2-14-61008/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Marian Priks Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2015. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-61008 Tsiviilasi KÜ X hagiavaldus J.A. vastu võlgnevuse nõudes KÜ X avaldus hagi tagasivõtmise kohta Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ X (rk xxxxxxxx; asukoht X-XX, x) Hageja seaduslik esindaja: J. T. (e-post x) Kostja: J.A. (ik xxxxxxxxxxx; asukoht x; e-post x) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KÜ X hagiavaldus läbi vaatamata.

2. Jätta rahuldamata hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 75 eurot.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

18.11.2014. a esitas KÜ X Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavalduse J.A. vastu võlgnevuse (viivise) 33,75 euro nõudes. 28.11.2014. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagimaterjalid kostjale kätte (06.02.2015. a). 18.02.2015. a teavitas hageja kohut, et kostja on võla tasunud ning hageja soovib menetluse lõpetada. Kohus selgitas hagejale hagi läbivaatamata jätmise (hagi tagasivõtmise tõttu) ning menetluse lõpetamise (loobumise tõttu) tagajärgi. 19.02.2015. a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, kus märkis samuti, et ta on võlgnevuse tasunud (17.02.2015. a). Samas märkis kostja, et ta ei nõustu hageja nõudega ning et (viivise) nõue on aegunud. Kostja tunnistas oma vastuses, et jättis viivisenõude varasemalt tasumata, kuna viivist arvestati ajal, kui korteril omanikku ei olnud – omanik suri. Seega ei võtnud kostja hagi õigeks. 23.03.2015. a saabus kohtule hageja avaldus hagi tagasivõtmiseks ning taotlus riigilõivu tagastamiseks summas 75 eurot.

Kohtu põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Käesoleval juhul ei ole hagi läbivaatamata jätmiseks vajalik kostja nõusolek, kuna tsiviilasja eelmenetlus ei ole lõppenud. Kuna hagiavaldus on juba 28.11.2014.a määrusega kohtu menetlusse võetud ning hageja esitas eelmenetluse käigus 23.03.2015.a avalduse hagi tagasivõtmiseks, siis tuleb kohtul jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 425 lg 1 järgi kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

2. Hageja on taotlenud riigilõivu tagastamist summas 75 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, v.a juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Seega ei ole kohtul hagi tagasivõtmise tõttu võimalik riigilõivu hagejale tagastada.

3. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesoleval juhul on kostja pärast hagi menetlusse võtmist võlgnevuse hagejale tasunud. Seega on kostja pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud ning menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 5 alusel jätta kostja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja ainsaks menetluskuluks oli riigilõiv summas 75 eurot. Seega tuleb riigilõiv 75 eurot välja mõista kostjalt.

/digitaalselt allkirjastatud/

Marian Priks kohtunik