1-15-1102/14 · 1-15-1102/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-1102

1

K O H T U M Ä Ä RUS

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-15-1102 Kohtukoosseis

Sten Lind,

Ivi Kesküla, Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. veebruari 2015. a , millega määrus

kohus lõpetas kriminaalmenetluse A.J

(ik. XXX) 423 süüdistuses KarS § 1 teos järgi seoses

väärteotunnuste esinemisega ja vabastas isiku kinnipidamiselt kohtusaalis Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Ringk prokurör Lauri Talumäe, onnaprokuratuuri määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 11. veebruari 2015 osas, Tühistada . a määrus millega kohus lõpetas

kriminaalmenetluse A. (ik. ) 423 J XXX süüdistuses KarS § 1

järgi seoses

teos väärteotunnust uus osas jätta maakohtu määrus e esinemisega. M muutmata.

2. Saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

3.

Määruskaebus rahuldada.

4. Jätta määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu 24 eurot riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu

kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil sai vaidlustatavast kohtumäärusest kaebuse esitaja

teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.J-ile on esitatud KarS § 423 1

järgi süüdistus süstemaatilises mootorsõiduki

juhtimises vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Nimelt juhtis ta

1-15-1102

2

09.02.2015 kella 16.15 ajal Tallinnas XXXXXX XX maja juures mootorsõidukit Volvo V40

registreerimismärgiga omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust X , XXXXX . Eelnevalt oli teda mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust

omamata karistatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 25.09.2014 ja 15.10.2014 otsustega vastavalt LS § 201 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi.

2. Harju Maakohus lõpetas 11.02.2015. a määrusega A. süüdistuses KarS § J

423 1

järgi kriminaalmenetluse seoses teos väärteotunnuste esinemisega ning vabastas A.

J kohtusaalis. Maakohtu määruse kohaselt puudub vaidlus selles, et A. juhtis sõiduautot Volvo V40 ilma J

juhtimisõigust omamata. Seda kinnitavad politseiametnikust tunnistaja ja A.J enda KP ütlused.

Maakohus leidis aga, et A. tegu tuleb käsitada väärteona, mitte kuriteona. Nimelt eeldab J

süstemaatilisus kohtupraktika kohaselt vähemalt kolme samalaadse teo toimepanemist.

KarS 423 § 1

jõustus 01.01.2015. i mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata Enne seda ol

karistatav ainult väärteona. Süüdistuses nimetatud mootorsõiduki juhtimistest juhtimisõiguseta on ainult viimane pandud toime pärast KarS § 4231 jõustumist. Kohus leidis, et sellises olukorras

isiku karistamine süstemaatiliselt toime pandud teo eest tähendab isiku olukorda raskendava seaduse tagasiulatuvat kohaldamist, mis ei ole KarS § 5 lg 3 kohaselt lubatud.

Maakohus nentis, et Riigikohus on süstemaatilise varguse kontekstis käsitlenud küsimust, mitu

osategu , kui peab olema toime pandud pärast seda kehtestati kuriteona süstemaatiline vargus.

Kriminaalkolleegiumi täiskogu § 199 lg 2 p 9 järgi võib isiku süüdi tunnistada ka leidis, et KarS

siis, kui ainult üks n ö osategu on toime pandud pärast 28.07.2008 il KarS § 199 lg - , m -t 2 täiendati punktiga 9.

Maakohus asus seisukohale, et viidatud Riigikohtu lahend ei ole kriminaalasjas käesolevas

kohaldatav. tegemist on Kohus põhjendas seda esiteks sellega, et materiaalõigust käsitleva

Riigikohtu otsusega, mis erinevalt menetlusõigusest (KrMS § 2 p 4 järgi) on siduv teistele

kohtutele ainult selle konkreetse kriminaalasja lahendamise raames. Teiseks osutas maakohus

asjaolule, et viidatud Riigikohtu otsusel oli kaks eriarvamust, millistes leiti, et kohtuotsuses on

mind - - ud vastuollu KarS § 5 lg s 3 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lg s 1 sätestatud nullum

crimen sine lege

põhimõttega.

Lisaks eelnevale leidis maakohus, et varguste ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine

süstemaatiliselt on teineteisest niivõrd erinevad kuriteod (esimene on varavastane süütegu ja

teine liiklussüütegu), mistõttu Riigikohtu poolt süstemaatiliste varguste osas väljendatud kõiki

seisukohti ei ole võimalik üks üheselt süstemaatiliselt juhtimisõiguseta mootorsõiduki -

juhtimisele . üle kanda Maakohus põhjendas oma seisukohta, et KarS § 4231 ei ole võimalik kohaldada, kui selle

kehtivuse ajal on isik vaid ühel korral juhtinud mootorsõidukit juhtimisõigust omamata,

järgmiselt. kuriteona KarS § 423 Kuna 1

järgi saab kvalifitseerida 3 erinevat süütegu, mis

eraldiseisvana on käsitletavad ainult väärtegudena, siis toimub maakohtu hinnangul kuriteo

muutumine süstemaatiliseks etapiviisiliselt: esimene tegu jääb olemuselt väärteoks, teine tegu

1-15-1102

3

samuti väärteoks, kuigi tegemist on korduvusega ja kolmas tegu toob kaasa süstemaatilisuse.

Seega, us kvalifitseerides kolmanda osateo kuriteona süstemaatilis e tõttu, antakse sisuliselt

kogumis hinnang ka esimesele ja teisele teole. Õigusriigis peab olema teo karistatavus

ettenähtav. Sealhulgas peab olema ettenähtav see, kas tegu on karistatav väär või teo- kriminaalkorras. Iga järgmine samasugune õigusrikkumine loob seose talle vahetult eelneva samasuguse õigusrikkumisega. Kuivõrd KarS § 4231 alusel on karistatav mitme teo järjestikune toimepanemine süstemaatiliselt, siis peaks ka erinevate osategude vaheline side KarS § 5 lg-s 3

sätestatut järgides jääma juba uue seaduse kehtivuse aega. Seega peaks kolmest osateost

minimaalselt kaks olema toime ehk et teo n- pandud juba pärast 01.01.2015 ö põhiline raskuskese peab jääma 2015. aastasse. Arvestades asjaolu, et süstemaatiline juhtimisõiguseta mootorsõiduki

juhtimine on kriminaalkorras karistatav alles 01.01.2015, siis ei saa ühiskonnaliige eeldada, et

vaid ühe üleastumise korral pärast 01.01.2015 karistatakse teda kuriteo eest põhjusel, et ta on varem, s.t kergema seaduse kehtivuse ajal, pannud toime mitu samasugust tegu. Kohtu hinnangul

peab isiku olukorda raskendava seaduse puhul andma isikule võimaluse oma käitumist uue kehtiva seaduse valguses korrigeerida.

Maakohus pidas oluliseks sedagi, et enne 2015. a oli mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta alati väärtegu. Samas oli vargus enne süstemaatilise varguse kuriteokoosseisu loomist karistatav juba nii väärteo (KarS § 218) kui ka kuriteona (KarS § 199), sõltuvalt varguse objekti väärtusest.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul seaduseandja juba oma olemuselt lugenud vargust

ohtlikumaks süüteoks võrreldes mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisega

juhtimisõiguseta isiku poolt. õttes ei ole Eeltoodut kogumis arvesse v Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-87-08 -

käesolevas asjas üks üheselt kohaldatav.

3. Harju Maakohtu 11.02.2015

esitas määruse peale määruskaebuse Põhja

Ringkonnaprokuratuuri e istada ja saata prokurör Lauri Talumäe, kes palub maakohtu määrus tüh kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

Prokuröri hinnangul vastab A. poolt toimepandud tegu KarS § 423 J 1 koosseisule, kuivõrd tegude toimepanemist iseloomustab pidevalt korduv tegevus. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-

1-1-65-06 leidnud, et süstemaatilisuse mõiste eeldab mitme põhikoosseisus kirjeldatud teo toimepanemist ehk korduvust.

Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et põhiline raskuskese peaks jääma 2015. aastasse. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-87-08 tehtud otsuses jaatanud, et süstemaatilisuse varguse küsimuse lahendamisel võib isiku süstemaatilises varguses süüdi tunnistada ka siis, kui ainult üks osategu

on toimepandud pärast süstemaatilise varguse kriminaliseerumist. Seega on Riigikohus

nõustunud, et süstemaatili kui vaid üks osategu on toimepandud st laadi kuritegude osas piisab,

pärast süstemaatilise kuriteo kriminaliseerimist. Prokuröri hinnangul ei ole asjakohased maakohtu väited, et nimetatud otsuses tehtud järeldused ei kohaldu käesolevas vaidluses.

Kuivõrd kolmas tegu on käesoleval juhul toime pandud peale 01.01.2015, pidi A. olema J teadlik oma teo karistatavusest ning nägi sealjuures ka ette oma teo karistatavust enne kolmanda osateo toimepanemist. Seega vastab tema tegu KarS § 4231 koosseisule.

1-15-1102

4

4. Ringkonnakohtule esitatud kirjalikus seisukohas palub A.J kaitsja Merike Allikmäe jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Kaitsja viitab - KarS § 5 lg s 3 sätestatule ja leiab, et isikut ei saa karistada kuriteo toimepanemise

eest sel ajal, mil tema tegu ei olnud kuriteona karistatav. Karistusseadust saab tagasiulatuvalt

kohaldada ainult siis, kui uus seadus välistab karistatavuse, kergendab karistust või leevendab

muul viisil isiku olukorda (KarS 5 2 ja PS 23 2). K as tegu on toime pandud § § uivõrd kolm lg lg

peale 01.01.2015, ei saanud A.J olla teadlik oma teo kriminaalkorras karistatavusest, samuti ei saanud ta ette näha oma teo karistatavust enne kolmanda osateo toimepanemist. Ta ei

saanud kergema seaduse kehtivuse ajal oletada, et pärast samasugust tegu võib järgneda

kriminaalvastutus. em toime pannud, kuid iga Muid õiguserikkumisi on A. küll var J

karistusõigusliku meetme kohaldamine peab olema proportsionaalne, s.t meede peab olema taotletava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdupärane. Lisaks on kohtumääruses toodud

põhjused, mis annavad aluse hinnanguks, et raskema seaduse tagasiulatuva mõju keelu mittekohaldamine oleks isiku õigusi ebaproportsionaalselt riivav. Riigikohtu otsuse 3-1-1-99-06

kohaselt peab kogu karistusõiguslik regulatsioon olema kooskõlas proportsionaalsuse

põhimõttega. See tähendab, et karistusõiguse mistahes sätete puhul on võimalik tõstatada küsimust selle sättega võimaldatava põhiõiguste riive kohasusest, tarvilikkusest ja mõõdukusest.

Kaitsja nõustub maakohtu põhjendustega A. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks J

süüdistuses KarS § 4231 . järgi seoses teos väärteotunnuste esinemisega

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus

11.02.2015 leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja Harju Maakohtu määrus tuleb tühistada.

6. Maakohus möönis määruses, et Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik isiku karistamine

kuriteokoosseisu järgi, mis näeb ette vastutuse süstemaatilise teo eest, olukorras, kui selle

kuriteokoosseisu kehtivuse ajal on toime pandud vaid üks tegu, süstemaatilisuse annavad aga

enne vastava sätte kehtima hakkamist toime pandud väärteona karistatavad teod. Maakohus leidis aga, et Riigikohtu lahend ei ole esiteks käesoleva asja lahendamisel siduv ning teiseks ei

ole selles esitatud seisukohad käesolevale juhtumile üle kantavad. Ringkonnakohus nende seisukohtadega ei nõustu.

6.1 Kuigi maakohtu seisukoht, et karistusõigusnormi tõlgendamist puudutavad Riigikohtu

seisukohad ei ole madalama astme kohtutele teiste kohtuasjade lahendamisel formaalselt siduvad, on iseenesest õige, ei tähenda see, et Riigikohtu seisukohtadega sarnases kohtuasjas ei

peaks arvestama. Riigikohtu kui kõrgeima kohtuinstantsi üheks ülesandeks on muuhulgas

seaduse ühetaolisuse tagamine. Seda näitab nt KrMS § 349 lg 4 p 2, mille kohaselt võetakse

kassatsioon menetlusse, kui Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või

õiguse edasiarendamise seisukohalt. Riigikohus ise on toonitanud: ”Riigikohtu otsus ei loo materiaalõiguse kohaldamise küsimustes küll vahetult kehtivat ja teisi õiguse rakendajaid siduvat

1-15-1102

5

normi, kuid tõenäosus, et sarnastes asjades tehakse Riigikohtus ka edaspidi samasugune otsus,

annab Riigikohtu lahendile n.ö faktilise siduvuse. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada

aktsepteeritavaks olukorda, kus analoogilistes kriminaalasjades eiratakse varasemas

kohtupraktikas juurdunud seisukohti. Selline tegevus nõrgestab õigusemõistmise autoriteeti,

kahjustab õiguskindlust ning loob eeldused isikute ebavõrdseks kohtlemiseks” (Riigikohtu 01.04.2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-101-07, p 14). Kuna Riigikohtu otsused ei ole teiste sarnaste kriminaalasjade lahendamisel formaalselt siduvad,

ei tähenda eelnev siiski ka ringkonnakohtu hinnangul seda, et maa või ringkonnakohtutel oleks - üldse keelatud Riigikohtu seisukohtadest kõrvale kalduda. Arvestada tuleb sellega, et PS § 146

kohaselt on kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja

seadustega. Riigikohtu seisukohtadest kõrvalekaldumisel juhul peab aga kohus teadvustama vajadust eriti veenvalt põhjendada seda, miks tuleks pidada õigeks just tema, mitte aga kõrgema kohtu tõlgendust. On selge, et kui kõrgeima astme kohtu praktikaga vastuolus olev lahend

vaidlustatakse ning selles esitatud argumendid ei suuda kaebeinstantsi varasema seisukoha ebaõigsuses veenda, madalama astme kohtu lahend tühistatakse. See, millisest tõlgendusest tuleb

edaspidi lähtuda, sõltub seejuures ühe või teise tõlgenduse kasuks esitatavate argumentide veenvusest. Argument, et Riigikohtu otsusele oli esitatud mitu eriarvamust, ei selgita seda, miks on vaja varasemat tõlgendust muuta.

6.2 Maakohus on aga käesolevas asjas leidnud veel, et Riigikohtu lahendis esitatud seisukohad

ei ole käesolevas asjas üldse kohaldatavad. Ringkonnakohus maakohtu sellekohaste põhjendustega ei nõustu. Maakohtu määruse kohaselt on vargus ja juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine teineteisest

niivõrd erinevad kuriteod (esimene on varavastane süütegu ja teine liiklussüütegu), et

KarS 199 lg 2 p 9 puudutavad seisukoh -le 423 § ad ei ole üle kantavad KarS § 1. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas saab A. ile esitatud süüdistusega seoses esile J-

kerkinud õiguslikku küsimust mõjutada see, kas tegemist on varavastase või liiklussüüteoga.

Kuigi mainitud kuriteokoosseis

ud on erinevad, on küsimus ühe konkreetse koosseisutunnuse –

süstemaatilisuse – tõlgendamises ning küsimuses, kas väide, et isik on pannud vastava kuriteo

toime süstemaatiliselt, saab tugineda väärteona karistatavatele tegudele, mis on pandud toime enne selle normi jõustumist, millega nähakse ette kriminaalvastutus süstemaatilise teo eest. Ühte ja sama mõistet tuleb vähemalt sama õigusakti raames sisustada ühetaoliselt. Tegelikult on seda vähemalt osaliselt teinud ka maakohus, viidates sellele, et süstemaatiliseks saab pidada kuritegu juhul, kui isik paneb teo toime vähemalt kolmandat korda. Vastav seisukoht pärineb Riigikohtu

lahenditest, mis käsitlevad küsimust, millisel juhul saab vargust pidada süstemaatiliselt toime

panduks. Sarnaselt süstemaatilisuse mõistele peab sama seaduse raames ühte moodi olema lahendatav ka küsimus, kas väide, et isik on pannud vastava kuriteo toime süstemaatiliselt, saab

tugineda väärteona karistatavatele tegudele, mis on pandud toime enne selle normi jõustumist, millega nähakse ette kriminaalvastutus süstemaatilise teo eest.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et erinevus, mis võiks KarS § 4231 puhul

KarS 199 lg 2 p- § st 9 erinevat praktikat põhjendada, seisneb selles, et mootorsõiduki juhtimine

juhtimisõiguseta oli enne KarS § 4231

jõustumist karistatav ainult väärteona, vargus aga enne

1-15-1102

6

KarS § 199 lg 2 täiendamist punktiga 9 nii väär kui kuriteona. Küsimus sellest, kas väide, et -

isik on pannud vastava kuriteo toime süstemaatiliselt, saab tugineda väärteona karistatavatele

tegudele, mis on pandud toime enne selle normi jõustumist, millega nähakse ette kriminaalvastutus süstemaatilise teo eest, kerkis üles just varguste puhul, mis eraldi võetuna olid käsitatavad väärtegudena. Otsustamist selle üle, kas enne KarS § 199 lg 2 p 9 jõustumist toime pandud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavad teod saavad olla aluseks hilisema varguse

kvalifitseerimisel KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, ei saa kuidagi mõjutada see, et sõltuvalt varastatu

väärtusest võis vargus olla kuritegu arS § 199 lg 2 p 9 kehtestamist ka enne K . See, et suurema

väärtusega asja vargus oli karistatav kriminaalkorras, ei muuda raskemaks tegusid, mis olid kvalifitseeritavad KarS § 218 järgi.

6.3 on see, kuidas Kuna sama õiguslikku küsimust tuleks lahendada ühetaoliselt, tähtis

põhjendas Riigikohus kriminaalasjas 3 08 seda, et isiku karistamisel KarS § 199 lg 2 p 9 -1-1-87-

alusel võib arvesse võtta enne selle sätte jõustumist toimepandud vargusi väheväärtusliku asja

vastu, mille eest oli isikut karistatud KarS § 218 lg 1 järgi. ütleb Riigikohus Otsuse punktis 12 :

„Kriminaalkolleegium juhib tähelepanu sellele, et KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatakse

A. Gubinit mitte 8. ja 9. mail 2008 toime pandud tegude, vaid 20. augustil 2008 toime pandud

varguse katse eest.“ tähendab, et isiku karistamisel süstemaatilise varguse eest ei anta uut See õiguslikku hinnangut tegudele, mille eest on teda juba väärteokorras karistatud, vaid see, et ta on

varem samalaadseid süütegusid toime pannud, võib anda alust alates kolmandast teost lugeda

tema käitumist süstemaatiliseks. ei muuda kolmas toimepandud samalaadne süütegu Seevastu

tagasiulatuvalt süstemaatiliselt toimepanduks ka isiku eelnevaid tegusid. Maakohus määruses seda, miks ta osundatud Riigikohtu seisukohaga ei nõustu, põhjendanud ei ole. Küll on maakohtu käsitlus, mille kohaselt tuleb nii episoodi, milles isikule on esitatud süüdistus, kui ka varasemaid

samalaadseid tegusid, mille eest on isikut karistatud väärteokorras, käsitada osategudena, Riigikohtu seisukohaga selges vastuolus.

Ringkonnakohus peab õigeks lähtuda Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohast. KrMS § 268

lg-st 1 tuleneb, et isiku süü küsimust saab lahendada ainult selle teo suhtes, milles talle on

esitatud süüdistus. Ka A. ile esitatud süüdistusest on selgelt aru saada, et süüdistuse J-

esemeks olev tegu on see, et ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 09.02.2015. a.

Kohtukolleegiumi hinnangul asjaolu, et nii kohtupraktikas räägib Riigikohtu seisukoha kasuks ka

kui ka õiguskirjanduses . Süüteokoosseis: mõiste ja objektiivne koosseis. Tallinn (vt nt J. Sootak 2003. lk 17) aktsepteeritakse korduvuse ja süstemaatilisuse puhul nii faktilist kui juriidilist

retsidiivi.

Viimasest on lähtutud ka A. ile esitatud süüdistuses. Kui süstemaatiliselt toime J -

pandud teona tuleks mõista vähemalt kolme tegu koos, ei saaks ringkonnakohtu hinnangul

juriidilisele retsidiivile (s.o tegudele, mille eest on isikut juba varem karistatud) tugineda, kuna

nende uuesti arvestamisel süüdimõistva otsuse tegemisel oleks sisuliselt tegemist

ne bis in idem

põhimõtte rikkumisega, sest sellisel juhul menetletaks sama tegu uuesti ja antaks talle uus

õiguslik hinnang Ringkonnakohus leiab, et süstemaatilisus ei ole n.ö katusmõiste vähemalt .

kolme o tunnusega, mis iseloomustab isiku episoodi hõlmava teo kohta, vaid tegemist n

suhtumist konkreetsesse toimepandud teosse ja õiguskorda järeldus selle kohta tehakse ; aga

seaduses ette nähtud asjaolu põhjal, milleks on see, et isik on varem korduvalt pannud toime samalaadseid tegusid.

1-15-1102

7 Kui varasemaid samalaadseid tegusid, mille eest on isikut aga juba väärteokorras karistatud, ei ole alust käsitada osategudena, ei teki küsimust, kas süstemaatilise teo põhiraskus jääb uue normi

kehtivuse aega või sellele eelnenud perioodi Samuti ei saa rääkida sellest, et isikul ei olnud

võimalik teo toimepanemisel võimalik ette näha, et sellele teole võiks järgneda kriminaalvastutus. A.J pani talle süüdistuses ette heidetava teo teo toime pärast 01.01.2015

ehk ajal, mil karistusseadustikus oli olemas KarS § 4231

kuriteokoosseis. Ka ei ole esitatud väiteid selle kohta, et A. ei oleks olnud teadlik sellest, et teda on mootorsõiduki juhtimise J

eest ilma juhtimisõigust omamata varem karistatud. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda

maakohtuga selles, nagu ei oleks olnud A. võimalik ette näha, et järjekordne J mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõigust omamata võib olla karistatav kriminaalkorras.

7. Tehes menetluse lõpetamise määruse selleks alust omamata, tegi maakohus alusetu lahendi ja rikkus seega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Eelnevast

tulenevalt ja tuginedes KrMS § 390 lg e 1 ja § 337 lg 1 p le 4 tuleb maakohtu määrus tühistada - -

ning saata kriminaalasi A. süüdistuses KarS § 3423 J 1

järgi uueks arutamiseks Harju

Maakohtule. Kuna Maakohus on määruses võtnud seisukoha faktiliste asjaolude suhtes ning

esitanud oma seisukoha karistusõigusnormi kohaldamise küsimuses, tuleb kriminaalasi saata arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.

8. A.J kaitsja Merike Allikmäe on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on taotluse kohaselt seisukoha esitamise eest 20 eurot, millele lisandub

käibemaks 20 %, s.o 4 eurot, kokku 24 eurot. Ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse.

KrMS 187 lg 1 kohaselt § kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik.

Sten Lind

Urmas Reinola Ivi Kesküla