1-12-9546/538 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-12-9546

Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. veebruari 2015 määrus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu T.T, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.T tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 30.10.2013 otsusega ja teda karistati

KarS § 202 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, millest loeti kantuks eelvangistusaeg 18 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud 12 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud 1 aasta 11 kuu 12 päeva pikkust vangistust Tartu Maakohtu 10.05.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti T.T-le

3 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti T.T õigeks KarS § 414 lg 1 järgi. Kohtuotsus jõustus 02.12.2014 Riigikohtu otsusega.

2. 12.02.2015 on T.T esitanud taotluse karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Süüdimõistetu soovib, et talle antakse võimalikult palju aega enne vanglasse minemist, kuna tal on vaja lõpuni teha terviseuuringud ja koostada sellekohased paberid. Tal diagnoositakse rasket haigust.

3. Tartu Maakohtu 23.02.2015 määrusega jäeti süüdimõistetu taotlus vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks rahuldamata ja teda kohustati ilmuma karistuse kandmisele Tartu Vanglasse hiljemalt 09.03.2015. Maakohtu argumendid olid järgmised.

3.1 Vastavalt KrMS § 415 lg 1 p-le 1 võib täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramise lükata oma määrusega edasi kuni kuue kuu võrra, kui süüdimõistetu on raskelt haigestunud ja vanglas ei ole võimalik teda ravida. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra ainult juhul, kui vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnale. KrMS § 415 lg 1 p 2 ja lg 2 on kohaldatavad vaid naissoost süüdimõistetu suhtes.

3.2 Kohus leidis, et T.T taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks ei ole KrMS § 415 lg 1 p-s 1 ega lg-s 3 ettenähtud aluseid. Süüdimõistetu ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on raskelt haigestunud. Asjaolu, et T.T suhtes teostatakse terviseuuringuid diagnoosimaks tema võimalikku haigust, ei välista vangistuse täitmisele pööramist. Vangistusseaduse § 53 lg 2 kohaselt suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega ei jää isik kinnipeetavana vajaliku ravita.

Vangistuse kandmisele ilmumisel tuleb T.T vanglat käimasolevatest

terviseuuringutest teavitada. Samuti ei ole süüdimõistetu esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude (sh tema terviseprobleemide) tõttu kaasneda rasked tagajärjed temale või tema perekonnale.

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T.T, kes taotleb määruse tühistamist ja vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist.

4.1 Määruskaebuses kirjeldab T.T oma terviseprobleeme ja taotleb vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist, kuna tal on vaja teha terviseuuringuid ning käia eriarstide vastuvõtul. Viimati käis ta Tamme Erakliinikus (26.02.2015), kus talle tehti röntgen ja võeti mõned analüüsid. Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid ei ole talle lõplikku diagnoosi pannud, kuna ta vajab rohkem uuringuid ja aega nende teostamiseks. Kaebusele on lisatud Tamme Erakliiniku teatis ja väljavõte T.T haigusloost. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtadega, märkides vastuseks määruskaebusele järgnevat.

6. T.T on karistuse täitmisele pööramise edasilükkamist soovinud põhjusel, et tal on terviseprobleemid, vaja on teostada uuringud ja käia arstide vastuvõtul, s.o apellatsioonikohtu hinnangul on vangistuse ajatamist taotletud KrMS § 415 lg 1 p-s 1 nimetatud alusel.

6.1 Viidatud KrMS § 415 lg 1 p 1 lubab vangistuse täitmisele pööramise edasi lükata seoses süüdlase sellise raske haigusega, mida vanglas ei ole võimalik ravida. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et T.T ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks raskelt haigestunud ning vaid asjaolu, et tema suhtes teostatakse terviseuuringuid, ei välista vangistuse täitmisele pööramist. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebusele on T.T lisanud Tamme Erakliiniku teatise ja väljavõtte oma haigusloost, mis süüdimõistetu arvates tõendavad vajadust lükata tema vangistuse kandmine edasi.

6.2 Ringkonnakohus, tutvunud T.T esitatud lisadega, on seisukohal, et need ei kinnita süüdimõistetul raske haiguse olemasolu. Tamme Erakliinikust väljastatud teatisest saadav info piirdub sellega, et T.T käis seal vastuvõtul ja uuringutel 26.02.2015. Haigusloo väljavõte algab küll juba aastast 2006, kuid lõpeb seisuga jaanuar 2014. Kuivõrd esitatud dokumendid ei kajasta süüdimõistetu tervislikku seisundit viimase aasta jooksul, ei saa kriminaalkolleegium nende põhjal järeldada T.T sellise raske terviseseisundi esinemist, mille puhul tuleks kaaluda, kas selle ravi oleks võimalik vangistuse tingimustes.

Seega puudub KrMS § 415 lg 1 p-s 1 sätestatud alus süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks.

6.3 Täiendavalt märgib apellatsioonikohus selgituseks, et vangistusseaduse § 52 lg-te 1-2 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav vanglas tervishoiuteenusega ning arst on kohustatud pidevalt jälgima tema tervise seisundit, ravides teda vangla võimaluste piirides ja suunates kinnipeetava vajaduse korral ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Olukorras, kus kinnipeetav vajab ravi, mille osutamise võimalus vanglas puudub, näeb vangistusseaduse § 53 lg 2 ette tema suunamise eriarstiabi osutaja juurde väljaspool kinnipidamiskohta, pannes vanglateenistusele tema valve kohustuse.

7. Maakohus on vaidlustatud määruses kontrollinud sedagi, kas vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele (KrMS § 415 lg 3). Ka siin on kohus asunud eitavale seisukohale. Kriminaalkolleegium märgib, et T.T ei ole ei maakohtule esitatud esialgses taotluses ega määruskaebuses välja toonud ühtki asjaolu, mis näitaks kas temal endal või tema perekonnaliikmetel mistahes kahju tekkimist, s.o arvestamata süüdimõistetu vajadust/soovi käia uuringutel ja enda valitud arsti juures. KrMS § 415 lg 1 p-s

1 ja lg-s 3 toodud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise alustele vastavate faktiliste asjaolude tõendamiskoormis lasub süüdimõistetul.

8. Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigesti ja põhjendatult jätnud rahuldamata T.T taotluse tema vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Lisaks tuleb märkida, et Tartu Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu 09.03.2015 läinud vanglasse oma karistust kandma.

9. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 415 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Maarika Kuusk