3-15-688/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-15-688 Haldusasi H.M. esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised Taotleja – H.M. Menetlustoiming Menetlusabi taotluse ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada H.M. menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 (viisteist) eurot tasumisest. 2. Jätta H.M. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3. Saata määrus Rahandusministeeriumile.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale saab Rahandusministeerium esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 204 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni p 2 peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 252 lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD 1. Tallinna Vangla karistas 02.03.2015 käskkirjaga nr 273 kinnipeetav H.M.t (taotleja) distsiplinaarkorras Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest ja karistas teda isikliku raadio kasutamise keelamisega 20 päevaks, samuti vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest ja karistas teda kartserisse paigutamisega 3 ööpäevaks katseajaga 3 kuud. Käskkirja põhjenduste kohaselt ei allunud taotleja 01.02.2015 kl 17.50 vanglaametniku korraldusele kanda pikka aluspesu nii, et see ei paistaks vangla poolt väljastatud riiete alt välja. Pärast korduva korralduse andmist kasutas taotleja vanglaametniku suhtes ebaviisaka sisuga väljendit ning seletuskirja küsimisel ähvardas vanglaametnikku. 2. Taotleja esitas käskkirja peale 03.03.2015 vaide. 3. Taotleja esitas 18.03.2015 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse käskkirja nr 273 kehtivuse peatamiseks kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Taotleja selgituste

3-15-688 2(3) kohaselt kavatseb ta pärast tema vaide rahuldamata jätmist pöörduda käskkirja nr 273 peale kaebusega halduskohtu poole. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole Tallinna Vangla distsiplinaarasja menetledes kogunud taotleja viidatud tõendeid (videosalvestus, kaaskinnipeetavate ütlused, vanglaametnikuga vastastamine), mistõttu ei olnud menetlus õiglane ja vangla on rikkunud uurimispõhimõtet. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik pöördumatute tagajärgede ärahoidmiseks. Samuti esitas taotleja taotluse vabastada ta taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest. 4. Tallinna Vangla palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Distsiplinaarkaristus on juba täitmisele pööratud. Taotleja ei saanud kasutada isiklikku raadiot 02.–22.03.2015. Kartserikaristus määrati katseajaga, mis tähendab, et taotlejat ei paigutata kartserisse, kuid ta ei pane 3 kuu jooksul toime uut rikkumist. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral on võimalik kõrvaldada tagajärjed kahju hüvitamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED Menetlusabi taotlus 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 6. Taotleja menetlusabi taotlusest nähtub, et taotlejal puudub igasugune vara ja sissetulek ning ta on pankrotis. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kuulutati taotleja pankrot välja Harju Maakohtu 18.02.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-62450. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttelt perioodi 01.11.2014–17.03.2015 kohta nähtub, et taotlejal oli nimetatud perioodil sissetulekuid 22 euro ulatuses ja väljaminekuid 22,08 euro ulatuses, sh 11 eurot peeti kinni nõuete fondi ja 4,4 eurot vabanemisfondi. Taotleja tasus kaupluse arveid kokku 6,68 euro eest. 17.03.2015 seisuga on kontol vabu rahalisi vahendeid 0,15 euro ulatuses. Eelnähtust tulenevalt tuleb taotleja lugeda maksevõimetuks riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6) tasumisel (HKMS § 112 lg 1 p 1). 7. Taotlejal on pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kaebeõigus käskkirja nr 273 peale, taotleja eesmärki on veel võimalik saavutada (on võimalik vabaneda karistatusest (vt VangS § 65 lg 5), juba täide viidud karistuse eest on võimalik taotleda kahju hüvitamist) ning käskkirja vaidlustamine on taotleja jaoks oluline, sest sellega piiratakse tema õigusi ja vabadusi täiendavalt neile piirangutele, mis paratamatult kaasnevad vangistuse kohaldamisega. Praeguses menetlusetapis, kus vaidemenetlus on veel pooleli ja taotleja viidatud täiendavaid tõendeid ei ole kogutud, ei ole võimalik hinnata tulevast võimalikku kaebust ilmselgelt perspektiivituks. 8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus taotleja menetlusabi taotluse ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot tasumisest.

3-15-688 3(3) Esialgse õiguskaitse taotlus 9. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Praegusel juhul ei ole Tallinna Vangla kohtunõudele vastates väitnud, et ta oleks jõudnud taotleja 03.03.2015 esitatud vaide lahendada, samuti ei ole Tallinna Vangla lisanud oma vastusele vaideotsust. Seega on taotleja algatatud vaidemenetlus veel pooleli. 10. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 11. Kohtu hinnangul puudub taotlejal praegusel juhul esialgse õiguskaitse vajadus. Tallinna Vangla vastusest nähtub, et taotleja on isiklikku raadio kasutamist keelava karistuse juba ära kandnud perioodil 02.–22.03.2015. Selles osas ei ole enam võimalik esialgset õiguskaitset kohaldada. Kui taotleja eesmärk oli vältida seda karistust, tulnuks esialgse õiguskaitse taotlus esitada kohtule oluliselt varem kui 18.03.2015. Kartserikaristus on määratud katseajaga, seega ei ähvarda taotlejat selle karistuse täideviimine (vt VangS § 65 lg-d 3 ja 4), kui ta ei pane katseajal toime uut distsiplinaarrikkumist. Kohus ei pea selle käskkirja kehtivuse peatamist selle karistuse osas põhjendatuks, sest taotlejal endal on võimalik nõuetekohase käitumisega selle karistuse täideviimist vältida. Nõuetekohasele käitumisele suunamine on vangla julgeoleku seisukohast olulise tähendusega ja seega avalikes huvides. 12. Kui kohus tühistab tulevases kohtumenetluses käskkirja nr 273, on taotlejal õigus nõuda vanglalt juba kantud karistuse eest kahju hüvitamist. Käskkirja tühistamisega kustub ka taotleja karistatus, st et vangla ei saa edaspidi karistust määrates arvestada tühistatud käskkirjaga määratud karistustega ega lugeda taotlejat distsiplinaarkorda korduvalt rikkunuks. 13. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik