3-14-300/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-300 Haldusasi OS, DZ, EJ, AV, AH, NI ja NK kaebused Tallinna Kesklinna vanema 10. veebruari 2014. a korralduse nr

53 tühistamiseks JK, GH, AP ja TP puudutavas osas, samuti Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingute ning 3. oktoobri 2013. a ja 14. jaanuari 2014. a protokollides sisalduvate otsustuste õigusvastasuse kindlakstegemiseks seonduvalt Tallinnas L. Koidula tn 14a asuvas elamus Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamise enampakkumise korraldamisega ja esimest eelistust omavate isikute ringi määramisega Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6. novembri 2014. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – OS, DZ, EJ, AV, AH, NI ja NK, esindaja Tamara Vologžanina Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Angela Reinlaid Kolmandad isikud – GH, JK, AP ja TP Menetluse alus ringkonnakohtus OS, DZ, EJ, AV, AH, NI ja NK määruskaebused ning AH esialgse õiguskaitse taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AH esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2. Rahuldada OS, DZ, EJ, AV, AH, NI ja NK määruskaebused osaliselt. 3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. novembri 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-

300 osas, milles halduskohus jättis läbi vaatamata OS, DZ, EJ, AV, AH, NI ja NK kaebuse Tallinna Kesklinna vanema 10. veebruari 2014. a korralduse nr 53 tühistamiseks. Saata haldusasi nr 3-14-300 selles osas halduskohtule menetluse jätkamiseks. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

3-14-300 2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Kesklinna vanem määras 10.02.2014 korraldusega nr 53 L. Koidula tn 14a kaasomandis oleva elamu Tallinna linnale kuuluva ¼ mõttelise osa erastamise enampakkumise esimest eelistust omavateks õigustatud subjektideks: JK, OD, OS, LS, EJ, O ja AV, AH, NI, NK, AP, TP, GH, DZ. Korralduse preambulis viidati, et selle aluseks on muu hulgas olnud Tallinna Kesklinna Valitsuses 03.10.2013 ja 14.01.2014 toimunud nõupidamiste protokollid.

2. OS, DZ, EJ, AV, AH, NI ja NK esitasid 14.03.2014 (täiendatud 21.08.2014) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 tühistamiseks osas, millega määrati Tallinnas L. Koidula tn 14a asuva elamu Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamise enampakkumise esimest eelistust omavateks isikuteks JK, GH, AP ja TP. Kaebajad taotlesid lisaks Tallinna Kesklinna Valitsuse toimingute ning 03.10.2013 ja 14.01.2014 protokollides sisalduvate otsustuste õigusvastasuse kindlakstegemist seoses vaidlusaluse enampakkumise korraldamisega ja sellel esimest eelistust omavate isikute ringi määramisega.

3. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2014 määrusega rahuldamata OS esialgse õiguskaitse taotluse erastamistoimingute läbiviimise keelamiseks kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-14-300. Halduskohus leidis, et haldusasjades nr 3-10-3163 ja nr 3-12-1400 tehtud kohtulahendeid arvestades puuduvad kaebusel arvestatavad eduväljavaated ning samuti ei kaasne enampakkumise läbiviimisega pöördumatuid tagajärgi.

4.

L. Koidula tn 14a elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamiseks vajalik enampakkumine viidi läbi 05.08.2014. Tallinna Kesklinna vanem kinnitas enampakkumise tulemused 08.08.2014 korraldusega nr 469, mille kaebajad on vaidlustanud haldusasjas nr 3-14-51789.

5. Tallinna Halduskohus jättis 06.11.2014 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kaebajatel ei ole enam võimalik lülitada L. Koidula tn 14a asuva elamu Tallinna linnale kuuluva mõttelise osa erastamise enampakkumisel esimest eelistust omavate isikute hulgast välja kaebuses nimetatud nelja isikut, sest enampakkumine on toimunud ja selle tulemused on kinnitatud. Vastav haldusakt on vaidlustatud haldusasjas nr 3-14-51789, kuid seegi kaebus on 04.06.2014 määruses toodud põhjendustel suure tõenäosusega perspektiivitu, arvestades selles asjas Tallinna Halduskohtu 19.08.2014 määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu 03.09.2014 määruses väljendatud seisukohti.

Kohus on ka praeguses asjas 04.06.2014 määruses sisuliselt vastustajaga nõustunud, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, ega pea vajalikuks sellekohaseid seisukohti korrata. Kaebajate põhiväide taandub kokkuvõttes sellele, et JK, GH, AP ja TP ei peaks saama endiste kaasomanike nõusolekute ning seega ka kehtivate üürilepingute puudumise tõttu lugeda L. Koidula tn 14a üürnikeks ega erastamise enampakkumise esimest eelistust omavateks isikuteks. Haldusasjas nr 3-12-1400 ei ole tuvastatud üürilepingute tühisust, vaid kohustati linna koguma täiendavaid tõendeid, mida on ka tehtud. Kaebajate avalduse alusel ei ole Politseija Piirivalveamet (PPA) dokumentide võltsimist tuvastanud ning teavitas 24.07.2014 teatisega kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Olukorras, kus üürisuhte osapooled kinnitavad kehtivate üürilepingute olemasolu, ei saa kaebajate paljasõnaline vastuväide seda

3-14-300 3(6) kuidagi ümber lükata. Kuna tegemist on kaebuse põhiväitega, muudab see kaebuse tervikuna perspektiivituks. Vaidlustatud haldusakti andmisele eelnenud protokolliliste otsustuste õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud põhinõudega haldusakti tühistamiseks.

6. OS, DZ, EJ, AV, AH, NI ja NK esitasid halduskohtu määruse peale 27.11.2014 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 08.12.2014 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. OS, DZ, EJ, AV, AH, NI ja NK paluvad määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ning saata asi esimese astme kohtule edasiseks läbivaatamiseks teises koosseisus. Kuivõrd halduskohus võttis kaebuse menetlusse 09.07.2014 ehk alles pärast OS esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist 04.06.2014 määrusega, siis ei ole kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-dele 1 ja 2 tuginev läbivaatamata jätmine kooskõlas HKMS § 151 lg 2 p 1 nõuetega, sest kaebuse väidetav perspektiivitus ei ole ilmnenud pärast kaebuse menetlusse võtmist.

Kaebuse eesmärgi saavutamatust ja sellel alusel kaebuse läbivaatamata jätmist ei tingi asjaolu, et vastustaja on enampakkumise juba läbi viinud. See ei kinnita Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 õiguspärasust ning samuti ei ole erastamist seni lõpule viidud. Kuna kaebajad on kaebuses muu hulgas vaidlustanud Tallinna linna toimingute õigusvastasuse, siis tekiks selle nõude rahuldamise korral alus vastustaja suhtes kahjunõude esitamiseks. Kaebuses toodud põhjendustel on ilmne, et vastustaja ei järginud 10.02.2014 korralduse nr 53 vastuvõtmisel hoolsuskohustust ega kontrollinud kõiki tuvastamist vajavaid asjaolusid (sh ei omanud dokumentide originaale). Seetõttu ei saa kaebust pidada perspektiivituks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamine on võimalik üksnes kaebuses sisalduvate faktiväidete õigsust eeldades, kuid halduskohus ei ole seda kuidagi põhjendanud.

Halduskohus on kaebajate väitele üürilepingute kehtetusest vastanud viitega PPA 24.07.2014 teatisele, kuid et kriminaalmenetlust ei alustatud, siis ei saa selle raames olla tuvastatud ühtegi praegusel juhul tähtsust omavat asjaolu. Jääb arusaamatuks, mille alusel on halduskohus järeldanud vaidlusaluste üürilepingute ning nende juurde lisatud tagantjärele ja volituseta antud nõusolekute (koopiate) olemasolu ja kehtivust. Seejuures nähtub ka PPA vastusest, et näiteks Valve Andreson ei olnud väidetava nõusoleku andmise kuupäeval enam elus. Halduskohus on määruses asunud kaebust sisuliselt lahendama, kuid pole andnud hinnangut kõigile tõenditele ja seisukohtadele ning jättis lahendamata ka taotluse originaaldokumentide väljanõudmiseks ja kohtuekspertiisi määramiseks, pannes asjaolude tõendamise koormuse vastustaja asemel põhjendamatult kaebajate kanda.

8. Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Kaebuse põhiargumendiks on väide, et erastamise kohustatud subjekt lubas L. Koidula tn 14a mõttelise osade erastamise protsessi väidetavalt esimest eelisõigust mitteomavad isikud. Haldusorgan on pärast haldusasjas nr 3- 12-1400 tehtud kohtuotsuse jõustumist kogunud täiendavaid tõendeid ja selgitanud välja, et üürilepingud on kehtivad ning nende sõlmimiseks on nõusolekud andnud nii endised kui ka praegused kaasomanikud. Kaebajate vastupidised väited on paljasõnalised ning üürilepingute olemasolu on tuvastatud ka kriminaalmenetluse toimingute käigus. Kaebajate ilmselgeks huviks on üksnes venitada vaidlusaluse elamu erastamisprotsessi.

3-14-300 4(6) 9. AH palub 18.03.2015 esialgse õiguskaitse taotluses keelata Tallinna linnal kuni haldusasjas nr 3-14-300 sisulise lahendi jõustumiseni viia läbi L. Koidula tn 14a elamu mõtteliste osade erastamise enampakkumist. Õigustamata isikud võtsid osa 05.08.2014 enampakkumisest, tõstes oluliselt hindu ja takistades seega tegelikel üürnikel oma seaduslike õiguste realiseerimist. Enampakkumisel oli müügis viis mõttelist osa, millest kahe osas on esimest eelistust mitteomavate isikutega ostu-müügi lepingud, kuid kolm mõttelist osa (416/9940, 433/9940, 434/9940) on jäänud välja ostmata. Kaebajate esindaja sai 10.03.2015 kätte kutse uuele enampakkumisele L. Koidula tn 14a asuva elamu kolme allesjäänud mõttelise osa erastamiseks, mis toimub 09.04.2015 ning kutse kohaselt on enampakkumisele jälle kutsutud isikud, kellel puudub õigus osaleda enampakkumisel esimest eelistust omavate isikutena. Uue enampakkumise läbiviimine ei ole õiguspärane olukorras, kus enampakkumisel osalemiseks õigustatud isikute ringi küsimus ei ole veel kohtute poolt lõplikult lahendatud ning muudaks kaebajate õiguste kaitse positiivse kohtuotsusega võimatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

10. Ringkonnakohus märgib esmalt, et HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel kaebuse läbi vaatamata jätmine on võimalik ka olukorras, kus halduskohus on esialgse õiguskaitse määruses küll möönnud kaebuse perspektiivitust, kuid võtab kaebuse hiljem siiski menetlusse. Sätte eesmärgiks on muu hulgas anda kohtule võimalus jätta läbi vaatamata kaebus, mis on menetlusse võetud ekslikult.

11. Samas ei nõustu ringkonnakohus käesoleval juhul halduskohtu seisukohaga, et kaebajate eesmärgi saavutamine (s.o JK, GH, AP ja TP välistamine L. Koidula tn 14a asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamise enampakkumisel esimest eelistust omavate isikute ringist ning enampakkumise läbiviimine ilma nende osavõtuta) ei ole enam võimalik, kuna enampakkumine on juba toimunud ja selle tulemused kinnitatud. Olukorras, kus 05.08.2014 toimunud ja Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korraldusega nr 469 kinnitatud enampakkumisel osalejate ring oli määratud Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korraldusega nr 53, tuleb praeguses asjas vaidlustatud korraldust pidada eelhaldusaktiks (haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2), millega on õiguslikult siduvalt tehtud kindlaks mõtteliste osade erastamisel tähtsust omav asjaolu ehk esimest eelistust omavate isikute ring. Sellise eelhaldusakti õiguslik tähendus ei ammendu enampakkumise läbiviimise ega selle tulemuste kinnitamisega, vaid kaebajatel tuleb sellisel juhul oma eesmärgi saavutamiseks täiendavalt vaidlustada ka enampakkumise tulemusi kinnitav haldusakt (seda ongi kaebajad teinud haldusasjas nr 3-14-51789). Samas oleks enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse peale esitatud kaebus ilma eelhaldusakti vaidlustamata ilmselgelt perspektiivitu, kui kaebuse aluseks on enampakkumisel osalenud isikute ringi ebaõigsus. Kui erastamismenetlus peaks kohtumenetluse ajal lõpule viidama ja selle tagasipööramine ei oleks enam võimalik, on kaebajatel võimalik minna üle korralduste õigusvastasuse tuvastamise nõudele ja selle edukuse korral taotleda hiljem linnalt kahju hüvitamist. Seega ei pea ringkonnakohus võimalikuks kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

12. Määruskaebuse esitajad on lisaks juhtinud põhjendatult tähelepanu, et HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel saab kaebeõiguse puudumisega olla tegemist vaid olukorras, kus puudub vaidlus tähtsust omavate faktiväidete tõendatuse üle. Praeguses asjas on halduskohus isegi märkinud,

3-14-300 5(6) et kaebajate põhiväiteks on see, et JK, GH, AP ja TP puuduvad kehtivad üürilepingud, mistõttu neid ei saa lugeda L. Koidula tn 14a asuva elamu erastamise enampakkumise esimest eelistust omavateks isikuteks. Selle väite aluseks on kaebajate kahtlus, et kaasomanike nõusolekud üürilepingute sõlmimiseks tegelikult puudusid või polnud need kehtivad ning vastustaja on jätnud tähtsust omavad asjaolud haldusmenetluses välja selgitamata või kontrollimata. Halduskohus ei ole kaebajate väidetega nõustunud, mistõttu ei olnud kohtul alust jätta kaebust HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. See, kas haldusorgan on enne haldusakti andmist selgitanud õigesti välja kõik küsimuse otsustamisel tähtsust omavad asjaolud, tuleb lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus.

13. Küll aga on halduskohus HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt jätnud kaebuse õigesti läbi vaatamata vastustaja menetlustoimingute (sh Tallinna Kesklinna Valitsuse 03.10.2013 ja 14.01.2014 protokolliliste otsuste) õigusvastasuse eraldiseisva tuvastamise nõuete osas, lugedes need hõlmatuks Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 peale esitatud kaebusega, sest kaebusest nähtuvalt seonduvad kõik kaebajate väited enampakkumisel esimest eelistust omavate isikute ringi määramisega. Korralduse õiguspärasuse hindamisel tuleb kohtul igal juhul võtta seisukoht ka selle andmisele eelnenud haldusmenetluse nõuetekohasuse suhtes.

14. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus OS, DZ, EJ, AV, AH, NI ja NK määruskaebused osaliselt. Tallinna Halduskohtu 06.11.2014 määrus muutmata ning tühistab Tallinna Halduskohtu 06.11.2014 määruse osas, milles kohus jättis Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014. a korralduse nr 53 tühistamise nõudes kaebuse läbi vaatamata. Selles osas tuleb asi saata halduskohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et käesolev haldusasi oleks otstarbekas liita haldusasjaga nr 3-14-51789 ning vaadata läbi koos. Kaebuses sisaldunud ülejäänud nõuete läbi vaatamata jätmise osas jääb halduskohtu määrus muutmata.

15. Määruskaebuses sisalduv taotlus, et ringkonnakohus saadaks asja halduskohtule läbivaatamiseks teises koosseisus, tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kui kaebajad leiavad, et asja menetlev kohtunik ei ole erapooletu, on neil võimalik esitada Tallinna Halduskohtule avaldus kohtuniku taandamiseks vastavalt HKMS § 13 lg-le 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dele 23-30 (vt ka Riigikohtu 04.10.2010 määrus nr 3-3-1- 51-10, p 10).

II

16. AH on esialgse õiguskaitse taotluses palunud keelata Tallinna linnal 05.08.2014 toimunud enampakkumise tagajärjel siiski müümata jäänud mõtteliste osade erastamiseks sama isikute ringiga (v.a AP ja GH, kes omandasid mõttelised osad juba 05.08.2014 toimunud enampakkumise tulemusel) 09.04.2015 uue enampakkumise korraldamine kuni käesoleva asja lõpliku lahendamiseni.

17. Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1), sest uue enampakkumise läbiviimise ja selle tulemuste alusel erastamismenetluse lõpuleviimise korral võib kaebajate õiguste kaitse osutuda raskendatuks või võimatuks ka neile soodsa kohtuotsuse korral. Samas tuleb kohtul esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada ka avalike huvide ja puudutatud isikute õigustega ning hinnata kaebuse perspektiive ja ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

3-14-300 6(6) 18. Käesoleval juhul oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise tagajärjeks L. Koidula tn 14a erastamismenetluse peatumine määramata asjaks, mis riivab nii avalikku huvi omandireformi lõpuleviimiseks kui ka erastamisest huvitatud isikute õigusi. Asjaolu, et kaebajad on TP ja JK enampakkumisel osalemise õiguse vaidlustanud, ei tähenda nende õiguste riive puudumist. Ehkki ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et halduskohus ei saanud kaebust Tallinna Kesklinna vanema 10.02.2014 korralduse nr 53 peale jätta HKMS §

121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, puuduvad kaebusel siiski nii suured eduväljavaated, mis saaksid õigustada enampakkumise korraldamise keelamist esialgse õiguskaitse korras. Kaebajad on küll tõstatanud kahtlused üürilepingute ja nende aluseks olnud kaasomanike nõusolekute olemasolust ja kehtivusest, kuid nimetatud kahtlus ei põhine ühelgi konkreetsel tõendil, vaid peamiselt asjaolul, et vastustaja ei ole haldusmenetluse käigus nõudnud välja mitmete dokumentide originaale, vaid lähtus kinnitamata koopiatest. Kaebajate pöördumise alusel on kõnealuste dokumentide ehtsust hiljem kontrollinud ka PPA, kes jättis 24.07.2014 teatega (II kd, tl 19-21) kriminaalmenetluse alustamata.

Kaebuse vähest perspektiivikust arvestades tuleb antud juhul pidada kaalukamaks L. Koidula tn 14a asuva elamu Tallinna linnale kuuluvate mõtteliste osade erastamisest huvitatud isikute õigust enampakkumise läbiviimisele mõistliku aja jooksul. Seejuures on ka kõigil kaebajatel võimalik enampakkumisel osaleda ning osutuda võitjaks. Haldusasjas nr 3-14-51789 vaidlustatud Tallinna Kesklinna vanema 08.08.2014 korraldusest nr 469 nähtuvalt ongi enampakkumise võitjateks teiste hulgas tunnistatud NK, OS ja AH, kuid nad ei ole enampakkumisel kujunenud hindadega soovinud vastavaid mõttelisi osi omandada. Kui enampakkumise võitjateks osutuvad kolmandad isikud, on kaebajatel võimalik vaidlustada nende võitjaks tunnistamine (sarnaselt haldusasjale nr 3-14-51789) ja erastamislepingute sõlmimine ning taotleda selle raames vaidlusaluste mõtteliste osade suhtes esialgse õiguskaitse korras asjaõigusseaduse § 63 lg 1 p-s 3 sätestatud käsutamise keelumärgete kinnistusraamatusse kandmist. Selline lahendus võtaks tasakaalustatumalt arvesse ka kolmandate isikute huve.

19. Eelneva põhjal jääb AH esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets