1-15-960/27 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-15-960

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruaril 2015, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides 20.02.2015. Kriminaalasja number 1-15-960 (14240102592) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Irina Galnykina Kriminaalasi

T.J süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Pavel Gordijevski Süüdistatav T.J

Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood xxx, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel

– vene keel, ei tööta. Varasem karistatus:

- 17.02.2000

- Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 §

15 lg 2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 3 kuud katseajaga

2 aastat;

- 29.01.2001

Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2,

3 järgi vabaduskaotusega 6 kuud;

- 17.05.2004

Narva Linnakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi, KarS § 74 lg 2 alusel vangistusega 10 kuud, KarS §

74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat 2 kuud katseajaga 3 aastat;

- 14.09.2005

Narva Linnakohtu poolt KarS § 118 p 1 järgi vangistusega 4 aastat, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 6 aastat 2 kuud;

- 23.05.2013

Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS §

275 järgi vangistusega 6 kuud.

1-15-960

Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 25.08.2014. Kaitsja Vandeadvokaat

Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON

Mõista KarS § järgi T.J

121 lg 2 p 2,3 (episoodid kannatanu A K esitatud ) süüdistuses õigeks.

Tunnistada T.J süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista (episood kannatanu D K ) talle karistuseks 10 ( ) kuud vangistust. kümme

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada T.J vangistusega 6 ( kuud . kuus) ja 20 (kakskümmend) päeva

Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.08.2014.

T.J-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel.

Asi -R plaadid ja -plaadid, mis asuvad tõend: CD CD kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde.

Mõista riigituludesse välja menetluskulud: T.J-ilt sundraha 585 (viissada

kaheksa viis) eurot, kaitsja poolt eeluurimise kümmend Oleg Gorškaljovi l osutatud õigusabi

eest 192 ( kaks) eurot, kaitsja poolt 20.02.2015 ükssada üheksakümmend Oleg Gorškaljovi kohtuistungil osutatud õigusabi eest ükssada kuuskümmend

168 ( kaheksa) eurot.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud: kannatan ekspertiisi tegemise eest 61 u

(kuuskümmend üks) eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest kuuskümmend üks

361 (kolmsada ) eurot ja 44 senti, riigi kanda.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistet T.J ud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300 NORDEA PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003

DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700013464 ning selgitus

„ , 1-15-960, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses T.J tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. veebruarist 2015.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse

1-15-960

kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu

T.J süüdistatakse selles, et tema alates 01.01.2014.a kuni 20.08.2014.a xxx asuvas korteris korduvalt kasutas vägivalda suhtes, nimelt lõi teda rihmaga, hüppenööriga ja kätega A K

vastu keha, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi.

Samuti T.J süüdistatakse selles, et tema ajavahemikult alates 20.08.2014.a kuni 22.08.2014.a xxx a A K suhtes, nimelt haaras teda vasakust suvas korteris taas kasutas vägivalda jalast ja tõmbas enda peale, tekitades talle sääreluumurru ja hematoome kehal.

Samuti T.J süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 08.09.2014.a. kuni 09.09.2014.a Jõhvi linnas, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas E tekkinud tüli -hoones E4 osakonnas kambris nr xxx käigus peksis kinnipeetavat D rusikatega keha erinevatesse piirkondadesse, mille tagajärjel D K K kukkus p D K õrandale pikali, peaga vastu seina. Peksmisega tekitas T.J füüsilist valu ja kehavigastusi, nimelt 7. ja 8. roide tagaharude nihkumise fraktuurid ja vasakpoolse pneumatooraksi, vasakule kudedesse õhkemfüseemi.

Samuti T.J süüdistatakse selles, et tema 23.09.2014.a. Jõhvi linnass, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas E2 osakonnas kambris nr xxx tekkinud tüli käigus lõi käega, mille ümber oli keeratud käterätik, D vastu nägu ühe korra otsmiku piirkonda, ühe korra lõua piirkonda ja ühe korra K

riivamisi vastu kaela, mille tulemusel põrkus D K pea vastu seina. Peksmisega tekitas T.J D K

füüsilist valu.

Sel moel T.J pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes, korduvalt, s.o. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo.

2. Kohtuistungil uuritud tõendid

2.1. Süüdistatava ütlused

Kohtualusena ülekuulatud T.J andis ütlusi, et süüdistusakt on selge, tunnistab end süüdi ja jääb lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde Ta tunnistab end süüdi osaliselt . episoodides kannatanu D K , kuid ta ei kasutanud suhtes. A mingit füüsilist vägivalda A on väga hüpeaktiivne laps, pidevalt liigub

näinud, et A . T.J on olid sinikad hematoomid, sest A ja

lõi end ära erinevatel asjaoludel. Kui A tuli lasteaiast koju, olid tema jalgadel vigastused. 21.08.2014.a kui t , siis A

a ärkas istus lastetoas põrandal ja nuttis. A ütles, et tal valutab jalg. T.J võt ütles, et tal tis teda jalast kinni, et vaadata, mis seal on. Kui ta puudutas jalakedri, siis A on valus. T.J arvas, et A lihtsalt jalg on vigastatud. tis elastset sidet ja pani sideme Ta võt jala peale. Kui V selgitas, et lapsel valutab jalg ja tundub, et tuli töölt koju tagasi, T.J

jalg on vigastatud. A oli võib teda laimata, sest ta ei armasta teda. A ema peale tema pärast armukade. E

. Aotseselt lukaaslase tütar kadetses ja väljendas seda erineval viisil ütles emale, et „ma

ei taha, et Dima elaks koos meiega, sest varsti tuleb minu isa ja hakkab meiega elama“.

Samasugused asjad kordusid perioodiliselt. T.J o ka selliseid asju A n märganud käitumisel, et ta valetas.

1-15-960

2.2. Kohtuistungil on avaldatud

• Kannatanu A K -31, 56-74) - ülekuulamise protokoll (k 1, tl 1 andis ütlusi, et tema kasuisa T.J ei teinud talle liiga, ei peksnud teda kunagi, ei mingi rihmaga, kuid kui vallatlesid, siis lõi rihmaga ja hüppenööriga vastu peput, haaras kätest, surus rannetest. Kui ta lamas põrandal kapi juures, siis Dima t ja lasi jala lahti, oli valus. õstis ühe käega tema jala üles

• ülekuulamise protokoll (k 1, tl 102 andis ütlusi, et ta 2014.a

Kannatanu esindaja V K -108) - augustis kella 18.00 paiku tuli töölt koju. Kodus viibisid tema alaealine tütar A ja tema elukaaslane

T.J. Tütre jalg oli seotud. Dmitri ütles, et A jooksis mööda korterit, väänas jala kinni

välja ning tema ise sidus A jala ümber sideme. See jutt oli A juuresolekul, tema kuulis seda. A ei olnud midagi Dmitri sõnade vastu. Jala esmasel läbivaatusel, arsti küsimusele, kuidas A sai vigastuse, tütar ütles: «Dima võttis jala ja lasi alla». Dmitri suhtus A hästi, nagu tütresse. A ei

kaevanud Dima peale mitte kunagi. Ainult üks kord, koju tulles nägi A, kes seisis nurgas. Tütre sõn ei tahtnud aabitsa järgi õppida. Tookord A ul selgus, et Dima pani teda nurka seisma, sest A ei kaevanud samuti, et Dima kasutaks tema suhtes jõudu. Dima üritas A kõike seletada üksnes heaga, ainult sõnadel, kuid tütar ei armastanud Dimat niikuinii, tütar oli ema peale Dima pärast armukade. V K

ei usu, et Dima võis murda tütrele jalaluu.

• ülekuulamise protokoll (k 1, tl 37 andis ütlusi, et alaealine A

Tunnistaja T T -42) - K

sattus 22.08.2014.a. Narva Haigla vastuvõtu osakonda. Laps nuttis kõvasti ja kaebles valu jalas. Doktor selgitas välja, et laps sai vigastuse 3 päeva tagasi, lapsele tekitas vigastusi lapse ema elukaaslane, neiud ei saanud varem traumapunkti pöörduda, sest neid ähvardati ning tõenäoliselt ei lastud korterist välja. tüdrukul on vasaku sääre ja näol olid hematoomid Selgus, et luumurd .

• kinnipidamise protokoll (k 1, tl 43-38) –

Kahtlustatava T.J kinnipidamine algas 25.08.2014.a.

• ülekuulamise protokoll (k 1, tl 52 –

Kahtlustatava T.J -55, k 2 tl 26-29) ei

tunnista oma süüd. võib teda laimata, sest ta ei armasta teda. A pärast A oli ema peale tema armukade.

• ülekuulamise protokoll (k 1, tl 92 s ütlusi, et

Tunnistaja K L -96) - andi ta on ammu V K sõbralikes suhetes ja ei märganud kunagi, et Dmitri käituks agressivselt A suhtes. A jutustas talle, et Dima lõi teda ja karjus tema peale selle eest, et A ronis külmiku peale. A rääki s K L, et ta ei armasta Dimat, sest Dima magab tema emaga. Tunnistaja arvab, et laps on ema peale meesterahva, kes ei ole tema isa, pärast armukade.

• ülekuulamise protokoll (k 1, tl 97 andis ütlusi, et

Tunnistaja M K -101) -

vel 2014 A K su a. kehal oli nähtavad kehavigastused ei rääkinud, et Dmitri solvab teda. . A M K ei tulnud kunagi näha, et Dmitri käituks agressiivselt või kasutaks vägivalda A suhtes. Dmitri ei kasutanud kunagi A suhtes absoluutselt mingit füüsilist vägivalda, näiteks ei andnud isegi võmmu kuklasse.

• – tuvastati hulgalised otsmiku, põskede, lõuatsi,

Isiku ekspertiisiakt (k 1, tl 114-121) A K parema reie, sääre ümara kujuga hematoomid ja vasaku sääreluu kinnine spiraalmurd

, mis tekkis

sääre sissemise rotatsiooni toimel, võimalik, et iseeneslikust püstiasendist kukkumisest ja maandumisest vasakule säärele. Ekspertiisile on lisatud ka skeem-joonis, mis näitab viisi, kuidas laps saab käesoleva trauma saada.

• ülekuulamine. Videosalvestus 30.06.2014 - alaealise kannatanu A K

1-15-960

• Videosalvestus 26.08.2014 ülekuulamine.

- alaealise kannatanu A K

• ülekuulamise protokoll (k 2, andis ütlusi, et T.J Viru

Kannatanu D K tl 2-7) -

Vanglas kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda ja seejärel käskis kirjutada vanglavalvuritele kaebuse sellest, et nemad peksid teda ja tekitasid kehavigastusi, mida tekitas talle T.J.

• ülekuulamise protokoll (k 2, tl 8 andis ütlusi, et D

Tunnistaja O V -9) - K oli konflikt T.J-iga.

• Asitõendi vaatlusprotokoll (k 2, tl 18 –

-19) videosalvestus juhtumist, millal vanglavalvurid kasutasid füüsilist jõudu D es, kuid videosalvestusel ei ole näha, et nad peksavad teda, ega K suht tekitanud talle põhjendamatut valu.

• Ida-Viru Keskhaigla epikriisi koopia (k 2, tl 22) - D K tuvastati nimelt 7. ja 8. roide tagaharude nihkumise fraktuurid ja vasakpoolse pneumatooraksi, vasakule kudedesse õhkemfüseemi.

3. Kohtu järeldused süüdistuse osas

3.1 episoodid kannatanu A K alates 01.01.2014.a kuni 20.08.2014.a

T.J süüdistatakse selles, et tema alates 01.01.2014.a kuni 20.08.2014.a xxx asuvas korteris, K korduvalt kasutas vägivalda alaealise A suhtes, nimelt lõi teda rihmaga, hüppenööriga ja kätega vastu keha, tekitades talle füüsilist valu ja kehavigastusi.

T.J t suhtes. A ütluse kohaselt, a ei kasutanud füüsilist vägivalda A on väga hüpeaktiivne laps, pidevalt liigub. T.J on näinud, et A olid sinikad ja hematoomid. A Kui A tuli lasteaiast koju, olid tema jalgadel vigastused. lõi end ära erinevatel asjaoludel.

A

võib teda laimata, sest ta ei armasta teda. A oli ema peale tema pärast armukade. Elukaaslase tütar kadetses ja väljendas seda erineval viisil. A otseselt ütles emale, et „ma ei taha, et Dima elaks koos meiega, sest varsti tuleb minu isa ja hakkab meiega elama“.

Samasugused asjad kordusid perioodiliselt. T.J on märganud ka selliseid asju A käitumisel, et ta valetas.

Kannatanu esindaja V K kohaselt, et ta pole kunagi T.J-iga kooselu jooksul ütluste

näinud, et kasutaks lapse suhtes füüsilist vägivalda. hästi, nagu Dmitri Dmitri suhtus A tütresse. A nägi, oli see, kuidas ei kaevanud Dima peale mitte kunagi. Ainuke asi, mida V K T.J üks kord pani Samuti nendes ütlustes V rääkis, et lapse nurka mittekuulekuse eest. K

tema tütrel olid põhjused elukaaslast laimata, just nimelt armukadeduse tõttu, kuna laps ei tahtnud, et see mees elaks koos nendega.

Tunnistaja K L lusi, et ta on ammu V K andis üt sõbralikes suhetes ja ei märganud kunagi, et Dmitri käituks agressivselt A jutustas talle, et Dima lõi teda ja karjus tema peale suhtes. A selle eest, et A

L , et ta ei armasta Dimat, sest Dima magab ronis külmiku peale. A rääkis K tema emaga. Tunnistaja arvab, et laps on ema peale meesterahva, kes ei ole tema isa, pärast armukade.

Tunnistaja M K K kehavigastusi. A ei andis ütlusi, et suvel 2014 a. A kehal oli nähtavad rääkinud, et Dmitri solvab teda. M ei tulnud kunagi näha, et Dmitri käituks agressiivselt K või kasutaks vägivalda A suhtes. Dmitri ei kasutanud kunagi A suhtes absoluutselt mingit füüsilist vägivalda, näiteks ei andnud isegi võmmu kuklasse.

1-15-960

Kohus uuris kannatanu A K . E ülekuulamise protokoll simesele konkreetsele psühholoogi

küsimusele laps vastas, et Dima ei kasutanud tema suhtes vägivalda: «Dima ei lõõnud kunagi» (k 1, tl 9, 24), « » (k 1, tl 6, ta ei ole tige 11, 21, 28). See oli esimene reaktsioon küsimustele.

Mõne korra psühholoog püüdis saada ed, et Dmitri lõi käega, kuid

lapselt positiivsed vastus

laps eitas seda korduvalt ja kategooriliselt (k 1, tl 9-10, 24-25). Edaspidi hakkas laps psühholoogi etteütluse järgi ütlema, et Dima karistas rihmaga.

Kannatanu A K

on segased ja ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks, kuna need ütlused vasturääkivad ülalnimetatud tõenditega vastuolus. Tema ütluste analüüsimisel on o ning

tseselt näha, et lapsel on kalduvud fantaseerida ja alluda täiskasvanute poolsele survele. Kohus jätab need ütlused tõendite kogumist välja.

Tunnistajate ütlustest ja asja materjalidest ei nähtu, et T.J pani füüsilise vägivalla toime nimelt alates 01.01.2014.a. Asjas on tuvastatud, et T.J ja V K elavad koos alates

2013.a suvest. Kohus loeb selle vasturääkivuseks. Kuupäev 01.01.2014.a ei ole asja materjalidega tuvastatud. Süüdistuse formuleering ei ole konkreetne. Süüdistuse sisu on laialivalguv ja ulatuslik, ilma fakte ja episoode näitamata, mis on pandud süüdistuse aluseks. Süüdistuse formuleeringus on märgitud, et T.J peksis last käega, kuid isegi laps eitas seda korduvalt ja kategooriliselt.

Kohus ei näe vastuolusid и V ütluste vahel. Mõlemad T.J K kinnitavad, et A olid põhjused elukaaslast laimata, nimelt armukadeduse tõttu, kuna laps ei tahtnud, et T.J elaks koos nendega. K lusi. Kohus usaldab T.J и V üt

Kohus võtab arvesse tunnistajate ütlused. sõbralikes K L ja M K Nad on ammu V K suhetes ja ei märganud kunagi, et Dmitri käituks agressivselt A suhtes. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, kuna need on loogilised, järjepidevad, kooskõlas teiste tõenditega ja omavahel vastavuses.

Kohtuliku uurimise käigus ei ole leitud tõendeid T.J poolt kasutamise vägivalda alaealise

A K suhtes alates 01.01.2014.a kuni 20.08.2014.a. Süüdistusaktis toodud väide on paljasõnaline.

3.2 episood kannatanu A K alates 20.08.2014.a kuni 22.08.2014.a

Samuti T.J süüdistatakse selles, et tema ajavahemikult alates 20.08.2014.a kuni 22.08.2014.a xxx K suhtes, nimelt haaras asuvas korteris taas kasutas vägivalda alaealise A teda vasakust jalast ja tõmbas enda peale, tekitades talle sääreluumurru ja hematoome kehal.

T.J andis ütlusi, et 21.08.2014.a kui ta ärkas, siis A istus lastetoas põrandal ja nuttis. A võttis teda jalast kinni, et vaadata, mis seal a ütles, et tal valutab jalg. T.J on. Kui ta puudutas jalakedri, siis A arvas, et A lihtsalt ütles, et tal on valus. T.J jalg on vigastatud. Ta võttis elastse tuli töölt koju t sidet ja pani sideme jala peale. Kui V tagasi, T.J selgitas, et lapsel valutab jalg ja tundub, et jalg on vigastatud.

V K 2014.a augustis kella 18.00 paiku

ütles, et ta tuli töölt koju. Kodus viibisid tema alaealine tütar A ja tema elukaaslane T.J. Tütre jalg oli seotud. Dmitri ütles,

kinni

1-15-960

et A

. See jutt oli A jooksis mööda korterit, väänas jala välja ning tema ise sidus A jala ümber juuresolekul, tema kuulis seda. A Jala esmasel ei olnud midagi Dmitri sõnade vastu.

läbivaatusel, arsti küsimusele, kuidas A sai vigastuse, tütar ütles: «Dima võttis jala ja lasi alla».

Tunnistaja K L usi, et ta on ammu V K andis ütl sõbralikes suhetes ja ei märganud kunagi, et Dmitri käituks agressivselt A jutustas talle, et Dima lõi teda ja karjus tema peale suhtes. A selle eest, et A

L , et ta ei armasta Dimat, sest Dima magab ronis külmiku peale. A rääkis K tema emaga. Tunnistaja arvab, et laps on ema peale meesterahva, kes ei ole tema isa, pärast armukade.

Tunnistaja M K K kehavigastusi. A ei andis ütlusi, et suvel 2014 a. A kehal oli nähtavad rääkinud, et Dmitri solvab teda. M ei tulnud kunagi näha, et Dmitri käituks agressiivselt K või kasutaks vägivalda A suhtes. Dmitri ei kasutanud kunagi A suhtes absoluutselt mingit füüsilist vägivalda, näiteks ei andnud isegi võmmu kuklasse.

Kannatanu A K i kohaselt, tema kasuisa T.J ülekuulamise protokoll

ei teinud talle liiga, ei löönud kunagi, ei karistanud rihmaga, kui vallatlesid, siis lõi rihmaga ja hüppenööriga pepu peale, haaras käest, surus rannet, Kui ta lamas põrandal kapi juures, siis

Dima tõstis ühe käega tema jala üles ja lasi jalal kukkuda, oli valus.

Kannatanu A K segased, ütlused loeb kohus ebausaldusväärseteks, kuna need ütlused on vasturääkivad, uurimisele tähtsatele vastustele laps ei soovinud vastata, nagu näiteks kuidas A osutus põrandal lamavaks kapi juures /tunnistas K , et ta ronis külmkapi peale ja selle eest L

D

ima riidles teda ja lõi/. A ütluste analüüsimisel on näha lapse kalduvud fantaseerida ja alluvus vanemate inimeste survele. Selles episoodis jätab kohus samuti need ütlused tõendite kogumist välja.

Tunnistaja T T K sattus 22.08.2014.a. Narva Haigla andis ütlusi, et alaealine A vastuvõtuosakonda. Laps nuttis kõvasti ja kaebles valu jalas. Doktor selgitas välja, et laps sai vigastuse 3 päeva tagasi. Lapsele tekitas vigastusi lapse ema elukaaslane, neiud ei saanud varem traumapunkti pöörduda, sest neid ähvardati ning tõenäoliselt ei lastud korterist välja. Selgus, et tüdrukul oli vasaku sääreluumurd ja näol olid hematoomid.

Tunnistaja T T , - kasutab sündmuste kirjeldamsiel selliseid sõnu nagu „tõenäoline“ „võib olla”, „tõenäoliselt ei lastud korterist välja“, mis annavad tunnistust tema isiklikust arvamusest kuriteo asjaolude kohta.

Kohtupraktika lubab jätta isiku ütlused osaliselt välja, st mingil määral lugeda need usaldusväärseteks, mingis osas mitte. T ütlusi, et T lapsele tekitas vigastusi lapse ema elukaaslane, neiud ei saanud varem traumapunkti pöörduda, neid ähvardati ning tõenäoliselt ei lastud korterist välja, tuleb lugeda mitteusaldusväärseteks, sest need on vastupidised sellele, mis on materiaalidega s, kus vasaku tõendatud toimiku . Aga ülejäänud osa tüdrukul oli sääreluumurd ja näol olid hematoomid laps sai vigastuse 3 päeva tagasi ühtivad teiste ning , asja materjalidega.

Mis puudutab kinnise spiraal

murru mehhanismi, siis V K se vasaku sääreluu teab tütre sõnul,

et «Dima võttis jala ja lasi alla» Jala esmasel läbivaatusel, arsti küsimusele, kuidas A . sai

vigastuse, tütar seletas, et lamas põrandal, Dima võttis ta jalast kinni, nagu tõstaks üles ja laskis alla. A arvamusel murdis tema jala Dima N selles osas, mis puudutab . eed ütlused

kehalisi vigastusi, on ümber lükatud kohtumeditsiinilise ekspertiisi järeldustega alaealise

1-15-960

suhtes. Vastavalt eksperdi otsusele kannatanul A K oli vasaku sääreluu kinnine spiraalmurd, mis tekkis sääre sissemise rotatsiooni toimel, võimalik, et iseeneslikust püstiasendist kukkumisest ja maandumisest vasakule säärele. Ekspertiisile on lisatud ka skeem-joonis, mis näitab viisi, kuidas laps saab käesoleva trauma saada.

Kohus arvab, et k u murd tekkida innine spiraalne vasaku säärelu võib sääre sisemisel

nihkumisel siis, kui laps ise kukkub maha vasakule säärele. Nimelt see murd on väga omanäoline Aga asja materjalides ei ole andmeid, et süüdistatav keeras , see on spiraalmurd. lapse jalga või tõmbas teda jalast /nagu on näidatud süüdistuskokkuvõttes. Asja materjalides on andmed, et T.J alla. tõstis ühe käega jala ja lasi

V K et Dima ainult jala ja laskis alla. T.J kuulis nii tütrelt kui elukaaslaselt, tõstis üles

A , mis juhtus. A ütles kohtuistungil, et istus lastetoas põrandal ja nuttis. Dmitri küsis ütles, et tal valutab jalg. võttis Dmitri A jalast kinni, et vaadata, mis seal on. Kui ta puudutas jalakedri, siis A

ütles, et tal on valus. Need ütlused ei ole ümber lükatud.

Nendest ütlustest nähtub, et süüdistatav vaatas juba lapse vigastatud jalga, laps kaebas valu ka enne, kui T.J jalga puudutas. Ei ole välistatud, et A hüppas alla kapilt, vigastas jalga, kuidas ta muidu osutus kapi juures maas lamavaks. K

Kohus pööras tähelepanu V ütlustele selles osas, kus ta märgib, et A naeratas, kui rääkis, et Dima murdis tema jala. Ema arvates A soovis ajada ta elukaaslasega riidu, lootes, et oma isa tuleb perekonda tagasi (k 1, tl 105, 107).

Tunnistaja K L kuulis isiklikult A, et ta ei armasta Dimat, sest Dima magab tema emaga. Tunnistaja arvab, et laps on ema peale meesterahva, kes ei ole tema isa, pärast armukade (k 1, tl 94, 96 ).

E K rinevus ekspertiisi järelduste (kuidas vigastus tekkis), kannatanu ütluste ja V ütluste vahel ei võimalda teha ühetähenduslikku järeldust süü tõestatusest selles episoodis. T.J

Episoodid kannatanu A K T.J peab olema selles episoodide ei ole tõendatud. s kannatanu A K

suhtes õigeks mõistetud.

Kohtul puudub alus mitte usaldada kannatanu esindaja V K, tunnistajate K L ja M K ütlusi, samuti süüdistatava ütlusi, kuna nende ütlused on loogilised, järjepidevad ja omavahel T.J

kooskõlas.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks is , iku süü. Kohus leiab et kuna süüteokoosseis ei ole täidetud, siis tuleb T.J seetõttu talle esitatud süüdistuses ) õigeks mõista. (episoodid kannatanu A K

3.3 episoodid kannatanu D K

Kohtuliku arutamise käigus jõudis kohus arvamusele, et kohtualune T.J väljendas lühimenetluse kohaldamiseks loa andmisega oma vabatahtlikku nõusolekut.

Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et T.J süü episoodides kannatanu D K d. on tõendatu

1-15-960

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanute D K tunnistaja O V , ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ning on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega.

Kohtuistungil T.J tunnistas K . end süüdi episoodides kannatanu D

Kannatanu D K Viru Vanglas kasutas tema suhtes füüsilist andis ütlusi, et T.J vägivalda ja seejärel käskis kirjutada vanglavalvuritele kaebuse sellest, et nemad peksid teda ja tekitasid kehavigastusi, mida tekitas talle T.J. 08.09.2014.a. kuni 09.09.2014.a Jõhvi linnas, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas E tekkinud tüli -hoones E4 osakonnas kambris nr xxx käigus T.J peksis evatesse piirkondadesse, mille tagajärjel teda rusikatega keha erin

kukkus D K D K põrandale pikali, peaga vastu seina. Peksmisega tekitas T.J füüsilist valu ja kehavigastusi T.J 23.09.2014.a. Jõhvi linnass, Ülesõidu 1 asuvas . Viru Vanglas E2 osakonnas kambris nr xxx tekkinud tüli käigus lõi käega, mille ümber oli keeratud käterätik, D vastu nägu ühe korra otsmiku piirkonda, ühe korra lõua piirkonda ja K

ühe korra riivamisi vastu kaela, mille tulemusel põrkus D K pea vastu seina. Peksmisega tekitas T.J D K

füüsilist valu.

Tunnistaja O V K oli konflikt T.J-iga. andis ütlusi, et D tõeliselt

Asitõendi vaatlusprotokoll (k 2, tl 18 – -19) videosalvestus juhtumist, millal vanglavalvurid kasutasid füüsilist jõudu D suhtes, kuid videosalvestusel ei ole näha, et nad peksavad teda, K ega tekitanud talle põhjendamatut valu.

Ida-Viru Keskhaigla epikriisi koopia kohaselt D K tuvastati nimelt 7. ja 8. roide tagaharude nihkumise fraktuurid ja vasakpoolse pneumatooraksi, vasakule kudedesse õhkemfüseemi.

Antud kuriteo objektiivne külg on teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemin bjektiivne kül on tõendatud ütlustega. e. O g D K ja Oleg Vassiljevi

Subjektiivsest küljest süüdistatav tegutses otsese tahtlusega, s.t teadvustas, et T.J ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda.

Sel moel T.J pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 lg ettenähtud kuriteo.

4. Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. Ta on varem kohtulikult karistatud T.J

5 korral, teda on karistatud vangistusega, ta on kandnud karistus reaalselt. Kuid vastavaid järeldusi ta sellest ei teinud, ning ta pani taas toime uue tahtliku kuriteo. Ta ei töötanud.

1-15-960

Kuna T.J on isik, kes ei ole eelnevatest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud kuritegelikku tegevust, on igat liiki tingimisi karistuse kohaldamine tema suhtes välistatud.

Sellepärast jõuab kohus järeldusele, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada just reaalset vangistust.

5. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. - Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, ekspertiisitasud ja kaitsjatasud.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohase riigituludesse väljamõistmisele lt kuulub T.J-ilt

sundraha 585 eurot. Lisaks tuleb KrMS § dest 175 ja 180 lähtudes mõista T.J-ilt -

riigituludesse välja järgmised menetluskulud: kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 192 eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 20.02.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 168 eurot. Kaitsja taotlus on põhjendatud.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta menetluskulud: kannatanu ekspertiisi tegemise eest 61 tuleb

eurot, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 361 eurot ja 44 senti, riigi kanda.

Otsuse tegemisel kohus juhindub -dest 233, 238, 311, 313, 315. KrMS §

(allkirjastatud digitaalselt) Galina Jasnjuk Kohtunik