohaks on

hanke tulemusel sõlmitava hankelepingu oluliseks tingimuseks ning Aardlapalu

ümberlaadimisjaama näol ei ole segaolmejäätmete osas tegu lõppkäitluskohaga.

Aardlapalust veetakse segaolmejäätmed käesolevast hankest eraldiseisva õigussuhte

alusel edasi lõppkäitluskohtadesse. Kuivõrd jäätmehierarha tasemed keskenduvad

suures osas sellele, kuidas jäätmeid pärast nende tekkimist võimalikult

keskkonnasäästlikult käidelda, siis on asjakohane ka jäätmete kogumise ja vedamise

hanke raames hinnata seda, kas jäätmed liiguvad kogumiskohast edasi jäätmehierarhia

põhimõttest lähtuvalt.

18. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Aardlapalu prügila kasutusse

andmise lepingu tingimused ning Tartu Linnavalitsuse 17.12.2013. a ja 01.07.2014. a

istungite protokolliliste otsustega segaolmejäätmete lõppkäitluskohtadena nimetatud

viis käitluskohta (Iru masspõletustehas, Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, Tallinna

Suur-Sõjamäel asuv jäätmete mehaanilis-bioloogilise töötlemise tehas, Torma ja

Väätsa prügilad) tagavad segaolmejäätmete käitlemisel jäätmehierarhia rakendamise.

Tulenevalt Aardlapalu prügila kasutusse andmise lepingu pst 3.17 on prügila haldaja

(antud juhul AS Eesti Keskkonnateenused) teenuse osutamisel kohustatud suunama

võimalikult suure osa jäätmetest taaskasutusse. Sarnaselt sätestab Aardlapalu prügila

kasutusse andmise konkursi dokumentide p 13.1.17. Vastustaja on kohtule selgitanud,

et 2009. aastal, kui vastustaja korraldas Aardlapalu prügila tasuta kasutusse andmise

konkursi (perioodiks 17.07.2009 kuni 01.11.2016), oli segaolmejäätmete taaskasutusse

suunamine sobilike käitluskohtade puudumise tõttu raskendatud. Vastustaja sõnul oli

Aardlapalu prügila selleks hetkeks suletud ning sinna jäätmeid ladustada enam ei

saanud, mistõttu oleks olnud Tartu linnast kogutud jäätmete transportimine

lõppkäitluskohta ilma neid eelnevalt ümber laadimata ülimalt kulukas. Asja

materjalidest nähtub, et Aardlapalust järgmine lähim nõuetele vastav jäätmekäitluskoht

on Torma prügila (kaugus Tartust üle 60 km) ja sealt edasi Väätsa prügila (kaugus

Tartust üle 100 km). Taaskasutamiseks sobivad käitluskohad asuvad veelgi kaugemal.

Aardlapalu ümberlaadimisjaamas sorteeritakse vastustaja sõnul jäätmeveo raames

kogutud segaolmejäätmetest välja taaskasutuseks sobilikud jäätmed ning need

suunatakse taaskasutusse, võimalusel ringlussevõtuna (näiteks erinevad suurjäätmed,

metall jms). Vastustaja selgitustest nähtuvalt toimub Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses

ka biojäätmete kogumise subsideerimine segaolmejäätmete kogumise arvelt, mis

edendab omakorda oluliselt jäätmete liigiti kogumist ning tegemist on

keskkonnasäästliku lahendusega. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad alused kahelda

vastustaja eeltoodud väidete õigsuses ning tegemist on õiguspäraste kaalutlustega.

Kuigi ringkonnakohus ei võta käesolevas asjas seisukohta vastustaja poolt

segaolmejäätmete lõppkäitluse korraldamise viisi (s.o lõppkäitluskohtade nimetamise)

otstarbekuse osas, ei saa lõppkäitluskohtade nimekirja ning vastustaja poolt kirjeldatud

tegevusi jäätmete käitlemisel pidada jäätmeseaduse põhimõtetega vastuolus olevaks.

Nimetatud jäätmekäitluskohtadega on hõlmatud erinevad jäätmete töötlemise tasemed

ning need võimaldavad paindlikult erinevatele jäätmete taaskasutusvõimaluste

kasutamisele.

Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole vastustaja Aardlapalu

ümberlaadimisjaama määramisel jäätmekäitluskohana jäätmeseaduse põhimõtteid

rikkunud ning on tegutsenud üksnes keskonnasäästlikkuse ning jäätmehierarhia

põhimõtteid järgides, ei ole antud juhul rikutud ka konkurentsi efektiivse

ärakasutamise põhimõtet. Asjaolu, et Aardlapalu ümberlaadimisjaama väravatasu ei

ole alates 2009. aastast vaatamata toimunud tehnoloogilistele muutusele muudetud, ei

muuda jäätmekäitlust vähem keskkonnasäästlikumaks või paremini jäätmehierarhiat

järgivaks ega riku mingil viisil kaebaja subjektiivseid õigusi.

19. Riigikohtu halduskolleegium on kinnitanud, et kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt jäätmekäitluskoha kindlaksmääramisel on lubatud kaalutlus see, kui

nõuetekohase jäätmekäitluskoha rajamisse on kohalikud omavalitsused teinud

investeeringuid avalikest vahenditest (vt RKHKo 15.01.2015, nr 3316814, p 27.6).

Ringkonnakohtu hinnangul on sarnaselt eeltooduga üheks lubatud kaalutluseks linna

poolt jäätmehoolduseeskirjas ning jäätmekavas paika pandud põhimõtted ja tehtud

valikud. Tulenevalt JäätS § 71 lg 2 p-st 8 sätestatakse linna jäätmehoolduseeskirjas

jäätmete kogumiskoht või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud

jäätmed nende edasivedamiseks toimetada. Antud juhul on Tartu linn jäätmete

kogumiskoha kindlaks määranud Tartu Linnavolikogu 28.06.2012. a määrusega nr 71

kehtestatud Tartu linna jäätmehoolduseeskirja § 18 lg-s 5, mille kohaselt tuleb

korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed ja biojäätmed nende

edasivedamiseks toimetada Aardlapalu ümberlaadimisjaama. Samuti on Tartu

Linnavolikogu 18.03.2010. a määrusega nr 8 vastu võetud Tartu linna strateegia 2010-

2014 rakendusplaani meetme 2 „Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamine ja

haldamine“ raames ette nähtud, et jäätmete veokulude optimeerimiseks tuleb

korraldatud jäätmeveo käigus Tartu linnast kokku kogutud segaolmejäätmed viia

Aardlapalu ümberlaadimisjaama. Seega on Tartu linn mitmetes erinevates

dokumentides määranud kindlaks Tartu linna territooriumil jäätmehoolduse

korraldamisel tehtavad tegevused ning eesmärgid, millele on eelnenud erinevate

võimaluste kaalumine ning kaalutlusotsuste tegemine. Nende valikute näol on

tingimata tegemist oluliste asjaoludega, millega jäätmeveo teenuse osutamise lepingu

tingimuste kindlaksmääramisel diskretsiooniotsuse tegemisel arvestada.

20. Kaebaja leiab, et Tartu linnal on selge RHS §-ga 3 p 5 vastuolus olev huvide konflikt

suunata Tartus kogutud segaolmejäätmed Aardlapalu ümberlaadimisjaama, kuna iga

Aardlapalus vastuvõetud jäätmetonni eest saab Tartu linn Aardlapalu ümberlaadimisjaama

käitajalt AS-lt Eesti Keskkonnateenused 0,74 eurot. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei

ole tegemist Tartu linna poolt RHS §-ga 3 p-ga 5 vastuolevalt ja õigusvastaselt tasu

võtmisega, kuivõrd tegemist on Aardlapalu prügila järelhoolduse kuludega. JäätS § 20

kohaselt on jäätmekäitluskoha järelhooldus suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning

võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. JäätS § 341 lg 1

kohaselt peab tasu, mida prügila käitaja võtab mis tahes jäätmete prügilasse ladestamise eest,

katma prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise kulud ning niivõrd, kui see on võimalik,

JäätS § 91 ps 5 nimetatud rahalise tagatise või kindlustuse kulud ja prügila järelhoolduse

hinnangulised kulud perioodiks, mille pikkus on vähemalt 30 aastat. JäätS § 66 lg 5 sätestatu

kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-,

kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega

seotud kulud. Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni juhataja kohusetäitja 04.05.2009. a

korraldusega nr JT 1-15/88 on Keskkonnaministri 29.04.2004. a määruse nr 38 „Prügila

rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ § 34 lg 3 ja § 61 lg 3 kohaselt määratud

Aardlapalu prügila järelhooldajaks Tartu Linnavalitsus. 06.07.2010. a korraldusega nr 753

otsustas vastustaja alustada alates 01.08.2010 Aardlapalu prügila järelhoolduse toimingute

teostamiseks vajalike rahaliste vahendite kogumist Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse

osakonna sihtotstarbelisele eriarvele ning kehtestas eelnimetatud vahendite kogumiseks alates

samast kuupäevast segaolmejäätmete vastuvõtuhinna ühe komponendina Aardlapalu

ümberlaadimisjaamas lisatasu. Vastustaja selgituste kohaselt kantakse vahendeid

järelhoolduse teostajale Doranova Baltic OÜ. Seega tegeleb prügila järelhooldusega kolmas

isik ning Tartu linn ise sellest majanduslikku kasu ei saa. Antud juhul peavad tulenevalt

hankedokumentide p-st 8.4 prügila järelhoolduse kuludega arvestama kõik hankel osalevad

pakkujad ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole sellega rikutud. Kohtu hinnangul ei ole

prügila järelhoolduskulude kogumine elanikelt pärast prügila sulgemist vastuolus ka JäätS §-s

128 sätestatud „saastaja maksab“ printsiibiga. „Saastaja maksab“ põhimõttega ei ole alati

vastuolus see, kui osad jäätmetekitajad peavad kandma teiste jäätmetekitajate kulusid, kuid

jäätmetekitaja kanda ei tohi jätta ilmselgelt ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes

nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitasid (Euroopa Kohtu lahend asjas C-254/08).

Antud juhul on tegemist seaduses lubatud tasuga ning tegemist ei ole ebaproportsionaalselt

suurte kuludega.

21. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et vastustaja ei ole hankedokumentides ühe

jäätmekäitluskoha määramisel kaalutlusõiguse ega riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid

rikkunud ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Ringkonnakohtu hinnangul ei too

halduskohtu otsuse tühistamist kaasa ka kaebaja väited selle kohta, et halduskohus on

rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 1 p 4, mille kohaselt peab kohus

kohtuotsuse põhjendavas osas esitama põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste

põhjendustega. Halduskohus on otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud asja lahendamisel

olulist tähtsust omavaid asjaolusid. Arvestades seda, et apellatsioonkaebuses on kaebaja

esitanud kaebuses esitatuga analoogseid väiteid, mida on käesolevas otsuses käsitletud, ei

anna halduskohtu poolt kaebaja üksikute väidete analüüsimata jätmine antud juhul alust

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse

HKMS § 200 p 1 alusel rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.09.2014. a otsuse muutmata.

III

22. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule taotluse välja mõista Tartu Linnavalitsuselt

menetluskulud kogusummas 8757,45 eurot, millest 3444,22 eurot moodustavad halduskohtu

menetluses kantud kulud ja 5313,23 eurot apellatsioonimenetluses kantud kulud. Kuna antud

juhul jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata, jäävad kaebaja

menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

23. Vastustaja palub ringkonnakohtul kaebajalt välja mõista menetluskulud summas

3480 eurot. Advokaaditeenuse osutamise arve spetsifikatsioonist (tl 115p) nähtuvalt on teenus

seisnenud Tartu Halduskohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsimises ja

apellatsioonkaebuse vastuse koostamises 20,60 tunni ulatuses ja summas 3094 eurot ilma

käibemaksuta (koos käibemaksuga 3712,80 eurot). Arve on aga esindatavale esitatud summas

2900 eurot ilma käibemaksuta (3480 eurot koos käibemaksuga). Vastustaja on kohtule

selgitanud, et vastustajale osutati esindaja poolt teenuseid ajaliselt rohkemas ulatuses, kui

kokku lepitud, kuid vastustaja tasus osutatud teenuste eest vastavalt eelnevalt kokkulepitud

kogumaksumusele (2900 eurot + käibemaks) ehk kokku 3480 eurot. Seega on võimalik

taotleda üksnes 3480 euro (koos käibemaksuga) väljamõistmist kaebajalt. Vastustaja kasutas

esindaja abi üksnes apellatsioonimenetluses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel.

Halduskohtus ning ülejäänud apellatsioonimenetluses esitas kohtule menetlusdokumente aga

vastustaja ise. Vastustaja on põhjendanud apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks välise

õigusabi kasutamist sellega, et käesolev vaidlus oli väljunud vastustaja igapäevase

põhitegevuse raamidest, apellatsioonkaebus oli muutunud spetsiifilisemaks ning tegemist on

keskmisest keerukama kohtuasjaga, kus kaebaja ainus eesmärk ei ole mitte ainult vastustaja

hankedokumendi/lepingu punktide seadusega vastuolu tuvastamine, vaid ka üldisemate

jäätmekorraldusega seotud põhimõtete muutmine.

24. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole põhjust jätta menetluskulud kaebajalt

vastustaja kasuks välja mõistmata ainuüksi sellepärast, et tegemist on kohaliku omavalitsuse

ülesandest (jäätmeveo korraldamine) tuleneva vaidlusega. Kuigi Riigikohus on varasemalt

leidnud, et riigihanke üle peetav vaidlus ei välju kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamest

ning kohalik omavalitsusüksus peab olema ise võimeline kohtus esinema (vt RKHK

18.11.2009. a otsus asjas nr 3-3-1-44-09, p 30), on Riigikohus hiljuti tehtud kohtulahendis

seda seisukohta muutnud. Riigikohus selgitas, et kui varem tuli kohalikul omavalitsusel läbi

viia konkurss konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korra alusel, siis praegu tuleb juhinduda

riigihangete seadusest, ning riigihanke asjadest võrsunud vaidlusi, sh korraldatud jäätmeveo

hankevaidlusi, ei saa käsitada haldusorgani igapäevase põhitegevusena ning riigihanke

menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon (RKHKo 15.01.2015, nr 3-3-1-68-14, p

33). Ringkonnakohus leiab, et Tartu linna poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud

summas 3480 eurot (tl 115-116) on advokaadibüroo poolt osutatud õigusabi spetsifikatsiooni

aluseks võttes vajalikud ja põhjendatud. Kaebaja poolt halduskohtu otsusele

apellatsioonkaebuse esitamise ajal valitses mitmete käesolevas asjas vaidluse all olevate

küsimuste ja kohaldatavate seadusesätete tõlgendamise osas ebaselgus ning ka kõrgema

instantsi kohtu poolt oli nende osas seisukoht võtmata. Arvestades, et tegemist oli keskmisest

keerukama kohtuasjaga, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud mõista kaebajalt

vastustaja kasuks välja vastustaja poolt üksnes apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks

kasutatud õigusabiteenuse kulud summas 3480 eurot koos käibemaksuga.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/