3-14-50851/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50851 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 23.03.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi

A. R. kaebus Tartu Vangla direktori 22.04.2014 käskkirja nr 3- 2/262 p-de 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamise ja hüvitise maksmise kohustamise ja põhiseaduslikkuse kontrolli nõudes. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja A.R. esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta A.R. kaebus täies ulatuses rahuldamata Saata kaebaja poolele vangla vastus kaebuse täiendusele (05.03.2015) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 22.04.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

A.R. esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 22.04.2014 käskkirja nr 3-2/262 peale.

Tartu Vangla direktori käskkirjaga 22.04.2014 nr 3-2/262 on otsustatud: p. 1 - vabastada A.R. Tartu Vangla teenistusest ja kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS)§ 90 lg 1 p 2 alusel koondamise tõttu alates 01.05.2014; p. 2 - lugeda A.R. teenistussuhte viimaseks päevaks 30.04.2014.

p.3 - Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta A.R.le hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses; p.4 - Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta A.R.le hüvitist väljateenitud puhkuse eest 11,51 kalendripäeva ulatuses. p.5 - Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta A.R.le palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva, see on 39 tööpäeva eest. Samuti on teenistujal õigus saada koondamise tõttu kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras (TLS § 100 lg 2). Käskkiri on A.R.le kätte toimetatud.

01.05.2014 jõustunud justiitsministri 26.05.2008 määruse nr 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ redaktsiooni kohaselt väheneb kriminaalhooldusosakonna teenistujate arv seonduvalt kriminaalhooldusosakonna töö ümberkorraldamisega.

26.03.2014 edastati A.R.le teatis nr 3-1/300-1, milles teatati, et Tartu Vangla teenistujate koosseis jõustub 01.05.2014 uues redaktsioonis, milles kriminaalhooldusosakonna töö ümberkorraldamise tõttu Tartu Vanglas väheneb kriminaalhooldusosakonna teenistujate arv. Teatise kohaselt on Tartu Vangla teinud ettepaneku jätkata teenistust vanemkriminaalhooldusametniku ametikohal palgamääraga alates 785 eurot kuus. Oma soovist teenistuse jätkamiseks on palutud teatada hiljemalt 04.04.2014, lisatud on ametijuhend tutvumiseks.

A.R. on 04.04.2014 vastanud , et ei nõustu vangla pakkumisega teenistuse jätkamiseks vanglas vanemkriminaalhooldusametniku ametikohal.

Kaebuses toodud seisukohad, põhjendused ja taotlused

Kaebuse esitaja ei nõustu tema koondamise põhjendustega ning leiab, et koondamine on läbi viidud õigusvastaselt. Kaebaja on seisukohal, et arvestades tema haridust, töökogemust, ei ole temale pakutud paremat ametikohta kui vanemkriminaalhooldusametniku ametikoht. Kaebaja palub kohtul hinnata, kas esines ATS § 90 lg 1 p 2 koondamise alus. Ametiasutus ei korraldanud sisekonkurssi, ainult konkursi raames oleks tagatud kõikidele võimalus kandideerida. Kaebaja peab ebaõigeks käskkirja motivatsiooni selle kohta nagu oleks A.R. koondamist ise soovinud.

Kaebaja ei ole rahul sellega, et rakendatud on avaliku teenistuse seadust uues redaktsioonis, milles on koondamisel hüvitist ette nähtud ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kaebajal on arusaam, et temale tulnuks maksta varasemalt kehtinud (kuni 31.03.2013) avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 131 lg 1 redaktsioonis sätestatud hüvitisemäärad, kuna A.R.l oli teenistusstaaži 16 aastat ning ATS § 131 lg 1 nägi ette koondamishüvitised vastavalt avaliku teenistuse staažile. Alternatiivselt on kaebaja märkinud, et talle kohalduks vangistusseaduse (VangS) § 1542 lg 3 p.4 alusel hüvitamise maksmine10 kuu põhipalga ulatuses, kuna kriminaalhooldusametnik on käsitatav vanglaametnikuna vanglateenistuses. Kaebuses märgitakse, et A.R. on töötanud avalikus teenistuses väga pikka aega ning tal on tekkinud õiguspärane ootus koondamishüvitisele, mis sõltub pikast teenistusstaažist, kaebuses on viidatud, et rakendamisele kuuluks avaliku teenistuse seadus eelmises redaktsioonis ja tunnistada tekkinud olukorra muutus põhiseadusega vastuolus olevaks.

Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et teenistuskohti oli kriminaalhooldusosakonnas tervikuna 63,8 ning haldusorgan oleks pidanud võrdlema A.R. teiste ametnikega koondamisotsust tehes. A.R. oleks soovinud saada kõrgemat ametikohta kui vanemkriminaalhooldusametnik. Kaebuse täienduses märgitakse, et välja toomata on kriteeriumid, mille alusel ja mis tulemustega ning kellele millist ametikohta on haldusorgan pakkunud.

Kaebuses taotletakse tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla direktori käskkiri 22.04.2014 nr 3-2/262 p 1 ja mõista Tartu Vanglalt A.R. kasuks välja hüvitis 3 kuu keskmise palga ulatuses. Tunnistada kaevatav käskkiri õigusvastaseks p. 3 osas ning teha kohustav ettekirjutus maksta A.R.le hüvitist 12 kuu ametipalga ulatuses ATS alusel vanas redaktsioonis või alternatiivselt

10 kuu põhipalga ulatuses vangistusseaduse alusel. Tunnistada põhiseaduse § 10-ga vastuolus olevaks alates 01.07.2009 avaliku teenistuse seaduse § 131 lg 1 p 4 muutmine selliselt, et see ei võimaldanud enam hüvitist maksta lähtuvalt teenistusstaažist. Kaebusega on taotletud vastustajalt välja mõista kaebuselt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud.

Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

Vastustaja märgib, et kaebaja on vabastatud teenistusest koondamise tõttu, kuna kaebaja on loobunud talle pakutavast ametikohast. Vastustaja märgib, et A.R. ei pidanud hüvitist saama VangS § 1542 lg 3 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud vanglateenistuse ametnik, samuti ei kuulu kaebajale hüvitise maksmine kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse sätete alusel teenistusstaažist lähtuvalt.

Kaebaja suhtes ei ole rikutud õiguspärase ootuse ega õiguskindluse printsiipi, kuna õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et kehtivaid seadusesätteid ei saa muuta ega ümber kujundada vastavalt olukorrale, kuid tehtavates muudatustes tuleb silmas pidada mõistliku aja nõuet, et normi adressaat saaks uute normidega tutvuda ja vastavalt sellele oma elu ümber korraldada.

Vastustaja märgib, et kaebaja oli pikka aega töötanud Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse juhatajana ning talle tehti ettepanek jätkata teenistust samas vanemkriminaalhooldusametniku ametikohal. Kaebaja seda ametikohta vastu ei võtnud ning koondamisel lähtuti piirkondlikust põhimõttest ning rohkem võimalusi kaebajale pakkuda ei olnud. Teistele ametikohtadele pakkumata jätmist, mis asuvad teistes piirkondades, vastustustajale ette heita ei saa. Vastustaja on seisukohal, et koondamine on läbi viidud õiguspäraselt, samuti on õiguspäraselt makstud kaebajale koondamisel ettenähtud hüvitis.

Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

Vastuse täienduses märgib vangla, et talituste juhatajate ametikohad kaotati koosseisudest alates 01.05.2014 ning peale 01.05.2014 jäi Põlva talitusse 1 vanemkriminaalhooldusametniku ja 3 kriminaalhooldusametniku ametikohta ning kaebajale tehti pakkumine asuda ainukesele kõrgemate nõudmistega esitatud ametikohale. Vastustaja märgib, et kaebajale tehti pakkumine asuda ametikohale, mis oli tema oskusi ning teadmisi ja tööpiirkonda arvestavalt sobilik.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus menetleb antud asjas A.R. kaebust Tartu Vangla direktori 22.04.2014 käskkirja nr 3- 2/262 p-de 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamise ja hüvitise maksmise kohustamise ja põhiseaduslikkuse kontrolli nõudes ning jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

2.Asja materjalide kohaselt on Tartu Vangla direktori käskkirja 30.05.2008 nr 3-1/788-P alusel seoses koosseisude muutmisega jätkanud teenistust määratud tähtajaga ametis olnud Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse juhataja A.R. (endine perekonnanimi P.) Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse juhataja ametikohal määramata tähtajaga alates 01.06.2008 muutmata ametikoha eesmärki ja põhifunktsiooni. Seisuga 01.06.2008 on A.R.l avaliku teenistuse staaž 10 aastat 1 kuud ja 2 päeva. 3.26.03.2014 andis Tartu Vangla A.R.le teatise nr 3-1/300-1 koondamise ja teisele ametikohale asumise pakkumise kohta, milles on teavitatud, et justiitsministri 26.05.2008 määrus nr. 25 „Tartu Vangla teenistujate koosseis“ jõustub 01.05.2014. aasta redaktsioonis, milles kriminaalhooldusosakonna töö ümberkorraldamise tõttu Tartu Vanglas väheneb kriminaalhooldusosakonna teenistujate arv. Vangla on märkinud, et avaliku teenistuse seaduse § 90 lg 7 kohaselt tuleb koondatavale pakkuda teenistusest vabastamisel võimaluse korral samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega ametikohta. Tartu Vangla on teinud ettepaneku kaebajale jätkata teenistust vanemkriminaalhooldusametniku ametikohal palgamääraga 785 eurot kuus. Oma soovist teenistuse jätkamiseks on palutud teavitada hiljemalt 04.04.2014, lisatud on ka ametijuhend.

4.A.R. on 04.04.2014 kirjalikult vanglale vastanud, et ei soovi vastu võtta temale pakutavat ametikohta. Kaebajale väljastatud teatises on märgitud ka, et kui kaebaja ei võta vastu temale pakutavat ametikohta, lõpetatakse teenistussuhe koondamise tõttu, mistõttu kaebaja oli teadlik koondamisest. Vastustaja on arvestanud koondamisel piirkonna põhimõttega ning saanud seega pakkuda A.R.le ametikohta Põlva talituses. Kohus märgib, et kuna kaebaja ei ole talle pakutavat ametikohta vastu võtnud, saab lugeda, et kaebaja on nõustunud koondamisega.

Asja materjalide kohaselt on kaebaja soovinud ametikohti ,mida talle ei pakutud. Kaebaja on seisukohal, et talle tulnuks pakkuda taasühiskonnastamise valdkonna peaspetsialist-metoodiku, taasühiskonnastamise valdkonna sotsiaaltöötaja või vanemkriminaalhooldusametnikmetoodiku ametikohta. Vastustaja hinnangul on pakutud A.R.le temale kõige sobivamat ametikohta ning lähtuti teenistuse piirkonnast. Põlva piirkonnas pärast koosseisude muutumist kaebaja poolt viidatud ametikohti ei tekkinud. Kohus märgib, et koondataval ametnikul ei ole õigust nõuda ümberpaigutamist. Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus isikul, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele enim.

Vangla on märkinud, et kaebajale pakutud ametikoha vastuvõtmisel oleks samaks jäänud teenistuse asukoht ning samuti teenistusülesanded oleks olnud ligilähedased varasema ametikohaga. Kohus nõustub vanglaga, et ametiasutuse jaoks oleks ülemäära koormav pakkuda kõiki ametikohti erinevates piirkondades. 5.Tartu Vangla käskkirjaga 22.04.2014 nr 3-2/262 on vabastatud A.R. Tartu Vangla teenistusest ja kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja ametikohalt avaliku teenistuse seaduse § 90 lg 1 p 2 alusel seonduvalt koondamisega alates 01.05.2014. 6.Kohus märgib, et tegemist on koondamisega, mida saab lugeda isiku enda sooviks, kuna keeldus vastu võtmast talle pakutavat ametikohta ning koosseisude muutumisega kaotati kaebaja senine ametikoht, mistõttu ei saa olla koondamine isiku suhtes õigusvastane. Kaebajale on pakutud võimalust jätkata teenistust vanglas , kuid kaebaja on ise sellest loobunud , olles esitanud vanglale sellekohase teate (tl. 56). 7.Kaebaja on märkinud, et jääb arusaamatuks, mis kriteeriumide alusel on jõutud koondamisotsuse tegemiseni. Vangla on õigesti märkinud, et kui kaebaja oleks tegelikult soovinud vanglalt täpseid võrdlusi ja pingerida koondamisel, oleks olnud võimalus kaebajal kuni enda sooviavalduse esitamiseks ettenähtud ajani seda haldusorganilt küsida. Kaebaja ei ole selle vastu varasemalt huvi tundud ning pole väitnud, et vangla oleks keeldunud vastavat teavet avaldamast. Kohus märgib, et kaebajale adresseeritud haldusaktis puudus vajadus vastustajal analüüsida ja kaalutleda ametikohtade pakkumist ja pingerida, keda eelistada teenistusse jätmisel. Kohus märgib, et ka sisekonkursi läbiviimise küsimuse vajaduse otsustamise pädevus on vanglal. 8.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata vaidlustatud käskkirja p 1 ja p 3 õigusvastaseks tunnistamise osas. Kaebaja koondamine on olnud õiguspärane ning kaebajale on õigesti makstud hüvitist teenistusest vabastamise korral ATS § 102 lg 1 alusel ametniku ühe kuu keskmise palga ulatuses. Kohus on seisukohal, et koondamissituatsioon tekkis, kuna teenistuse koosseisus toimusid ümberkorraldused, mille käigus teenistujate koosseis muutus ning vähenes. Olgugi, et kaevatava käskkirja punktis 3 ei ole viidet õigusaktile, on tegemist õiguspärase hüvitise maksmisega.

9.Rahuldamata jääb A.R. kaebuses toodud nõue saada hüvitist koondamisel kuni 31.03.2013 kehtinud ATS § 131 lg 1 alusel sõltuvalt avaliku teenistuse staažist, mida antud asjas ei saa rakendada, kuna seadusandlus ei näe ette juhtusid, et uue avaliku teenistuse seaduse kehtivuse ajal tuleks maksta hüvitist kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse sätete alusel vastavalt avalikus teenistuses töötatud ajale.

10.Rahuldamata jääb kaebuse nõue saada koondamisel VangS § 1542 lg 3 alusel makstavat hüvitist, kuna kaebaja ei olnud vanglaametnik. VangS § 111 lg 1 kohaselt on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik, kelle ülesanne on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning kohtueelse menetluse või kohtuvälise menetluse toimetamine vanglas toimepandud süütegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine. A.R. oli teenistussuhtes vanglaga kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse juhataja ametikohal avaliku teenistuse seaduse tähenduses.

11.Samuti ei ole rikutud kaebaja suhtes õiguskindluse ega õiguspärase ootuse printsiipi ning puudub vajadus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Asjaolu, et kaebajal on täitunud teatud teenistusstaaž ajal mil kehtis avaliku teenistuse seadus vanas redaktsioonis, mil oli ettenähtud koondamisel hüvitis sõltuvalt avaliku teenistuse staažist, ei rakendu see alates 01.04.2013 kehtima hakanud avaliku teenistuse seaduse tähenduses, mis näeb ette koondamishüvitise ATS § 102 lg 1 alusel ühe kuu keskmise palga ulatuses sõltumata teenistusstaažist, ei ole õiguskindluse ega õiguspärase ootuse põhimõtete rikkumine. Usalduskaitse ehk õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et keelatud oleks mis tahes õigusakti muutmine tulevikus. Õiguskindluse põhimõte ei nõua, et seadust ei või ümber kohandada vastavalt elumuutustele ja elukorraldustele. Kuigi õiguskindlus on väga soovitav, võib sellega kaasneda ülemäärane jäikus, ent õigus peab suutma muutuvate oludega kaasa minna. Õiguskindluse põhimõtte kohaselt ei võeta isikult ära seda riigi poolt antud õigust, mida isik on hakanud juba realiseerima. Ja kui arvestada seadusandluse muutmisel mõistliku aja põhimõtet, on avaliku teenistuse seaduse uus redaktsioon vastu võetud juba 13.06.2012, mis jõustus 01.04.2013 ning seega oli kaebajal võimalus ning piisavalt aega tutvuda uute normidega. 12.Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vangla kohaldanud õigesti teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse sätteid uues redaktsioonis, mis on kehtima hakanud 01.04.2013, mil kaebaja teenistuses oldud aeg hüvitise suurust ei mõjuta.

13. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

14.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Tartu Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik