3-14-50955/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-50955 Otsuse kuupäev 20. märts 2015.a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Heigo Petsi kaebus Tartu Linnavalitsuse 26.03.2014. a viivistasu otsuse nr 0146001566 ja Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna 25.04.2014. a otsuse nr VVO- 14-0131 tühistamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Heigo Petsi, esindaja Marit Seesmaa Vastustaja – Tartu linn Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20. aprill 2015.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. AS Ühisteenused poolt Tartu Linnavalitsuse nimel 26.03.2014 kell 9:16 koostatud viivistasu otsusega nr 0146001566 määrati Heigo Petsile kuuluva sõiduauto numbrimärgiga 516TGR parkimise eest liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1 ja Tartu Linnavolikogu 02.06.2011. a määruse nr 36 „Parkimistasu“ (Parkimistasu määrus nr 36) § 6 lg 2 p 1 alusel viivistasu 30,68 eurot. Viivistasu otsuse kohaselt oli parkimistasu maksmata ning aeg kellal 09:49.

2. Heigo Petsi esitas viivistasu otsusele nr 0146001566 vaide, milles palus viivistasu otsus tühistada või määrata viivistasu eeskirju rikkunud sõidukijuhile. Vaide kohaselt eksis Heinar Petsi parkimiskella tunniosuti fikseerimisel, reaalselt parkis ta parkimisplatsil 15 minutit ja ta on sõiduki omaniku poolt määratud vastutavaks kasutajaks.

3. Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna jurist S. Anton jättis 25.04.2014. a vaideotsusega nr VVO-14-0131 vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt märkas AS Ühisteenused parkimiskontrolör kell 9:16 kaebaja sõidukit, millel oli parkimise algusajaks märgitud 9:49 ja sõidukil puudus parkimistasu maksmist tõendav dokument. Kuna kontrolli

2

teostati 9:16, siis ei saanud märgitud aeg olla tegelik parkimise aeg. Seega ei olnud vaide esitaja parkimise algusaega nõuetekohaselt fikseerinud.

4. Heigo Petsi esitas 28.05.2014 (allkirjastatult 30.05.2014) Tartu Halduskohtule kaebuse ning 26.06.2014 ja 11.07.2014 kaebuse täpsustused, milles esitas nõuded Tartu Linnavalitsuse 26.03.2014. a viivistasu otsuse nr 0146001566 ja Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna 25.04.2014. a otsuse nr VVO-14-0131 tühistamiseks. Kaebaja palub tunnistada põhiseaduse vastaseks LS § 188 lg 2.

Kaebuse esitaja põhjendused

5. Vaie on lahendatud ebaõiges vormis osakonna otsusena ning vaideotsuse allkirjastajal puudus selleks pädevus ja volitus. Vaideid kui haldusmenetluses esitatud kaebusi peaks kaebuse esitaja seisukohast lahendama linnavalitsus oma korraldusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg-st 1 tulenevalt saab vaide lahendada vaid haldusorgan, mitte ametnik. Linnamajanduse osakonna juristide ametijuhenditele tuginedes on juristi ülesanne vaiete lahendamisel vaid vaideotsuste ettevalmistamine, mitte aga otsuste vastuvõtmine ja allkirjastamine. Lisaks ametialasele volituse ületamisele, ei oma S. Anton juristi kvalifikatsiooni (ametnikul on keskharidus), mis on eelduseks vaideotsuse tegemisele. Kutseoskusteta ja -kvalifikatsioonita isik ei saa teha isiku (põhi)õiguste üle otsustamise menetluses sisuliselt kui ka formaalselt õigeid otsustusi.

LS § 189 lg-st 2 tulenevalt on vaidemenetluse läbiviijaks expressis verbis linnavalitsus. Kaebajale teadaolevalt ei ole Tartu Linnavalitsus volitanud viivistasu menetlejaks linnamajanduse osakonda ega selle teenistujaid. Liiklusseaduse sätestatud omavalitsuse ülesannete täitmiseks linnavalitsusele omistatud volitus on antud 13.11.2012 volikogu määruse alusel, kuid hilisema õigusaktiga (Tartu Linnavalikogu 20.12.2012 määrus nr 79 „Volituste andmine liiklusseaduses ja teeseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks“) on see volitus kehtetuks tunnistatud. Volikogu on kohustanud Tartu Linnavalitsust uue õigusaktiga LS-st tulenevate kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist uute õigusaktidega reguleerima. See kohustus on jäetud linnavalitsuse poolt jäetud täitmata ning vastustaja ei saa tugineda kehtetule õigusaktile.

6. Vastustaja ei ole arvestanud ärakuulamisõigusega, ei ole uuritud asjaolusid sõiduki kasutaja kohta ega esitatud kaalutlusotsuse põhjendusi. Isikul on õigus esitada haldusmenetluses avaldusi ja anda seletusi, mistõttu oli õigusvastane, et parkimiskontrolör ei kuulanud Heinar Petsi selgitusi, mida ta soovis anda viivistasu otsuse vormistamisel. Samuti ei antud kaebajale võimalust arvamuse esitamiseks vaidemenetluses. Kaebaja leiab, et parkimiskontrolör ja vastustaja pidanuks arvestama, et Heinar Petsi on vaidlusaluse sõiduki ainukasutaja ning sõiduki registriandmeid on kaebaja nõusolekuta muudetud, kuna sõidukile ei märgitud ühtegi vastutavat kasutajat. Vastustaja on märkinud vaideotsuses ebaõigesti sõiduki omanikuks Heigo Peetsi ja nentinud vääralt, et vastutav kasutaja ei ole Heinar Peetsi. Vastustaja peaks kasutama diskretsiooniõigust sõltuvalt sellest, kas parkimiskorra rikkumine on tahtlik või tahtmatu.

7. Kaebaja palub tunnistada põhiseaduse vastaseks LS § 188 lg 2. Vastavavalt LS § 187 lg-le 1 peab tasulise parkimise alal maksma parkimistasu mootorsõidukijuht. Samas on LS § 188 lg-s 2 märgitud viivistasu otsuse maksmiseks kohustatud isikuteks sõiduki omanik ja vastutav kasutaja. On ilmne, et seadusandja on pidanud viivistasu maksmise kohustatud

3

subjekti määramisel oluliseks faktilist olukorda, mil parkimiseeskirjade rikkujat ei ole võimalik kohapeal tuvastada. Kaebuse esitaja ei pea põhjendatuks ega proportsionaalseks seaduse poolt omanikule kohustuse seadmist, kui eeskirju rikkunud isikut on võimalik tuvastada. LS § 188 on põhiseadusevastane ja ebaproportsionaalne, kuna teo tagajärgede eest peab vastutama isik, kes selle toime pani ja kelle isikut on võimalik tuvastada. Seaduslik meede on õigustatav üksnes olukorras, mil puudub võimalus tuvastada õiguse rikkujat ehk käesoleval juhul LS 187 rikkujat.

Vastustaja vastuväited

8. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kaebaja kaebuses vaidlustanud sisuliselt vaideotsuse ning on ühtlasi taotlenud viivistasu otsuse tühistamist, kuid ei ole kaebuses toonud põhjendusi viivistasu otsuse tühistamise aluste esinemise kohta.

9. S. Antonil oli pädevus ja volitus lahendada viivistasu otsuse peale esitatud vaiet ning vaie on lahendatud õiges vormis. Tartu Linnavalitsus on 13.11.2012. a määruses nr 17 „Volituste andmine liiklusseaduse § 189 lõikes 2 nimetatud vaiete lahendamiseks“ volitanud vastavaid vaideid lahendama Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teedeja liikluskorraldusteenistuse juristi ja teedeja liikluskorraldusteenistuse viivistasu spetsialisti. HMS § 73 lg-st 1, ega LS § 189 lg-st 2 ei saa teha järeldust, et vaie peaks olema lahendatud linnavalitsuse korraldusena. Vastavalt Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistuse juristi ametijuhendi p-le 5 on teenistuseks vajalik kas juriidiline kõrgharidus või selle omandamine. S. Anton on omandamas juriidilist kõrgharidust, mistõttu vastab ta teenistuskohale esitatavatele nõuetele ja on ühtlasi pädev lahendama viivistasu otsustele esitatud vaideid.

Asjakohatu on kaebaja viide Tartu Linnavolikogu 20.12.2012. a määrusele nr 79 „Volituste andmine liiklusseaduses ja teeseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks“. Linnavalitsuse pädevus viivistasuotsuste peale esitatud vaideid lahendada tuleneb otse LS §-st 189 lg-st 2, mistõttu ei vaja linnavalitsus linnavolikogult eraldi volitust.

10. Liiklusregistri andmete kohaselt on sõiduki registreerimisnumbriga 516TGR omanikuks kaebaja ning kasutajaks Heinar Petsi. Vastutavat kasutajat liiklusseaduse mõttes ei ole liiklusregistrisse kantud. Seega on üllatuslik kaebaja väide, et vaideotsuses märgitud sõiduki omanik ei ole Heigo Petsi (vaideotsuses ekslikult märgitud Peetsi), vastustajal ei ole õigust tugineda liiklusregistrisse kantud andmetele ning vastustaja peaks selgitama kaebajale liiklusregistriandmete päritolu.

11. Arvestades esitatud vaiet, ei olnud vajalik teostada täiendavad suulist ärakuulamist, kuna viivistasu otsuse aluseks olevad asjaolud on selged ning kaebaja ei ole vastu vaielnud viivistasu otsuse aluseks olevatele faktilistele asjaoludele. Parkimiskontrolöril ei olnud kohustust kuulata ära sõidukijuhi Heinar Petsi selgitusi. Viivistasu otsuse määramist võib pidada erimenetluseks haldusmenetluse mõttes. Viivistasu otsus määratakse konkreetsete kriteeriumite alusel, millised on toodud Parkimistasu määruses nr 36. Viivistasu otsuse määramise ajal sõidukijuhiga vaidlusesse laskumine ei oleks efektiivne. Isiku ärakuulamine on tagatud vaidemenetluses.

4

12. Vastavalt LS §-le 188 lg-le 1 ning Parkimistasu määruse nr 36 §-le 6 lg-le 4 on viivistasu maksja mootorsõiduki omanik. Seega ei olnud vaide lahendajal ega ka parkimiskontrolöril kohustust välja selgitada mootorsõidukijuhti.

13. Parkimistasu määruse nr 36 §-le 6 lg-s 2 on toodud LS § 188 lg-s 8 sätestatut arvestavad viivistasu määrad konkreetse summana, mitte aga summade vahemikuna. Seega ei ole võimalik ametnikul kasutada ka viivistasu summa suuruse määramisel diskretsiooniõigust. Vaides ei ole palutud vähendada viivistasu summat ning vastustaja hinnangul puudub viivistasu otsuse summa vähendamiseks alus. Viivistasu määramine ega suurus ei sõltu sellest, kas isik rikub tasulist parkimiskorda tahtlikult või tahtmatult. Sõidukijuht peab parkimistasu kui kohaliku maksu tasumisel olema piisavalt hoolas ja tähelepanelik ning jälgima, et nõudeid tasulise parkimise kohta oleks järgitud. Vaideotsuses on piisavalt põhjalikult ning selgelt toodud põhjendused, mis tingisid kaebaja poolt esitatud vaide rahuldamata jätmise

14. Vastustaja on seisukohal, et LS § 188 lg 2 on kooskõlas põhiseadusega ning puudub alus selle põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks.

Kaebaja täiendavad seisukohad

15. Kaebaja esitas 28.08.2014 täiendavad seisukohad, milles lisas seni esitatud väidetele järgneva. Kaebaja hinnangul viitavad haldusmenetluses vormistatud dokumendid eksimusele parkimiskella kasutamisel ja vastustaja on seda oma menetluses teadlikult eiranud või on tegemist võltsitud tõendiga koos teadvalt ebaõige otsuse tegemisega. Viivistasu otsuses on märgitud parkimisaja alguseks 09:49, mitte 21:49, mistõttu ei ole menetluses tuvastatud õhtusel ajal sõiduki parkimist. On ilmne, et sõidukit ei pargitud 25.03.2014 kell 09:49, sest seda oleks parkimiskontrolöride poolt päeva jooksul märgatud. Seetõttu võib järeldada, et sõiduki parkija ei ole jätnud tasumata parkimistasu, vaid eksinud parkimiskella osuti seadmisel.

Kohtu seisukoht

16. Antud juhul ei ole vaidlust selles osas, et sõiduk registreerimisnumbriga 516TGR, mille omanik on liiklusregistri andmetel kaebaja, parkis 26.03.2014. a tasulisel parkimisalal Magistri tänaval kell 9.16. Vaidlust ei ole ka selle üle, et parkimise algusaeg ei olnud nõuetekohaselt märgitud, sest sõiduki armatuurlaual olevale parkimiskellale oli märgitud algusajaks 9.49 (tl 42).

17. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

18. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus, et kaebaja omistab eksliku tähenduse asjaolule, et Tartu Linnavolikogu 20.12.2012.a määrusega nr 79 (tl 52) tunnistati kehtetuks Tartu Linnavolikogu 24.04.2008.a määrus „Liiklusseaduses kohalikule omavalitsusele ja teeseaduses tee omanikule pandudu küsimuste otsustamise delegeerimine“. Eelnimetatud volikogu määrused käsitlevad küsimusi, mille lahendamine on liiklusseaduses ülesandeks tehtud kohalikule omavalitsusele ilma täpsustuseta, milline kohaliku omavalitsuse organ neid küsimusi lahendab.

5

19. Parkimise korraldamise kohta sätestab LS § 187 lg 3 selge sõnaga, et parkimist korraldab vallavõi linnavalitsus ning parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ja viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Samuti sätestab LS § 189 lg 2 selgelt, et vaie viivistasu otsusele esitatakse vallavõi linnavalitsusele. Tartu Linnavalitsuse pädevus tuleneb liiklusseaduse sätetest ning kohtu hinnangul ei vajanud linnavalitsus mingeid täiendavaid linnavolikogu poolt antud volitusi. Seega ei saanud Tartu Linnavolikogu 24.04.2008.a määruse kehtetuks tunnistamine mõjutada Tartu Linnavalitsuse 13.11.2012.a määruse nr 17 (tl 51) kehtivust, millega volitatakse LS § 189 lg 2 nimetatud vaideid lahendama Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna teedeja liikluskorraldusteenistuse jurist ja teedeja liikluskorraldusteenistuse viivistasu spetsialist.

20. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega ametniku ametijuhendi tähendusest ja on seisukohal, et vaidluse lahendamise aspektist ei ole ametijuhend (tl 9) oluline ega määrav.

HMS § 8 lg 1 ja 2 kohaselt on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik ning haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Tartu Linnavalitsuse pädevus lahendada vaideid tuleneb LS § 189 lg 2 ning HMS § 8 lg 2 alusel võis linnavalitsus enda nimel tegutsemiseks volitada iga linnavalitsuse organisatsioonilisse struktuuri kuuluvat isikut. Seda on linnavalitsus 13.11.2012.a määrusega nr 17 ka teinud. Kaebaja väited Sven Antoni hariduse või ametijuhendist tulenevate ülesannete kohta ei ole asjassepuutuvad. Haldusakti tühistamise nõude aluseks saavad olla ainult konkreetse haldusakti puudused, sh õiguslikud või menetlusvead, mitte üldsõnalised etteheited ametniku haridusele või teadmistele. Sven Antoni volitused ei tulene mitte ametijuhendist, vaid linnavalitsuse 13.11.2012.a määrusest nr 17 ja ametisse nimetamisest liikluskorraldusteenistuse juristina. Sven Antoni ametisse nimetamise fakti ei ole kaebaja kahtluse alla seadnud ja kohtul puudub põhjus selles kahelda.

21. Seoses kaebuse väidetega on kohus omaalgatuslikult teinud päringu liiklusregistrisse kantud andmete selgitamiseks. Kohus on kindlaks teinud, et sõiduki Audi A4, registreerimismärk 516TGR omanikuna on liiklusregistris registreeritud Heigo Petsi ja kasutajana Heinar Petsi ning et vastutavat kasutajat registrisse kantud ei ole (tl 60).

22. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja ei ole kindlaks teinud sõiduki omanikku ja vastutava kasutaja puudumist. Kohtu poolt välja selgitatud registriandmed vastavad vastustaja poolt kindlaks tehtud andmetele. Asjaolu, et vaideotsuse ühes lõigus on perekonnanimi „Petsi“ ekslikult kirjutatud kujul „Peetsi“, ei tähenda seda, et faktilised andmed on välja selgitamata või et nendes on kahtlusi. Kohtupraktika kohaselt ei näita liiklusregistri kanne küll mootorsõiduki kuuluvust, kuid registrikanne lubab eeldada, et mootorsõiduki omanikuks on registrisse kantud isik (Riigikohtu lahend 3-2-1-19-12 p 9). Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et sõiduki omanik on kolmas isik.

23. Heigo Petsi kanti sõiduki omanikuna ja Heinar Petsi kasutajana liiklusregistrisse avalduse alusel, mille Heigo Petsi esitas 30.11.2007.a (tl 58). Seetõttu ei saa kohus nõustuda kaebaja väitega registriandmete muutmisest kaebaja nõusolekuta.

6

24. Liiklusseaduse 02.11.2007 - 31.12.2007 kehtinud redaktsiooni § 502 lg 2 sätestas, et viivistasu maksja on mootorsõiduki omanik. Mootorsõiduki kasutaja on viivistasu maksja siis, kui mootorsõidukit kasutati kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse.

Seega oli vastutava kasutaja kandmine liiklusregistrisse võimalik ka ajal, kui Heigo Petsi sõiduki omandas. Seda eeldusel, et tegemist oli vastutava kasutaja nõuetele vastava isikuga, s.o isikuga, kes kasutas sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel. Ka kehtiva LS § 2 p 93 kohaselt on vastutav kasutaja Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel (lisaks loetakse vastutavaks kasutajaks ka omaniku esindaja, kui omanik ei ole Eesti kodanik või muu eelnimetatud isik). Asjaolu, et vastutava kasutaja liiklusregistrisse kandmine oli võimalik, tõendab registriandmete muutmisel esitatud sõiduki eelmine registreerimistunnistus (tl 58 pöördel - 59), millele on kantud lisaks omanikule ka vastutav kasutaja Margo Tilk.

Seega on alusetud kaebaja väited, et Heinar Petsi on sõiduki vastutav kasutaja või teda tuleks sellisena käsitleda.

25. LS § 188 lg 2 kohaselt on viivistasu maksja mootorsõiduki või selle haagise omanik. Kui liiklusregistrisse on kantud mootorsõiduki või selle haagise vastutav kasutaja, on viivistasu maksja vastutav kasutaja.

26. Riigikohtu PSJK 11. märtsi 2015. a kohtuotsuse 3-4-1-51-14 punktis 47 on viimati korratud kohtupraktikas väljendatud valitsevat seisukohta, mille kohaselt, asjassepuutuvaks tuleb lugeda see isiku suhtes kohaldatud norm, mis vaatlusalust suhet või olukorda tegelikult reguleerib (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. novembri 2006. a otsus asjas nr 3-4-1-8-06, punkt 17).

27. Kuna asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud kaebuse üks põhiväiteid, mille alusel lasub viivistasu maksmise kohustus kaebaja asemel sõiduki vastutaval kasutajal, siis ei tõusetu asjas ka kaebaja kui sõiduki omaniku põhiõiguste riive küsimust. Vastustaja on käitunud õiguspäraselt, proportsionaalsuse maksiimi eiramine parkimistasu eesmärgi suhtes ei ole käesolevas asjas tõendatud. Vastustajal puudus asjas tõendamist leidnud faktiliste asjaolude tõttu võimalus kaaluda vaidlustatud otsustes LS § 188 lg 2 lausest kaks tulenevat alternatiivvarianti viivistasu maksmiseks kohustatud isikute osas. Seega ei tõusetu küsimust ka kaebaja põhiõiguste riivest vaidlustatud otsuste läbi.

28. Neil asjaoludel puudub alus viivistasuja vaideotsuste tühistamiseks. Kaebus jääb täielikult rahuldamata.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab menetluskulud seega kandma kaebaja. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik