2-15-557/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-557 Tsiviilasi XXXhagi XXXAS vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 552,52 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Jaanika XXX (e-post: XXX); kostja XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post: XXX); kostja lepinguline esindaja Piia X (e-post: piia.XXX).

Menetluse liik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Käesolevas tsiviilasjas kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale ei saa apellatsioonkaebust esitada.

2-15-557

I Hageja nõue

1. XXX(hageja) esitas 14.01.2015 XXXAS (kostja) vastu nõude ostuhinna 499 euro ja viiviste välja mõistmiseks. Kostja ja hageja vahel on sõlmitud 16.02.2014 müügileping, mille objektiks on mobiiltelefon Sony Xperia Z1 Compact/D5503 Black.

Telefonil hakkasid esinema vead, hageja viis telefoni 28.04.2014 kostjale, kes teostas hooldustöö XXX ja tagastas telefoni 05.05.2014. Hageja viis telefoni 07.05.2014 samade kaebustega kostjale, kes teostas hooldustöö XXX, kuid ei tuvastanud jätkuvalt viga ja tagastas 12.05.2014 telefoni hagejale. Hageja tellis XXXOÜ-lt sõltumatu ekspertiisi, mis tuvastas 08.07.2014, et telefonil on emaplaadi defekt, mille parandus maksab 370 eurot.

Hageja viis telefoni 18.08.2014 kostja esindusse, kostja vahetas hooldustöö nr XXX raames välja puutetundliku ekraani ja tagastas 26.08.2014 telefoni hagejale. Hageja viis 30.08.2014 telefoni esindusse tagasi ja palus 01.09.2014 tagastada telefoni ja ekspertiisi maksumus. Kostja oli 02.09.2014 vastuses seisukohal, et kuivõrd telefoni on parandatud ainult ühel korral, siis ei ole kostjal alust müügilepingust taganemiseks. Kostja andis hagejale 05.09.2014 teada, et hooldustöö nr XXX on valminud. 18.09.2014 edastas hageja kostjale uue müügilepingust taganemise avalduse. Kostja oli 01.10.2014 kirjas nõus hüvitama hagejale ekspertiisikulud ja kandis 09.10.2014 vastava summa üle hageja esindaja arveldusarvele. Hageja viimane avaldus kostjale müügilepingust taganemiseks tehti 01.09.2014 ja hageja palus kostjal tagastada ostusumma 499 eurot hiljemalt 16.09.2014.

Kõigil neljal korral telefoni kostjale viies olid telefonil samad vead: telefoni iseeneslik helistamine ja sõnumite saatmine kolmandale osapoolele, kõne ajal erinevate brauserite avamine ning kõnede katkestamine. Telefoni koos kõigi lisadega on hageja kostjale tagastanud juba 30.08.2014. Kostja põhimõtteliselt keeldus õigustamatult asja parandamast VÕS § 223 lg

1 mõistes, kuna ei olnud võimeline vigasid tuvastama. Hagejale kui tarbijale on tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi, kuna tal puudus võimalus mobiiltelefoni kasutada ja tekkinud on ajaja ressursikulu seoses telefonihooldustega.

II Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb 20.02.2015 menetlusdokumendis hagile vastu. Kostja hinnangul ei ole hageja hagiavalduses esitanud ühtegi faktilist asjaolu ja tõendit, mis annaks aluse väita, et seadmel teostatud remont ebaõnnestus.

Kostja ei nõustunud XXXOÜ eksperthinnanguga. Kuna kostja pidas akti ebausaldusväärseks, siis saatis kostja seadme tootja poolt tunnustatud ja volitatud hoolduskeskusesse XXX OÜ ekspertiisi. Kostja palus hoolduskeskusel tuvastada, kas seadmel on emaplaadi kahjustus ning kas tegemist on tootja poolse defektiga või hageja põhjustatud defektiga. Kostja poolt tellitud hoolduskeskuse hinnang lükkas ümber XXXOÜ hinnangu. Hoolduskeskuse poolt teostatud hooldustöö nr XXX käigus seadmel emaplaadi defekti ei tuvastatud, tuvastati puudus seadme displeil. Kostjale jääb selgusetuks, millistest asjaoludest tulenevalt on XXXOÜ jõudnud otsuseni, et seadmel on emaplaadi defekt, kui kostja poolt tellitud hooldustöö nr XXX käigus teostatud defekteerimisel selgus, et seadet ei ole lahti võetud. Emaplaadi kontrollimiseks tuleb seade lahti võtta. Kostja on seisukohal, et hooldustöö nr XXX käigus teostatud remonttöö on õnnestunud.

2-15-557

Kostja hinnangul hagejale põhjendamatult ebamugavusi seadme parandamisega seoses tekitatud ei ole, kuna seadet on remonditud 1 kord ning remonttöö kestus oli 8 päeva, mis on väga mõistlik hooldustööde teostamise tähtaega arvestades, et tavapäraselt on hooldustööde kestus 14 kalendripäeva ning olenevalt seadme liigist ja vea olemusest ei ole välistatud ka pikem remondija hooldustööde aeg. Kuna hageja ostuhinna tagastamise ning viivise nõue tuleneb taganemise nõudest, millel kostja hinnangul puudub õiguslik alus, siis tulenevalt sellest on alusetud ka hageja ostuhinna tagastamise ning viivise nõue.

Hageja keeldus seadme vastu võtmisest, mistõttu ei olnud võimalik talle akti väljastada. Seadme väljastusaktil kajastub sh info hooldustöö sisu ja tulemuse kohta.

III Kohtu põhjendused

3. Tsiviilasja menetlemine toimub lihtsustavas korras. Lihtsustatud korras hagi menetlemisel võib TsMS § 405 lg 1 p 6 ja 9 kohaselt kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel, ja teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja rikkus lepingut, kas hagejal oli õigus 16.02.2014 müügilepingust taganeda ja kas hagejal on taganemisest tulenevalt õigus nõuda müügihinna tagastamist. Kohus leiab, et asja lahendamiseks on vajalik lahendada küsimus, kas müüja on rikkunud müügilepingut ja kas müüja rikkumisest tulenevalt on tekkinud hagejal õigus müügilepingust taganeda.

4. Hageja on seisukohal, et mobiiltelefon ei vasta VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt kokkulepitud omadustele ja kõik vead olid telefonil alles enne viimast korda kostjale telefoni üleandmisel. Müügilepingu rikkumine on ka see, kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast (VÕS §

223 lg 1). Hagejale on VÕS § 223 lg 2 kohaselt põhjendamatuid ebamugavusi tekitatud seoses asja parandamise või asendamisega.

Kostja hinnangul ei ole hageja esitanud ühtegi VÕS § 223 lg 1 kohast asjaolu ja tõendit, mis annaks alust arvata, et hooldustöö nr XXX raames teostatud remont ebaõnnestus. Hagejale ei ole põhjendamatuid ebamugavusi tekitatud.

Kohtu hinnangul võib 16.02.2014 müügilepingu (tl 8) tingimustele vastavaks seadmeks pidada mobiiltelefoni Sony Xperia Z1 Compact, millel on võimalik kasutada kõiki taolise nutiseadme rakendusi ja funktsioone (helistamine, sõnumite saatmine ja vastuvõtmine, võrguühenduse loomine, veebilehitseja kasutamine jms) ilma oluliste tõrgeteta. Asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja on 28.04.2014, 07.02.2014 ja 18.08.2014 viinud seadme kostjale parandustööde tegemiseks ja puuduste (lähedussensor ei tööta korralikult, kõne ajal ekraan ei lähe iga kord pimedaks, telefon toimetab kõne ajal ise, soojade ilmadega helistab ise teistele ja saadab sõnumeid, avab ise brausereid, kõne ajal katkestab kõnesid) kõrvaldamiseks (tl 9-10, 80). Samuti puudub vaidlus selle üle, et hooldustööde XXX ja XXX ajal teostati ainult testimisi ja hooldustöid, seadet ei remonditud, kuna kostja ei tuvastanud seadmel viga. Kostja remontis müügilepingu eset 25.08.2014 hooldustöö nr XXX raames, kui seadmele paigaldati uus puutetundlik ekraan.

2-15-557

Kohus leiab, et hageja tellimusel 08.07.2014 teostatud ekspertiisiakt (tl 11) tuvastas seadmel puudused enne seda, kui hageja viis telefoni 18.08.2014 kostjale parandamiseks (tl 80), kuid 08.07.2014 ekspertiisiaktiga ei saa tõendada puuduste olemasolu pärast vastavate remonditööde (VÕS § 107 lg 1) teostamist ja hagejale telefoni tagastamist 26.08.2014, kuna seadme remondist tulenevalt on asjaolud muutunud. Kohus peab võimalikuks, et hageja poolt 28.04.2014 ja 18.08.2014 osundatud puudused võisid olla põhjustatud puutetundliku ekraani mittetoimimisest, kuivõrd nt telefonikõne ajal seadme kõrva ääres hoidmine võis aktiveerida ebakorrektselt toimiva ekraani ja vastavalt ka erinevaid telefoni rakendusi. 20.01.2015 kohtumääruse punktis 3 on kohus selgitanud hagejale, et hageja peab tõendama ja ära näitama põhjusliku seose eseme puuduse ja lepingutingimuste rikkumise vahel. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel oleks põhjendatud asuda seisukohale, et seadme kasutamisel ilmnenud puudused on põhjuslikus seoses 08.07.2014 ekspertiisiaktis osundatud emaplaadi veaga, mitte puutetundliku ekraani veaga, ja et pärast telefoni kättesaamist 26.08.2014 on telefoni kasutamisel jätkuvalt ilmnenud puuduseid. Samas on kostja esitanud kohtule tõendid (tl 81-82), mille kohaselt seade vastab nõuetele ja on töökorras. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud ka ülevaadet sellest, millised puudused ilmnesid seadmel ajavahemikul 26.-30.08.2014, st enne hageja poolt seadme tagastamist kostjale 30.08.2014.

Kostja on vaidlustanud hageja poolt esitatud 08.07.2014 ekspertiisiakti ja esitanud 12.02.2015 ja 19.02.2015 teostatud täiendavate kontrollide aktid (tl 81-82), mistõttu on kohtu hinnangul hageja poolt nõuetekohaselt tõendamata asjaolu, et pärast 26.08.2014 telefoni kättesaamist ilmnesid müügilepingu esemel jätkuvalt puudused. Tsiviilasjas esitatud tõendeid (tl 9-11, 80- 82) kogumis hinnates ja TsMS § 232 lg 1 tulenevalt on kohtu arvates tõendamata asjaolu, et müügilepingu ese oli pärast 26.08.2014 puudustega ja kostja ei kõrvaldanud VÕS § 107 kohaselt müügilepingu eseme puuduseid.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamata on hagiavalduse aluseks olev asjaolu, et müügilepingu ese ei vastanud VÕS § 217 lg 1 ja 2 p 1 kohaselt lepingutingimustele ja kostja on VÕS § 100 kohaselt rikkunud 16.02.2014 müügilepingut.

5. Hageja on esitanud väite, et kostja on VÕS § 223 lg 2 kohase olulise rikkumise toime pannud, kuna asja parandamise või asendamisega on tarbijale tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi.

Kohtu hinnangul ei saa põhjendamatuteks ebamugavusteks pidada seda, et ostja viib müügilepingu eseme kostja esindusse hooldusja remonditööde tegemiseks. Samuti on kohtu hinnangul hooldusja remonditööde tegemise aeg olnud vastavalt 6 päeva, 2 päeva ja 8 päeva (tl 9-10, 80), mida ei saa pidada ebamõistlikuks ajaks seadme testimiseks ja vajadusel puuduste kõrvaldamiseks. Asjaolu, et kostja ei ole seadme testimisel tuvastanud vigasid, ei ole kohtu hinnangul piisav, et lugeda kostjat asja parandamisest keeldunuks VÕS § 223 lg 1 kohaselt.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kostja toime pannud ka VÕS § 223 lg 2 kohast olulist lepingurikkumist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud kostjapoolset lepingurikkumist (VÕS § 100), siis puudus kohtu hinnangul hagejal VÕS § 116 lg 1 tulenev õigus 16.02.2014 müügilepingust taganemiseks ja hageja nõue müügihinna väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

6. Muud poolte poolt esitatud väited ei ole asjakohased.

2-15-557

Menetluskulud

7. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, kuna hagiavaldus jäeti rahuldamata.

Kohus on 10.03.2015 kohtunõudega palunud menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad hiljemalt 17.03.2015. Kostja ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu kohus leiab, et kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, mida hagejalt välja mõista TsMS § 177 lg 1 p 1 tulenevalt.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Aleksandr Kondrašov kohtunik