1-13-6075/160 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-13-6075 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. märtsi 2015

määrus J.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu J.M, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid

asendada maakohtu määruses toodud põhjendused J.M-i tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta käesolevas määruses toodud põhistustega.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 09.10.2013 otsusega tunnistati J.M süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3; § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 202 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 2 aastat 8 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 4 järgi liideti karistusele Viru Maakohtu 31.05.2011 otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mõisteti J.M-ile 3 aastat 4 kuud vangistust alates 01.02.2013.

2. Viru Vangla esitas 29.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus 3. Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna esimese astme kohtu arvates väljendas J.M kohtuistungilt lahkudes soovi mitte vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kohus leidis, et kuivõrd

kinnipeetav ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda, ei saa kohus teda selleks ka kohustada. Ennetähtaegse vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus, mis saab olla tulemuslik vaid siis, kui isik on valmis kontrollnõudeid täitma. Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse J.M, kes palub tühistada 03.03.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.1. J.M soovib, et ringkonnakohus vaataks üle Rakvere kohtumaja 26.02.2015 istungi videosalvestise, kuna kohtunik käitus istungil kinnipeetavaga ebaviisakalt, sh sinatas teda ja karjus. Hoolimata sellest, et J.M vastas kõigile esitatud küsimustele ja avaldas soovi vabaneda, jättis maakohus selles arvestamata ja isiku vabastamata. 4.2. Süüdimõistetu soovib vangistusest tingimisi vabaneda ja alustada uut elu. Kinnipeetav on vangistuses töötanud juba 2 aastat. Ta on teadlik, et kui vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid rikub, pööratakse ta karistus uuesti täitmisele. Lisaks on J.M-i tervis halb ning vanglas ei võimaldata talle kogu vajalikku ravi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Esmalt selgitab kohtukolleegium, et ringkonnakohtul ei ole võimalik vaadata 26.02.2015

videokohtuistungi salvestist. Ringkonnakohus tegi Rakvere kohtumajale päringu, mille

vastusest selgus, et Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja salvestab üksnes üldmenetluse istungeid. 26.02.2015 istungi salvestamata jätmist ei saa aga esimese astme kohtule ette heita,

kuna kriminaalmenetluse seadustik ei kohusta ennetähtaegse vabastamise istungeid salvestama.

6. Hoolimata sellest, et ringkonnakohtul ei ole võimalik videokohtuistungi salvestisega

tutvuda, saab kohus siiski otsustada J.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle, võttes aluseks kohtutoimikus toodud andmed, sh maakohtu istungi protokolli, kinnipeetava iseloomustuse, kriminaalhooldaja ettekande ja prokuröri seisukoha. Tutvunud kohtutoimiku

materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab

kohtukolleegium, et J.M-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

7. Ringkonnakohus ei saa nõustuda maakohtu põhistustega selles, et J.M ei soovi

tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Isik on avaldanud soovi vabaneda nii kohtuistungil kui ka määruskaebuses. Maakohus on kinnipeetava käitumisest teinud järeldusi,

mis ei vasta tegelikkusele. Seega ei nõustu ringkonnakohus maakohtu põhistustega

J.M-i vabastamata jätmise kohta. Eelnevat arvesse võttes tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta küll muutmata, kuid KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p 3 järgi muuta esimese

astme kohtu määruse põhiosas toodud põhjendusi ja asendada need käesolevas määruses toodud põhistustega. 8. J.M on kriminaalkorras karistatud juba 15 korda ning hetkel kannab ta seitsmendat vanglakaristust. Isikut on karitatud nii varakui isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kolmel korral on J.M allutatud kriminaalhooldusele, kuid ta võeti kõigil katseaegadel vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemisega. Süüdimõistetu on alates 1996. aasast pidevalt pannud toime uusi süütegusid. Hetkel kannab J.M liitkaristust samuti katseajal toime pandud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega eeldavad juba ainuüksi kuriteo toimepanemise asjaolud ja J.M-i varasem elukäik, et tema tingimisi ennetähtaegseks

vabastamiseks peavad esinema väga kaalukad vabastamist toetavad asjaolud. Ringkonnakohus selliseid asjaolusid aga ei tuvastanud.

9. Kuigi kinnipeetav on vangistuses osalenud majandustöödel ja sotsiaalprogrammis, ei ole

tema käitumine karistuse kandmise ajal olnud siiski rahuldav. J.M on neli kehtivat

distsiplinaarkaristust ning ka vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava suhtumine

kehtivatesse reeglitesse puudulik. J.M on vabaduses olemas küll elukoht ja ema

toetus, kuid ka need asjaolud ei ole isikut varasemalt takistanud uusi süütegusid toime

panemast. Uute kuritegude toimepanemist võib jätkuvalt soodustada narkosõltuvus ning kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on keeldunud narkorehabilitatsioonikeskusest.

Sellest järeldab ringkonnakohus, et J.M ei ole tegelikku soovi narkoprobleemiga tegeleda ning enda käitumist parandada. Hetkel hindab vangla uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust väga kõrgeks (kuni 77%), millest tulenevalt ka ei toeta J.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 10. Puutuvalt J.M-i tervislikku olukorda selgitab kohus, et kinnipeetava parandamatult raske haigus võib olla iseseisvaks karistuse kandmisest vabastamise aluseks KarS § 79 lg 1 järgi ning eeldab iseseisvat menetlust. KrMS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni

otsuse alusel KarS § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Käesoleval juhul ei nähtu aga toimiku materjalidest, et J.M oleks parandamatult raskesti haige KarS § 79 lg 1 mõttes.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu 3. märtsi 2015 määruse resolutsioon muutmata, kuid lisada J.M-i tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise määrusele ringkonnakohtu määruses toodud põhistused. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Mati Kartau Tiit Lõhmus Paavo Randma