3-14-52592/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 23.03.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52592 Haldusasi OÜ Apest Grupp kaebus AS-i Ühisteenused 05.09.2014 viivistasu otsuse nr 0114003790 ja Tallinna Transpordiameti 26.09.2014 käskkirja nr 97679 tühistamise nõudes Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Apest Grupp, esindaja Gennadi Fanfora Vastustaja I – AS Ühisteenused, esindaja Hendo Priimägi Vastustaja II – Tallinna Transpordiamet (Tallinna linn Tallinna Transpordiameti kaudu), esindaja Tiit Eenmaa Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 22.04.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.09.2014 kell 09:57 koostas AS Ühisteenused parkimiskontrolör aadressil Lastekodu tn 8, Tallinn parkivale sõidukile TOYOTA registreerimismärgiga 518MHV viivistasu otsuse nr 0114003790 avalikul tasulisel parkimiskohal parkimisnõuete rikkumise eest.

2. Sõiduki TOYOTA registreerimismärgiga 518MHV vastutava kasutaja OÜ Apest Grupp seaduslik esindaja Gennadi Fanfora esitas viivistasu otsuse nr 0114003790 peale Tallinna Transpordiametile vaide. 26.09.2014 käskkirjaga nr 97679 jättis Tallinna Transpordiamet G. Fanfora vaide rahuldamata.

3. 24.10.2014 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Apest Grupp kaebus AS-i Ühisteenused 05.09.2014 viivistasu otsuse nr 0114003790 ja Tallinna Transpordiameti 26.09.2014 käskkirja nr 97679 tühistamise nõudes.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja selgitab, et ta parkis oma sõiduki Lastekodu tn 8 ja üritas parkimise eest tasuda mobiilselt. Kaebaja alustas parkimistasu maksmist kell 9:53. Kolm korda saabus tekst, et saadetud sõnumi tekst on vigane. Kell 9:57 saabus kinnitus „parkimistasu alustamise“ kohta 05.09.2014 kell 9:57. Nii viivistasu otsuses kui ka käskkirja põhjenduse kohaselt on viivistasu otsus tehtud 9:57:40; parkimistasu maksud 9:57:49, seetõttu on otsus jäetud jõusse ja vaie rahuldamata. Kaebaja leiab, et see põhjendus on aluseta ja vastuolus seadusandlusega.

Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 9 lg 2 p 1 järgi on maksumäär iga alustatud parkimisminuti kohta 0,02 eurot. Seega parkimistasu määratakse minutilise ajavahemiku kohta, mitte sekundilise vahega. Kuna kaebaja mobiilile laekus kinnitus, et 518MHV pargiti tsooni KESKLINN 05.09.2014 alates 9:57, oli parkimistasu tasutud õigeaegselt. Vaidlustatavad aktid ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-le 1, kuna puudub õiguslik alus sekundipõhise arvestuse kohta, õigusnormiga on reguleeritud minutipõhine arvestus.

Vaidlustatud haldusaktid ei ole ka proportsionaalsed seatud eesmärgi suhtes, kuna viivistasu otsuse tegemisel oli parkimistasu makstud. Kuna mingisugust sekundipõhist arvestust ei toimunud ning kaebajale ei laekunud ka sellist informatsiooni tagasisidena, tekkis temal õiguspärane ootus, et alates 09:57 on parkimistasu makstud ja parkimine alustatud. Kaebaja arvates on parkimistasu määraja rikkunud uurimispõhimõtet. Ametnik jättis välja selgitamata viivistasu otsuse määramiseks olulised asjaolud, s.o millal oli auto tegelikult pargitud nimetatud aadressil, kuna parkimise algusaja teatavaks tegemisel tekib parkimistasu maksmise kohustus kõige varasemalt 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest.

Ametniku sõnade järgi näitas parkimiskell 10:02. Määrates kellaaja parkimiskellal, vaatas G. Fanfora käekella, mis näitas just seda aega. Samas võis ametnik vaadata kella pärast viivistasu otsuse tegemist või siis otsuse tegija kellanäitaja näitas teist aega. AS-i Ühisteenused ametnik allkirjastas viivistasu otsuse alles 09:59:19; seega pärast seda, kui parkimistasu oli makstud. Ka fotod sõidukist on tehtud pärast parkimistasu maksmist 09:58:29 kuni 09:59:29, mida parkimiskontrolör saanuks kontrollida. Kaebaja selgitab, et G. Fanfora parkis auto ja pani parkimiskella auto esiklaasi alla, määrates enda arvates õige aja.

Kuna G. Fanfora kiirustas ärikohtumisele, väljus ta autost ja alustas kõndimise käigus mobiiliga parkimistasu maksmist. Selle tegevuse käigus ületas G. Fanfora sõidutee sõiduki vastaspoolele. Kaebaja nägi parkimiskontrolöri, kuna ta aga kiirustas ning samuti laekus ka tagasisidena vastus, et parkimistasu on makstud, siis ei pidanud ta vajalikuks võtta ühendust parkimiskontrolöriga. Põhjuseks oli ka kaebaja väga halb eesti keele oskus ning asjaolude selgitamisel parkimiskontrolörile kaotanuks kaebaja aega, mis võis kaasa tuua ärikontaktide kaotamise.

Isegi kui oletada, et kaebaja oli parkimiskellal aja valesti määranud, oli viivistasu otsuse tegemisel parkimistasu makstud. Vaiet lahendav haldusorgan ei võtnud arvesse ning ei põhjendanud, miks ta ei aktsepteerinud kaebajale tagasisidena laekunud vastust, et parkimistasu maksmist on alustatud 09:53, seega 15-minutiline tähtaeg saabus 10:08 ning parkimist on alustatud 09:57, mitte 09:57:49.

VASTUSTAJATE SEISUKOHAD

5. Tallinna Transpordiamet leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseaduse (LS) § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht mootorsõiduki parkimisel maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt määrab parkimisjärelevalvet teostav ametnik viivistasu otsuse, kui parkimistasu on maksmata. LS § 188 lg 2 kohaselt tasub viivistasu sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Viivistasu otsuste määramine ja menetlemine toimub elektrooniliselt Tallinna parkimiskorralduse andmekogus. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“ § 4 sätestab parkimistasu maksmise tingimused ja § 9 sätestab parkimistasu maksumäärad. Määruse §-s 9 on sätestatud põhimõte, et maksumäär on kehtestatud iga alustatud parkimisminuti kohta. Minutipõhine arvestus on kehtestatud põhjusel, et lihtsustada maksmisele kuuluva parkimistasu arvestust. Parkimisaja alustamise kontrollimine toimub reaalajas, st kas kontrollimise ajal andmekogus (käesoleva kaasuse puhul 09:57:40) oli parkimistasu maksmist alustatud või mitte. Määruse §-s 9 sätestatud minutipõhine arvestus parkimise alustamise aja kontrollimisele ei laiene. Enne viivistasu otsuse elektroonilist allkirjastamist andmekogus teeb parkimisjärelevalvet teostav ametnik järgmised toimingud ning need toimingud fikseeritakse olulises osas kellaajaliselt andmekogus:

1. sõiduki esmane ülevaatus, et tuvastada kas sõidukile on asetatud parkimiskell, liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart või määruse §-s 5 lg 1 p

1 ja 2 sätestatud parkimispilet või parkimisautomaadi pilet. Selliste esmaste toimingute tegemisele kulub ametnikul ca 2-3 minutit;

2. juhul, kui nimetatud parkimistasu maksmist tõendavaid dokumente ametnik sõidukilt ei tuvasta, teeb ametnik elektroonilise päringu andmekogusse tuvastamaks, kas parkija on parkimise eest parkimistasu maksnud mobiilsideoperaatori kaudu (määruse § 5 lg 1 p 6). Antud asjas on ametnik teinud päringu andmekogusse parkimistasu maksmise kohta kell 09:57:39. Andmekogus parkimistasu sõiduki reg märk 518MHV parkimisel kesklinna parkimistsoonis ametnik ei tuvastanud;

3. juhul, kui andmekogus ei ole fikseeritud parkimistasu maksmine mobiilsideoperaatori vahendusel, vormistab ametnik viivistasu otsuse parkimistasu maksmata jätmise eest. Ametnik vormistas viivistasu otsuse sõiduki reg märk 518MHV parkimisel kesklinna parkimistsoonis parkimistasu maksmata jätmise eest kell 09:57:40;

4. viivistasu otsuse vormistamise ja viivistasu otsuse digitaalse allkirjastamise vahel toimub sõidukist fotode tegemine ja üleslaadimine andmekogusse;

5. viivistasu otsus allkirjastati andmekogus elektrooniliselt 09:59:19;

6. EMT https://parkinfo.emt.ee/index.php saadud info kohaselt alustati sõiduki reg märk 518MHV parkimist 05.09.2014 kell 09:57:49 ja lõpetati 11:12:49. Sõidukist andmekogusse üleslaaditud fotodelt on näha, et sõiduk on pargitud ja mootorsõiduki juhti sõiduki juures ei ole. Fotode ja ajatelje põhjal saab väita, et parkija ei tasunud ka vahetult pärast sõiduki parkimist parkimistasu. Arvestades kõiki toiminguid ajalises järjestused, võib väita, et sõiduk pargiti kella 09:54:39 ja 09:55:39 vahel. Seega oli kaebaja rikkunud kohustust tasuda parkimisel parkimistasu ning sõiduki parkimisel (enne või vahetult pärast parkimise alustamist) parkimistasu makstud ei olnud. Eeltoodut arvestades on viivistasu otsus määratud seaduslikult LS § 188 lg 1 p 1 alusel ning puudub alus viivistasu otsuse nr 0114003790 tühistamiseks. Vastustaja on vaide õigesti lahendanud ning puudub alus vaideotsuse kehtetuks tunnistamiseks.

6. AS Ühisteenused nõustub Tallinna Transpordiameti seisukohtadega ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Asjas ei ole vaidlust selles, et 05.09.2014 kell 09:57 parkis mootorsõiduk TOYOTA registreerimismärgiga 518 MHV, mille vastutava kasutajana on liiklusregistrisse kantud OÜ Apest Grupp, aadressil Lastekodu tn 8. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduki juht oli paigutanud sõiduki armatuurlauale parkimiskella, ta tasus parkimise eest mobiiliga ja talle saabus sõnum, et 518 MHV pargiti tsooni Kesklinn alates 09:57. Vaidlus on selles, kas parkimistasu oli tasutud õigeaegselt.

8. Tallinna linnas reguleerib parkimistasu, selle tasumise korda ja tähtaegu Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määrus nr 30 „Tallinna avalik tasuline parkimisala ja parkimistasu“. Vastavalt määruse § 6 lg-le 1 on avalik tasuline parkimisala Tallinna linna haldusterritooriumil asuv avalik tee või selle osa, kus parkimine ei ole keelatud ja mis piirneb Tallinna lahe, Kalasadama tänava, Põhja puiestee, Kotzebue tänava, Kopli tänava, Telliskivi tänava, raudtee, Filtri tee, Odra tänava, K. Türnpu tänava, J. Vilmsi tänava, Gonsiori tänava, Rohelise aasa, L. Koidula tänava, J. Poska tänava, Narva maantee, Bensiini tänava, Pikksilma tänava ja Tallinna lahega ning asub Merivälja tee 1c ja 1e parkla piires. Viidatud määruse § 6 lg 3 p 1 kohaselt asub Lastekodu tn 8 kesklinna parkimistsoonis.

9. LS § 187 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki ja selle haagise juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 § 4 lg 3 kohaselt peab parkimiskell või kirjalik teade parkimise algusaja kohta olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimisaja algus.

Seega on 15-minutilise tasuta parkimise õiguse tekkimise eelduseks see, et sõiduki juht on parkimise algusaja kas kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud. Parkimiskellal märgitud aeg peab vastama tegelikule parkimise alustamise ajale ning olema üheselt mõistetav. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et „isik, kes soovib ettenähtud ulatuses kasutada tasuta parkimisõigust, peab kirjaliku teate või parkimiskella abil määrama loetavalt ja arusaadavalt kindlaks oma parkimise algusaja ning selle nähtavaks tegema. Õigusaktidest ei tulene küll kohustust paigutada parkimiskella osuteid täpselt tavapärase analoogkella tööpõhimõtet arvestades, kuid samas tuleb arvestada, et apellandi poolt kasutatud tüüpi (s.o kahe seieriga) parkimiskell ise kajastab analoogkella tööpõhimõtet ning sellega fikseeritud parkimise algusaja kindlaksmääramisel lähtub keskmine mõistlikult käituv inimene eeldusest, et parkimiskell kajastab parkimise algusaega ligilähedaselt samasuguse osutite asetusega nagu tavapärane analoogkell.

Oluline on mõlema seieri asukoht ning need üheskoos peavad üheselt mõistetavalt peegeldama parkimise alustamise aega. […] Samas on tasulise parkimise õigust kasutada sooviv isik kohustatud enne auto juurest lahkumist veenduma, et on parkimise algusaja teinud teatavaks üheselt arusaadavalt.“ (20.04.2010 otsus haldusasjas nr 3-09-991, p 16). Parkimiskontrolöri poolt tehtud fotolt (tl 34) on näha, et parkimiskell näitab aega peale kella 10, kas 10:01 või 10:02 (tunniseier on suunatud kümnele ja minutiseier veidi üle kaheteistkümne).

Fotod aga on tehtud enne kella 10 ning neilt ei ole näha sõiduki juhti. Ka kaebaja ise kinnitab, et lahkus enne sõnumi saatmist auto juurest ja läks üle tee ning ta ei viibinud sõiduki juures samaaegselt kontrolöriga. Arvestades, et kaebaja alustas enda väitel mobiiliga sõnumi saatmist pärast sõidukist väljumist ning mobiiltelefoni väljavõtte (tl 9) kohaselt on esimene sõnum saadetud 09:53, siis pidi kaebaja parkima sõiduki juba 09:53 või enne seda. Kaebaja on oma vastuses 09.01.15.a. selgitanud, et G.Fanfora kiirustas ärikohtumisele, väljus autost ja alustas kõndimise käigus mobiiliga parkimistasu maksmist, sellise tegevuse käigus ületas ta sõidutee sõiduki vastaspoolel ja seetõttu ei olnud teda näha ka fotodel.

Seega nähtub, et parkimiskontrolör ei saanud kaebajat näha ja temaga vestelda, kuna kaebaja oli enda seletustel sootuks mujal.

Märgitud seletus on muuhulgas otseses vastuolus kaebuses märgituga, kus kaebaja leidis, et parkimistasu määraja on rikkunud uurimispõhimõtet. Kaebajast võib aru saada, et ametnik ja kaebaja viibisid auto juures üheaegselt, kuid nagu nähtub, see niimoodi ei saanud olla. Samas ei ole ka etteheidetav ametnikule, et viimane ei täitnud uurimiskohustust, sest nagu nähtub, ei olnud ametnikul sõiduki juures võimalik midagi muud uurida, kui ta faktilise olukorra fikseeris. Kohus leiab, et kaebaja ei saanud viibida nendel tingimustel auto juures ühel ajal ametnikuga, sest ta viibis sõidukist eemal ja asus auto suhtes teisel pool teed (09.01.15.a. seletus).

Kontrolör ei saanud ega pidanudki teadma, et omanik asub üle tee ja sellest tulenevalt ei saanud ametnik midagi muud uurida, kui tegelikku olukorda ning fikseerida sõidukijuhi puudumine ja muu tegelik olukord. Tegelik olukord on aga fikseeritud õigesti. Kasutades parkimiskella, pidi kaebaja eeldama, et ametnik kontrollib selle andmeid ning ei pea aimama, mida kaebaja ise mõtleb. Parkimiskellalt oli näha, et kaebaja tähistas kellaga aja, mis veel ei ole saabunud. Seega pole võimalik ei sündmuskohal ega ka hiljem kontrollida, millal ja kui pikalt on sõiduk antud kohas tegelikult parkinud.

Seda ei saa tagantjärgi kontrollida ka siis, kui hiljem selgub, et isik on mingil põhjusel asunud tasuma mobiiliga. Kaebaja seletustest ka ei selgu täpsemalt, missugust kellaaega ta soovinuks parkimiskellaga tegelikult tähistada, kuid nähtub, et kaebaja mobiilse tasumise ajaks võis sõiduk olla seal pargitud juba ka muust ajast. Kaebaja ei asunud seda kohapeal tõendama ega saa seda ka nüüd tõendada. Selle tõttu ongi parkimiskella kasutamisel ranged reeglid ja tulevikus saabuva aja näitamine toob kaasa viivistasu määramise. Mõistlik eksimispiir seieri asukohtade märkimisel võib olla mõned minutivahed, kuid käesoleval juhul on tegemist 8–9-minutilise vahega, mis kindlasti ei jää mõistliku eksimispiiri ulatusse.

Määrates parkimiskellal tulevikus saabuva aja, eksis kaebaja liiklusseadusest tuleneva hoolsuskohustuse vastu. Kaebaja märgib kaebuses, et G.Fanfora määratles parkimiskellal aja käekella järgi ja seega pidi kellaeg olema selline, kuid nagu nähtub, ei ole see võimalik, kui kaebaja ise nimetab, et ta alustas telefoniga tasumist kell 9:53 ja ta sai vastuseid peale seda ning et 9:57 saabus teade tasumisest. Ehkki kaebaja nimetas kaebuses, et käekella näit pidi olema õige (käekell näitas just seda aega), on ta siiski sellest hiljem taganenud.

Kaebuses märgitakse, et vastus saabus tasumisest kell 9:57, mistõttu oleks kaebaja ilmtingimata pidanud märkama, et tema käekella näit, mille ta märkis parkimiskellale, ei saanud olla õige, sest parkimise algusaeg mobiili järgi ei langenud ühte selle ajaga, mis ta tähistas parkimiskellal. Ka nähtub, et ametnik fikseeris parkimise ajana analoogsed ajad. Kuigi kaebaja märgib hiljem hoopiski, et ta tõesti ei tea, miks ta märkis parkimiskellale aja valesti ja kui ta seda tegi, siis polnud see tahtlik, selgitab kohus, et kaebaja seletused on vastuolus ja ei ole usutavad.

Veel märkis kaebaja, et võimalik, et osuti nihkus paigast, seega võiks järeldada, et kaebaja käekella näidus polnudki viga, ent ka siis nähtub kohtule, et kaebaja ise märkis aja valesti. Juht peab kohalt lahkumisel ise veenduma, et ta paigaldas parkimiskella õigesti ning et see on ka välisel vaatlusel nähtav. Kaebaja ei märgi, kuidas ta veendus auto juures olles, et näit on tähistatud õigesti. Kaebajal oli kohustus ja võimalus veenduda, et ka autost väljudes ja selle juures olles välisel vaatlemisel jäid osutid sellesse asendisse, nagu ta soovis neid tähistada.

Kui ta seda aga ei teinud ja lahkus auto juurest, ongi tuvastatud tema enda hooletus. Kui kaebaja oleks ise näitu kohapeal kontrollinud, saanuks ta ka märgata, et parkimiskellal tähistatud aeg oli nn ette keeratud. Kuivõrd parkimisaeg oli ebakorrektselt määratletud (kell oli fikseeritud ette), siis tekkis parkimistasu maksmise kohutus parkimise alustamise hetkest.

Ametnik sellisel kella nn ettekeeramisel ei saa veenduda, kui kaua isik on tegelikult antud kohas parkinud, sest välistatud ei ole, et isik on ammu parkinud ja senise parkimise eest on tasumata. Sellisel juhul tuleb lugeda, et parkimise algusaeg ei ole nõuetekohaselt määratletud. Vastupidiselt tekiks olukord, mil enamus isikuid hakkaks aega nn ette keeratult näitama, kuna see võimaldaks kasutada senisest enam tasuta parkimise aega. Parkimiskontrolör ei pea jälgima, millal üks või teine sõiduk parkimist alustab ning tal ei ole kohustust hakata välja selgitama, kas isik võis parkimise aega määrates eksida kellaajaga või missugusel muul põhjusel on parkimiskellal märgitud tulevikus saabuv aeg. Sõiduki juht võib ka teadlikult märkida alles tulevikus saabuva aja, et vältida parkimistasu maksmist enam kui 15-minutilise parkimise korral. Seetõttu ei saa vastustajatele praegusel juhul heita ette uurimispõhimõtte rikkumist.

10. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-24-07 leidnud, et viivistasu näol ei ole tegemist karistusega, mistõttu ei kuulu kohaldamisele karistusõiguse põhimõtted. Kohus ei saa arvestada subjektiivseid ajendeid, millest lähtudes jättis sõiduki juht parkimiskorralduse nõuded täitmata. Kaebaja väited, et tema käekell näitas parkimiskella panemisel just seda aega või et kella osutid võisid nihkuda, ei ole arvestatavad. Kohus juba märkis, et kaebajal oli igal juhul võimalus autost lahkudes kontrollida, et osutid ei ole nihkunud ja kas kell fikseerib õige aja. Selline kohustus ei ole ülemääraselt juhti koormav. Kaebaja seletustest võib ka üheselt aru saada (vastus 09.01.15), et ta ei asunud sündmuskohal ametnikule asju selgitama, sest tal oli kiire ja ta oli sündmuskohalt lahkunud üle tee, kaebaja kinnitab, et ta üritas seda seletada alles vaiet lahendavale organile. Kohus nõustub vastustajatega, et kaebaja ei olnud hoolas ning kui juht kasutas parkimiskella ja näitas seal vale aja, siis ei olnud ta hoolas, seega eksimise riski kannab kaebaja.

11. Tasuta parkimise õiguse tekkimise eelduseks on LS § 187 lg 4 alusel tegeliku parkimisaja üheselt arusaadavalt teatavaks tegemine. Kuna kaebaja seda teinud ei olnud, siis tasuta parkimise õigust ei tekkinud hoolimata sellest, kui kaua kaebaja tegelikult parkinud oli, ning parkimistasu maksmise kohustus tekkis parkimise alustamise hetkest. Kaebajal oli kohustus vastavalt LS § 187 lg-le 4 tasuda parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kaebaja asus käesoleval juhul parkimise eest tasumiseks sõnumit saatma enda väitel alles pärast autost väljumist. Esimese sõnumi saatis kaebaja 09:53, kuid see ja sellele järgnevad sõnumid olid vigased ning mobiili kella järgi oli korrektne alles 09:58 saadetud sõnum, millele kaebaja sai vastuseks, et parkimine algas 09:57. Nagu nähtub, oli sõidukijuht liikunud sõiduki parkimise kohast ära ja vahepeal kaebaja auto juurde tagasi ei tulnud.

12. AS-i Ühisteenused parkimise veebilehel (http://www.parkimine.ee/Parkimisinfo/tallinn/kuidasmaksta/sms-parkimine) on mobiilisõnumiga parkimise osas kirjas juhis: „Palun ärge lahkuge enne sõiduki juurest, kui olete saanud kinnituse, et parkimine on aktiveerunud.” Ka näiteks EuroPark veebilehel (http://www.europark.ee/parkimise-abi/kuidas-mobiiliga-parkida) on soovitatud oodata ära parkimise algust kinnitav sõnum ja veenduda, et parkimist on alustatud. Nii viidatud veebilehtedel kui ka Tallinna linna veebilehel (http://www.tallinn.ee/est/mobiilis/m-parkimine) on juhised, kuidas mobiiliga parkida ja mida ning mis järjekorras täpselt peab sisaldama vastav sõnum. Vajaliku hoolsuskohustuse järgimiseks oleks kaebaja pidanud olukorras, kus parkimiskell ei kajastanud õiget parkimise alustamise aega, saatma sõnumi auto juurest lahkumata ja sealsamas ootama ära kinnituse, et parkimine on aktiveeritud. Auto juurest ilma kinnitust saamata lahkudes võttis kaebaja endale riski, et parkimise eest tasumine näiteks ebaõnnestub või ei saa ta parkimise eest õigeaegselt tasutud.

13. Mobiilioperaatori andmekogust tehtud väljavõttest (tl 37) nähtub, et kaebaja sõiduk alustas kesklinnas parkimist 05.09.2014 kell 09:57:49. Parkimiskontrolör aga kontrollis parkimistasu tasumist 09:57:40 seisuga ning kuna sel hetkel oli parkimistasu tasumata, koostas viivistasu otsuse. Kaebaja viitab 20.12.2012 määruse nr 30 § 9 lg 2 p-le 1, leides, et parkimistasu määratakse minutilise, mitte sekundilise ajavahemiku kohta. Nimetatud sätte kohaselt on maksumäär iga parkimisminuti kohta kesklinna tsoonis 0,02 eurot. Kõnealune säte aga reguleerib parkimistasu maksumäära, mitte tasumise kontrollimist. Tallinna Transpordiameti selgituse kohaselt on minutipõhine arvestus kehtestatud maksmisele kuuluva parkimistasu arvestuse lihtsustamiseks. Viivistasu otsuste määramine ja menetlemine toimub elektrooniliselt Tallinna parkimiskorralduse andmekogus ning parkimisaja alustamise kontrollimine toimub reaalajas, st vaadatakse, kas kontrollimise ajal oli andmekogus parkimistasu maksmist alustatud või mitte. Eelnevast tulenevalt nõustub kohus vastustajaga, et määruse §-s 9 sätestatud minutipõhine arvestus parkimise aja kontrollimisele ei laiene. Seega hoolimata sellest, et kaebajale saabunud sõnumi kohaselt alustas tema sõiduk parkimist alates 09:57, oli parkimistasu maksmise kontrollimise ajal kaebaja sõiduki eest parkimistasu maksmata. Nagu kohus eelpool märkis, ei järginud kaebaja ka mobiiliga parkides nõutavat hoolsust. Kaebaja oleks pidanud auto juurest lahkumata ootama ära kinnituse parkimise alustamise kohta ning seeläbi oleks ta saanud vältida olukorda, kus ta lisaks parkimistasu maksmisele peab maksma ka viivistasu.

14. Kui parkimistasu on maksmata, teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse (LS § 188 lg 1 p 1). Arvestades, et kaebaja ei olnud parkimisaja algust korrektselt tähistanud ning parkis avalikul tasulisel parkimisalal südalinna tsoonis ajal, mil parkimine oli Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr

30 § 8 lg 1 p 1 kohaselt tasuline, ilma (õigeaegselt) parkimistasu maksmata, oli AS-i Ühisteenused parkimiskontrolöril õigus teha kaebajale viivistasu otsus.

15. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid vaidlustatud viivistasu otsuse õigusvastasusele. Kaebaja on vaidlustanud ka asjas tehtud vaideotsuse. Kaebaja on viivistasu otsuse ja vaideotsuse osas viidanud samadele rikkumistele: uurimispõhimõtte rikkumine, õigusliku aluse puudumine ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine. Kuna kohus leiab, et viivistasu otsus on õiguspärane, on Tallinna Transpordiamet vaide õiguspäraselt rahuldamata jätnud. Kohtule ei nähtu, et vaideotsuse tegemisel oleks rikutud haldusmenetluse seadusest tulenevaid põhimõtteid.

16. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et nii 05.09.2014 viivistasu otsus nr 0114003790 kui ka Tallinna Transpordiameti 26.09.2014 käskkiri nr 97679 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.

17. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustajad ei ole menetluskulude taotlusi esitanud. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Karin Kalmiste Kohtunik