3-15-118/21 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS m e n e t l u s e l õ p e t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-15-118 Määruse kuupäev 23.03.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.K. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 6528 eurot Menetlusosalised Kaebaja – A.K., esindaja – Vello Luik; Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata A.K. esindaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks;

2. Lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-15-118;

3. Tagastada A.K. kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot MTÜ Auxilio (reg kood 80365454) arveldusarvele nr EE752200221058911263 peale käesoleva määruse jõustumist;

4. Saata määrus kaebaja esindajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. 16.01.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku A.K. esindaja kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 6528 eurot, millele lisandub viivis. Kaebuse kohaselt rikkus vangla kaebaja suhtes EIÕK artikleid 3 ja 8, kui teostas 2014. a juulikuus kuuel korral kaebaja täielikku läbiotsimist. Kaebaja palus endale välja mõista hüvitise ja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus vabastas 04.02.2015 määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas kohustas kaebajat maksma riigilõivu summas 15 eurot.

A. K. esindaja Vello Luik esitas 12.02.2015 Tartu Halduskohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks, milles esitas enda poolt digitaalselt allkirjastatud kaebuse ning haridust tõendava diplomi koopia. Esindaja teatas kohtule, et kaebaja sai Tartu Vangla otsuse nr 1-13/991-2 kahjunõude rahuldamata jätmise kohta kätte 16.12.2014.

16.02.2015 saabus Tartu Halduskohtule teade, et haldusasjas nr 3-15-118 on tasutud A. K. eest riigilõivu summas 15 eurot ning kohtule edastati maksekviitung riigilõivu tasumise kohta.

3. Tartu Halduskohus võttis 17.02.2015 määrusega A. K. kaebuse haldusasjas nr 3-15-118 menetlusse. Kohus tuvastas, et kaebus on esitatud ühepäevase hilinemisega ning andis kaebajale tähtaja kuni 27.02.2015 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

4. 27.02.2015 esitas A. K. esindaja V. Luik Tartu Halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks haldusasjas nr 3-15-118. Kaebaja esindaja põhjendas tähtaja möödalaskmist sellega, et kaebajal puuduvad õigusalased teadmised ja kuna kaebuse esitamise ajal ei olnud tal kasutada kvalifitseeritud õigusabi, siis eksis ta HKMS § 47 lg 2 tõlgendamisel ja luges kaebuse esitamise viimaseks päevaks 16.01.2015. Tähtaja ennistamist toetavad asjaolud, et kaebaja kogenematuse tõttu on kaebus esitatud üks päev pärast tähtaega ning kaebaja hinnangul ei kaasne vastustajale kaebuse hilisema esitamisega mingeid raskeid tagajärgi.

5. Kohus andis 27.02.2015 kirjaga vastustajale võimaluse seisukoha esitamiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusele. Tartu Vangla edastas omapoolse seisukoha kohtule 16.03.2015. Vastustaja hinnangul puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, kuna kaebaja ei ole pidanud vajalikuks selgitada, kuidas vähesed õigusalased teadmised mõjutasid kaebuse esitamise tähtaja arvutamist või miks ei olnud võimalik kasutada kvalifitseeritud õigusabi. Lisaks märgib vastustaja, et Tartu Vangla direktori 16.12.2014 otsuses nr 1-13/991-2, millega jäeti kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, on selgesõnaliselt ja üheselt aru saadavalt märgitud, et otsusega mitte nõustumisel, on kaebuse esitamiseks aega 30 päeva, mitte 1 kuu. Kaebaja ei väida, et kuigi tal ei olnud võimalik kaebuse esitamise ajal kasutada kvalifitseeritud õigusabi, siis pöördus ta kaebetähtaja osas selgituste saamiseks vanglaametnike poole, kes aga jätsid temale kohtusse pöördumise tähtaja selgitamata. Seega, vaatamata sellele, et kaebajal ei olnud kasutada kvalifitseeritud õigusabi, oli temal võimalik saada kaebetähtaja kohta selgitusi vanglaametnikelt ning jättes selle võimaluse kasutamata, ei olnud kaebaja ise piisavalt hoolas kaebetähtaja väljaselgitamisel.

Vastustaja on seisukohal, et ei ole usutav, et kaebuse esitamise ajal ei olnud kaebajal kasutada kvalifitseeritud õigusabi, kuna kaebaja viibis kogu halduskohtusse kaebuse esitamise aja ühes koos kinnipeetavaga, kes esindab kinnipeetavate õiguste eest seivat MTÜ-d. Samuti on kaebaja seda ise ka halduskohtule esitatud kaebuses märkinud ning seega ei saa kaebaja väita, et tal puudus võimalus kvalifitseeritud õigusabi kasutada.

Vastustaja hinnangul ei saa usutavaks pidada ka väidet, et kaebaja on väheste õigusteadmistega isik. Kaebaja on esitanud mitmeid kaebusi Tartu Halduskohtusse, milledes ta ei ole piirdunud õigusalaseid teadmisi mitteomavale isikule kohaselt lihtsakoeliselt enda õiguste rikkumise kirjeldamisega. Kaebustes on lisaks siseriiklikule õigusele tuginetud ka rahvusvahelisele õigusele ning toodud sisse viiteid Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahenditele. Ei ole usutav, et kaebetähtaja arvutamine vajab rohkem õigusteadmisi, kui oskus orienteeruda siseriiklikus ja rahvusvahelise õiguses ning oskus kasutada kaebuse põhistamisel ka EIK lahendites toodud seisukohti.

Kohtu seisukoht

6. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 2 võib kohtueelse menetluse läbimise korral kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Samuti on riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt kannatanul õigus esitada halduskohtule kaebus hüvitise väljamõistmiseks

30 päeva jooksul arvates ajast, mil haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga.

Antud juhul on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tartu Vangla 16.12.2014 otsus nr 1- 13/991-2, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kaebaja sai nimetatud otsuse kätte 16.12.2014. Järelikult lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg 15.01.2015. Kaebus on esitatud Tartu Halduskohtule 16.01.2015, seega ühepäevase hilinemisega.

7. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08).

8. Kaebaja esindaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud, et kaebaja on õigusalaste teadmisteta isik ning kaebajal oli ilma kvalifitseeritud õigusabita kaebuse esitamine raskendatud. Kaebaja eksis tähtajaga ühe päeva ning kaebaja eksimusega ei kaasne vastustajale mingeid raskeid tagajärgi.

9. Kohtupraktika kohaselt võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17 ja 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12).

Kohtu hinnangul on ennistamise taotluses esitatud põhjendused, mille kohaselt tingis kaebetähtaja ületamise kaebaja kogenematus õigusalastes küsimustes, otsitud. Kaebaja on suutnud selgelt ja arusaadavalt esitada kohtueelses menetluses hüvitamisnõude ning kuna hüvitamisnõue oli esitatud tasemel, mis võimaldas selle lahendada, siis puudub alus arvata, nagu ei suudaks kaebaja samasuguse nõudega kaebust kohtule esitada ja selles vajadusel tähtaegselt puuduseid kõrvaldada. Nii haldusorganil kui ka halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus kaebajat haldusasjades vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Samuti on Tartu Vangla 16.12.2014 otsuses nr 1-13/991-2 märgitud selgelt vaidlustamiskord, sealhulgas ka vaidlustamistähtaeg, mistõttu oli kaebajal võimalik esitada kaebus iseseisvalt või pöörduda varem esindaja poole. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid, kui subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et kaebajat ei saa pidada väheste õigusteadmistega isikuks, sest ta on esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi, kus on näidanud oma orienteerumisvõimet nii siseriiklikus kui ja rahvusvahelises õiguses. Seetõttu tekitab kohtu hinnangul kahtlusi väide, et kaebaja kui õigusteadmisteta isik eksis kaebetähtaja arvestamisel.

Kohus viitab käesoleval juhul ka sellele, et toimikus asuvast volikirjast (t.l 6) nähtuvalt volitas kaebaja MTÜ Auxilio juristi end esindama Tartu Vangla vastu esitatava kaebuse menetlemisel 12.01.2015. Kohus leiab, et volitades kedagi end esindama kohtule kaebuse esitamisel tuleks volitajal ja volitataval esimese asjana teha kindlaks kohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpp ning hoolitseda selle eest, et kaebus jõuaks õigeaegselt kohtusse. Käesoleval juhul oleks see olnud võimalik. Seetõttu leiab kohus, et tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu sedavõrd kaalukaid ja mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid tähtaja ennistamise käesolevas asjas.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata.

11. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

12. HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub kaebuselt 16.02.2015 tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastamisele (tasutud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik