3-13-942/57 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. märts 2015, Tartu Haldusasja number 3-13-942 Haldusasi A.L.

kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.12.2012. a otsuse nr 12-6/1666, 22.01.2013. a otsuse nr 12-6/77 ja 24.01.2013. a otsuse nr 12-6/100 osaliseks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.L. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - A.L. Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kaasatud isik - Keskkonnaamet RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 5. juuni 2014. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 20.03.2015, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.L. esitas 18.05.2012 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuste taotluse nr 11012780983, milles taotles mh ühtset pindalatoetust (ÜPT) ning ebasoodsamate piirkondade toetust (ESA) 10 ha-le ning poolloodusliku koosluse hooldamise toetust (PLK) 2,68 ha-le.

2. Keskkonnaamet viis 28.11.2012 A.L. majandusüksuses läbi poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohapealse kontrolli, mille käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olevad poollooduslike koosluste alad (2,68 ha) olid 100% ulatuses hooldamata.

3. PRIA 20.12.2012. a otsusega nr 12-6/1666 määrati A.L. le 2012. a eest ÜPT osaliselt ning taotletud toetust vähendati 9% ehk 90,43 euro ulatuses nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu. Toetussummaks jäi 914,37 eurot. PRIA 22.01.2013. a otsusega nr 12-6/77 määrati A.L. le 2012. a eest ESA toetust osaliselt. Taotletud toetust vähendati 9% ehk 22,50 euro ulatuses nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu. Toetussummaks jäi 227,50 eurot. PRIA 24.01.2013. a otsusega nr 12-6/100 määrati A.L. le 2012. a eest PLK hooldamise toetust osaliselt. Taotletud toetust vähendati 99% ehk 493,45 euro ulatuses, kuna poollooduslik kooslus oli 1. oktoobriks niitmata või piisava loomkoormusega karjatamata või oli niide koristamata või hekseldamata. Järelejäänud 1%-list toetust vähendati veel omakorda 9% ehk 0,45 euro ulatuses nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu. Toetussummaks jäi 4,53 eurot.

4. A.L. esitas 09.01.2013 vaide PRIA 20.12.2012. a otsuse nr 12-6/1666 tühistamiseks ning 09.02.2013 vaide PRIA 22.01.2013. a otsuse nr 12-6/77 tühistamiseks. PRIA 05.04.2013. a vaideotsusega nr 12-4/224 jäeti vaided rahuldamata. Samuti esitas A.L. 09.02.2013 vaide PRIA 24.01.2013. a otsuse nr 12-6/100 tühistamiseks, kuid see jäeti PRIA 05.04.2013. a vaideotsusega nr 12-4/223 rahuldamata.

5. A.L. esitas 03.05.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 28.11.2012. a kontrollakti nr 120482-82-0001 tühistamiseks, PRIA 20.12.2012. a otsuse nr 12-6/1666 (ÜPT), 22.01.2013. a otsuse nr 12-6/77 (ESA) ja 24.01.2013. a otsuse nr 12-6/100 (PLK) tühistamiseks toetuste vähendamise osas ning PRIA peadirektori 05.04.2013 vaideotsuste nr 12-4/223 ja nr 12-4/224 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on ÜPT ja ESA toetuste vähendamisel tuginetud PLK toetuse määramata jätmise otsusele, mille aluseks oli 28.11.2012. a kontrollaruanne. Kõnealused otsused on ebaseaduslikud, sest toetuste vähendamiseks puudus otsuste tegemise ajal alus. PLK toetuse kohta märkis kaebaja, et rikutud on tema õigust viibida kohapealse kontrolli juures. Kaebaja sõnul helistati talle 28.11.2012 ning teatati, et PLK ala minnakse kontrollima 29.11.2012. Kaebajale see kuupäev ei sobinud ning ta palus, et kontroll teostataks kas 28.11.2012 või 30.11.2012. Sel päeval aga tuiskas, seega polnud enam niitmise kvaliteeti võimalik tuvastada. Tingimused toetuse saamiseks olid nõuetekohaselt täidetud. Niitma peab ühe korra ja niidet ka koristama, ning seda oli tehtud 05.07.2012. Omanik ei vastuta heinakasvu eest, mille põhjustas soodne ilmastik. Kaebajal on alust arvata, et kuna 2011. a saadetud kontrollimise kaardilt nähtub, et kontrolliti naabri ala, kuid vead pandi kirja kaebaja aruandele, võidi ka seekord kontrollitava ala suhtes eksida. Kontrollaruandel on märge täiendkontrolli kohta, mis näitab, et eelnevalt on kaebaja alasid kontrollitud 2012. a esitatud toetuse raames ning antud aeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid märkimata on jäetud, milliseid puudusi tulnuks kõrvaldada. Halduskohus võttis 13.05.2013. a määrusega kaebuse menetlusse kõigi kaebuses esitatud nõuete osas, v. a kontrollakti tühistamise nõue. Kaebaja jäi 20.05.2014 toimunud kohtuistungil oma kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Samuti märkis kaebaja, et ei aktsepteeri 28.11.2012 tehtud pilte, kuna need ei ole tema katastriüksusest tehtud, puudub kellaaeg, kuupäev ja katastrinumber. Kaebaja loobus vaideotsuste tühistamise nõudest ning selles osas menetlus lõpetati.

6. Tartu Halduskohus jättis 05.06.2014. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt nähtub nii Keskkonnaameti spetsialisti M. Angerjärve seletuskirjast (tl 45-46) kui Keskkonnaameti vastusest, et 28.11.2012 kontrollimine viidi läbi plaanivälise ehk erakorralise kontrollina. Kaebaja 28.11.2012 kohapealse kontrolli juures ei viibinud ning teda ka ei teavitatud kontrollist. Samas ei näe kontrolli läbiviimist reguleerivad õigusaktid ette kohustust taotlejat igast kontrollimisest eelnevalt teavitada. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 4 lg 7 kohaselt võib, kuid ei pea kohapealsest kontrollist ette teatama. Seega 28.11.2012 kontrollimise teostamine ilma kaebaja osavõtuta ja teda eelnevalt sellest teavitamata ei ole õigusvastane. Asjaolu, et kaebajal ei õnnestunud koos kontrollijaga hiljem kokkulepitud ajal 30.11.2012 kontrollitud aladel käia, ei muuda läbiviidud kontrollimist ega kontrollakti õigusvastaseks. Kui kaebaja oleks soovinud kontrollimisel osaleda ja alade tegelikku hooldamist tõendada, oleks ta seda 13.05.2013 teostatud täiendaval kontrollimisel saanud teha. Ka 28.11.2012. a kontrollaruandel oli märgitud, et PLK hooldamise nõude täiendav kontroll toimub pärast lumikatte sulamist. Selge on, et ka pärast lume sulamist oli võimalik tuvastada, kas eelmisel aastal oli alad vastavalt nõuetele hooldatud või mitte. Kaebaja saanuks kohapeal veenduda, kas eelmisel aastal kontrolliti tema maid. Kaebajale ei ole võimalik esitada kaarti kontrollijate liikumise kohta, kuna kontrollimine ei toimunud GPS-seadmega, vaid visuaalsel teel, lisaks tehti kohapealse olukorra kohta fotosid. Vaidlustatud otsuste tühistamiseks puudub alus, kuna Keskkonnaameti töötajad on tuvastanud, et kaebaja majandusüksuses olevad PLK alad (2,68 ha) olid täies ulatuses hooldamata. Kohtule esitatud kolm fotot, mis on tehtud 28.11.2012 kontrolli käigus, ei anna alust kahelda kontrolltulemuste ja järelduste õigsuses. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma väite kohta, et ta niitis ala 05.07.2012. Põllumajandusministri 08.03.2010. a määruse nr 19 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord aastateks 2007-2013“ (määrus nr 19) § 4 lg 2 näeb ette, et ala peab olema 1. oktoobriks hooldatud ja see peab olema visuaalselt tuvastatav. Määruse kohaselt tuleb niita vähemalt üks kord, mitte üks kord. Seega tuleb taotlejal endal jälgida, et pärast

1. oktoobrit oleks ala nõuetekohane hooldamine visuaalselt tuvastatav. Kuna kontrollimisel tehti kindlaks, et kaebaja majandusüksuses olevad poollooduslike koosluste alad olid täies ulatuses hooldamata, oli vastustajal õigus komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 18 kohaselt vähendada toetust kuni 99%. Vaidluse all on veel küsimus, kas vastustajal oli õigus PLK alade hoolduse nõuete rikkumise alusel vähendada ka teisi, s.o ÜPT ja ESA toetust. Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 ei pidanud kohus vajalikuks uuesti esitada ülevaadet õigusaktidest, millest tulenevalt oli vastustajal õigus vähendada 2012. a osas kaebajale määratud ESA, ÜPT ja PLK toetust. PRIA 05.04.2013. a vaideotsuses on need õigusaktid juba välja toodud ning selgitused sisalduvad ka PRIA ja Keskkonnaameti kohtule esitatud vastuses. Nii ESA, PLK kui ka ÜPT toetuse taotlemisel võtab taotleja kohustuse täita kohustuseperioodil kogu majapidamise põllumajandusmaal ja põllumajanduslikus tegevuses häid põllumajandusja keskkonnatingimusi. Kui taotleja kohustust rikub, milleks on ka tähtajaks nõutud hoolduse tegemata jätmine, on PRIA-l õigus põllumajandusministri 24.03.2010. a määruse nr 36 § 8 lg 4 (ÜPT), 06.04.2010. a määruse nr 43 § 6 lg 2 (ESA) ja 08.03.2010. a määruse nr 19 § 8 lg 2 (PLK) alusel vastavaid toetusi vähendada. Kuna Keskkonnaameti poolt 28.11.2012 läbi viidud kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et kaebaja majandusüksuses olevad poollooduslike koosluste alad olid täies ulatuses hooldamata, oli kaebaja rikkunud määruse nr 19 § 4 lg-s 2 nimetatud hooldamise tingimusi, mis on baasnõudeks ka teiste kaebajat puudutavate toetuste taotlemise puhul. Vastustaja on seega toiminud õiguspäraselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. A.L. palub 02.07.2014. a apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega PRIA otsused tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

7.1. Kohus on ebaõigesti tõendeid hinnanud ning arusaamatuks jääb, kes oli kaasatud isik Keskkonnaametist, kelle seisukohad on kohus kirja pannud (otsuse lk 4), kuid keda halduskohtu istungil ei olnud.

7.2. PLK alade väidetavat Keskkonnaameti-poolset kontrolli tegelikult 28.11.2012 ei toimunud. PLK alade toetuse vähenemine oli fiktiivse kontrollimise tulemus. Pole tõendatud, et kontroll toimus kaebaja aladel.

7.3. PLK alade niitmine toimus 05.07.2012 nõuetekohaselt ning seda käidi neljakesi kontrollimas. Seega võivad kaebajaga kaasas olnud isikud ning ka teenuse osutaja ehk niitja PLK alade niitmist tunnistada.

7.4. 13.05.2013 läbi viidud kontrolli tulemused ei ole arvestatav materjal, kuna vaidlustatud otsuse koostamise ajal neid tulemusi ei eksisteerinud. Samuti ei ole aktsepteeritavad

80 vastustaja esitatud fotot, sest neilt ei nähtu kellaaega ega kuupäeva ega asjaolu, et need oleks tehtud kaebaja PLK aladel. 28.07.2014. a ja 04.08.2014. a vastustes põhjendas kaebaja täiendavalt, et 13.05.2013. a kontrolli tulemused ei ole arvestatav materjal ja kordas enda varasemaid seisukohti. Kaebaja kirjutas juba kaebuses, et töö „teostati“, mis viitab sellele, et niitjaks ja niite koristajaks oli keegi teine.

8. PRIA palub 28.07.2014. a vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta.

8.1. Halduskohtus toimunud kohtuistungil selgitas kohus pooltele, et ei pidanud vajalikuks istungile kutsuda Keskkonnaametit, kes oli asjas andnud kirjaliku seisukoha. Vaidlustatud otsuses on samuti viidatud üksnes Keskkonnaameti kirjalikele seisukohtadele.

8.2. Kaebaja väited kontrollitulemuste fiktiivsusest ja PLK alade nõuetekohasest niitmisest on paljasõnalised ja vastuolus olemasolevate tõenditega. Kaebaja ütles alles istungil esimest korda, et ta tellis niitmisteenuse kelleltki teiselt, kuid ei ole senini täpsustanud, kellelt. Samuti asus kaebaja alles apellatsioonkaebuses väitma, et niitmist kontrollis peale tema veel kolm isikut. Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaksid, et tema poolt deklareeritud PLK alad olid 2012. a hooldatud. Asjaolu, et deklareeritud PLK alad olid 2012. a hooldamata, on olemasolevate tõenditega tõendatud. 28.11.2012. a kohapealse kontrolli ning sellele järgnenud suhtluse kohta on olemas selgitused seletuskirjas kontrollaruande nr 120482-82-0001 juurde. Ka 13.05.2013 toimunud täiendava kontrolli tulemused on asjakohased, sest need kinnitavad, et kaebaja vaidlusalused maad olid 2012. a hooldamata. See, kas taotlejale kohapealse kontrolli toimumise osas helistatakse või mitte, ei määra kontrolli korralise või erakorralise toimumise iseloomu.

8.3. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 29 ÜPT ja ESA toetuse vähendamise õigusliku aluse osas viidanud PRIA 05.04.2013. a vaideotsuses välja toodud õigusaktidele. Samuti on kohus osundanud PRIA ja Keskkonnaameti kohtule esitatud vastustele.

9. Keskkonnaamet palub 28.07.2014. a vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta.

9.1. Keskkonnaamet on andnud kaebuse osas halduskohtule arvamuse 02.08.2013 ning kohus oli otsuses õigustatud tuginema nimetatud arvamuses esitatud seisukohtadele.

9.2. 28.11.2012 toimunud kontroll ei olnud fiktiivne. Kontrolli läbiviimist ja läbiviimisel koostatud dokumente on selgitatud põhjalikult Keskkonnaameti 02.08.2013. a arvamuse punktis 2.1. Kontrolli läbiviimist puudutavad dokumendid on esitatud ka kohtule. Erakorralise kontrolli puhul ei pea omanikku kontrollist informeerima, kuid võib informeerida. Kohus on õigesti leidnud, et erakorralise kontrolli teostamine omaniku osavõtuta ei ole õigusvastane. 30.11.2012 toimuma pidanud kontrolli puutuv ei oma tähtsust.

9.3. Kohus on 13.05.2013. a täiendava kontrolli tulemusi õigustatud otsuse tegemisel arvestama, sest kontrollil tuvastatu puudutab vaidlusalust küsimust. Kaebaja ei ole mingil moel tõendanud, et vaidlusalusel alal 2012. a hein tegelikult niideti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsustes toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuste tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsustest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud apellatsioonkaebuses väidetud viisil kohtumenetluse norme. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuste põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas täiendavaid põhjendusi esitada. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodule märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

11. A.L. märgib apellatsioonkaebuses, et talle jäi arusaamatuks, kes oli kaasatud isik Keskkonnaametist, kelle seisukohad on halduskohus oma otsuses kirja pannud, kuid keda halduskohtu istungil ei olnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt kaasas halduskohus asja menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaameti oma 25.06.2013. a määrusega ja nimetatud määrus edastati ka kaebajale (tl 76 ja 78). Keskkonnaamet edastas halduskohtule, A.L. le ja PRIA-le oma kirjaliku arvamuse elektrooniliselt 02.08.2013 (tl 115). Tartu Halduskohtus 20.05.2014 toimunud kohtuistungil selgitas halduskohus pooltele, so ka A.L. le, et kohus ei pidanud vajalikuks kohtuistungile kutsuda kaasatud isikut Keskkonnaametit, kuna kaasatud isik oli asjas andnud omapoolse kirjaliku seisukoha. Märge vastava selgituse andmise kohta on tehtud kohtuistungi protokolli (tl 141) ning istungi protokollist ei nähtu, et pooled oleks kohtu sellisele otsustusele vastu vaielnud, või et see selgitus oleks pooltele jäänud arusaamatuks. Kuna arvamuse andmiseks kaasatud isik andis selle kirjalikus vormis ja kui halduskohtul ei tekkinud esitatud arvamuse pinnalt küsimusi, mida Keskkonnaametilt suuliselt üle täpsustada, siis ei olnud kohtul ka kohustust kaasatud isikut tingimata kohtuistungile kutsuda. Ka halduskohtu vaidlustatud otsuses ei ole väidetud, et Keskkonnaameti esindaja osales kohtuistungil, kuigi reaalselt ta seda ei teinud. See, et Keskkonnaamet kui arvamuse andmiseks kaasatud isik ja tema arvamuse kokkuvõte on halduskohtu otsuse sissejuhatuses ning kirjeldavas osas ära toodud, tuleneb HKMS §-dest 161 ja 164. Nimetatud paragrahvide kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses ära märkida menetlusosalised (kelleks on ka kaasatud isik) ning otsuse kirjeldavas osas menetlusosaliste poolt esitatud väited ja vastuväited. Seega oli halduskohus otsuses ja otsuse tegemisel õigustatud tuginema ka eelnimetatud arvamusele, mitte üksnes kaebaja ja vastustaja poolt istungil antud selgitustele.

12. Ringkonnakohtul ei ole alust nõustuda ka A.L. väitega, et kontrollaruandes nr 120482-82-0001 vormistatud kontrolli tulemused on fiktiivsed ning tema kasutuses olevate poollooduslike koosluste alade niitmine toimus 2012. a nõuetekohaselt. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustaja ja kaasatud isiku arvamusega, et kaebaja vastavad väited on paljasõnalised ning vastuolus ka asjas kogutud tõenditega. Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses muuhulgas seda, et: „PLK alade niitmine toimus 05.07.2012. a nõuetekohaselt, mida käisin neljakesi kontrollimas, sest ma pidin teenuse eest maksma. /../ Seega Kohtu poolt kirja pandud kaasatud isiku väide (keda istungil polnud), et kaebajal pole tõendeid on vale, tunnistada võivad koos minuga kohal käinud ja ka teenuse teostaja niitmise toimumise kohta.“ Samas märkis A.L. oma 03.05.2013. a halduskohtule esitatud kaebuses vaid üldsõnaliselt, et niitmine ja niite koristamine teostati 05.07.2012 ega selgitanud, et ta oleks niitmise tellinud teiselt isikult ja käinud niitmist ka samal päeval kellegagi koos kontrollimas. Seda, et niitmine telliti väidetavalt kelleltki kolmandalt isikult, märkis A.L. alles Tartu Halduskohtus toimunud istungil. Samas ei ole kaebaja senini täpsustanud, kellelt ta konkreetselt väidetava niitmistööde teostamise tellis. Seda, et väidetavate niitmistööde teostamist kontrollis peale tema veel kolm isikut, selgitas kaebaja esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. Samas ei ole kaebaja senini esitanud mingeid tõendeid või nimetanud konkreetseid isikuid, kes võiksid kinnitada, et tema poolt deklareeritud poollooduslike koosluste alad olid 2012. aastal hooldatud. Toimikus olevate tõendite põhjal on aga selge, et kaebaja deklareeritud poollooduslike koosluste alad olid 2012. aastal hooldamata. Seda tõendavad nii kontrollaruanne nr 120482-82-0001, lisakontrolli akt nr 120482-82-0001, kui ka nimetatud aktidele lisatud selgitused ja fotod. 28.11.2012. a kohapealse kontrolli juures viibisid veel ka kaks Keskkonnaameti ametnikku (M. Angerjärv ja J. Ruukel) ning 13.05.2013. a toimunud täiendava kontrolli juures viibisid lisaks Keskkonnaameti kahele spetsialistile (M. Angerjärv,

J. Siimson) ka kolm PRIA otsetoetuste osakonna kontrollibüroo spetsialisti (V. Vendla,

L. Peetsu, J. Rea). Kõik nimetatud isikud on samuti kohapeal olles tuvastanud, et kaebaja oli jätnud poollooduslike koosluste alad 2012. aastal tegelikult hooldamata.

13. Mis puudutab kaebaja väiteid seoses 28.11.2012 toimunud kohapealse kontrolliga ning sellele järgnenud suhtlusega A.L. ja Keskkonnaameti ametnike vahel, siis selles osas on Keskkonnaameti spetsialist esitanud oma selgitused seletuskirjas kontrollaruande nr 120482-82-0001 juurde. 28.11.2012 kontroll ei olnud vastupidiselt kaeba arvamusele fiktiivne. Kontrolli läbiviimist ja läbiviimisel koostatud dokumente on selgitatud põhjalikult Keskkonnaameti 02.08.2013. a arvamuses ning kontrolli läbiviimist puudutavad dokumendid esitati juba halduskohtule. Seega on halduskohus oma otsuse punktides 24 ja 25 õigesti tuvastanud 28.11.2012 toimunud kontrolliga seotud asjaolud ja teinud neist õiged järeldused. Vastuseks kaebaja väitele, et erakorralise kontrolli puhul ei pea omanikule helistama, kuid temale helistati, märgib ringkonnakohus, et erakorralise kontrolli puhul ei pea maaomanikku kontrollist informeerima, kuid võib informeerida. Halduskohus on seega õigesti leidnud, et erakorralise kontrolli teostamine omaniku osavõtuta ei olnud õigusvastane. Asjas pole toimiku materjalidest nähtuvalt vaidlust ka selle üle, et Keskkonnaameti esindaja ja A.L. vahel oli kokku lepitud kohtuda ka 30.11.2012 kell 12.45 Taheva silla juures. Keskkonnaameti esindajad pidid asja materjalidest nähtuvalt seoses Lüllemäe-Hargla vahelisel teelõigul teele langenud puu tõttu sõitma tagasi Lüllemäele ning tegema kohtumispaika jõudmiseks umbes 50 kilomeetrise ringi. Kell 12.24 informeeris Keskkonnaameti esindaja M. Angerjärv telefoni teel A.L. , kes pidi saabuma Tartust, omapoolse esindaja hilinemisest. Keskkonnaameti esindajad jõudsid kokkusaamiskohta 30-minutilise hilinemisega kell 13.15. A.L. kohtumispaigas enam ei olnud. Kell 13.25 helistas Keskkonnaameti esindaja veel 2-l korral kaebajale, kuid A.L. telefoni ei võtnud. Kell

13.27 informeeris PRIA spetsialist V. Vendla M. Angerjärve telefoni teel sellest, et A.L. lt saabus e-posti teel kiri, milles ta heitis ette seda, et Keskkonnaameti esindajaid 12.45 kohtumispaigas ei olnud. Keskkonnaameti esindajate viibimine 30.11.2012 Taheva sillal kokkulepitud asukohas on aga tõendatud halduskohtule esitatud fotodega. Samas ei oma eeltoodu, so 30.11.2012 kokku lepitud kaebajaga kokkusaamise ära jäämine, otsustavat tähtsust käesoleva vaidluse lahendamisel ning halduskohus on vaidlustatud otsuses 30.11.2012 toimunud kontrolliga seoses õigesti ja põhjendatult märkinud, et kohtul ei ole vaja hinnata, kuidas kokkusaamine pidi toimuma ja mis põhjusel see ära jäi, sest asjakohane kontrollakt on koostatud 28.11.2012 toimunud kontrollimise tulemusena, mitte 30.11.2012. a kokkusaamise tulemusena.

14. Kaebaja väidete kohta, et 13.05.2013 toimunud täiendava kontrolli tulemused on nö. „mittearvestatav materjal“ asja lahendamiseks, selgitab ringkonnakohus, et ehkki nimetatud täiendav kontroll toimus pärast kohtus vaidlustatud otsuste tegemist, on selle kontrolli tulemused siiski asjakohased. Nimelt kinnitavad nimetatud täiendava kohapealse kontrolli tulemused veelkord seda, et vaidlusalused kaebaja maad olid 2012. aastal hooldamata. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et kohapealsete kontrollide käigus tehtud fotod pole aktsepteeritavad, kuna neist ühelgi pole kellaaega ega kuupäeva, samuti ei kinnitavat ükski foto selle tegemist kaebaja maadel. Samas nähtub lisakontrolli akti nr 120482-82-0001 lisast nr 1, et esitatud on ka alade pildistamise asukohad, kust nähtuvad konkreetselt, millistes kaebaja maa-aladel asuvates punktides fotod tehti. Seda, millal fotod täpselt on tehtud, käsitletakse sisuliselt kontrollaruannetes. Asjas puudub aga vaidlus, et 13.05.2013 toimunud täiendava kontrolli andmete alusel ei ole PRIA vaidlustatud otsuseid tehtud. Otsused tuginevad 28.11.2012 toimunud kontrolli tulemusel. Samas oli halduskohus õigustatud täiendava kontrolli tulemusi vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestama, sest ka täiendava kontrolli teostamisel tuvastatu puudutas vaidlusalust küsimust. Samuti on halduskohus õigesti tuvastanud, et 13.05.2013 toimunud täiendava kontrolli juurde kutsuti ka A.L. ning kui ta oleks soovinud kontrollimisel osaleda ja alade tegelikku hooldamist tõendada või ka veenduda, et kontroll toimub (ja ka varasemalt toimus) tema maadel, oleks ta seda teha saanud. Ka ringkonnakohtul ei teki analoogselt halduskohtuga asja materjalide pinnalt kahtlust, et nii esialgne kui ka nn. täiendkontroll, millest võtsid osa Keskkonnaameti ja vastustaja esindajad (kokku 5 spetsialisti), toimusid A.L. kinnistul. Kuna A.L. oli täiendavale kontrollile kutsutud aga kohale ta ei tulnud, ei ole seega sisuliselt asjakohased ega ka veenvad tema väited selle kohta, et teda välditi teadlikult, tegemist oli fiktiivse kontrolliga ning niitmata põldudest tehtud fotod ei ole õiged.

15. A.L. ei ole endiselt mingil moel tõendanud, et vaidlusalusel alal 2012. a hein niideti, kuna ta ei esitanud halduskohtus ega ka apellatsioonkaebuse lisana ühtegi tõendit, mis tema sellekohaseid väiteid kinnitaks. Küll kinnitavad Keskkonnaameti ja PRIA poolt läbi viidud kontrollid ja nende alusel koostatud kontrollaruanded koos lisadega, et heinamaad jäeti 2012. a tegelikult hooldamata. Seega oli PRIA õigustatud vaidlusalused toetuse osalise määramise ja vähendamise otsused tegema ning halduskohus jättis õigesti A.L. tühistamiskaebuse rahuldamata.

16. Kuna ka A.L. apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/