4-14-10501/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-14-10501

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2015, Tallinn, kirjalikus menetluses . märtsil Väärteoasja number 4-14-10501 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla Väärteoasi T.D väärteoasi NPALS § 15

järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26. jaanuari 2015. a otsus Kaebuse esitaja T.D (ik: XXX )

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.01.2015 otsus väärteoasjas nr 4 T.D -14-10501 jätta muutmata.

2. T.D

apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 28. novembril 2014 koostatud i nr AB1436926 kohaselt oli T.D 28. novembril väärteoprotokoll 2014 kell 16.30 ajal Tallinna XXXX XXXXXX X maja juures eelnevalt tarvitanud narkootilist s

või psühhotroopset ainet ilma aresti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik oma niisuguse teoga NPALS NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Pidades vajalikuks karistada T.D arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 71 alusel Harju M aakohtule arutamiseks.

2. Harj jaanuari 2015. a ot u Maakohus mõistis 26. susega väärteoasjas nr 4-14-10501 T.D

süüdi NPALS § 15

järgi ja mõistis talle karistuseks 30 pikkuse aresti. päeva

Kohtuotsuse kohaselt pöörati arest viivitamatult täitmisele pära poolt 20. st T.D novembri 2014. a . otsuse alusel määratud aresti ära kandmist

Kohtuotsuse motiivides karistuse mõistmise osas märkis maakohus, et KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

NPALS § 151

järgi on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine väärtegu, mille toimepanemise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

T.D pani NPALS § 15

järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. T.D ei tööta ning seetõttu ei ole usutav, et isik on võimeline rahatrahvi tasuma, ka eelnevalt on ta jätnud rahatrahvid tasumata.

Karistuse mõistmisel T.D-le peab arvestama kohaldatava karistuse nii üld-kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud tegude eest. T.D on varem 65-l korral väärteo eest karistatud, sh korduvalt samalaadse väärteo toimepa teinud eelnevatest nemise eest. Seega ei ole T.D

karistustest mingeid järeldusi. Kohtu hinnangul ei omaks rahatrahv ilmselgelt isiku suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. T.D arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tag

ada vaid maksimummääras kohaldatav arest. Kohus märkis ka, et T.D tarvitas kanget narkootikumi, isik on kriminaalkorras karistatud ka varavastaste kuritegude toime panemise eest, seega ei ole välistatud, et aine tarvitamine võib olla üheks teguriks, mis tingib ka kuritegude toimepanemise. Kohtul puudus igasugune usk, et T.D suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süüteg ude toimepanemisest. Kohus leidis, et T.D suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi: menetlusalune isik ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta käib tööl. Seega tuleb T.D süüdi mõista NPALS § 151 järgi ja karistada arestiga 30 päeva. Käesoleval hetkel kannab T.D talle eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud aresti, seega tuleb käesoleva kohtuotsuse alusel määratud arest pöörata täitmisele viivitamatult pärast seda, kui isik on eelmise aresti ära kandnud.

3. , kes Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik T.D vaidlustab kohtuotsust temale mõistetud karistuse osas ning sisuliselt taotleb karistuse vähendamist ning karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist nädala võrra

. T.D märgib esitatud kaebuses, et ta üritas maakohut viimases sõnas veenda selles, et 30 päeva aresti on väga palju, sest tal on juba vaja kanda 43 päeva aresti ja seega palus mõista mitte üle kohtul

10 päeva või lükata karistuse täitmisele pööramine nädala võrra edasi. T.D kinnitab, et ta läheks vabatahtlikult kar kõrvale. T.D palub mõista istust kandma ja ei hoiaks talle mitte rohkem kui 15 päeva aresti ja lükata karistuse täitmisele pööramine nädala võrra edasi. Ta kohustub määratud päevaks ilmuma karistust kandma.

4. teatas ringkonnakohtule, et ei soovi kohtuistungil osaleda, saatis Kuivõrd T.D ringkonnakohus vastavalt VTMS § 145 lg le 1 apellatsiooni koopia kohtuvälisele menetlejale -

ning selgitas välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes. ohtuvälise menetleja K esindaja teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja märgib oma seisukohas, et T.D on korduvalt toime pannud erinevaid süütegusid, sealhulgas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nde lähteainete ne

seaduse § 151

järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid. Arvestades, et kaebaja on varasemalt samalaadsete süütegude eest korduvalt arestidega karistatud, tal puudub sissetulek ning varsemad rahatrahvid on tasumata, hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, on kohtuväline menetleja seisukohal, et määratud karistus arestina vastab toimepandud süüteo sisule ja kaebaja süüle, sest iga järgnev karistus peab võrreldes eelnevaga olema pikem. Tuginedes eeltoodule ja väärteomenetluse seadustiku § 147 lg 1 p 1 on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et apellatsioon tuleks jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. vaidlustab oma apellatsioonis maakohtu otsust karistuse osas, palude T.D määra s karistust vähendada ja mõista karistuseks arestina mitte rohkem kui 15 päeva ning samuti lükata karistuse täitmisele pööramine nädala võrra edasi. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse määra osas alust ei ole ning apellant ei ole esitanud argumente, mis võiks tingida T.D-le mõistetud karistuse vähendamise. Nimelt on T.D kaebuses välja toonud vaid selle, et tema arvates on mõistetud 30 päevane arest liiga palju, seda enam, et -

tal on eelnevalt tarvis kanda 43-päevast aresti. Ringkonnakohus osundab esmalt asjaolule, et maakohus on oma otsuses põhjendanud karistada arestiga ja miks tema , miks tuleb T.D puhul ei ole võimalik rahatrahvi määramine ning samuti seda, miks tuleb T.D karistada

30 päeva pikkuse arestiga. NPALS § 151 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni päeva. T.D puhul on tinginud karistuse mõistmise kõrgeimas määras asjaolu, et tegemist on isikuga, kellel on 13 kehtivat kriminaalkaristust ja koguni 65 kehtivat väärteokaristust. Seega on T.D puhul tegemist isikuga, kes ei pea ühiskonnas valitsevaid reegleid mitte millekski. Seejuures on T.D varem karistatud ka rahatrahvidega, mis on aga tasumata. Isikul puudub töökoht ja seega ka sissetulek. Korduvalt on teda karistatud samaliigiliste väärtegude eest arestiga. Kuivõrd aga lühemaajalised arestid ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, on ka mõistetud arestide määr a - arestiga, kuid vaid ina suuremaks läinud ning eelmisel korral karistati teda juba 25 päevase nädal pärast kohtuotsuse tegemist tema suhtes, kui teda karistati samuti NPALS § 151 järgi ja mõisteti arest 25 päeva, pani T.D toime uue väärteo NPALS §

1 järgi. Seega mõistis maakohus põhjendatult T.D-le aresti suuremas määras kui eelmisel korral ja karistas teda t sellel korral arestiga 30 päeva, sest varasemad kergemad karistused ei ole mõjutanud isiku õiguskuulekalt käituma ning tu poolt käesoleval juhul mõistetud karistus – temale maakoh arest

30 päeva – vastab tema süü suurusele. T.D märgib küll, et tal tuleb kanda ka eelnev 43

- päeva a tähelepanu sellele, et asjaolu, et tal tuleb eelnevate rest, kuid kohus juhib T.D otsuste alusel ära kanda 43 päeva aresti (25+18) viitabki sellele, et tegemist on isikuga, kes paneb vabaduses järjepidevalt toime süütegusid ning keda varasemad karistused ei ole suutnud mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja seetõttu vaid karistus kõige raskemas määras on T.D-le tema poolt toimepandud süüteo eest karistusena kohane, kuivõrd varem kohaldatud karistused ei ole - tema puhul täitnud KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude to imepanemisest. Arvestades T.D

õigusrikkumiste korduvust ning samuti ka seda, et kergemad karistused ei ole tulemust andnud, on põhjendatud tema suhtes aresti mõistmine kõrgeimas määras

. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et hjendatud karistusliigi ja - maakohus on jälgitavalt põ määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Tulenevalt T.D taotlusest lükata karistuse täitmisele pööramine nädala võrra edasi, märgib ringkonnakohus esiteks, et taotluse aresti kandmise edasilükkamiseks oleks saanud esitada maakohtule. Nimelt VTMS § 209 lg 1 kohaselt, kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva. Samas on tegemist maakohtu otsusega lahendatud küsimusega, mis on järelikult vaidlustatav ka apellatsiooni korras. Vastavalt VTMS § 205 lg le 1 pööratakse arest täitmisele viivitamata pärast otsuse tegemist - sõltumata sellest, kas otsus vaidlustatakse või mitte. Käesoleval juhul ei nähtu karistusregistrist, et T.D väärteokaristused oleks käesolevaks ajaks ära kantud. Isegi juhul, kus see ka nii on, ei ole ringkonnakohtul õiguslikku alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning kohus peab seega apellatsiooni alusel kontrollima maakohtu otsuse põhjendatust. Praegusel aresti täitmisele viivitamatult seda, kui juhul pööras maakohus T.D pärast

A. Kuzntesov on

20. novembri 2014. a kohtu . ära kandnud otsuse alusel määratud aresti

Puuduvad tõendid selliste kohta, mille tõttu ei oleks

asjaolude esinemise T.D võimalik asuda aresti kandma kohtuotsuses ettenähtud ajal. Veelgi enam, T.D on küll taotlenud lükata karistuse täitmisele pööramine nädala võrra edasi, kuid mitte mingeid põhjendusi selle kohta, miks tal ei ole võimalik koheselt pärast eelmise karistuse ärakandmist asuda karistust kandma ning mis on need konkreetsed asjaolud, mis tingivad tema karistuse täitmisele pööramise edasilükkamise

, ta kaebuses esitanud ei ole. Seega ei ole T.D välja toonud asjaolusid, mille tõttu tal ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti aresti täitmisele pööramise ning seetõttu puudub alus T.D edasilükkamiseks nädala võrra pärast eelmise väärteokaristuse ärakandmist. Seda enam, et kuigi T.D lubab kaebuses ilmuda vabatahtlikult aresti kandma, nähtub materjalidest, et T.D elukohaks on Alasi 8, mis on aga Kodutute öömaja. Seega puudub tal kindel elukoht, kust isikut vajadusel leida ning tema kättesaamine on kindla elukoha puudumise tõttu raskendatud. Ühtlasi tähendab aga kindla elu ja töökoha puudumine ka seda, et vabaduses - puuduvad T.D igapäevased kohustused, mis takistaksid tal aresti kandmist koheselt. R T.D-le ingkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldsätet - ega ning

arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu ning maakohtu otsuse tühistamiseks poolt

mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 145 lg st 1 ja § 147 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus - - esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 26. jaanuari 2015. a otsuse muutmata.

Andres Parmas Meelika Aava Ivi Kesküla