2-13-37176/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-13-37176

Tsiviilasi

Marina

Andrejeva

ja

Andrei

Andrejevi

hagi

AB Kreditex AS ja Jõhvi kohtutäitur Natalja

Malahhova

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 04. juuli 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Marina Andrejeva ja Andrei Andrejevi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

03. märts 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid:

1. Marina Andrejeva (hageja I) (isikukood: XXXX);

2. Andrei Andrejev (hageja II) (isikukood: XXXX);

Apellantide lepinguline esindaja Marko Tiirik;

Vastustajad:

1. AB Kreditex AS (kostja I) (registrikood: 11626798);

esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko;

2. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova (isikukood:

XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 04. juuli 2014 otsus osas,

millega maakohus jättis hagi Jõhvi kohtutäitur

Natalja Malahhova vastu rahuldamata. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi Jõhvi

kohtutäitur

Natalja

Malahhova

vastu

läbi

vaatamata.

2. Täpsustada Viru Maakohtu 04. juuli 2014 otsuse

resolutsiooni p-i 4 ja sõnastada see järgmiselt:

„Ülejäänud osas, s.o laenuvõlgnevuse 7 067,39

eurot, intressi 1 221,37 eurot, viivise 4 178,50 eurot,

võla sissenõudmisega seotud kulude 360 eurot ja

124,67 eurot, kokku 12 951,93 eurot ning viivise

VÕS § 113 lg 1 lauses kolm sätestatud määras 0, 12

% päevas alates 04. oktoobrist 2013 põhinõudelt

7067, 39 eurot kuni põhinõude tasumiseni, on

sundtäitmine lubatud“.

3. Ülejäänud osas jätta Viru Maakohtu 04. juuli 2014

otsus muutmata.

4. Lugeda Viru maakohtu 04. juuli 2014 otsuse

resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

4.1.Jätta hagi kohtutäitur Natalja Malahhova vastu

läbi vaatamata.

4.2. Rahuldada hagi AB Kreditex AS-i vastu osaliselt.

4.3. Tunnistada

sundtäitmise

täiteasjas

nr

042/2013/138 lubamatuks trahvi 3 067,76 eurot,

viivise 205,50 ning võla sissenõudmisega seotud

kulude 726,92 eurot, kokku 4 000,18 eurot, ja viivise

määra 35,34 eurot päevas, osas.

4.4. Ülejäänud osas, s.o laenuvõlgnevuse 7 067,39

eurot, intressi 1 221,37 eurot, viivise 4 178,50 eurot,

võla sissenõudmisega seotud kulude 360 eurot ja

124,67 eurot, kokku 12 951,93 eurot ning viivise

VÕS § 113 lg 1 lauses kolm sätestatud määras

0,12 % päevas alates 04. oktoobrist 2013

põhinõudelt 7067, 39 eurot kuni põhinõude

tasumiseni, on sundtäitmine lubatud.

4.5. Jätta

kohtutäitur

Natalja

Malahhova

menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning

ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt

hagejate Marina Andrejeva ja Andrei Andrejevi kanda.

Välja mõista solidaarselt Marina Andrejevalt ja Andrei

Andrejevilt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv 300 (kolmsada) eurot riigituludesse.

Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks

kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15

päeva jooksul.

Makseinfo riigilõivu tasumise kohta edastatakse pärast

käesoleva otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Marina Andrejeva ja Andrei Andrejev esitasid 09. augustil 2013 Viru Maakohtule hagiavalduse

AB Kreditex AS-i ja Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2013/138. Täiteasi on algatatud A. Andrejevi suhtes AB Kreditex AS

avalduse ja notar Tiit Juse notariaalse dokumendi nr 1537 alusel. A. Andrejev vastutab solidaarselt M.

Andrejevaga. Nõude sisuks on laenuvõlgnevus 7 067,39 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 1

086,92 eurot, intress 1 221,37 eurot, viivis 4 384 eurot, trahv 3 067,76 eurot, teated 124,67 eurot, kokku

16 952,11 eurot. Nõudele lisandub viivis 35,34 eurot päevas. Hagejad on seisukohal, et täitmisele

esitatud nõue on ebaselge ja tõendamata. Laenuleping ei näe ette täitmiseks esitatud trahvi, teadete ja

viivise 35,34 eurot päevas nõudeid.

AB Kreditex AS hagi ei tunnistanud ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Kostja I sõlmis 03. mail 2010 M. Andrejevaga laenulepingu nr 00503-1 (I kd tl 8–14), mille kohaselt

andis kostja I M. Andrejevale laenu 7 669,40 eurot (120 000 EEK-i). Samal päeval laenulepinguga

sõlmiti hüpoteegi seadmise leping nr 1537 (I kd tl 15–22), millega seati hüpoteek kostja I kasuks

kinnistu nr XXXX igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. M. Andrejeva on

laenulepingut rikkunud, millest tulenevalt oli kostja I sunnitud lepingu üles ütlema ning kõik

laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks. Kostja I pöördus nõude täitmiseks

kohtutäituri poole. Kostja I loobus trahvinõudest lepingu ülesütlemise eest 3 067,76 eurot ja vähendas

viivisenõuet. Kostja I nõuded hagejate vastu on tagastamata laen 7 067,37 eurot, intress 1 221,37 eurot,

viivis 4 178,50 eurot seisuga 03. oktoober 2013, võla sissenõudmisega seotud kulu 360 eurot ja tasu

meeldetuletuskirjade eest 127,67 eurot, kokku 12 951,93 eurot.

Kohtutäitur vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Võlgnike M. Andrejeva ja

A. Andrejevi suhtes on algatatud täitemenetlused nr 042/2013/137 ja 042/2013/138 Jõhvi notar Tiit

Juse 03. mai 2010 hüpoteegi seadmise lepingu nr 1537 alusel. Kostja I esitas kohtutäiturile

nõuetekohaselt vormistatud dokumendid, milleks on hüpoteegi seadmise leping, laenuleping,

võlaarvestus, avaldus laenulepingu ülesütlemisest. Kõik nõuded võlgnike vastu on ette nähtud

laenulepinguga.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus jättis hagi kohtutäitur N. Malahhova vastu täies ulatuses rahuldamata ning rahuldas

hagi AB Kreditex AS-i vastu osaliselt. Maakohus tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 042/2013/138

lubamatuks trahvi 3 067,76 eurot, viivise 205,50 ning võla sissenõudmisega seotud kulude 726,92 eurot

kokku 4 000,18 eurot ja viivise määra 35,34 eurot päevas, osas. Ülejäänud osas, s.o laenuvõlgnevuse

7 067,39 eurot, intressi 1 221,37 eurot, viivise 4 178,50 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude 360

eurot ja 124,67 eurot, kokku 12 951,93 eurot ning viivise VÕS sätestatud määras, osas on sundtäitmine

lubatud. Maakohus jättis kohtutäitur N. Malahhova menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning

ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt saab hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1

alusel esitada sissenõudja vastu. Kohtutäituril ei ole pädevust hinnata nõude olemasolu sisuliselt,

samuti ei saa kohtutäitur kontrollida, kas nõue on rahuldatud või mitte. Sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga pole võimalik täitedokumendi puudumise või olemasolu küsimust lahendada ning

hagi kohtutäituri vastu tuleb jätta rahuldamata.

Antud juhul on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 alusel notariaalselt tõestatud kokkulepe (I kd

tl 15–22), mille p 5.1.1. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded M. Andrejeva vastu, mis

tulenevad M. Andrejeva ja AB Kreditex AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 00503-1. Kuigi

A. Andrejev on väitnud, et tema ei ole laenu võtnud, peab ta alluma kohesele sundtäitmisele kui

kinnisasja omanik. Seega ei saa A. Andrejevi suhtes tunnistada sundtäitmist lubamatuks põhjusel, et

tema pole laenu võtnud. Hagejate väited, et laenuleping ei näe ette trahvi, teadete kulusid ja viivist

35,34 eurot päevas, ei vasta tõele. Maakohus tuvastas, et trahv on ette nähtud laenulepingu p-s 8.2.,

viivis lepingu p-s 7.5. (viivis tagastamata summalt 0,5% päevas, s.o 35,34 eurot päevas), teadete kulud

lepingu p-s 7.7. Kuna laenulepingus olid nimetatud nõuded ette nähtud, siis puudus kohtutäituril alus

täitedokumendi täitmisele vastuvõtmisest keelduda.

Hagejad ei ole vaidlustanud tagastamata laenusumma ning intressi suurust ega lepingu ülesütlemist.

Maakohus ei ole tuvastanud, et lepingu ülesütlemine oleks tühine. Põhiline vaidlus on viivise, trahvi ja

teadete kulude suuruse üle. Antud asjas ei ole vaidlust, et sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping

VÕS § 402 mõttes. Maakohus leidis, et trahvi maksmise tingimus on tühine VÕS § 415 lg 1 kolmanda

lause alusel, mille järgi oleks laenuandjal võimalik leppetrahvi nõuda, kui see oleks ette nähtud võla

sissenõudmisega kaasnevate kulude hüvitamiseks ja laenuandja oleks tõendanud kahju tekkimist.

Antud juhul nõuab kostja I viivist ja eraldi ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist, seega

leppetrahvi nõue lepingu p 8.2. alusel ei ole põhjendatud. Kostja I on trahvi nõudest 3067, 76 eurot

lepingu ülesütlemise eest ka loobunud.

Hagejad on vaidlustanud viivise nõude, millist seisukohta käsitles maakohus nõudena viivise

vähendamiseks. Viivise vähendamine on võimalik VÕS § 162 alusel, kui viivis on ebamõistlikult suur.

Antud juhul on tagastamata laenusumma 7 067,39 eurot ning viivis 4 178,50 eurot, seega ei ole nõutav

viivis põhinõudest suurem. Kostja I on vähendanud nõutava viivise määra seaduses sätestatud määrani

alates lepingu ülesütlemisest. Viivise vähendamisel peab kohus arvestama ka kohustuste täitmise

ulatust ja poolte majanduslikku seisundit. Hagejad ei ole hagiavalduses viidanud oma majanduslikule

seisundile ega seda tõendanud. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või viivis olla suurem kui lepingus ette nähtud

(Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-120-08 p 12) ning antud juhul ei ole viivis suurem kui lepinguga ette

nähtud intressimäär, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Maakohus leidis, et viivise

vähendamiseks puudub alus, seda enam, et laenuandja on ise viivise summat 205,50 euro võrra

vähendanud.

Tarbijakrediidilepingu puhul ei ole välistatud võla sissenõudmisega seotud kulude väljamõistmine

mõistlikus ulatuses. Laenulepingus on nimetatud kulud ette nähtud p-s 7.7. Kostja I on avaldanud, et

hagejatele on saadetud 13 meeldetuletuskirja ning kostja I on esitanud ka arve õigusabi teenuse eest.

Hagejad ei ole väitnud, et nad ei ole meeldetuletuskirju saanud ega vaidlustanud kirjade saatmise kulu

suurust. Maakohus leidis, et võla sissenõudmisega seotud kulude suurus on mõistlik ja põhjendatud

summas 487,67 eurot. Kuigi kostja I on vähendanud sundtäitmisele kuuluvaid nõudeid, ei ole kohtule

teada, kas kostja I on vastavasisulised avaldused kohtutäiturile teinud. Eeltoodust tulenevalt tuleb

sundtäitmine tunnistada lubamatuks trahvi 3 067,76 eurot, viivise 205,50 eurot ning võla

sissenõudmisega seotud kulude 726,92 eurot, kokku 4 000,18 eurot ja viivise määra 35,34 eurot päevas,

osas.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. A. Andrejev ja M. Andrejeva esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad

tühistada Viru Maakohtu 04. juuli 2014 otsus osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja tunnistati

sundtäitmine lubatuks, samuti osas, millega jäeti hagi kohtutäitur N. Malahhova suhtes rahuldamata

ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Apellandid paluvad jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus asunud ebaõigele seisukohale, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei ole

võimalik täitedokumendi puudumise või olemasolu küsimust lahendada. TMS §-s 221 sisalduv loetelu

ei ole ammendav ning sätet tuleb tõlgendada laiendavalt. Sundtäitmise läbiviimisel on kohtutäituril

kohustus

kontrollida

kehtiva

ning

TMS

§-s

sätestatud

täitedokumendi

olemasolu.

Hoolsuskohustusest tulenevalt tuleb kohtutäituril kontrollida täitedokumendi õiguspärasust ning

nõuetele vastavust;

2) ei ole maakohus asja lahendamisel järginud TsMS § 392 lg 1 p 1 ja lg 3 sätteid ega apellantide

nõudeid välja selgitanud.

4. AB Kreditex AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja maakohtu

otsus muutmata. Vastuse kohaselt:

1) ei ole apellandid tõendanud ega põhjendanud menetlusnormide rikkumist ega ka

materiaalõigusnormide ebaõiget kohaldamist maakohtu poolt;

2) on apellantide väited, et maakohus ei täitnud eelmenetluse ülesandeid korrektselt, alusetud ja ei vasta

tõele. Hagimenetlus on võistlev menetlus ning apellantidel oli kogu menetluse jooksul võimalus esitada

oma selgitusi. 26. mai 2014 kohtuistungil lükkas maakohus apellantide taotlusel asja arutamise edasi

ning andis apellantidele aega täiendavate tõendite ja taotluse esitamiseks 10. juunini 2014. Apellandid

ise ei soovinud esitada täiendavaid selgitusi, tõendeid ega taotlusi;

3) jäävad apellantide väited TMS § 221 laiema tõlgendamise vajalikkusest arusaamatuks.

5. Kohtutäitur N. Malahhova vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Vastuse kohaselt:

1) on täitemenetlus algatatud seaduse alusel. Vastavalt 03. mai 2010 hüpoteegi seadmise lepingule

nr 1537 olid apellandid teadlikud, et hüpoteegiga tagatud nõuete mittetäimise korral on

hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist ning hüpoteegiga koormatud kinnistu igakordne omanik on

kohustatud sundtäitmist lubama;

2) on kohtutäitur kohustatud võtma menetlusse kõik täitedokumendid, mis formaalselt vastavad

täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Täitur ei saa menetlust alustades kontrollida, kas nõue on

täitmata, sest see tähendaks kohtutäiturile sissenõudja tegevuse üle järelevalvefunktsiooni panemist.

Kohtutäitur nõustub maakohtu seisukohaga, et täituril puudus alus täitedokumendi täitmisele võtmisest

keeldumiseks ning kohtutäituril ei ole pädevust hinnata nende nõuete sisulist õigsust ega otsustada

lepingu tingimuste tühisust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et hagi kohtutäituri vastu tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2

alusel. Täpsustada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 4 väljamõistetava viivise määra ja perioodi

osas. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele

osaliselt.

Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt ja jättis kostja II (kohtutäitur) vastu hagi rahuldamata.

Apellant vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi ei rahuldanud. TsMS § 651 lg 1

alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

6.Asja materjalide kohaselt toimuvad hagejate kui võlgnike suhtes täitemenetlused nr 042/2013/138

(A. Andrejevi suhtes) ning nr 042/2013/137 (M. Andrejeva suhtes) võlausaldaja AB Kreditex AS

avalduse ja notar Tiit Juse notariaalse dokumendi nr 1537 alusel. Hagejad on abikaasad ning

laenulepingu tagatiseks olev kinnistu reg nr XXXX, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud

üksnes A. Andrejev, kuulub vastavalt M. Andrejeva kinnitusele notar Tiit Juse notariaalses

dokumendis nr 1537 osaliselt abikaasade ühisvara hulka. Täiteasjas nr 042/2013/138 toimub

täitemenetlus nõude rahuldamiseks hüpoteegiga koormatud kinnisasja reg nr XXXX sundmüügi

arvelt.

Hagejad on esitatud TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi üksnes

täiteasjas nr 042/2013/138 nii võlausaldaja kui ka kohtutäituri vastu. Viidatud sätte kohaselt võib

võlgnik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi sissenõudja, aga mitte kohtutäituri vastu.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu, miks on vajalik TMS § 221 laiendav tõlgendamine. Kui sissenõudja

leidis, et kohtutäitur on täitemenetluse alustamisel rikkunud seadust, oli asjakohane

õiguskaitsevahend kaebus kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel. Vastavalt TMS § 217

lg-le 3 vaatab kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi kõigepealt kohtutäitur ise, kes peab tegema

kaebuse kohta motiveeritud otsuse. Kohtutäituri otsusega mittenõustumisel on menetlusosalisel õigus

esitada kaebus maakohtule kohtutäituri otsuse peale. Kui apellandid on jätnud oma õigused seadusega

ettenähtud korras kasutamata, siis ei saa nad ka oma väidetavate õiguste rikkumist kohtutäituri poolt

täitemenetluse algatamisel kaitsta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega

kohtutäituri vastu. Kuna kohtutäitur ei ole antud juhul kohane kostja, siis tuleb hagi tema vastu jätta

läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga kohtutäituri vastu ei ole hagejate taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu otsus tuleb hagi kohtutäituri vastu rahuldamata jätmise osas

tühistada.

7. Kostja I osas on apellandid vaidlustanud maakohtu otsuse p-i 4, millega maakohus tunnistas

lubatavaks sundtäitmise täiteasjas nr 042/2013/138 laenuvõlgnevuse 7067,39 eurot, intressi 1221,37

eurot, viivise 4178, 50 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulude 360 eurot ja 124, 67 eurot, kokku

12951, 93 eurot, ning viivise VÕS sätestatud määras, osas.

TsMS § 633 lg 3 sätestab nõuded apellatsioonkaebuse põhjendustele. Hagejate apellatsioonkaebus

jääb paljasõnaliseks ning sellest ei nähtu, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või

otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt

tuvastanud. Hagejate nõue oli maakohtule selge (tunnistada sundtäitmine lubamatuks), mistõttu on

põhjendamata apellantide etteheited selles, et maakohus ei selgitanud välja hagejate nõudeid.

Ringkonnakohtu istungil avaldas apellantide esindaja, et ta ei soovi apellatsioonkaebust täiendavalt

põhjendada. Apellandid nõustuvad maakohtu otsuses tuvastatuga, et hagejad ei ole maakohtu

menetluses vaidlustanud tagastamata laenusumma ja intressi suurust ega M. Andrejevaga sõlmitud

üürilepingu ülesütlemise kehtivust. Ka ei ole apellandid vaidlustanud viivise arvestust ning

maakohus on õigesti käsitlenud apellantide seisukohti viivise osas viivise vähendamise taotlusena.

Apellantide esindaja nõustus ringkonnakohtu istungil, et sissenõudja on apellantidele saatnud 13

meeldetuletuskirja (kulu kokku 124, 67 eurot).

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse resolutsioon punktis 4 ei vasta TsMS § 442

lg 5 nõuetele, kuna see ei ole täielikult arusaadav ja täidetav muu otsuse tekstita. Nimetatud

resolutsiooni punktis on maakohus mh otsustanud sundtäitmise lubatavuse „viivise VÕS sätestatud

määras“. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega, millele ringkonnakohus saab maakohtu

otsuse kontrollimisel tugineda sõltumata kaebuse põhjendustest.

Maakohtu otsuse põhjendustest ja otsuse resolutsiooni p-st 3 nähtub, et täitmisavalduses on

sissenõudja nõudnud viivist kõrvalnõudena 35,34 eurot päevas, millises osas viivis ei olnud veel

sissenõutavaks muutunud. Maakohtu menetluses vähendas kostja I sissenõudjana laenulepingus

kokkulepitud viivise määra ja arvestab alates lepingu ülesütlemisest viivist lähtuvalt VÕS § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatust, viivise määraks on 0, 12 % tasumisele kuuluvast summast päevas

(lk 48). Maakohus on otsuse põhjendustest nähtuvalt kostja I seisukohaga asja otsustamisel

arvestanud ja tunnistanud sundtäitmise lubatavaks viivise 4178, 5 eurot osas, mis on arvestatud

seisuga 03. oktoober 2013 (kostja I vastuse esitamise seisuga). Seetõttu oleks maakohus pidanud oma

otsuse resolutsiooni p-s 4 näitama ära ka kuupäeva, mis ajast tuleb arvestada viivist „VÕS sätestatud

määras“ ja märkima ära ka viivise määra, st protsendi põhinõudest. Ringkonnakohus täiendab

maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 sõnastust viivisnõude osas ning loeb sundtäitmise lubatavaks

viivise VÕS § 113 lg 1 lauses kolm sätestatud määras 0, 12 % päevas alates 04. oktoobrist 2013

põhinõudelt 7067, 39 eurot kuni põhinõude tasumiseni.

9. Apellantide väide, et sissenõudja nõue osas, mille sundtäitmist pidas maakohus lubatavaks, on

ebaselge ja tõendamata, on põhjendamata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaal- ja

menetlusõigusnorme ning kohtuotsus on osas, millega hagi jäeti kostja I vastu rahuldamata

(va ringkonnakohtu otsuse p-s 8 tehtud täpsustus maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 4), seaduslik

ning põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega ja jätab need muutmata, siis kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ringkonnakohus

maakohtu otsuse põhjendusi hagi rahuldamata jätmise osas ei korda.

Ringkonnakohtu istungil vaidlustas apellantide esindaja esmakordselt õigusabi kulu 360 eurot

vajalikkuse, millist kulu tõendab OÜ Advokaadibüroo Selberg ja Co arve nr 007 lisa 08. veebruarist

2013 (lk 61). Vastustaja selgitas, et tegemist on õigusabikuluga sundtäitmise algatamiseks hagejate

vastu. Asja materjalide kohaselt taotles kostja I algselt sissenõudmisega seotud kuluna 1086, 92 eurot

kuid vähendas oma nõuet maakohtu menetluses (lk 48). Apellandid ei esitanud pärast kostja I poolset

nõude vähendamist maakohtu menetluses mitte ühtegi vastuväidet kostja I poolt nõutavate summade

osas, kuigi maakohus andis hagejatele selleks veel täiendava tähtaja 10. juunini 2014 (lk 79), mistõttu

tuleb apellantide vastuväide õigusabikulu suurusele lugeda hilinenult esitatuks ja jätta tähelepanuta

ning maakohtu otsus ka selles osas muutmata.

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb põhiosas rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud

ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt apellantide kanda. Ringkonnakohus vabastas

apellandid riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel summas 300 eurot. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis mõistab ringkonnakohus menetluskulu 300 eurot TsMS

§ 190 lg 4 alusel apellantidelt riigituludesse solidaarselt välja.

Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud

oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega

pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud

menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul

menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174

lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja

materjalide alusel (Riigikohtu 11. veebruari 2015 lahend nr 3-2-1-147-14, p 22).

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/