2-14-62276/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedXXX, koos nimetatud „pooled”) vaheline 20. märtsil 2015 kohtule esitatud ning juunil 2015, välja arvatud juhul, kui pooled koos otsustavad, et viimati
Legislator headnote
AI generated2-14-62276/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: märtsil 2015 kohtule esitatud ning juunil 2015, välja arvatud juhul, kui pooled koos otsustavad, et viimati
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
20. märts 2015. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-62276
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu kaasomandiga seotud maksete
hüvitamise ja vallasasjade omandiõiguse tunnistamise
nõudes
Tsiviilasja hind
57 425,29 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: XXX(sünniaeg XXX, alates XXX), lepinguline
esindaja Maia Ploom
Kostja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja
Henri Kirs
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
(kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja XXX(sünniaeg XXX, alates XXX) ja kostja XXX(isikukood
XXX, koos nimetatud „pooled”) vaheline 20. märtsil 2015 kohtule esitatud ning
samal ja eelmisel päeval allkirjastatud kompromiss (edaspidi „kompromiss”)
järgmistel tingimustel:
1.1.
Kostja maksab hagejale seoses tsiviilasjas nr 2-14-62276 esitatud rahalise
nõudega 22 735 eurot kümne päeva jooksul peale pooltele kaasomandina
kuuluvate kinnistute registriosa numbritega XXX-XXX müügist saadud
raha
laekumist
poolte
pangakontodele,
kuid
mitte
hiljem
kui
2. juunil 2015, välja arvatud juhul, kui pooled koos otsustavad, et viimati
mainitud tähtaeg lükatakse edasi.
1.2.
Peale kompromissi punktis 1 (resolutsiooni punkt 1.1) näidatud summa
tasumist ei ole hagejal kostja vastu seoses tsiviilasjas nr 2-14-62276
esitatud nõuetega enam mitte mingisuguseid rahalisi nõudmisi.
1.3.
Kostja,
et
hageja
poolt
Soome
Hüpoteegipanga
(Suomen
Hypoteekkiyhdistys) 28. juuni 2010. aasta laenulepingu XXX alusel võetud
laen 25 000 eurot on võetud poolte poolt ühisel eesmärgil ning on
kulutatud ühiselt tehtud kulutuste katteks.
1.4.
Kostja tasub oma 50% nimetatud kompromissi punktis 3 (resolutsiooni
punkt 1.3) nimetatud laenust hagejale summas 10 286 eurot (laenusaldo
3. märtsi 2015 seisuga on 20 572,19 eurot). Summa tasub kostja hageja
pangakontole Nordea pangas XXXXXXXXXXXX kümne päeva jooksul
peale pooltele kaasomandina kuuluvate kinnistute registriosa numbritega
XXX-XXX müügist saadud raha laekumist poolte pangakontodele, kuid
2-14-62276
2 (3)
mitte hiljem kui 2. juunil 2015, välja arvatud juhul, kui pooled koos
otsustavad, et viimati mainitud tähtaeg lükatakse edasi.
1.5.
Pooltele kuulub kaasomandina osaühing XXX (ly-tunnus XXX ), abinimi
XXX . Hagejale kuulub 2707 osakut ja kostjale 10193 osakut. Hageja
müüb (annab üle) kõik endale kuuluvad osaühingu osad XXX 12 500 euro
eest. Osaühingu osa müük vormistatakse Soome notari juures ja raha
osaühingu maksumuse hüvitamiseks kannab kostja hageja pangakontole
Nordea pangas XXXXXXXXXXXX hiljemalt 2. juunil 2015, välja
arvatud juhul, kui pooled koos otsustavad, et viimati mainitud tähtaeg
lükatakse edasi.
1.6.
Kostja vormistab vastavad dokumendid ning muudab osaühingu XXX (ly-
tunnus XXX ) abinimi XXX ärinime ära selliselt, et osaühingu ärinimes ei
ole enam nime XXX ning osaühing ei kasuta e-posti aadressi XXX
hiljemalt 14 päeva jooksul peale kompromissi allkirjastamist.
1.7.
Kostja XXX (ly-tunnus XXX ) juhatuse liikmena loobub osaühingu poolt
hageja vastu esitatud hagist seoses väidatava müügitellimuste osaühingust
väljaviimisega ning kinnitab käesolevaga, et hageja ei võlgne XXX (ly-
tunnus XXX ) mitte mingisugust raha ja ei ole osaühingule mitte
mingisugust kahju tekitanud.
1.8.
Peale kompromissi allkirjastamist ei ole pooltel enam teineteise vastu
mitte mingisuguseid rahalisi nõudmisi seoses nende poolt kaasomandina
soetatud varaga. Kostja lõpetab menetlused oma igasugustes nõudmistes
hageja vastu. Ta kinnitab, et hageja ei ole temale mitte mingisugust
rahalist kahju tekitanud.
1.9.
Kompromissi tingimuseks on, et kostja loobub oma apellatsioonkaebusest
ja igasugustest muudest nõuetest tsiviilasjas nr 2-14-5124.
1.10. Kostja hüvitab hagejale tsiviilasja nr 2-14-62276 menetluskulud summas
2 000 eurot.
2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
3. Jätta kompromissiga hõlmamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.
Kohtu selgitused
Hagejal on õigus taotleda poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist kahe
aasta jooksul alates selle aasta lõppemisest, mille kestel lõiv tasuti.
Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses
nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses
nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning
kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui
täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses.
Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt
õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
MENETLUSE KÄIK
1. Kohtu menetluses on XXX(hageja) hagi XXX(kostja) vastu järgmiste nõuetega: (1) välja
mõista kostjalt hageja kasuks 51 261,76 eurot kaasomandiga seotud enammakstud maksete
2-14-62276
3 (3)
hüvitamiseks ja (2) tuvastada hageja omandiõigus Tallinnas aadressil Kopli 40a-8 asuvatele
hagiavalduse resolutsiooni p-s 3 loetletud vallasasjadele.
2. Kostja esindaja edastas 16. veebruaril 2015 kohtule poolte allkirjastatud soomekeelse ja
tõlgitud kompromissi, aga märkis selle edastamise kaaskirjas kokkuleppest mõneti erinevad
tingimused, mille kohta hageja esindaja teatas 18. veebruaril 2015, et hageja vastavate
muudatustega ei nõustu. Pooled esitasid 20. märtsil 2015 kohtule 19. ja 20. märtsil 2015
allkirjastatud uue kohtuliku kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja
menetluse lõpetada. Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga
kinnitamise tagajärgedest. Pooled loobusid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele
määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus
menetluses ilma kohtuistungit pidamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab
asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus
heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
TsMS § 430 lg 7 järgi võib kompromiss olla tingimuslik – nagu käesoleval juhul nähtub
kompromissi p-st 9. Tulenevalt kompromissi tingimuslikkusest selgitab kohus pooltele
määruse resolutsiooni juures kompromissi tühistamise korda vastavalt TsMS § 430 lg-le 8.
Kohus saab poolte tänasest avaldusest aru sel viisil, et pooled on nüüdseks saavutanud
kokkuleppe kõigis vaidlusalustes tingimustes ega soovi varem kohtule esitatud kompromissi
kinnitamise otsustamist. Pooled on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud
tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on
pooltele selgitanud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgi. Eelneva põhjal saab kohus
kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.
4. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS
§ 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud poolte endi kanda. See ei
mõjuta kompromissiga võetud kostja kohustust hüvitada osa hageja menetluskuludest. Hageja
ei ole taotlenud riigilõivu tagastamist, aga kohus selgitab hagejale, et TsMS § 150 lg 2 p 1
alusel saab kohus hageja taotlusel tagastada poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust
1 100 eurot.
5. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud
õigusest esitada kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebus, seega ei ole käesolev
määrus vaidlustatav.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
kohtunik