3-15-489/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-489 Määruse kuupäev

24. märts 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi A.Di () kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.Di kaebus.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri A.Dile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas registreeriti 3. veebruaril 2015 A.Di kahju hüvitamise taotlus. A.D märkis, et ta viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul 1. november 2006 − 3. veebruar 2011. A.Di väitel ei vastanud eluja töötingimused Tallinna Vanglas nõuetele, vaid alandasid tema inimväärikust ja kahjustasid tervist. A.D palus hüvitada talle tekitatud mittevaralise kahju.

2. Tallinna Vangla tagastas 5. veebruari 2015. a otsusega nr 5-37/15/41-2 A.Di kahju hüvitamise taotluse. Tallinna Vangla leidis, et kahju hüvitamise taotlus esitati tähtaja rikkumisega ning A.D ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, mis tinginuks tähtaja ennistamise.

3. A.D esitas 25. veebruaril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja märkis, et ta viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul

1. november 2006 − 3. veebruar 2011. Kaebaja eluja töötingimused ei vastanud Tallinna Vanglas nõuetele, vaid alandasid tema inimväärikust.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada.

5. Kaebaja taotleb talle Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt

3-15-489

esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

6. Tallinna Vangla tagastas A.Di kahju hüvitamise taotluse põhjusel, et taotlus oli esitatud pärast riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega. Samas ei ole eeltoodu tuvastamine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks piisav. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimist ei saa järeldada ainult VangS § 1¹ lg 8 põhjal, mis võimaldab pöörduda halduskohtu poole ka juhul, kui vangla on taotluse tagastanud. HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata kahju hüvitamise taotluses esinenud puudused, ei esita kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt kahju hüvitamise taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Praeguses olukorras peab kohus kontrollima kaebaja poolt kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole pöördumise tähtaegsust ehk sisuliselt seda, kas vangla poolt taotluse tagastamine oli põhjendatud (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2014. a määrus haldusasjas nr 3-13-1407, p 10).

7. RVastS § 17 lg-st 3 tuleneb, et taotlus haldusorganile tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Samasuguse regulatsiooni sätestas ka kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud HKMS § 9 lg 4. Kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse hindamisel on oluline välja selgitada, milles seisneb väidetavalt hüvitamisele kuuluv kahju ning millal kaebaja kahjust ja selle tekitajast teada sai (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. märtsi 2014. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-13, p 11).

Kaebaja taotleb kohtumenetluses Tallinna Vangla inimväärikust alandavate eluja töötingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Samasisulise kahjunõude esitas kaebaja ka Tallinna Vanglale. Kohus leiab, et sellisest kahjust pidi kaebaja teada saama juba Tallinna Vanglas viibides ning vangla jätkuva õigusvastase tegevuse korral pidi kahju lõplik ulatus talle selguma vanglast lahkumisel. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus on käsitatav taotlusena haldusmenetluse algatamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 33 lg 1 järgi kohaldatakse tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11. veebruaril 2009 asjas nr 3-2-1-142-08 tehtud otsuse p-s 12 selgitanud, et TsÜS § 136 lg 2 rakendamisel ei oma Riigikohtu seisukoha järgi tähtsust, millal algab tähtaja kulgemine TsÜS § 135 lg 1 järgi. TsÜS § 136 lg-s 2 osutatud vastavaks päevaks on aastates arvutatava tähtaja puhul sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus. Praegusel juhul toimus nimetatud sündmus ehk kaebaja Tallinna Vanglast lahkumine 3. veebruaril 2011. Seega oli viimaseks kahju hüvitamise taotluse vanglale esitamise päevaks 3. veebruar 2014.

Kahju hüvitamise taotlus on koostatud 28. jaanuaril 2015 ja Tallinna Vanglas registreeritud 3. veebruaril 2015. Seega ületas kaebaja oluliselt taotluse esitamiseks riigivastutuse seaduses ettenähtud tähtaega.

8. Kohus nõustub Tallinna Vanglaga, et praegusel juhul puudusid objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, samuti ei nähtu subjektiivset laadi asjaolusid, mis tingiksid tähtaja ennistamise. A.Di Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest ja kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt pidas ta kinnipidamistingimusi õiguspäraseks, kuni ta sai teada Euroopa

3-15-489

Inimõiguste Kohtu 19. detsembri 2013. a otsusest asjas Tunis vs. Eesti, kus leiti, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused olid õigusvastased. Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda, millal sai kaebaja teada vangla tegevuse õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei takistanud tal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Ka tuleb kolmeaastast tähtaega pidada piisavalt pikaks selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik oma kaebeõigust realiseerida (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2014. a määrus haldusasjas nr 3-13- 1407, p 12). Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 15 lg 1 ls-st 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 11).

9. Kuna Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus ei olnud tähtaegne ja puudusid mõjuvad põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, oli vangla poolt taotluse tagastamine põhjendatud. Seega ei ole A.D kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimata jätmisel kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

10. Kuna kohus tagastab kaebuse, ei võta kohus seisukohta kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.

11. Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik