3-15-699/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-699

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-699 Haldusasi

E. M. kaebus Laagri Kooli otsuse tühistamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: E. M.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada E. M. kaebus.

2. Saata määrus kaebajale.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu päeva jooksul määruse menetlusosalisele kätte toimetamisest arvates (HkMS § 121 lg 1, § 204).

ASJAOLUD

1. E. M. esitas 19. märtsil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Laagri Kooli otsuse, millega jäeti kaebaja laps selle kooli 1. klassi kandidaadiks vastu võtmata, tühistamist. Vaadanud läbi kaebuse ja tutvunud sellele lisatud ja selles viidatud materjalidega, leian, et kaebust ei saa menetlusse võtta ning see tuleb kaebajale tagastada, kuna sellise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Õigussuhe on avalik-õigusliku iseloomuga, kui selle sisuks on isikule avaliku õiguse normidest tulenevad õigused ja kohustused avaliku võimu kandja ees. Laagri Kooli põhikirja1 kohaselt on tegemist erakooliga, mille pidajaks on OÜ Laagri Haridusja Spordikeskus. Äriregistri andmetel on selle osaühingu ainsaks osanikuks Saue vald. Kooli põhikirjast nähtub, et tegemist on eraüldhariduskooliga, kus õppimine on Saue vallas elavatele lastele õppemaksuta. Hoolimata eeltoodust ei ole tegemist munitsipaalkooliga. Põhikoolija gümnaasiumiseaduse (PGS) § 1 lg 2 kohaselt on munitsipaalkool valla või linna

1 avalikult kättesaadav veebis aadressil http://www.laagrik.edu.ee/static/LK_POHIKIRI.pdf ametiasutuse hallatava asutusena tegutsev kool. Erakooli, mille pidajaks on 100%-lise valla osalusega äriühing, ei saa käsitada valla ametiasutuse hallatava asutusena tegutseva koolina. Erakoolid võivad täita seadusest tulenevalt teatud avalik-õiguslikke ülesandeid ja nende teatud otsused (nt. otsus haridust tõendava riikliku lõpudokumendi väljastamise kohta) on käsitatavad avalik-õiguslikena, õpilaste erakooli vastuvõtmise otsustamine seda ei ole.

Vaatamata sellele, et erakooli pidajaks oleva osaühingu ainuosanikuks on antud juhul Saue vald, kellel on seadusest tulenevalt ülesanne korraldada valla territooriumil üldhariduse andmist ning hoolimata sellest, et võib eeldada, et reaalselt toimub Laagri Kooli rahastamine väga sarnaselt munitsipaalkoolide rahastamisega, on tegemist siiski erakooliga. PGS § 10 paneb kohalikule omavalitsusele üksnes kohustuse tagada koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimalus omandada põhiharidus, kusjuures selleks peab kohalik omavalitsus kehtestama elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra.

Nimetatud sättest tuleneb, et koolikohustuse täitmise võimaldamiseks peab kohalik omavalitsus tagama koolikohustuslikule lapsele võimaluse käia munitsipaalkoolis. Seevastu ei saa kohalikult omavalitsuselt nõuda, et ta võimaldaks koolikohustuslikul lapsel käia erakoolis, isegi mitte juhul kui erakooli pidajaks on valla ainuosalusega äriühing. Erakooli pidaja ning erakoolis õppiva õpilase või erakoolis õppida sooviva õpilase või tema vanema vahelised suhted ei ole avalikõigusliku iseloomuga. Need on eraõiguslikud suhted, mis mille sisu määratakse seaduses sätestatud piire arvestades kindlaks erakooli pidaja ning õpilase või tema vanema vahel sõlmitava tsiviilõigusliku lepinguga.

Seetõttu leian, et vaidlus selle üle, kas kaebaja laps peaks saama õppida Laagri koolis või mitte, on eraõigusliku iseloomuga vaidlus ning selline vaidlus on võimalik lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. HkMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kaebus, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tagastada. Kaebaja ei ole väitnud, et Saue ei võimaldaks tema lapsel haridust omandada munitsipaalkoolis. Arusaadavalt ei ole Saue valla munitsipaalkoolides piisaval hulgal kohtu kõigi valla laste jaoks, mistõttu on halduslepinguga vastav ülesanne osaliselt delegeeritud Tallinna linnale.

PGS sellist toimimist ei välista. Samuti on see, kui palju munitsipaalkoole asutada või üleval pidada ning kus need täpselt asuvad, kohaliku omavalitsuse enda otsustada. PGS ei nõua, et kool, mille kohalik omavalitsusüksus määrab lapse alukohajärgse koolina, asuks lapse elukohaks olevas asulas, kui selles asulas munitsipaalkooli kas üldse pole või kui seal elab rohkem lapsi, kui asulas paiknev kool vastu võtta suudab. Põhikoolivõrgu moodustamise osas tuleb kohalikule omavalitsusele PGS § 7 lõikest 3 kohustus tagada, et vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik