1-15-2237/3 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-2237

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Reiko Madi riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri 17.

märtsi 2015 määrusele määruskaebuse esitamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Reiko Madi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 17. märtsi 2015

määruse vaidlustamiseks rahuldamata.

RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

25.02.2015 saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Reiko Madi kuriteoteade, milles

soovitakse kriminaalmenetluse alustamist, kuna riigivõim paneb järjepidevalt ja teadlikult

toime piinamist. Kuriteoteate kohaselt on R. Madit hoitud Tartu Vanglas 2011.aasta

veebruarist kuni käesoleva ajani ebainimlikes tingimustes. Ta viitab justiitsministri määrusele

nr. 72 Vangla Sisekorraeeskirjadele § 6 lg 6 põrandapinna suurusele. Kaebaja on seisukohal,

et kinnipeetaval peab elukambris olema vähemalt 3 m2 vaba põrandapinda. Kaebaja arvestuste

kohaselt on kahekohalises kambris kahe peale vaba põrandapinda 5,59 m2. Tegemist olevat

inimpiinamisega.

09.03.2015 jättis ringkonnaprokurör Külli Kask teatisega nr. 15760000036 ( LÕRP-9/15/107)

kriminaalmenetluse alustamata.

13.03.2015 saabus Riigiprokuratuuri R. Madi kaebus kriminaalmenetluse mittealustamise

peale. Kaebaja väidab jätkuvalt, et talle on tagatud vähem kui 3 m2 vaba põrandapinda.

Palub kaebus läbi vaadata, talle välja mõista 20 000 eurot ja alustada kriminaalmenetlust.

RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT

2. Riigiprokuratuuri määrusega jäeti R. Madi taotlus kriminaalmenetluse algatamiseks

rahuldamata.

2.1

Kaebuses ei ole esitatud uut teavet, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks.

Tartu Vangla teatise järgi on kõik Tartu Vangla kambrid ühesuguse kuju ja mõõtmetega 4,33

x2,42 m2 põrandapinda ilma tualettruumita 8 m2 . Sellega on justiitsministri määruse nr. 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ § 6 lg 6 nõue tagatud, mis sätestab, et kinnipeetavale on toas või

kambris ette nähtud vähemalt 3m2 põrandapinda. Nimetatud määrus ei täpsusta, et minimaalne

ruumi norm kehtib vaba põrandapinna kohta. Põrandapinda arvestatakse lähtudes (VV

26.01.199 määrus nr. 38 – eluruumidele esitatavad nõuded p 4) toa laiusest – vastasseinte

vahelisest kaugusest - seega põrandapind ei ole ruumis olev vaba jalutamis- või muudeks

tegevusteks vaba pind, vaid ruumi põrandapinna suurus. Seda seisukohta toetab ka Tallinna

Ringkonnakohtu otsus 13.03.2013 nr. 3-10-3423. Riigikohtu lahendi nr. 3-4-1-9-14 p 42 on

viidatud EIK 06.02.2014 lahendile asjas nr. 2689/12, milles on öeldud, et EIK on alati

keeldunud määramast, milline ruutmeetrite arv peab olema kinnipeetavatele tagatud muid

faktoreid arvesse võtmata, et tagatud oleks EIÕK art 3 kooskõlaline kohtlemine. Sellest

nähtub, et kinnipeetavale ettenähtud ruum ei ole ainus asjaolu, mida tuleb hinnata seoses

EIÕK art 3 ja muude inimväärikust kaitstavate sätete sisustamisel. Tartu Vanglas on

kahekohalises kambris kinnipeetavale 4 m2 põrandapinda, sellest on maha arvestatud WC

pind. Seega on kaebuse esitajal rohkem põrandapinda kui justiitsministri määrus ette näeb.

Ülaltooduga ei ole tegemist inimpiinamisega, KarS § 324 ettenähtud või mõne muu kuriteoga.

2.2

Kaebu on oma sisult haldusasi ning analoogsed kaebused lahendatakse

haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse korras.

3. Kriminaalmenetlust alustatakse kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul.

Avalduses ei sedastata kuriteo tunnuseid, mis täidaksid mõne karistusseadustikus kirjeldatud

süüteokoosseisu. Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on

olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS § 194 lg 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole

viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1

kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu

olemasolu, kuivõrd viimane on KarS § 2 lg 2 kohaselt kuriteo tunnuste esmane eeldus. Sellise

piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku

garantiid isiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut

kasutamist.

ÕIGUSABITAOTLUSE SISU

4. R. Madi esitatud kaebuses taotletakse riigi õigusabi andmist, et vaidlustada

Riigiprokuratuuri määrust. Rahalised vahendid tal puuduvad. Kaebaja sooviks on, et alustataks

kriminaalmenetlus, kuna Tartu Vanglas rikutakse tema inimõigusi sellega, et tal on alla 3 m2

ruumi. Kaebuse esitaja soovib saada rikkumise eest hüvitist 20 000 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus, tutvunud R. Madi õigusabitaotluse ja Riigiprokuratuuri määrusega,

leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

5.1

RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. R. Madi on Tartu Vangla kinnipeetav ja tema

taotlusest nähtub, et tal puuduvad vahendid endale advokaadi palkamiseks.

5.2

Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka

riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest

nähtuvalt soovib R. Madi Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu,

et on endiselt seisukohal, et alustada tuleks kriminaalmenetlust, kuna avaldaja hinnangul

rikutakse Tartu Vanglas tema inimõigusi sellega, et tal on alla 3 m2 ruumi. Kaebuse esitaja

soovib saada rikkumise eest hüvitist 20 000 eurot.

5.3

Hinnates R. Madi kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et

kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus

ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et

Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks

käesoleval juhul puudub alus R. Madi kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka

ringkonnakohus leiab, et R. Madi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo

tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt

välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab täielikult Riigiprokuratuuri määruses esitatud

seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal korrata.

6. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lg-

st 5 jätab ringkonnakohus R. Madi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas