2-14-56167/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2015 a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-56167

Tsiviilasi

AS Eesti Telekom hagi Deniss Fedenkovi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

611,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: AS Eesti Telekom (õiguseellane Elion

Ettevõtted AS) ; registrikood 10234957; asukoht Valge

16, Tallinn 19095, Harju maakond.

Hageja

esindaja:

Kadri

Timuska;

e-post

jurist@julianus.ee

• Kostja: Deniss Fedenkov; isikukood 38604140025,

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS Eesti Telekom hagi Deniss Fedenkovi vastu 27.

juunil 2011 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 217388 ja 12. märtsil 2012 sõlmitud

järelmaksuga müügilepingu nr 18776419 alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Deniss Fedenkovilt (isikukood 38604140025) AS Eesti Telekom (registrikood

10234957) kasuks välja 433 (nelisada kolmkümmend kolm) eurot ja 38 senti (sealhulgas

põhivõlg 300 eurot ja 48 senti, intress 18 eurot ja 53 ning sissenõutavaks muutunud viivis

kuni 7. augustini 2014 summas 114 eurot ja 37 senti).

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib viivise väljamõistmist lepingujärgset

intressimäära ületavas summas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 71% kostja kanda ja 29% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Deniss Fedenkovilt AS-i Eesti Telekom kasuks välja menetluskulu 156 (ükssada

viiskümmend kuus) eurot ja 20 senti.

8. Mõista Deniss Fedenkovilt AS-i Eesti Telekom kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid

ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- või

viibimiskohta. Kohtule teadaolevatel aadressidel kostja ei ela. Samuti ei ole õnnestunud

kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades.

Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud

Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014 määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded 15. detsembril 2014. Hageja 9. veebruaril 2015 kohtule esitatud

hagiavalduse täiendus on kostjale kätte toimetatud Tartu Maakohtu 11. veebruari 2015

määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 11. veebruaril 2015.

TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja hagiavalduse täienduse

kostjale avalikult kättetoimetatuks vastavalt 30. detsembril 2014 ja 26. veebruaril 2015.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule

vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS METAAN ja Deniss Fedenkov 27. juunil 2011

järelmaksuga müügilepingu nr 217388 ning AS Eesti Telekom ja Deniss Fedenkov 12.

märtsil 2012 kliendilepingu nr 17163835 ja järelmaksuga müügilepingu nr 18776419,

mille kohaselt kostja kohustus tasuma kauba ostuhinna ja intressid vastavalt

järelmaksugraafikule. Hagiavalduse 9. veebruari 2015 täiendusest ning järelmaksuga

müügilepingu nr 217388 punktist 2 nähtuvalt on AS METAAN loovutanud AS METAAN

ja AS Eesti Telekom vahel sõlmitud faktooringulepingu alusel järelmaksuga

müügilepingust nr 217388 kostja vastu tulenevad nõuded AS-le Eesti Telekom. Sellest

tulenevalt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg summas 311,37 eurot,

intressid 18,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 303,10 eurot. Kohtule 9.

veebruaril

2015

esitatud

hagiavalduse

täpsustuse

kohaselt

vähendab

hageja

põhivõlgnevuse summat 10,89 euro võrra ja viivise summat 10,14 euro võrra. Hageja palub

seega kohtul kostjalt välja mõista põhivõlg 300,48 eurot, intressid 18,53 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 292,96 eurot.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue 300,48 eurot ja intressi nõue 18,53 eurot on tervikuna

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt ütles hageja järelmaksuga

müügilepingu nr 217388 üles järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg 1 nõudeid. Seega

võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda järelmaksuga müügilepingu nr 217388

alusel tekkinud põhivõla tagastamist. Kuivõrd kostja on jätnud järelmaksuga

müügilepingust nr 18776419 tulenevad osamaksed tähtaegselt tasumata, siis võib hageja

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda nende tagastamist. Samuti on hagejal õigus

nõuda mõlema lepingu alusel enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud intressi.

6. Kohus leiab, et hageja viivise nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud.

7. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh

tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-

13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel

kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10

Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus

kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Kohtu hinnangul on hagi aluseks olevate järelmaksuga müügilepingute puhul tegemist

tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 mõttes. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus

kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik

arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1

kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud

intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause

kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette järelmaksuga müügilepingutes

intressimäärana.

9. Hagi kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas ehk 54,75% aastas

kostjaga sõlmitud järelmaksuga müügilepingutest ning AS Eesti Telekomi üldtingimuste

p-st 5.11. Samas kohustus kostja järelmaksuga müügilepingu nr 217388 kohaselt tasuma

intressi 21,90% aastas ning järelmaksuga müügilepingu nr 18776419 kohaselt 15,90%

aastas.

10. Eeltoodust tulenevalt on lepingutingimused, mis sätestavad viivisemääraks 0,15% päevas,

VÕS § 415 lg 1 ja § 421 alusel tühised. Hageja viivisenõue on seega õiguslikult

põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi järelmaksuga müügilepingu nr 217388 alusel määras

21,90% tagastamata järelmaksu summast aastas ning järelmaksuga müügilepingu nr

18776419 alusel määras 15,90% tagastamata järelmaksu summast aastas.

11. Hagiavaldusest nähtub, et hageja soovib kostjalt viivise väljamõistmist alates kostjale

esitatud arvete sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse koostamise päevani, so 7.

augustini 2014. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja

arvest nr 07201203460738 tulenevalt viivis 11 eurot ja 84 senti, arvest nr 08201203974568

tulenevalt viivis 11 eurot ja 55 senti, arvest nr 09201204491256 tulenevalt viivis 11 eurot

ja 23 senti, arvest nr 10201205002989 tulenevalt viivis 8 eurot ja 59 senti ning arvest nr

10201205141458 tulenevalt viivis 71 eurot ja 16 senti, kokku 114 eurot ja 37 senti.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 71% ulatuses.

13. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

412,60 eurot, sh riigilõiv summas 125 eurot ja esindajakulu summas 287,60 eurot. Hageja

poolt kohtule 9. veebruaril 2015 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt hõlmab

hagejale osutatud õigusabiteenus nõude analüüsi ja hagiavalduse koostamist, selle lisade

ettevalmistamis ning kohtule esitamist, ajakulu kokku 3 tundi. Hageja esindajakulu

summas 287,60 eurot sisaldab käibemaksu. Kostja ei ole hageja menetluskuludele

vastuväiteid esitanud.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes

TsMS § 174 lg-st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja on käibemaksukohuslane, leiab

kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu ei ole põhjendatud 47,93 euro ulatuses, so

käibemaksu sisaldavas osas.

15. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et tegemist on

tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud sadu kui mitte tuhandeid, leiab kohus, et hageja

esindajakulu nõude analüüsi ning hagiavalduse koostamise, selle lisade ettevalmistamise

ja kohtule saatmise eest on samuti ebamõistlikult suur. Arvestades sarnastes asjades (nt

Tartu Maakohtu 17. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56822) esitatud esindajakulu

nõudeid on kohtu hinnangul põhjendatud kulu 95 eurot.

16. Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust summas 125 eurot ja esindajakulust

summas 95 eurot, kokku 220 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 71% kostja kanda

ja 29% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 156 eurot

ja 20 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei

ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik