3-13-2221/85 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSaue Linnavolikogu kehtestas 19.09.2013 otsusega nr 186 Saue linnas asuvate Kütise tn 8 (pindala 12 931 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa) ja Pärnasalu põik 1a (pindala 1551 m2, sihtotstarve transpordimaa) kinnistute detailplaneeringu (K. Enno Arhitektuuribüroo OÜ töö nr A313-1222). Detailplaneeringu eesmärk on Kütise tn 8 kinnistu jagamine kaheks kinnistuks maakasutuse sihtotstarvetega vastavalt ärimaa ning ärija üldkasutatav maa, samuti hoonestusõiguse, haljastuse, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine. Planeeringulahendusega on kavandatud ühe kuni 2-korruselise polüfunktsionaalse kaubandushoone, ühe 1-korruselise ja ühe kuni 3-korruselise avalikkusele suunatud ärija büroohoone rajamine. Pärnasalu põik 1a kinnistu osas täpsustatakse selle kasutuskorda. Detailplaneering ei muuda Saue Linnavolikogu 16.12.2010 määrusega nr 18 kehtestatud Saue linna üldplaneeringut ja detailplaneering on saanud kõik vajalikud kooskõlastused.
Legislator headnote
AI generated3-13-2221/85 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Kaebaja väidab, et planeerimismenetlus on ebaseaduslikult üle antud huvitatud isikule. PlanS § 10 lg 61 p 5 kohaselt ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas. Kaebaja leiab, et Saue linnakeskus on linnaehituslikult oluline piirkond ja selle hoonestamine oluline linnaehituslik muudatus.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S ( o s a o t s u s )
E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2221 Haldusasi K.P. kaebus Saue Linnavolikogu 19.09.2013 otsuse nr 186 „Saue linna Kütise tn 8 ja Pärnasalu põik 1a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja: K.P. Vastustaja: Saue linn, volitatud esindajad Urmas Elmik ja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Kolmas isik 1: AS OG Elektra, seaduslik esindaja Oleg Gross Kolmas isik 2: Arco Transport AS, seaduslikud esindajad Ivo Krumm ja Leho Rennit Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung 28.01.2015 Resolutsioon
1. Jätta K.P. kaebus populaarkaebuse osas Saue Linnavolikogu 19.09.2013 otsuse nr 186 tühistamiseks rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud populaarkaebuse osas menetlusosaliste kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Saue Linnavolikogu kehtestas 19.09.2013 otsusega nr 186 Saue linnas asuvate Kütise tn 8 (pindala 12 931 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa) ja Pärnasalu põik 1a (pindala 1551 m2, sihtotstarve transpordimaa) kinnistute detailplaneeringu (K. Enno Arhitektuuribüroo OÜ töö nr A313-1222). Detailplaneeringu eesmärk on Kütise tn 8 kinnistu jagamine kaheks kinnistuks maakasutuse sihtotstarvetega vastavalt ärimaa ning ärija üldkasutatav maa, samuti hoonestusõiguse, haljastuse, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine. Planeeringulahendusega on kavandatud ühe kuni 2-korruselise polüfunktsionaalse kaubandushoone, ühe 1-korruselise ja ühe kuni 3-korruselise avalikkusele suunatud ärija büroohoone rajamine. Pärnasalu põik 1a kinnistu osas täpsustatakse selle kasutuskorda. Detailplaneering ei muuda Saue Linnavolikogu 16.12.2010 määrusega nr 18 kehtestatud Saue linna üldplaneeringut ja detailplaneering on saanud kõik vajalikud kooskõlastused.
2. K.P. esitas 21.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Linnavolikogu 19.09.2013 otsuse nr 186 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 06.11.2013 määrusega võttis kohus kaebuse populaarkaebusena menetlusse.
K.P. esitas 07.11.2013 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Saue Linnavolikogu 19.09.2013 otsuse nr 186 kehtivus ning keelata vaidlustatud detailplaneeringu alusel ehitusloa, projekteerimistingimuste või muude üksikaktide väljaandmine või toimingute tegemine.
3. Tallinna Halduskohus jättis 22.11.2013 määrusega K.P. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2014 määrusega otsustas kohus jätta K.P. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.11.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-2221 muutmata.
4. Asjas toimusid kohtuistungid 22.10.2014 ja 28.01.2015, kus viimasel kohtuistungil otsustas kohus minna populaarkaebuse osas otsusesse ja teha selle suhtes osaotsus. Kohus selgitas, et jätkab menetlust subjektiivsete õiguste rikkumiste motiivil esitatud kaebusega juhul, kui Tallinna Halduskohtu 27.01.2015 määrus, millega kohus jättis muuhulgas rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse aluse muutmiseks (täiendamiseks subjektiivsete õiguste rikkumise alusel oleva nõudega). 27.02.2015 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 27.01.2015 määruse jõusse, kuid osaotsuse tegemise ajaks ei ole nimetatud määrus veel jõustunud. Juhul kui nimetatud määrus jõustub selles osas lõplikult, on asjas tehtava osaotsusega asja menetlus esimeses astmes lõppenud.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5. Kaebuse esitaja palub tühistada Saue Linnavolikogu 19.09.2013 otsuse nr 186 „Saue linna Kütise tn 8 ja Pärnasalu põik 1a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ alljärgnevatel põhjustel.
5.1. Kaebaja leiab, et otsus ei ole motiveeritud. Otsusest ei selgu, millistel põhjustel on vaja muuta maakasutuse sihtotstarvet, miks on vaja hoonestada just planeeringus ettenähtud mahus jne.
5.2. Kaebaja on seisukohal, et detailplaneering on tühine, kuna põhineb tühisel toimingul – nimelt kohustas detailplaneeringu lähteülesanne toime panema õigusrikkumise, määrates katastriüksuse kasutuseks kaks eri sihtotstarvet, mida ei tohi koos samaaegselt kasutada.
5.3. Kaebaja leiab, et koostatud detailplaneering ei arvesta üldplaneeringus tooduga: a) Käeoleval juhul on detailplaneeringu koostamisel arvestatud peamisel vaid ühe funktsiooniga – ärimaaga. b) Sama probleem esineb ka elamumaa sihtotstarbega. Üldplaneeringu punkti 2.2 kohaselt on Saue linna korterelamuid lisaotstarbena võimalik rajada keskuse piirkonda. Jällegi ei ole mõistlik rajada teistele keskuse juhtotstarbega maa-aladele elamuid, kui seal on olemas olemasolev ärimaa funktsioon. Seega detailplaneeringu vastuvõtmisel välistatakse keskuse juhtfunktsiooniga maaalale elamute ehitamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole Kütise 8 planeering kaebaja arvates kooskõlas üldplaneeringuga, kuna pole täidetud keskuse funktsioonile vajalik mitmeotstarbelisus. Ainuüksi ärimaa funktsiooni määratlemisega ei ole võimalik linna üldplaneeringust tulenevat keskuse juhtotstarvet tagada, kuna välja langeb täielikult haljasalade ja parkide funktsioon. c) Kuna linna keskus on Saue linna ja lähialade elanikele olulisim avalik ruum, tuleb kaaluda tulevasele keskuse alale parima lahenduse leidmiseks läbi viia arhitektuurikonkurss (vt üldplaneeringu p 3.3). Seega peaks detailplaneering kaebaja arvates käsitlema planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p-st 12 tulenevat hoone olulisemaid arhitektuurinõudeid ning vajaduse korral rajatise ehitusja kujundusnõuete seadmist enamalt kui hoonete korruselisus ja parkimiskohtade arv. d) Üldplaneeringu kohaselt võib krundi täisehitusprotsent olla kuni 40 %. Detailplaneeringu kohaselt see nõue ei ole täidetud. Ehitis on vastavalt ehitusseadusele aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Seega ei tohi üldplaneeringu kohaselt maa-ala olevad ehitised (hooned ja rajatised) katta rohkem kui 40 % krundi pindalast. Tulevase Kütise 8 krundi pindala on 7067 m2, sellest 40 % on 2826,8 m2. Detailplaneeringu kohaselt on ainuüksi hoonetealune maa 2500 ruutmeetrit, kuid siia ei ole arvestatud parklate, kõnniteede ning kergliiklusteede alust maad. Sarnased arvestuse saab teha ka Kütise 8a krundi kohta.
5.4. Kaebaja märgib, et detailplaneeringust ei selgu üheselt, miks tuleb senist maakasutuse sihtotstarvet muuta. Samuti on ta seisukohal, et kavandatav hoonestus ei sobi olemasoleva hoonestusega ja Saue linnakeskuse miljööga.
5.5. Kaebaja viitab, et oluliselt on rikutud detailplaneeringu menetlusel naaberkinnistute omanike õigusi, jättes nad meelevaldselt kaasamata. Detailplaneeringu p 4.2 kohaselt on detailplaneeringuga kaasahaaratav ala vähemalt 15m laiune maariba väljaspool planeeritavate kinnistute piire. Nii ei ole küsitud Lehtla 9 ja Laua tn 10 kinnistute omanike kooskõlastust ning seda põhjust ei ole ka selgitatud. Detailplaneeringu lähteülesande p 10.2.1. kohaselt peavad detailplaneeringu kooskõlastama planeeritava ala kinnistute omanikud.
Samuti ei selgu, et oleks kaasatud ka planeeritava maa-ala ümbruses asuva kinnisasja omanikke, kelle kinnisasja kasutamistingimusi mõjutab oluliselt planeeringuga kavandatu. Kindlasti mõjutab Pärnasalu põik ja Pärnasalu tn nurgale kavandatud kauplus oluliselt Pärnasalu 14, 16, 18 kinnistu omanikke. Samuti tulevasel Kütise 8 kinnistul paiknev ärihoone mõjutab Koondise 3 kinnistu omanikke.
5.6. Kaebaja on seisukohal, et detailplaneering ei ole kooskõlas lähteülesandega, kuna kinnistu jagamisel ei moodustata üldkasutatava maa sihtotstarbega maatükki. Detailplaneeringust ei selgu, millised on nõutud kõrgendatud arhitektuurinõuded. Detailplaneeringust ei selgu kavandatava lahenduse tööde järjekord ja ligikaudne ajakava.
5.7. Kaebaja väidab, et planeerimismenetlus on ebaseaduslikult üle antud huvitatud isikule. PlanS § 10 lg 61 p 5 kohaselt ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas. Kaebaja leiab, et Saue linnakeskus on linnaehituslikult oluline piirkond ja selle hoonestamine oluline linnaehituslik muudatus.
Selgusetu on, millise menetlusega on detailplaneeringu koostamiseks välja valitud K. Enno Arhitektuuribüroo OÜ. Kaebajal puuduvad andmed, et läbi oleks viidud kohane riigihankemenetlus.
5.8. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kirjalike seisukohtade juurde. Täpsustavalt juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud otsus ei vasta haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, kuna sellest ei ole aru saada, millega tegemist on ehk motivatsioon on puudulik. Kaebaja leiab, et kui haldusakti vastuvõtmise otsusest ei nähtu, millised materjalid olid otsustamise aluseks, siis ei saa olla akt nõuetekohane. Puudub ka konkreetne viide haldusasja materjalidele.
Samuti juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et täisehitusprotsendi osas tuleks arvesse võtta ka rajatisi, mitte üksnes hooneid. Sellisel juhul on ületatud üldplaneeringus ette nähtud täisehitusprotsenti.
Kaebuse esitaja selgitab, et lähteülesandest tuli see nõue, et piirnevate kinnistuomanike kooskõlastus peab detailplaneeringus olema. Ka ei ole põhjendatud otsuses, miks sellest nõudest on loobutud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.1. Vastustaja on seisukohal, et vastavalt PlanS § 26 lg-le 1 on igal isikul õigus planeeringu kehtestamise otsus vaidlustada, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebus on esitatud populaarkaebusena, st kaebaja peab ära näitama otsuse vastuolu mõne konkreetse seaduse sätte või muu õigusaktiga. Kaebaja seda vastustaja arvates teinud ei ole.
6.2. Planeerimisotsuste motivatsiooni hindamisel tuleb arvestada, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused võivad olla tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest (vt nt Riigikohtu 17.05.2005 otsus nr 3-3-1-16-05). Vaidlusaluse otsuse põhjendused on esitatud otsuse sidusaks osaks olevas detailplaneeringu seletuskirjas.
Vastustaja selgitab, et ta on korrektselt vastanud kõigile detailplaneeringu menetluses esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele, mh kaebaja vastuväidetele, põhjendused nähtuvad ka detailplaneeringu avaliku arutelu protokollis (DP menetlustoimikus sisalduv DP avalikustamise tulemuste arutelu protokoll; K.P. 01.04.2013 vastuväited ning sellele linnaarhitekti 05.04.2013 kirjaga esitatud vastused). Kuivõrd kaebaja etteheited otsuse väidetavale motiveerimatusele on väga üldsõnalised, siis piirdub vastustaja siinkohal esitatud dokumendiviidetega. Vastustaja on detailplaneeringu menetluses korduvalt põhjendanud, et peab otstarbekaks detailplaneeringu alale ärimaa otstarbe määramist, kuna äritegevus on linnakeskusele iseloomulik, samuti ühiskondlike hoonete maad, sest linnal on ühiskondlike hoonete maad avalike ülesannete täitmiseks tarvis. Vastustaja ei nõustu, et põhjendatud pole detailplaneeringuga kavandatud maa sihtotstarbe muutmist.
Detailplaneeringu koostamise eesmärki on selgitatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 2. Selle kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks võtta Kütise tn 8 kinnistu vastavalt Saue linna üldplaneeringule kasutusele keskuse maa-alana.
Vastustaja selgitab, et kuivõrd üldplaneeringu järgi hõlmab keskuse maa juhtotstarve, millel Kütise tn 8 kinnistu asub, nii elamute, kaubandus-ja teenindusettevõtete kui ka üldkasutatavate hoonete, parkide ja haljasalade rajamist, oli kirjeldatud ruumilise arengu põhimõtte realiseerimiseks vajalik detailplaneeringu kehtestamine. Üldplaneeringu kohase eesmärgi – kujundada keskuse maa juhtfunktsiooniga detailplaneeringu ala Saue linna elanikele esmateenuseid pakkuvaks piirkonnaks ja linna keskuseks – elluviimine eeldab mõistetavalt detailsemat planeerimist
(planeeritava maa-ala kruntideks jaotamist, ehitusõiguse määramist jms, mis üldplaneeringuga PlanS-st tulenevalt ei ole võimalik), mida vaidlusaluse detailplaneeringuga ongi teostatud.
Saue linna üldplaneeringu realiseerimiseks detailplaneeringu kaudu oli vajalik planeeritava maaala senise üldkasutatava maa sihtotstarbe muutmine Kütise tn 8 kinnistu jagamisel moodustavatel Kütise tn 8 ja Kütise tn 8a kruntidel ärimaaks ja üldkasutatavaks maaks.
Kuna üldplaneeringus sätestatud linnakeskusele iseloomulikku funktsiooni täidavad äritegevus ning kasumit mittetootvad tegevused, tingivad selleks ette nähtud hoonete kasutusotstarbed vastavalt kruntide ärimaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe. Maakatastriseaduse § 2 lg-st 9 on võimalik järeldada, et kui planeeritava katastriüksuse kasutamisotstarve muutub, tuleb seadusest tulenevalt muuta ka selle sihtostarvet. Seega tõi detailplaneeringuga kavandatavate hoonete (ärihooned ja äri-ühiskondlik hoone) kasutusotstarve kaasa Kütise tn 8 kinnistu sihtotstarbe muutmise vajaduse.
Vastustaja juhib tähelepanu, et detailplaneeringu ala otstarbe muutmise põhjus nähtub ka detailplaneeringu seletuskirja punktist 3.7: „Kuna ala asub ärimaade, avalike asutuste, korterelamute ja väikeelamute maa kokkupuutepunktis, on sobilik kujundada planeeringualast üldplaneeringule vastavalt osa Saue linna keskusest, kus on olemas suurem esmatarbe kaupade kauplus ja äripinnad, kuhu on võimalik tulla esmateenuste pakkujatel.“
Vastustaja leiab, et erinevalt kaebaja poolt väidetust, on ta põhjendanud ka detailplaneeringus ettenähtud mahus hoonestamist. Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse ulatust ja iseloomu on adresseeritud detailplaneeringu seletuskirja punktides 2, 3.7, 4 ning Saue linnaarhitekti 05.04.2013 kirjas kaebaja vastuväidetele. Näiteks tuleneb linnaarhitekti kirjast, et Kütise tn 8 kinnistul kavandatavate hoonete mahtude puhul peab arvestama vastaskülje hoonestuse korruselisusega, mitte ainult Lehtla ja Laua tänavaga, lisaks „Hoone mahtude määramisel on arvestatud hoonestuse laadi üleminekuga 5-korruselistelt 1-2-korruselistele“.
Vastuseks kaebuse etteheidetud tsiviilõiguslike lepingute puudumisele väidab vastustaja, et kohustus detailplaneeringu menetluse raames mistahes tsiviilõiguslikke lepingud sõlmida tal puudub. Samas on vastustaja detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlminud eellepingu detailplaneeringu ala avaliku kasutusega kinnistuosa omandamiseks, milline märge nähtub ka kinnistusraamatust.
6.3. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd detailplaneering ei sisalda kaebaja poolt kaebuses viidatud vastuolu õigusaktiga, on kaebaja tähelepanekud detailplaneeringu vastava õigusvastasuse, liiatigi tühisuse kohta, ainetud. Ebatäpsus detailplaneeringu lähteülesandes ei saa õiguslikult tingida otsuse ning detailplaneeringu tühisust (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-8-02 p 7 ja 3-3-1- 15-01 p 32).
6.4. Detailplaneeringu väidetava vastuolu osas üldplaneeringuga märgib vastustaja järgmist.
6.4.1. Üldplaneering ei kohusta keskuse maa-ala igale kinnistule parki või haljasala ning elamuid rajama. Detailplaneering vastab üldplaneeringule, kuna näeb ette üldplaneeringus keskuse alale lubatud kasutusotstarbed – ärimaa ja ühiskondlike hoonete otstarbed. Kaebajale on vastustaja 05.04.2013 kirjas selgitatud, et detailplaneeringu alast põhjas asub heakorrastatud ja toimiv park, keskuse ala on aga ümbritsetud valdavalt elamumaadega.
Kõnealuse detailplaneeringuga elamute ning parkide ja haljasalade kavandamata jätmine keskuse alal asuval Kütise tn 8 kinnistul, millist kohustust üldplaneering isegi ei sätesta, ei saa muuta detailplaneeringut üldplaneeringuga vastuolus olevaks.
Vastustaja nõustub Harju maavanema poolt detailplaneeringu järelevalve käigus märgituga, et Saue linna üldplaneeringust ei tulene keskuse maa-ala juhtotstarbe alaliikide osatähtsusele seatud kriteeriumeid (vt Harju maavanema 10.09.2013 kiri nr 6-7/2013/3910). Üldplaneeringust pole võimalik järeldada, et kõiki alaliike tuleks perspektiivse keskuse maa-alal ette näha võrdselt, nt parkide ja haljasala funktsiooniga maad samas ulatuses ärihoonete maaga. Keskuse maa-ala juhtotstarbe alaliigi ja selle osatähtsuse konkreetsel kinnistul otsustab kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel.
6.4.2. Ebaõige on kaebaja väide, et kõnealune detailplaneering ei täida Saue linna üldplaneeringus sätestatud nõuet keskuse ala keskse funktsiooni eriilmeliseks kujundamise eesmärki. „Piirkonna eriilmelisus“ ei ole selline õiguslik küsimus, mille üle kohus saaks kaalutlusotsustuse õiguspärasuse kontrollimisel järele valvata. Arhitektuurilise eriilmelisuse näol on tegemist määratlemata mõistega, mille sisustamine on vastustaja pädevuses. Vastustaja on hoone arhitektuurse ilme kujundamiseks ette näinud piisavad tingimused ja nõuded detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.3. Täpsemad nõuded hoone arhitektuursele väljanägemisele on võimalik esitada arhitektuursete ja ehituslike lisatingimustega juba ehitusloa menetluses (EhS § 19 lg 1).
Samuti on detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.3 ette nähtud arhitektuurivõistluse korraldamine Kütise tn 8 krundil parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks, millise kohustuse detailplaneeringust puudumisele on kaebaja kaebuses osundanud. Arhitektuurivõistluse korraldamise nõue kehtib Kütise tn 8 planeeritud avalikkusele suunatud äri-ühiskondlikule hoonele parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks. Nimetatud nõue lisati seletuskirja Detailplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekuid arvestades (vt Detailplaneeringu seletuskirja täiendatud versioon, kättesaadaval Saue linna koduleheküljel http://uus.saue.ee/public/files/K%FCtise%20t%E4nav%208%20ja%20P%E4rnasalu%20p%F5ik %201a%20kinnistute%20detailplaneeringu%20seletuskiri_%F5ige.pdf). Detailplaneeringu seletuskirja täiendatud versioon on jäänud vastustajal küll koos detailplaneeringu menetlustoimikuga varasemalt ekslikult esitamata, kuid seletuskirja vastava täiendamise asjaolu pärast detailplaneeringu avalikustamist nähtub ka Harju Maavanema järelevalvet lõpetavast 10.09.2013 kirjast nr 6-7/2013/3910.
6.4.3. Vastavalt PlanS § 9 lg 4 p-le 3 määratakse detailplaneeringus krundi ehitusõiguse ühe elemendina hoonete suurim ehitusalune pindala. Planeerimisseadus ei sätesta rajatiste planeerimiseks detailplaneeringukohustust (vt § 3 lg 2). Kaebaja möönab kaebusest tulenevalt, et hoonete ehitusalune pindala iseenesest vastab üldplaneeringus nõutule.
Kuna rajatisi krundi täisehitusprotsendi hulka ei arvestata, kuid kaebaja poolt osundatust nähtuvalt oleks detailplaneeringu kohase lahendusega täisehitusprotsent ületatud just parklate, kõnniteede ja kergliiklustee, s.o rajatiste arvel teeseaduse tähenduses, pole Saue linna üldplaneeringus sätestatud täisehitusprotsenti detailplaneeringus ületatud. Seega detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.
6.5. Lisaks märgib vastustaja, et detailplaneeringu ülesanne on kohtupraktika kohaselt ka üldplaneeringu elluviimine. Saue linna üldplaneering näeb keskuse alale ette segaehitusala, kus on tihedalt põimunud elamute-, ametining valitsusasutuste; ärija büroohoonete, kultuurija spordiasutuste jms maad (üldplaneeringu p 3.3.). Seega linna üldplaneering näeb ette keskuse ala hoonestamise tihedalt põimunud eri funktsioonidega ehitistega, mitte aga keskuse ala säilimise igasuguse hoonestuseta.
6.6. Sobivus miljöösse on subjektiivselt tajutav esteetiline kategooria, mille sisustamine allub kohaliku omavalitsuse laiale planeerimisdiskretsioonile (vt ka Riigikohus otsuse nr 3-3-1-15-08 p 18). Kaebaja pole siinkohal näidanud ka mistahes vastuolu õigusaktiga (PlanS § 26 lg 1).
6.7. Ühestki õigusaktist ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustust saada detailplaneeringu lahendusele kõigi puudutatud isikute või piirkonna elanike positiivne kooskõlastus, sest vastasel juhul puuduks sisuline võimalus planeerimisdiskretsiooni teostada. Küll aga kohustab planeerimisseadus puudutatud isikud planeeringu menetlusse kaasama, informeerides neid menetletavast planeeringust (PlanS § 16 lg 4) ning võimaldades seekaudu ärakuulamisõiguse teostamist. Vastustaja on seda teinud mh kõigile kaebuses viidatud kinnistute omanikele saadetud tähtkirjadega. Ka Lehtla 9 ja Laua tn 10 kinnistute omanikud on olnud nõuetekohaselt menetlusse kaasatud, mh osalesid nad menetlustes nii vastuväidete ja ettepanekutega kui ka detailplaneeringu avalikul arutelul.
Vastustaja märgib, kaebaja ei saa kohtusse pöörduda kolmandate isikute õiguste kaitseks vaid ainult iseenda subjektiivsete õiguste kaitseks, seega on kaebaja väited detailplaneeringu Lehtla 9 ja Laua 10 kinnistute omanikega kooskõlastamata jätmise kohta asjassepuutumatud.
6.8. Vastustaja selgitab, et Saue linnavalitsus oligi lähteülesande andmisel silmas pidanud ühiskondlike hoonete maad (nagu DP sätestabki), mitte üldkasutatava maa sihtotstarvet. Liiatigi on kaebus antud osas vastuoluline ning isegi kui möönda sisulist vastuolu lähteülesandega, siis see ei tingi valitseva kohtupraktika kohaselt detailplaneeringu õigusvastasust, vaid on igati kooskõlas detailplaneeringu diskretsioonilise iseloomuga ja planeerimismenetluse põhimõtetega. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et detailplaneeringu lähteülesande kehtestamine on haldusesisene toiming, mis ei tekita õigusi ega kohustusi halduse adressaatidele ning mis ei ole planeeringu kehtestajale siduv (vt nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-15-01).
6.9. Vastustaja möönab, et detailplaneeringu ala asub üldplaneeringukohasel keskuse alal. Samas ei tähenda keskuse alal asumine automaatselt, et tegemist on kohaliku omavalitsuse jaoks linnaehituslikult olulise piirkonna või linnaehituslikult olulise muudatusega PlanS § 10 lg 61 p 5 mõttes. See, mida kohalik omavalitsus peab linnaehituslikult oluliseks, on kohaliku omavalitsuse poolt kaalutlusõiguse alusel määratletav. Nii ei välistagi üldplaneering detailplaneeringu koostamise üleandmist huvitatud isikule, kui detailplaneeringu alal asub üldplaneeringus piiritletud keskuse alal. Detailplaneeringuga kavandatakse vaid ühe kinnistu hoonestamist ning selle jagamist kaheks krundiks. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ega näe ette linnaehituslikult niivõrd olulist muutust, et detailplaneeringu koostamist ei saaks tellida planeeringust huvitatud isik. Vastustaja leiab, et käsitlusalune etteheide on alusetu ka sisuliselt, sest Saue linn ongi (vaatamata sellise otsese kohustuse puudumisele) detailplaneeringu koostamise tellija – selleks on sõlmitud kolmepoolne leping nr 2-9.12/306 Saue linna, huvitatud isiku ja planeeringu koostaja vahel. Seejuures detailplaneeringu koostajal tuli nimetatud lepingu p-de 2.2.3., 2.2.7. jt kohaselt järgida Saue Linnavalitsuse juhiseid, kõrvaldada detailplaneeringus esinevad puudused Saue Linnavalitsuse ettekirjutusel jne.
6.10. Vastustaja märgib, et planeerimisseadus ei sätesta, et detailplaneeringus tuleks kohustuslikult ette näha selle rakendamise ajakava, küll aga pidas vastustaja detailplaneeringut kehtestades silmas eesmärki, et detailplaneeringuga lahendatakse lähiaastate ehitustegevuse plaanid (PlanS § 9 lg 1). Seaduses puudub kohustus saada kõigi puudutatud isikute positiivne kooskõlastus planeeringule, samuti puudub riigihangete reeglite rikkumine, kuna leping arhitektuuribürooga ei too vastustajale kaasa rahalisi kohustusi (riigihankealased rikkumised ei saakski kaasa tuua detailplaneeringu tühistamist HMS § 58 analoogia tähenduses).
6.11. Vastustaja leiab, et kuivõrd kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas riivab detailplaneering avalikke huve ning millist õigusakti sätet planeeringu menetlemisel või kehtestamisel on avalikkuse kahjuks rikutud, ei järgi kaebus kohtupraktikas (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-84-08) väljakujunenud populaarkaebusele esitatavaid nõudeid. Vastustajaga samale seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus käesolevas asjas tehtud 6.01.2014 määruse punktis 13.
6.12. Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde. Vastustaja möönab, et detailplaneeringu kehtestamise otsus võiks olla põhjalikum, kuid põhjendused on olemas seletuskirjas ja see on kõigile asjast huvitatutele olnud vabalt kättesaadav.
Täisehitusprotsendi osas jäi vastustaja oma seisukohtade juurde ning viitas täiendavalt Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-59-13 märkides, et rajatisi saab täisehitusprotsendi sisse arvestada üksnes juhul, kui need on hoone osadeks (näiteks terrassid). Vaadates ka Saue üldplaneeringu sõnastust, saab vastustaja arvates järeldada, et mõeldud on krundi täisehitusprotsenti planeerimisseaduse tähendusese ehk planeerimisseaduse mõttes on tegemist hoonete täisehitusprotsendiga (lk 10 Saue üldplaneering).
Kaebaja väited selle kohta, et talle ei ole teada, kas volikogu on otsustamisel saanud tutvuda kõigi materjalidega ja milliste materjalidega ta otsustamisel tutvus, on esitatud hilinenult ning neid ei saa arvestada.
Vastustaja märkis eraldi ära, et kinnistu, kus kaebaja hetkel väidetavalt elab (so Lehtla 9) ei ole planeeringuala otsene piirinaaber. Otsesed piirinaabrid on oma kooskõlastused andnud.
KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT
7. Kolmandad isikud kaebusele omapoolset seisukohta ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega võimaldab viidatud säte kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk populaarkaebusena.
Riigikohtu halduskolleegium on 10.11.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-84-08 (p-d 10 ja 11) rõhutanud, et kui kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive, siis populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Riigikohtu nimetatud lahendi kohaselt on võimalik esitada kaebus samaaegselt ka kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena, kuid kolleegiumi hinnangul peavad need erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2010 otsuses asjas nr 3-3-1- 29-10 on halduskolleegium pidanud vajalikuks rõhutada, et kohtul lasub sellise kaebuse menetlemisel kohustus selgelt eristada, millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas soovitakse kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga.
Käesolevas asjas võttis kohus kaebuse menetlusse populaarkaebusena. Hiljem, so peale kohtu poolt määratud tähtaega, täiendas kaebuse esitaja kaebust ja esitas kaebuse ka subjektiivsete õiguste kaitseks, millises osas kohus jättis kaebuse aluse muutmise taotluse oma 27.01.2015 määrusega rahuldamata ja kaebust selles osas menetlusse ei võtnud. Vastavale määrusele esitas kaebaja määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 27.02.2015 määrusega rahuldamata. Nimetatud määrus ei ole veel kaebuse aluse muutmisest keeldumise osas käesoleva osaotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks jõustunud.
HKMS § 171 lg 3 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes kaebuses esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
Lähtudes eeltoodud regulatsioonist teeb kohus osaotsuse kaebuse esitaja poolt esitatud populaarkaebuse osas.
Kohus leiab, et kaebus tuleb populaarkaebuse osas jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
9.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:
9.1.1. Vaidlust ei ole selles, et Saue Linnavolikogu kehtestas 19.09.2013 otsusega nr 186 Saue linnas asuvate Kütise tn 8 (pindala 12 931 m2, sihtotstarve üldkasutatav maa) ja Pärnasalu põik 1a (pindala 1551 m2, sihtotstarve transpordimaa) kinnistute detailplaneeringu (K. Enno Arhitektuuribüroo OÜ töö nr A313-1222, edaspidi ka otsus nr 186 või detailplaneering.)
Otsuse kohaselt on detailplaneeringu eesmärk Kütise tn 8 kinnistu jagamine kaheks kinnistuks maakasutuse sihtotstarvetega vastavalt ärimaa ning ärija üldkasutatav maa, samuti hoonestusõiguse, haljastuse, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine. Planeeringulahendusega on kavandatud ühe kuni 2-korruselise polüfunktsionaalse kaubandushoone, ühe 1-korruselise ja ühe kuni 3-korruselise avalikkusele suunatud ärija büroohoone rajamine. Pärnasalu põik 1a kinnistu osas täpsustatakse planeeringuga selle kasutuskorda. Detailplaneering ei muuda Saue Linnavolikogu 16.12.2010 määrusega nr 18 kehtestatud Saue linna üldplaneeringut ja detailplaneering on saanud kõik vajalikud kooskõlastused. (tl 7, I kd).
9.1.2. Vaidlustatud otsuse nr 186 juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri (tl 44-53 pöördel, I
kd) ja haldusmenetluse materjalid (tl 55-100, I kd).
10. Kohus möönab, et Saue Linnavolikogu 19.09.2013 otsusest nr 186 „Saue linna Kütise tn 8 ja Pärnasalu põik 1a kinnistute detailplaneeringu kehtestamine“ ei nähtu kõiki põhjendusi, mis peaksid ühes detailplaneeringu kehtestamise otsuses olema kajastatud. Küll aga on vastavad põhjendused esitatud selle seletuskirjas (vt tl 44-53 pöördel, I kd), mis on kohtu arvates vaidlusaluse otsuse lahutamatuks osaks. Kuigi aktis puudub selge viide seletuskirjale, ei saa selle puudumist pidada nii oluliseks rikkumiseks, mis tooks kaasa vaidluslause otsuse tühistamise, sest seletuskirja loetakse tavaliselt haldusmenetluses automaatselt mitmesuguste haldusotsuste lahutamatuks osaks. See tuleneb ka asjaolust, et seletuskiri ongi koostatud reeglina üldise otsustuse täpsemaks selgitamiseks.
Eeltoodust tulenevalt tuleb antud juhul kohaldada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58, mis sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
Ka PlanS § 2 lg 1 kohaselt koosneb planeering tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Seejuures tuleb planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärgid, planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused esitada planeeringu tekstis (PlanS § 2 lg 2). Seega võib põhjenduste esitamine planeeringudokumentides olla motiveerimiskohustuse täitmiseks piisav ega eelda tingimata põhjenduste täiendavat esitamist planeeringu kehtestamise otsuses. Viimati nimetatu võib olla eelkõige vajalik vaid juhul, kui planeeringulahendusega riivatakse oluliselt kolmandate isikute õigusi. Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab, et kaebaja osutaks, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud (vt Riigikohtu 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08, p-d 14-16). Kaebuse esitaja ei ole selliseid asjaolusid aga välja toonud, millest tulenevalt ei saa vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks olla selle väidetav motiveerimatus. Ka ei ole kaebaja osundanud ühelegi sellisele olulisele avalikule huvile mis on kaalumata, mille tõttu peaks kohus vaidlustatud otsuse tühistama motiveerimatuse põhjendusel.
11. Kohus leiab, et kaebaja seisukoht, et detailplaneeringust ei selgu, miks tuleb senist maakasutuse sihtotstarvet muuta ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et detailplaneeringu planeeringuala sihtotstarbe muutmise põhjendused on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas (vt seletuskirja p 2 ja 3.7, 4.2.1. tl 46 ja 48 pöördel kuni 49, I kd). Sihtotstarbe muutmise vajadus tuleneb planeeringuga kavandatavate hoonete kasutusotstarbest.
Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 2 p 9 tulenevalt on katastriüksuse sihtotstarve - õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. Järelikult, kui planeeritava katastriüksuse kasutamisotstarve muutub, tuleb seadusest tulenevalt muuta ka selle sihtotstarvet.
12. Kaebaja seisukohad seoses hoonestuse mahu mittekaalumisega ja hoonestuse mittesobivuse kohta olemasolevasse miljöösse ei ole asjakohased, kuivõrd populaarkaebuse saab esitada kohtule üksnes detailplaneeringu vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga. Kaebaja eeltoodud väited sellele nõudele ei vasta.
Samas on detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse ulatust ja iseloomu käsitletud detailplaneeringu seletuskirja punktides 2, 3.7, 4 ja Saue linnaarhitekti 05.04.2013 kirjas vastuseks kaebaja vastuväidetele (tl 65-66 pöördel vt p 6, I kd).
13. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et detailplaneering on tühine, kuna põhineb tühisel toimingul, milleks on kaebaja arvates asjaolu, et detailplaneeringu lähteülesanne kohustas toime panema õigusrikkumise määrates katastriüksuse kasutuseks kaks eri sihtotstarvet, mida ei tohi koos samaaegselt kasutada.
Kohus leiab, et vastustaja märgib õigesti, et ebatäpsused detailplaneeringu lähteülesandes ei saa õiguslikult tingida vaidlusaluse otsuse tühisust. Samuti ei too vastuolu detailplaneeringu lähteülesandega kaasa otsuse õigusvastasust (vt Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-15-01 p 32 ja 3-3-1-8-02 p 7).
14. Veel leidis kaebaja, et detailplaneering ei ole kooskõlas lähteülesandega ja tuleks sel põhjusel tühistada.
Kohus selgitab siinkohal, et planeeringu koostamise algatamine ega lähteülesande kinnitamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mis ei tekita kellelegi kaitstavat usaldust, et täpselt selline planeering menetluse tulemusena ka kehtestatakse (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p-d 7-8). Kohalikul omavalitsusel on planeerimisotsustuste tegemisel ulatuslik kaalutlusruum ning menetluse alguses seatud eesmärgid ei ole planeeringu kehtestajale siduvad ning need võivad menetluse käigus ka muutuda. Vastupidine seisukoht oleks ilmselges vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega, sest ei võimaldaks muu hulgas arvestada näiteks planeeringu avalikul väljapanekul esitatavate vastuväidetega (vt ka Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15- 01, p 32).
Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja väited, et detailplaneering tuleb tühistada selle vastuolu tõttu lähteülesandega asjatundmatud ja põhjendamatud.
15. Kohus, nõustudes vastustajaga, leiab, et kaebuses esitatud väidetest ei nähtu vaidlusaluse detailplaneeringu vastuolu Saue linna üldplaneeringuga. Selles osas on läbi viidud Harju maavanema järelevalvemenetlus, mille käigus on tuvastatud, et kehtestatud detailplaneering vastab üldplaneeringule (vt tl 56-57, I kd p 1- 2.4.).
15.1. Täiendavalt märgib kohus, et nõustub vastustajaga selles, et üldplaneering ei kohusta keskuse maa-ala igale kinnistule parki või haljasala ning elamuid rajama. Detailplaneering vastab üldplaneeringule, kuna näeb ette üldplaneeringus keskuse alale lubatud kasutusotstarbed – ärimaa ja ühiskondlike hoonete maa - otstarbed. Saue linna üldplaneeringust ei tulene keskuse maa-ala juhtotstarbe alaliikide osatähtsusele seatud kriteeriumeid. Üldplaneeringust pole võimalik ka järeldada, et kõiki alaliike tuleks perspektiivse keskuse maa-alal ette näha võrdselt, nt parkide ja haljasala funktsiooniga maad samas ulatuses ärihoonete maaga. Keskuse maa-ala juhtotstarbe alaliigi ja selle osatähtsuse konkreetsel kinnistul otsustab kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel ja kohtul puudub reeglina võimalus sekkuda sellise küsimuse, mille sisuks on otstarbekusotsuse tegemine, lahendamisse.
15.2. Ka viitab vastustaja õigesti, et „piirkonna eriilmelisus“ ei ole selline õiguslik küsimus, mille üle kohus saaks kaalutlusotsustuse õiguspärasuse kontrolli teostada. Arhitektuurilise eriilmelisuse näol on tegemist määratlemata mõistega, mille sisustamine on vastustaja pädevuses. Seejuures on detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.3 ette nähtud arhitektuurivõistluse korraldamine Kütise tn
8 krundil parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks, millise kohustuse detailplaneeringust puudumisele on kaebaja kaebuses ekslikult osundanud.
15.3. Mis puudutab kaebuse esitaja poolt tõstatatud küsimust täisehitusprotsendi osas, siis leiab kohus, et ka nimetatud osas puudub detailplaneeringul üldplaneeringuga vastuolu.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üldplaneeringu kohaselt võib krundi täisehitusprotsent olla kuni 40%. Kaebaja möönab nähtuvalt kaebusest, et hoonete ehitusalune pindala iseenesest vastab üldplaneeringus nõutule. Ta kinnistas seda ka kohtuistungil, kuid leiab, et vaidlustatud detailplaneeringu lahendusega on ületatud täisehitusprotsenti parklate, kõnniteede ja kergliiklustee, s.o rajatiste arvel.
PlanS § 9 lg 4 p 3 sätestab, et krundi ehitusõigusega on määratletud hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala. Viidatud sättest tulenevalt leiab kohus vastustajaga nõustudes, et planeerimisseadus ei sätesta rajatiste planeerimiseks detailplaneeringukohustust (vt PlanS § 3 lg 2). Kohus leiab, et ehitusalase pinna mõiste on planeerimisseaduses sisustamata ning seega on hetkel kehtiva regulatsiooni järgi jäetud selle sisustamine kohaliku omavalitsuse otsustuspädevusse (vt Riigikohtu 3-3-1-59-13 lahendi p 24.) Kuivõrd antud küsimus on täpsemalt seadusandja tasemel reguleerimata, siis arvestades eeltoodut ja asjaolu, et vastustaja on sisustanud ehitusaluse pinna mõiste lähtudes just PlanS§ 9 lg 4 p 3 sõnastusest, ei ole antud juhul Saue linna üldplaneeringus sätestatud täisehitusprotsenti detailplaneeringus ületatud.
16. Kohus märgib, et populaarkaebust ei saa esitada ka kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, millest tulenevalt on asjakohatud kaebaja väited naaberkinnistute omanike õiguste rikkumiste osas. Mis puudutab aga kaebaja väidet detailplaneeringu kooskõlastamata jätmise kohta naaberkinnisasjade omanike poolt, siis sellist nõuet seadusest ei tulene. Naaberkinnisasjade omanikud peavad olema menetlusse kaasatud (PlanS § 16 lg 4). Kohtukaebusest ning vastustaja poolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et isikud oleks olnud jäetud menetlusse kaasamata (vt tl 84-94, I kd). Kaasamise nõuete rikkumist ei ole tuvastanud ka Harju Maavanem (vt tl 57, I kd p 2.7).
Kohus peab siinkohal vajalikuks kaebajale selgitada, et planeeringute kooskõlastamist reguleerib PlanS § 17, mille kohaselt kooskõlastavad planeeringu üksnes vastavad riigiasutused.
17. PlanS § 9 lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Planeerimisseadusest ei tulene, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses peaks olema määratud tööde järjekord ja ligikaudne ajakava. Seega ei saa kaebaja poolt väidetav detailplaneeringu puudus kaasa tuua selle tühistamist.
18. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et rikutud on PlanS § 10 lg 61 p 5, mis sätestab, et detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist ei tohi detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga kavandatakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või planeeritav maa-ala asub linnaehituslikult olulises piirkonnas. Kohus on vastustajaga nõustudes seisukohal, et Saue linn on vaidlusaluse detailplaneeringu koostamise tellija. Viidatud asjaolu nähtub sõlmitud kolmepoolsest lepingust nr 2-9.12/306 (vt 97-99 pöördel, I kd) Saue linna, huvitatud isiku ja planeeringu koostaja vahel. Vastustaja viitab õigesti, et viidatud lepingu punktidest 2.2.3 ja 2.2.7 tuleneb otseselt, et detailplaneeringu koostajal tuli täita Saue Linnavalitsuse juhiseid, kõrvaldada detailplaneeringus esinevad puudused Saue Linnavalitsuse ettekirjutusel jne. Seega saab nimetatud lepingust järeldada, et vastustaja ongi detailplaneeringu tellijaks.
Lisaks nõustub kohus vastustajaga selles, et see, mida kohalik omavalitsus peab linnaehituslikult oluliseks, on kohaliku omavalitsuse poolt kaalutlusõiguse alusel määratletav. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga ega näe ette linnaehituslikult niivõrd olulist muutust, et detailplaneeringu koostamist ei saaks tellida planeeringust huvitatud isik.
19. Kaebuse esitaja viited asjaolule, et ei ole selge, milliste materjalide pinnalt vastustaja otsuse tegi, on kohtule esitatud hilinenult (esmakordselt kohtuistungil), millest tulenevalt kohus eeltoodud väidet ei käsitle.
20. Eeltoodut seisukohti kokku võttes leiab kohus, et puudub alus populaarkaebuse osas kaebuse rahuldamiseks ja jätab selles osas kaebuse rahuldamata.
21. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.
Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ja kolmandad isikud menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Daimar Liiv Kohtunik