2-12-43819/153 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20.03.2015 kell 14:00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-12-43819

Tsiviilasi

Avateks Auto AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase

hagi Ahto Soo, Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Soopi vastu

raskete juhtimisvigade ja õigusvastaste tegudega tekitatud

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

332 106,33 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Avateks Auto AS (pankrotis, registrikood 10055410)

pankrotihaldur Ene Ahas (Advokaadibüroo Ahas &

Heringson

GLO,

Maakri

23A,

Tallinn

10145;

ene@pankrotivarad.ee)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo

Peterson (Advokaadibüroo RASK, Toompuiestee 33A,

Tallinn 10149; menetlus@rask.ee)

Kostjad:

1) Ahto Soo (isikukood XXX, elukoht XXX)

2) Nelli Soo (isikukood XXX, elukoht XXX)

3) Eino Soo (isikukood XXX)

Kostjate 1-3 esindaja: Andres Vutt (andres@vutt.ee)

4) Terje Soop (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja 4 esindaja: vandeadvokaat Cardo Soosaar

(Advokaadibüroo

CASUS,

Kaluri

2,

Tartu

51004;

cardo@casus.ee)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Avateks Auto AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase hagi Ahto Soo,

Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Soopi vastu raskete juhtimisvigade ja õigusvastaste

tegudega tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. Välja mõista Ahto Soolt, Nelli Soolt, Eino Soolt ja Terje Soopilt solidaarselt 332 106,33

eurot AS-i Avateks Auto (pankrotis) kasuks.

3. Määrata AS-i Avateks Auto (pankrotis) menetluskulude rahaliseks suuruseks koos

käibemaksuga 16 457 eurot.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt Ahto Soo, Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Soopi kanda.

5. Välja mõista Ahto Soolt, Nelli Soolt, Eino Soolt ja Terje Soopilt solidaarselt AS-i

Avateks Auto (pankrotis) kasuks menetluskulu 16 457 eurot (s.h käibemaks) ning

viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

(tlk 1-21, kd I; 28-33, 78-95 kd II; 38-56 kd V; tlk 40-24 kd V)

1. Pärnu Maakohus kuulutas 23.07.2010 välja transporditeenuseid pakkunud ettevõtte Avateks

Auto AS-i pankroti. AS-i Avateks Auto aktsionärideks ja juhatuse liikmeteks olid kuni

17.05.2010 Ahto Soo ja Vahur Erm. Kanne nende tagasikutsumiseks tehti 20.05.2012, kui Ahto

Soo selgituste kohaselt võõrandati äriühing Läti kodanikule S.U.. Selline tehing oli hageja

hinnangul näilik, et varjata kassapuudujääki, vara omastamist ja lojaalsuskohustuse rikkumist

ning huvide konflikti olemasolu juhtimisel.

2. Pankrotimenetluses selgus, et ka enne 17.05.2010 on Ahto Soo omastanud Avateks Auto AS-

i vara või loobunud varast oma abikaasa ja Avateks Auto AS-i nõukogu liikmele Nelli Soo

kuuluva äriühingu Agromotors OÜ kasuks, võõrandades OÜ-le Agromotors AS-le Avateks

Auto kuulunud sõidukeid sularaha eest. Lisaks selgus pankrotimenetluses, et Avateks Auto AS-

i makseraskuste väljakujunemine oli tingitud just Ahto Soo poolt kuriteo tunnustega tegude

toimepanemisest ja rasketest juhtimisvigadest. Seetõttu alustati kriminaalmenetlus, Ahto Soo

suhtes samades episoodides, millele hageja antud hagis tugineb.

3. Avateks Auto AS-i juhtorganiks oli ka nõukogu, kes nii kollegiaalse organina kui ka iga liige

iseseisvalt ei täitnud nõuetekohaselt seadusest tulenevaid kohustusi (hoolsuskohustus,

lojaalsuskohustus, konkurentsikeeld), millega tekitati AS-le Avateks Auto ja selle

võlausaldajatele kahju.

4. Juhatuse liikme Ahto Soo vastutus

4.1. Pankrotimenetluses selgus, et AS-i Avateks Auto pangakaardiga on ettevõtte kontodelt

sularaha välja võetud 94 576,10 euro ulatuses. Pankrotimenetluses läbiviidud erikontrolli

käigus ei tuvastatud, et raha oleks ettevõttele tagasi makstud või kasutatud kuidagigi ettevõtte

huvides. Seega on tuvastatud, et Ahto Soo ei täitnud kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega,

rikkus raamatupidamise korraldamise kohustust ning lojaalsuskohustust. Esitamata on ka

2009. ja 2010. aasta majandusaasta aruanded.

4.2. AS-i Avateks Auto ja Danske Bank A/S-i vahel oli sõlmitud liisingulepingud, mis öeldi

panga poolt üles 15.04.2010, sest AS Avateks Auto ei täitnud lepinguid nõuetekohaselt.

Ülesütlemisavaldus on antud 13.04.2013 AS-i Avateks Auto raamatupidajale U.P.ele. A/S

Danske Bank nõue AS-i Avateks Auto vastu oli pankroti väljakuulutamise seisuga 274 566,02

eurot, millest 163 273,85 eurot oli kahju hüvitamise nõue, kuna Ahto Soo ei andnud isiklikult

ega korraldanud töötajate poolt liisingulepingute ülesütlemisel liisingvara tagastamist

liisinguandjale, kuigi oli liisingulepingute kohaselt selleks kohustatud. Siiani on tagastamata

kuus sõidukit, mille eest A/S Danske Bank kahjuhüvitist nõudiski. Ahto Soo väide, et sõidukid

koos juhtidega anti üle uuele juhatuse liikmele S.U.ele, ei ole usutav, sest on vastuolus

autojuhtide poolt avaldatu ja objektiivsete tehioludega.

4.3. Erikontrolli käigus selgus ka, et Ahto Soo juhatuse liikmeks olemise ajal tegi ettevõte

transporditeenuse osutamiseks kulutusi 82 653,65 euro (kütus, teemaksud) ulatuses, kuid

klientidele esitati arveid üksnes 8397,27 euro ulatuses. Seega on arvete kogusummas

esitamata jätmisega tekkinud AS-le Avateks Auto kahju 74 256,38 eurot. Autojuhtide sõnul

tööpuudust ei olnud ning autod olid pidevalt sõidus. Seega otsustas Ahto Soo makseraskustes

Avateks Auto AS-i tegevuse lõpetada ja hakata tegutsema läbi oma abikaasa ja nõukogu

liikme Nelli Soo ettevõtte Agromotors OÜ. Seda, et Avateks Auto AS oli makseraskustes,

kinnitab liisingulepingute ülesütlemine 2010. aastal ning Ahto Soo enda poolt maksuhaldurile

esitatud maksuvõlgade ajatamise taotlus. Ka ei suutnud AS Avateks Auto tasuda võlgnevusi

teiste võlausaldajate ees, kes hiljem pankrotimenetluse oma nõude esitasid.

4.4. Ahto Sooga seotud äriühing Agromotors OÜ omandas AS-i Avateks Auto sõidukid

sisuliselt AS-i Avateks Auto enda rahade eest. Agromotors OÜ ainuosanik ja juhatuse liige

alates 2009. aastast oli Ahto Soo abikaasa Nelli Soo. OÜ-l Agromotors puudusid 2009. ja

2010. aasta majandusaasta aruande kohaselt rahalised vahendid sõidukite ostmiseks, veel

vähem sularahas väljaostmiseks (tlk 46-48 kd I). Ka OÜ Agromotors on tegevuse lõpetanud,

Nelli Soo ei ole juhatuse liikmeks alates 2012. aasta detsembri lõpust ja uueks juhatuse

liikmeks on valitud Urmas Rooba – isik, kes on äriregistri andmebaasi kohaselt seotud 491

äriühinguga ja maksupetturitega kütuseäris. Ahto Soo on alates 2011. aastast OÜ Temprat

juhatuse liige, kusjuures OÜ Temperat tegutseb samuti transporditeenuste osutamisega.

5. Nõukogu liikmete Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Ermi vastutus

5.1. Nõukogu valis juhatuse liikmeks S.U.e, vaatamata sellele, et ei kohtunud temaga kordagi.

Ka ei esitatud nõukogule S.U.e kirjalikku nõusolekut juhatuse liikmeks valimise kohta.

17.05.2010 koosolekul lähtusid nõukogu liikmed Ahto Soo suuliselt avaldatud teabest AS

Avateks Auto aktsiate müügi kohta S.U.ele ja viimase soovist asuda ise täitma juhatuse liikme

kohustusi. Protokollist ei nähtu ka uue juhatuse liikme sünnikuupäeva, isikukoodi, elukohta

või

muid

kontaktandmeid.

Pankrotimenetluses

selgus,

et

S.U.

on

suurte

sõltuvusprobleemidega isik, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. S.U. valiti juhatuse

liikmeks

üksnes

selleks,

et

osutada

äriühingu

endistele

omanikele

ühingu

likvideerimisteenust. Sisuliselt jätkas ettevõtte juhatuse liikmena siiski Ahto Soo, kes pidas

läbirääkimisi võlausaldajatega ka pärast 17.05.2010. Seda kinnitab ka asjaolu, et Ahto Soo

isiklikult andis pankrotihaldurile üle töölepingute originaalid ja töötajate tööraamatud, mis

aga oleks pidanud olema uuele juhatuse liikmele antud. Ka on Ahto Soo 2010. aasta juunikuus

AS-i Avateks Auto nimel sõlminud rendilepingud OÜ-ga Agromotors. Aktsiate müügileping

oli tavatult lakooniline, arvestades asjaolu, et Ahto Soo väitel oli ettevõte tegutsev, omas

veokeid, kinnistut, kliendibaasi ja töötajaid. Vara üleandmise aktid on koostatud eesti keeles,

aktidel olev allkiri erineb passikoopial olevast allkirjast. S.U. juhatuse liikmeks registri järgi

kunagi ei saanudki.

5.2. Lisaks eeltoodule ei kontrollinud nõukogu kunagi ka AS-i Avateks Auto kassaseisu, sest

selleks oli nende sõnul raamatupidaja. Hageja hinnangul ei ole selline käitumine kooskõlas

nõukogu liikmete kohustustega.

5.3. AS-i Avateks Auto nõukogu töö toimus koosolekute vormis kvartaalselt. 2010. aastal

ühtegi koosolekut ei toimunud. Eino Soo on avaldanud, et täitis tööülesandeid vaid vastavalt

korraldustele. Nõukogu oleks pidanud juhatuse tööd tõhusamalt kontrollima, eriti veel

olukorras, kus juhatusele oli ettevõtte põhikirjaga antud volitus teha ka neid tehinguid, milleks

tavapäraselt oleks vaja olnud nõukogu nõusolekut.

5.4. Nõukogu liikme Nelli Soo täiendav vastutus

5.4.1. Nelli Soole kuuluv äriühing Agromotors OÜ on saanud otsest kasu AS-i Avateks Auto

kahjustamiseks. AS-i Avateks Auto raamatupidamise erikontrolli käigus selgus, et OÜ

Agromotors ja AS Avateks Auto tegutsevad samal tegevusalal. AS-i Avateks Auto tegevuse

lõpetamise järgselt toimus oluline Agromotors OÜ käibe kasv. OÜ Agromotors osanik on

2010. aastal andnud ettevõttele pikaajalise laenu, mida omanikule tagasi makstud ei ole.

Laenu andmisega samal ajal on Ahto Soo võtnud AS-i Avateks Auto kontodelt välja suures

summas raha.

5.4.2. Kuna AS Avateks Auto, kus Nelli Soo oli nõukogu liikmeks ning OÜ Agromotors,

mille osanikuks Nelli Soo on, tegutsevad ühel ja samal tegevusalal, on Nelli Soo on rikkunud

lojaalsuskohustust ja konkurentsikeeldu.

6. Kuna kostjad on solidaarselt vastutavad, palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista

332 106,33 eurot (94 576,10 eurot pangakontodelt võetud sularaha + 163 273,85 eurot

liisingvara tagastamata jätmisest tulenev kahju + 74 256,38 eurot transporditeenuste osutamise

kulude ja tulude vahe).

AHTO SOO, NELLI SOO JA EINO SOO VASTUS HAGILE

(tlk 11-7, 58-60 kd II; 8-10, 34-36 kd VI)

7. Hagi on alusetu, tõendamata ja õiguslikult põhjendamata. Suuresti on hageja esitanud enda

nägemuse olukorrast. Rasketest juhtimisvigadest rääkida ei ole kohane, sest see ei ole

tsiviilõiguslik kategooria. Kostjatele teadaolevalt ei ole Ahto Soo suhtes alustatud ühtegi

kriminaalmenetlust.

8. Aastal 2010 oli autotranspordis sularahaga arveldamine tavapärane. Suur osa müügitulust

läks tegevusega seotud kulude katteks (kütus, autojuhtide palgad, varuosad, liisingud, remont,

maksud jne). AS-i Avateks Auto igakuine käive oli üle 1 000 000 krooni, seega ei ole

väljavõetud summad suured. 2010. aastal ei andnud kütusefirmad enam krediiti ja kütust tuli

osta sularaha eest. Kõik dokumendid, mis tõendavad raha kasutamist AS-i Avateks Auto

huvides, peaksid olema raamatupidamisdokumentide hulgas ja seega hageja käes. Pangakonto

väljavõtted näitavad üksnes seda, et raha on välja võetud, kuid mitte seda, et Ahto Soo selle

raha omastas.

9. Ei ole õige, et AS Avateks Auto ja OÜ Agromotors tegutsesid samal ajal samades

valdkondades. OÜ Agromotors tegevusalaks oli ekspedeerimine ja masinate rent, mitte

transporditeenuse osutamine. OÜ Agrtomotors alginvesteering tuli osanikult ning edaspidi on

tegevust finantseeritud tegevusest laekuvate vahenditega. Hageja ei ole tõendanud, et AS-i

Avateks Auto vara on viidud teistesse ettevõtetesse, s.h Agromotors OÜ-sse.

10. Ahto Soo on teinud kõik endast oleneva AS-i Avateks Auto toimimise tagamiseks. Iga-

aastaselt on AS-i Avateks Auto auditeeritud ja raamatupidamine on kontrolli edukalt läbinud.

Hageja ei ole tõendanud, et Ahto Soo on AS-i Avateks Auto kontodelt võetud raha kasutanud

kellegi teise kui AS-i Avateks Auto huvides.

11. Liisingulepingute 15.04.2010 ülesütlemise teadete ei ole Ahto Soo juhatuse liikmena kunagi

saanud, seega ei saa olla liisinguleping sel kuupäeval üles öeldud. Seega olid liisingulepingud

ka aktsiate müügitehingu ajal kehtivad. Aktsiate müügitehingu sõlmimise ajal ei olnud võimalik

pangaga kontakti saada, sest AS-i Avateks Auto kliendihaldur koondati. Sõidukid ja kogu

dokumentatsiooni andis AS Avateks Auto endine juhatuse liige Ahto Soo üle uuele juhatuse

liikmele, kes oli juba varasemalt teadlik võlgnevustest panga ees. Edasi ei olnud Ahto Soo enam

juhatuse liige ega saanud ka ühingule kahju tekitada. Autode edasise asukoha kohta andmed

puuduvad. Panga nõue ei saa kogu ulatuses olla AS-i Avateks Auto kahjuks.

12. Nõue 74 256,38 euro osas on arusaamatu.

13. Nõukogu liikmete kohustuste rikkumist ei ole hageja samuti tõendanud. Jääb arusaamatuks,

miks ei oleks pidanud nõukogu valima uueks juhatuse liikmeks uut ainuaktsionäri, kes avaldab

soovi asuda uueks juhatajaks. See, kas S.U. oli kriminaalkorras karistatud, ei olnud nõukogule

teada. Pärast 17.05.2010 ei ole Ahto Soo AS-i Avateks Auto esindanud, telefoninumber ja

ligipääs AS-i Avateks Auto e-postile anti üle 17.05.2010 uuele juhatajale. Ka ei olnud nõukogul

kohustust kontrollida jooksvalt ja igapäevaselt aktsiaseltsi juhatuse tegevust. Majandustegevuse

ja raamatupidamisega ei olnud kunagi probleeme, seega on arusaamatu, mida oleks saanud

nõukogu aktiivsem tegevus muuta.

TERJE SOOPI VASTUS HAGILE

(tlk 23-26, 50-52 kd II; 142-146 kd III; 1-5 kd, 66-69 VI)

14. Kostja ei ole AS-le Avateks Auto kahju tekitanud. AS-i Avateks Auto põhikirjast tulenes,

et juhatusel on õigus teha äriseadustiku § 317 lg-s 1 nimetatud tehinguid ilma nõukogu

nõusolekuta, seega ei ole nõukogu liikmed oma kohustusi rikkunud. Nõukogu lähtus

majandusaasta aruannete kinnitamisel audiitori arvamusest. Nõukogu liikmed ei teadnud, et

Ahto Soo võttis AS-i Avateks Auto kassast ja kontodelt raha välja ega saanud selles osas ka

midagi ette võtta. Terje Soop ilmutas AS-i Avateks Auto nõukogu liikmena tegutsedes hoolsust,

mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tinguimustel ilmutaks. Hageja ei ole tõendanud,

et Terje Soop tegutses koos teiste kostjatega ühise tahtlusega ja eesmärgiga tekitada AS-le

Avateks Auto kahju. Terje Soopil puudus igasugune motiiv kahju tekitamiseks, ka ei saanud ta

sellest isiklikku kasu.

15. Kuigi nõukogu ei kohtunud kunagi S.U.ega ning nõukogule ei esitatud tema kirjalikku

nõusolekut juhatuse liikmeks valimise kohta, lähtus nõukogu sellest, et S.U. oli 100% AS-i

Avateks Auto aktsiate omanik. Et senised juhatuse liikmed Ahto Soo ja Vahur Erm soovisid

juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, pidi nõukogu valima uue juhatuse liikme. Ühtegi asjaolu,

mis tõendaks S.U.e isiku sobimatust juhatuse liikme kohale, ei olnud nõukogule teada. Kuna

hagiavalduses väidetav kahju tekkis AS-le Avateks Auto enne Sergejs Ulmaise juhatuse

liikmeks valimist, ei ole tema juhatuse liikmeks valimise ja kahju tekkimise vahel põhjuslikku

seost. Isegi, kui kahju oleks tekkinud hiljem, ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost

väidetavate nõukogu liikmete kohustuste rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel.

KOHTUISTUNGID

16. 25.02.2013 toimunud kohtuistungil palusid pooled aega kompromissläbirääkimiste

pidamiseks. Kohus rahuldas taotluse (tlk 64 kd II). 22.04.2013 toimunud kohtuistungi lükkas

kohus edasi seoses hageja teatega kohtuistungile ilmumise takistusest (tlk 66 kd II). 13.05.2013

toimunud kohtuistungil teatas hageja, et kompromissi pooled saavutanud ei ole ning hageja jääb

esitatud hagi juurde. Kohus tegi pooltele ettepaneku jätkata kompromissläbirääkimiste pidamist

(tlk 127 kd III). 19.11.2013 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et jääb esitatud

seisukohtade juurde. Kohus lükkas poolte taotlusel asja arutamise edasi (tlk 197 kd III).

13.10.2014 toimunud kohutistungil kuulas kohus ära tunnistajad Ingmar Pärna, Vahur Ermi ja

U.P.e (tlk 12 kd VI).

17. Ingmar Pärn selgitas, et teab Ahto Sood umbes 2005. aastast. Aastal 2010 kuulus Ahto

Soole Avateks Auto AS, mis jäi võlgu OÜ-le Port One, kes oli andnud AS-le Avateks Auto

kütust krediiti. OÜ Port One andis nõude sissenõudmiseks üle Krediidikorraldus OÜ-le, mille

juhatuse liikmeks Ingmar Pärn on. Aprilli lõpus või mai alguses edastas Krediidikorraldus OÜ

AS-le Avateks Auto pankrotihoiatuse, mille peale võttis Ahto Soo ühendust ja avaldas soovi

tasuda võlgnevus osamaksetena. Graafik pidi sõlmitama siis, kui esimene osamakse laekub.

Seda aga ei laekunudki. Ahto Soo tegevus jättis mulje, et ta soovib kokkulepet saavutada. Ka

maksuvõla, mis ulatus poole miljoni kroonini, Ahto Soo ajatas. Hiljem selgus, et

pankrotimenetlus juba käis. Läti detektiivibüroo abil selgus, et uus juhatuse liige S.U. on Lätis

korduvalt karistatud ja tegeles autode varastamisega. Kohtuda temaga ei õnnestunud, sest enne

kokkusaamist selgus, et ta tapeti (tlk 14-15 kd VI).

18. U.P. selgitas, et töötas AS-s Avateks Auto raamatupidajana kuni 1.05.2010, kuskil 1995.

aastast alates. Tööülesandeid andis Ahto Soo. Ülekandeid ja arveid tegi Ahto Soo ise.

Pangakontole ja sularahale U.P. ligi ei pääsenud. Kütuse eest tasuti arvete alusel, võib-olla ka

sularahas. Seda, milleks Ahto Soo raha välja võttis, U.P. ei tea, aga tšekid olid olemas. Mille

kohta need tšekid olid, tunnistaja ei mäleta. Ka ei mäeta summade suurust, mis sularahas arvelt

välja võetud oli. Nõukoguga raamatupidaja ei suhelnud, nõukogu andmeid ei küsinud. Ahto

Soo ütles, et on firma ära müünud ja mais 2010 andis U.P. kõik dokumendid Ahto Soole üle.

Uuest juhatuse liikmest tunnistaja midagi ei tea, ka ei ole teda näinud. Pärast dokumentide Ahto

Soole andmist tööd Avateks Auto AS-s enam ei olnud, aga töösuhe säilis. Töösuhte lõpetas

alles pankrotitoimkond. Seda, et ettevõtte majanduslik seis alates 2010. aasta algusest

varasemaga võrreldes halvem oli, U.P. nägi. Võlgnevused olid maksuameti ja liisinguandjate

ees ning ka jooksvad arved olid võlas. Võlausaldajatega tegeles Ahto Soo. Liisingulepingute

lõpetamise avaldused võttis U.P. vastu kontori kõrval asuvast sidest. Aastal 2010 muutus

autojuhtide arv, sest mitmed autojuhid läksid ära (tlk 16-17 kd VI).

19. Tunnistaja Vahur Erm selgitas, et oli AS-i Avateks Auto juhatuse liige 10 aastat kindlasti

ja tegeles transpordiga Eestis. Ahto Soo tegeles välismaa sõitudega. Tunnistaja kuulis Ahto

Soolt uue juhatuse liikme nime, kohtunud temaga ei ole. Ka ei tea seda, kuidas Ahto Soo ostja

leidis, kuid kuulis midagi ajalehekuulutusest, et Ahto Soo olevat kuulutuse lehte pannud. Vahur

Ermile kuulus 27% aktsiatest ja kuna ta ei tahtnud tema jaoks tundmatu isikuga koos töötada,

müüs enda osa ära. Hinna 25 000 krooni määras Ahto Soo. Aktsiate ostuhinda tasutud ei ole.

Lepingus ei olnud ka tasumise tähtaega. Müügieelsetes läbirääkimistes Vahur Erm ei osalenud

halva tervisliku seisundi tõttu. Müügilepingul olid juba S.U.e ja Ahto Soo allkirjad, kui leping

tunnistajani jõudis. Alates 2010. aastast ei osalenud Vahur Erm AS-i Avateks Auto juhtimises.

AS Swedbank ja Mark Oil OÜ helistasid seoses võlgnevustega. Seda, kas ka Danske Bank A/S-

ga sõlmitud liisingulepingute alusel võlgnevus oli, ei tea või kas lepingud olid lõpetatud. Ahto

Soo ütles, et autod on liisinguandjale tagastatud. Seda, et Ahto Soo sularaha välja oli võtnud,

Vahur Erm ei teadnud. Kuulis sellest maksuametnikult, kes ta välja oli kutsunud. Pärast

teadasaamist küsis tunnistaja Ahto Soolt selgitusi, Ahto Soo väitis, et tasus autojuhtidele

palkasid sellest rahast. Kõik vajalikud andmed panka sisenemiseks olid vaid Ahto Sool. Palka

maksti ülekannetega. Kassarahadega tegeles raamatupidaja ja Ahto Soo. Miks arveid enam

klientidele ei esitatud, seda Vahur Erm ei tea (tlk 18-19 kd VI).

20. Kohus kuulas 11.11.2014 toimunud kohtuistungil vande all üle AS-i Avateks Auto

(pankrotis) pankrotihaldur Ene Ahase, kes selgitas, et alguses oli kontakt Ahto Sooga väga hea,

ta andis selgitusi majandustegevuse kohta, samuti aktsiate müügitehingu kohta. Suheldi telefoni

ja e-posti vahendusel ning vahetult, kuid mitte Avateks Auto AS-i kontaktidel, sest sealt ei

saanud Ahto Sood kätte. Kontakt halvenes pärast seda, kui Ahto Soo sai teada käesolevast

tsiviilasjast ja kriminaalasjast. Ahto Soo esitas erinevaid selgitusi liisingvara ja dokumentide

üleandmise kohta. Esmalt väitis ta, et autod anti üle Imaveres, kuid töötajate sõnul andsid

nemad erinevatel aegadel autod üle Ahto Soole Tallinnas. Pärast seda ütles Ahto Soo, et autod

anti ikkagi üle Tallinnas ja kõik ühekorraga. Kogu vara jooksvalt S.U.ele üle ei antudki, vara

läks kolmandatele isikutele. Kuna ilmnes, et Ahto Soo on võtnud ettevõtte arvelt sularaha, mida

ei ole kasutatud ettevõtte hüvanguks, oli vaja läbi viia erikontroll. Selle kohta esitas

pankrotihaldur ka kuriteoteate. Raamatupidamisdokumentide taastamiseks edastati läti keelde

tõlgitud päring ka uuele juhatuse liikmele Lätti, tulemust ei ole. Teada on, et viimati olid

dokumendid Ahto Soo käes. Seda, et Ahto Soo ka dokumendid reaalselt üle andis, tuvastada ei

ole õnnestunud. Ahto Soo, kes muidu oli väitnud, et temal ei ole enam dokumente, tõi ühel

päeval töötajate tööraamatute ja töölepingute originaalid. Pankrotimenetluses osales Ahto Soo

kui võlgniku esindaja. Ahto Sooga arutati isegi seda, et kas ei oleks õigem võtta vastutust ja

sõlmida võlausaldajatega kokkulepped. Ahto Soo oli sellega nõus, kuid kokkulepped jäid

sõlmimata, sest summa suuruse osas ei jõutud konsensusele. Ahto Soo ütles, et advokaat

soovitas kompromissiga mitte nõustuda. Kriminaalmenetluses püütakse välja selgitada

sõidukite asukohta. Pangakontodelt ja majandusaasta aruannetest on võimalik näha, et kütuse

eest tasuti panga kaudu ja kütusekaardiga (tlk 22-25 kd VI).

21. Kohus kuulas 1.12.2014 toimunud kohtuistungil vande all ära AS-i Avateks Auto nõukogu

liikme Nelli Soo, kes selgitas, et talle kuuluvale ettevõttele OÜ Agromotors 2009. aastal antud

laenuraha laenas Nelli Soo oma emalt ja tütrelt. Sõlmiti ka kirjalikud lepingud. Laenud on tagasi

makstud

sõidukite

võõrandamisest

saadud

raha

arvelt.

OÜ

Agromotors

tegeles

eksperdeerimisega ja kasutas AS-i Avateks Auto rahvusvahelise veo litsentsi, sest väikestele

firmadele seda litsentsi ei antud, aga see oli vajalik. Litsentsi eest võeti tasu, see ei olnud tasuta.

Ühest portaalist leiti klientide soovid. OÜ-l Agromotors oli üks töötaja – Nelli Soo ise juhatuse

liikmena. Käive kasvas käibemaksukohuslaseks muutumisel ja see tõi kaasa ka klientide kasvu.

Miks samal ajal AS-i Avateks Auto käive vähenes, Nelli Soo ei tea. OÜ Agromotors ja AS-i

Avateks Auto kliendid ei kattunud. Urmas Rooba sai OÜ Agromotors juhatuse liikmeks, kui

Nelli Soo ema haigestus ja Nelli Sool ei olnud võimalik enam ettevõttega tegeleda. Urmas

Roobalt Nelli Soo firma 2008. aastal ostiski. Müüa ei saanud enam, sest keelumärked on peal.

S.U.est kuulis Nelli Soo abikaasalt. Kuulutus aktsiate müügi kohta oli Ahto Soo sõnul pandud

lehte Äripäev. Seda, miks Ahto Soo AS-i Avateks Auto ära müüa tahtis, Nelli Soo ei tea. Ühel

aktsionäril olid tõsised terviseprobleemid ja ka Ahto Soo enda tervis halvenes. Nõukogu

liikmena Nelli Soo teadis, et AS Avateks Auto on normaalses seisus, mitte kriitilises. Uue

juhatuse liikme sobivust Nelli Soo arvates nõukogu hindama ei pidanud. Tema kirjalik nõusolek

esitati nõukogule. Pärast AS-i Avateks Auto aktsiate müüki läks nõukogu laiali. Ahto Soo ja

Nelli Soo ühisvarasse aktsiad ei kuulunud. Nelli Soo avaldas, et Ahto Soo sõnul andis tema

sõidukid üle S.U.ele isiklikult Tallinnas (tlk 26-30 kd VI).

KOHTU SEISUKOHT

Juhatuse liikme Ahto Soo vastutus

22. Hageja on esitanud hagi Ahto Soo vastu kahju hüvitamiseks, põhjusel, et Ahto Soo juhatuse

liikmena on hageja pangakontodelt võtnud välja sularaha kokku 94 576,10 ulatuses, kuid ei ole

seda kasutanud hageja hüvanguks ega hagejale tagasi maksnud.

23. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

24. Äriseadustiku (ÄS) § 306 lg 1 kohaselt on juhatus aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja

juhib aktsiaseltsi. ÄS § 306 lg 2 sätestab, et juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu

seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest,

võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult

kõige otstarbekamal viisil. ÄS § 306 lg 4 korraldab juhatus aktsiaseltsi raamatupidamist. ÄS §

315 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad

tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab,

et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 315 lg 2). Juriidilise isiku

juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani

liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (TsÜS § 35), s.t

vältima oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti (Riigikohtu 2.06.2003 otsus 3-2-1-

67-03).

25. ÄS § 315 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et aktsiaselts peab

nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende

rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda

võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Seega peab hageja

94 576,10 euro väljamõistmise nõude osas tõendama, et Ahto Soo võttis AS-i Avateks Auto

arvetelt sularaha välja. Negatiivse tõendamiskoormise järgi saaks hageja tõendada ka seda, et

raha ei kasutatud hageja huvides ega makstud hagejale tagasi. Kostja ülesanne on tõendada, et

sularahas väljavõetud raha kasutati äriühingu huvides või maksti äriühingule tagasi. Hageja on

tõendanud sularaha väljavõtmise. Ahto Soo sularaha väljavõtmist vaidlustanud ei ole. Väidet,

et raha kasutas Ahto Soo AS-i Avateks Auto hüvanguks (palkade maksmine, kütuse ostmine),

Ahto Soo tõendanud ei ole. Kohus märgib, et palga maksmist oleks saanud tõendada töötajate

tunnistustega või töötajate allkirjadega palgalehtedel ja kütuse tšekkidega. Kostja Ahto Soo

väited, et autotranspordis sularahaga arveldamine 2010. aastal oli tavapärane ja et väljavõetud

raha kasutati autojuhtidele palga maksmiseks või kütuse ostmiseks, on paljasõnalised ja

tõendamata. Ka tunnistaja U.P.e ütlusi, et sularaha kasutamise kohta olid tšekid olemas, ei pea

kohus ustavaks. U.P. ei osanud öelda, mille kohta tšekid olid või millise rahasumma ulatuses

tšekke esitati. AS Avateks Auto vara omastamise uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse

käigus on autojuhid andud ütlusi (tlk 164-165, tlk 167, tlk 172, tlk 175, tlk 177-178 kd IV), kust

tuleneb üheselt, et töötasu maksti neile ülekandega ning kütuse ostmiseks kanti samuti raha

arvele või kasutati kütusekaarti. Sama kinnitavad ka nt OÜ MarkOil kliendikaardi

koondväljavõtted (tlk 19-23 kd IV) ja Lääne Prefektuuri vaatlusprotokoll (tlk 221-229, tlk 235-

237 kd IV). Seega on Ahto Soo väide, et raha kasutati AS-i Avateks Auto huvides või maksti

tagasi, tõendamata.

26. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Ahto Soo on AS-i Avateks Auto juhatuse

liikmena võtnud AS-i Avateks Auto arvetelt välja kokku 94 576,10 eurot AS-i Avateks Auto

raha, mida ei kasutanud AS-i Avateks Auto hüvanguks.

27. Lisaks on hageja esitanud hagi Ahto Soo vastu 163 273,85 euro hüvitamiseks, mis tuleneb

A/S-i Danske Bank esitatud nõudest liisingvara tagastamata jätmise tõttu. A/S Danske Bank

ütles liisingulepingud üles 9.04.2010 teatistega. Vaidlust ei saa olla selles, et AS Avateks Auto

on teated kätte saanud. Ahto Soo väitega, et liisingulepingute ülesütlemisest tema teadlik ei

olnud, kohus ei nõustu. Kohus on seisukohal, et Avateks Auto AS on kätte saanud Danske Bank

A/S liisingulepingute ülesütlemise avalduse ja vara tagastamise nõude 13.04.2010 (tlk 35-46

kd II). Nõude kättesaamist on kinnitanud ka tunnistaja U.P. (tlk 17 kd VI). Nõude kättesaamise

ajal oli Ahto Soo veel AS-i Avateks Auto juhatuse liige. Dokumendid edastati AS-i Avateks

Auto registreeritud aadressil ja need võttis postiasutusest vastu AS-i Avateks Auto

raamatupidaja U.P., seega on AS Avateks Auto kohtu hinnangul ülesütlemisavaldused kätte

saanud (TsMS § 319). Ka ei ole Ahto Soo ei pankrotimenetluses ega ka käesolevas menetluses

vaidlustanud liisinguandja ees võlgnevuse olemasolu või selle suurust. Ahto Soo Riigikohtu

praktikal tuginev väide, et kogu Danske Bank A/S-i pankrotimenetluses esitatud nõue ei pruugi

olla hageja kahjuks kogu ulatuses, on iseenesest õige. Samas aga nähtub, et nõue 163 273,85

euro väljamõistmiseks koosneb liisingvara soetusmaksumuse tasumata osast, mitte lepingute

rikkumisest tulenevatest nõuetest (tlk 43 kd V, tlk 15-18 kd IV), kusjuures nõudeavalduse järgi

oleks Danske Bank A/S-l õigus veelgi suurema summa sissenõudmiseks. Seega ei ole kostja

esitatud väide kahju koosseisu ja suuruse osas asjakohased.

28. Liisingulepingute ülesütlemise teatiste kohaselt tuli liisinguvaraks olnud sõidukid tagastada

viivitamatult. Aktsiate müügitehing sõlmiti 17.05.2010, s.t pärast seda, kui AS-l Avateks Auto

oli tekkinud viivitamatu kohustus tagastada liisinguvara. Sõidukid andis Ahto Soo väidetavalt

uuele juhatuse liikmele üle. Seega, isegi kui Ahto Soo andis liisinguvara üle S.U.ele, ei

tegutsenud Ahto Soo aktsiate müügitehingu sõlmimisel ja liisinguvara üleandmisel AS-i

Avateks Auto huvidest lähtuvalt, kuivõrd oli teadlik ettevõtte makseraskustest, s.h

võlgnevustest liisinguandja ees ja kohustusest tagastada vara. Ahto Soo väide, et sõidukitel oli

kaskokindlustus, on tõendamata ega muuda asjaolu, et Ahto Sool AS-i Avateks Auto juhatuse

liikmena oli kohustus liisingulepingu ülesütlemise tõttu tagastada liisinguvara liisinguandjale.

29. U.P. on tunnistajana avaldanud, et kõik jooksvad arved olid võlas, samuti võlgnevus

maksuameti ees. Ettevõtte majanduslik seis oli senisest halvem ja ettevõte oli makseraskustes.

See, et ühelgi võlausaldajal ei ole õnnestunud uue juhatuse liikme S.U.ega Ahto Soo poolt

avaldatud ja varem tema kasutuses olnud kontaktidel ühendust saada, et töötajatele

mingisuguseid väljamakseid pärast aktsiate müügitehinguid ei tehtud ning võlausaldajate ees

kohustusi ei täidetud, annab aluse asuda seisukohale, et Ahto Soo väited selle kohta, et ta müüs

S.U.ele tegutseva ettevõtte, ei vasta tegelikkusele. Kohus nõustub kostjate väitega, et S.U.e

taust iseenesest ei ole oluline, küll aga asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates, võib asuda

seisukohale, et aktsiate müügitehingu sõlmimise eesmärgiks oli Ahto Soo vabastamine juhatuse

liikme kohustuste täitmisest, s.h vastutuse võtmisest AS-i Avateks Auto võlausaldajate ees. Ka

ei nõustu kohus Ahto Soo seisukohaga, mille kohaselt tema võõrandas tegutseva ettevõtte ning

see, et tegevust pärast võõrandamist ei jätkatud, ei puutu temasse.

30. Samuti on hageja esitanud nõude Ahto Soo vastu transporditeenuste osutamiseks tehtud

kulude ja teenuste eest klientidele esitatud arvete vahe summas 74 256,38 eurot

väljamõistmiseks. Vaidlust ei ole selles, et 2010. aasta alguses tegi AS Avateks Auto

transporditeenuse osutamiseks kulutusi kokku 1 293 248,57 krooni ulatuses (teemaksud,

kütus). Samas kui arveid klientidele esitati ainult 131 388,65 krooni ulatuses. Raamatupidaja

U.P. on avaldanud, et arvete esitamisega tegeles Ahto Soo, Ahto Soo ei ole sellele vastu

vaielnud. Ka ei ole Ahto Soo selgitanud, miks esitati klientidele tegelikult tehtud kulutustest

oluliselt väiksemaid arveid, s.t miks osutas AS Avateks Auto teenuseid kahjumiga. Selline

juhtimisviis ei ole kooskõlas juhatuse kohustusega tegutseda majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil samuti ei saa sellist käitumist omistada korraliku ettevõtja hoolsusega

tegutsevale isikule. Kohus rõhutab, et juhatuse liige on kohustatud tegutsema aktsiaseltsi suhtes

lojaalselt, heas usus ja kooskõlas heade äritavadega. Ahto Soo AS-i Avateks Auto juhatuse

liikmena loobus põhjendamatult õigusest nõuda klientidelt neile osutatud teenuste eest tasumist.

Kohtule esitatud vaatlusprotokollist (tlk 237-241 kd IV) nähtub, et Nelli Soole kuuluva

Agromotors OÜ klientideks olid ajal, mil AS Avateks Auto klientidele kahjumiga teenuseid

osutas, varasemalt AS-i Avateks Auto klientideks olnud ettevõtted – nt Hub Solutions OÜ, OÜ

OLIMZAR, DSV Transport AS. Tõendeid arvestades peab kohus usutavaks, et AS Avateks

Auto osutas teenuseid ja kandis teenuste osutamiseks vajalikke kulusid (teemaksud, kütus),

kuid arveid selle eest esitas Nelli Soole kuulunud Agromotors OÜ, kel endal oli sel ajal vaid

üks töötaja (Nelli Soo ise) ning kulutusi ainult 30 000 krooni ulatuses, kuid klientidele esitatud

arveid enam kui 3,5 miljoni krooni eest.

31. Ahto Soo täiendava vastutuse alusena on hageja märkinud ÄS § 2892 lõike 1, mis sätestab,

et oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või prokuristi aktsiaseltsi

kahjuks tegutsema mõjutanud isik peab hüvitama aktsiaseltsile sellega tekitatud kahju. Kohus

leiab, et üksnes nõukogu ja juhatuse liikmete isiklikud seosed ja suhted ei ole aluseks märgitud

sätte kohaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et Ahto Soo juhatuse liikmena oleks mõjutanud

kuidagigi nõukogu liikmeid aktsiaseltsile kahjulikult tegutsema.

32. Tõendatud on, et Ahto Soo võttis sularaha välja perioodil 2.01.2010-1.05.2010 (tlk 35-39,

tlk 42 kd I). Arveid klientidele esitati tegelikest kulutustest väiksemas summas alates 1.02.2010

(tlk 123-152 kd I). Liisinguvara tagastamise kohustus tekkis samuti enne aktsiate müügitehingu

sõlmimist. Ka ei ole Ahto Soo vaidlustanud A/S Danske Bank nõuet AS-i Avateks Auto

pankrotimenetluses. Vastavat nõuet on tunnustatud ja seega ei saa olla vaidlust nõude

tegelikkusele vastavuse osas. Seega leiab kohus, et hageja nõue Ahto Soo vastu 332 106,33

euro (väljavõetud sularaha 94 576,10 eurot + 163 273,85 eurot liisingvara tagastamata jätmise

eest + 74 256,38 eurot teenuse osutamiseks tehtud kulutuste ja klientidele esitatud arvete vahe)

väljamõistmiseks on põhjendatud. Kui Ahto Soo oleks AS-i Avateks Auto juhtimisel täitnud

talle seadusest ja põhikirjast tulenevaid kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ja kooskõlas

heade äritavadega, ei oleks AS-ile Avateks Auto kahju hagis nõutavat kahju tekkinud. Selline

kahju on ÄS § 315 lg 2 kaitsealas, st selline kahju on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise

korral hüvitatav (Riigikohtu 4.05.2010 otsus 3-2-1-33-10).

Nõukogu liikmete Terje Soopi, Nelli Soo ja Eino Soo vastutus

33. Kuigi kostja Eino Soo suri menetluse ajal, ei esine alust tema suhtes menetluse lõpetamiseks

või menetluse peatamiseks. TsMS § 225 lg 3 kohaselt ei lõpe esindajale antud volitused

esindatava surmaga. Eino Sool oli menetluses esindaja, seega ei jäänud tema õigused kaitseta.

Seega Eino Soo võimalike kohustuste eest vastutavad pärijad, kes pärandi vastu võtavad

(Riigikohtu 8.05.2013 otsus 3-2-1-191-12 p 13).

34. ÄS § 327 lg 1 kohaselt peab nõukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. ÄS § 327 lg 2 sätestab, et nõukogu liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega

tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nõukogu

liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

35. Nõukogu kohustused tulenevad seadusest. ÄS § 316 sätestab, et nõukogu planeerib

aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse

tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. ÄS § 317 lg 1

esimese lause kohaselt annab nõukogu juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise

korraldamisel. ÄS § 324 lg 1 p 3 kohaselt ei või nõukogu liige üldkoosoleku otsuseta olla

aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui

tegemist on ühte kontserni kuuluvate äriühingutega.

36. Hageja on esitanud nõukogu liikmete vastu hagi seetõttu, et nõukogu liikmed on jätnud

kontrollimata uue juhatuse liikme sobivuse, samuti ei ole kontrollinud senise juhatuse tööd

aktsiaseltsi juhtimisel. Lisaks vastutab Nelli Soo solidaarselt Ahto Sooga seetõttu, et sai Ahto

Soo otsese AS-i Avateks Auto kahjustava tegevuse tõttu, mida Nelli Soo nõukogu liikmena

tolereeris, ise kasu (ÄS § 2892 lg 1, lg 2).

37. Terje Soop on avaldanud, et AS-i Avateks Auto põhikirjast tulenes, et juhatusel on õigus

teha ÄS § 317 lg-s 1 nimetatud tehinguid ilma nõukogu nõusolekuta, seega ei ole Terje Soop

hagejale kahju tekitanud. Ka ei teadnud nõukogu Terje Soopi väitel enne hagiavalduse saamist,

et Ahto Soo võttis AS-i Avateks Auto arvetelt sularaha ja seetõttu ei saanud nõukogu ka selles

osas midagi ette võtta. Väide, et juhatusel olid laiendatud volitused, on õige. Samas aga ei

vähenda see kuidagi seadusest tulenevat nõukogu kohustust kontrollida juhatuse tööd.

38. Nõukogu liige Eino Soo on selgitanud, et temale toodi allkirjastamiseks mitmeid nõukogu

koosoleku protokolle, kuid nende sisusse ta ei süvenenud. Seda, et AS Avateks Auto aktsiad

2010. aasta maikuus võõrandati, ta ei teadnud. Samuti ei teadnud ta isikut nimega Ulmanis.

Ahto Soo ei ole rääkinud ettevõttega seotud tehingutest, koostööpartneritest ja rahade

liikumistest (tlk 198 kd IV). Eino Soo on avaldanud, mis oli tema töö AS-s Avateks Auto (tlk

47 kd II). Sellest nähtub, et tema ülesanneteks oli autojuhtide sõidutamine varuosade

hankimine, veoautode ja haagiste remontimisel abistamine. Tööülesandeid jagas Vahur Erm,

vahel ka Ahto Soo. Seega ei ole Eino Soo enda poolt avalatud tööülesanded AS-is Avateks

Auto kooskõlas AS § 316 ja § 317 lg-s 1 sätestatud nõukogu liikme kohustustega. Seetõttu leiab

kohus, et Eino Soo ei täitnud nõukogu liikme ülesandeid.

39. Terje Soopi väide, et nõukogu lähtus S.U.e juhatuse liikmeks valimisest tegelikult

olukorrast, s.t sellest, et tema oli aktsionär ning senine juhatus soovis tagasi astuda, ning Segejs

Ulmanise kirjalikku nõusolekut nõukogule ei esitatud, on usutav. Tõendeid kirjaliku nõusoleku

olemasolu kohta kohtule esitatud ei ole. Nelli Soo vande all antud seletust kirjaliku nõusoleku

olemasolu kohta ei pea kohus Nelli Soo menetlusliku positsiooni (ühelt poolt kostja Ahto Soo

abikaasa ning teiselt poolt ise kostja) ja tunnistajana antud ütluste tõttu tulenevalt usutavaks.

Nelli Soo on vande all antud seletustes korduvalt viidanud sellele, et sai informatsiooni AS-i

Avateks Auto kohta, s.h uue juhatuse liikme leidmise kohta, Ahto Soolt suuliselt, samuti et

nõukogu ei kontrollinud S.U.e sobivust juhatuse liikme kohale (tlk 29 kd VI pöördel).

40. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõukogu ei ole täitnud oma kohustusi korraliku

ettevõtja hoolsusega. Samas aga nõustub kohus Terje Soopi seisukohaga, et kuna kahju, mille

väljamõistmist hageja taotleb, on tekkinud enne S.U.e juhatuse liikmeks valimist nõukogu

poolt, siis puudub põhjuslik seos S.U.e juhatuse liikmeks valimise ja AS-le Avateks Auto kahju

tekkimise vahel. See aga ei muuda kohtu hinnangul asjaolu, et nõukogu on oma kohustusi uue

juhatuse liikme kinnitamisel rikkunud.

41. Juhatuse tegevuse kontrollimise kohustuse rikkumise osas märgib kohus järgmist.

Põhikirjast tulenevalt toimusid nõukogu koosolekud korra kvartalis. Selle üle ei ole ka vaidlust.

Nõukogu esimees on avaldanud, et nõukogu kontrollis juhatuse tööd selliselt, et kinnitas

majandusaasta aruanded esitatud audiitori arvamusele tuginedes. Nelli Soo sõnul esitati

nõukogule ka kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne (tlk 29 kd VI). Kohus nõustub hagejaga,

et korraliku ettevõtja hoolsusega kohustuste täitmisel oleks nõukogu pidanud tuvastama

suuremahulise sularaha väljavõtmise ning käibe languse. Nõukogu hoolsuskohustus tähendab,

et nõukogu peab ka sisuliselt kontrollima esitatud dokumente, aga mitte kontrollimatult

kinnitama. Nõukogu liikmed olid teadlikud ka maksuvõla olemasolust. Seega oleks nõukogu

pidanud kontrollima aktsiaseltsi varalist seisu ja juhatuse poolt esitatud informatsiooni õigsust.

Kuna nõukogu moodustasid juhatusega tihedalt seotud isikud - aktsionäri ja juhatuse liikme

Ahto Soo abikaasa ja isa ning teise osaniku ja juhatuse liikme Vahur Ermi endine abikaasa –

on ilmne, et nõukogu on kontrollikohustust täitnud vaid formaalselt. Kohus on seisukohal, et

sisulist kontrolli juhatuse tegevuse üle nõukogu ei teostanud. Kostjad ei ole tõendanud, et on

nõukogu liikme kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ja kohustuste täitmisel

juhatuse tegevust ka tegelikult analüüsinud. Väide, et raamatupidamisega nõukogu ei

tegelenud, samuti ei teadnud nõukogu, et Ahto Soo sularaha AS-i Avateks Auto kontodelt on

välja võtnud, ei ole asjakohased. Kohus leiab, et kui nõukogu oleks kontrollinud juhatuse

tegevust ning sisuliselt analüüsinud esitatud dokumente, oleks olnud tuvastatav ka sularaha

sedavõrd suures ulatuses ja lühikese aja jooksul väljavõtmine. Ka oleks tuvastatud käibe

vähenemine, mille põhjuste väljaselgitamisel oleks omakorda ilmsiks tulnud ka teenuste

osutamiseks vajalike kulutuste ja teenuse saajatele esitatud arvete märkimisväärne vahe.

Nõukogu liikmete sõnul oli nende ülesandeks majandusaasta aruannete kinnitamine ja

koosolekuid peeti kord kvartalis. Asjaolu, et 2009. aasta majandusaasta aruanne on jäetud

kinnitamata, kuigi nii juhatuse kui ka nõukogu sõnul oli AS-i Avateks Auto näol tegemist

tegutseva ettevõttega, viitab kohtu hinnangul veelkord ebapiisavale kontrolli teostamisele ja

korraliku ettevõtja hoolsuskohtuste rikkumisele, mistõttu saigi võimalikuks sedavõrd suures

ulatuses kahju tekkimine AS-le Avateks Auto.

42. Kuna nõukogu passiivsuse tõttu (s.t nõukogu kontrollorganina ei täitnud seadusest

tulenevaid kohustusi) sai võimalikuks AS-le Avateks Auto kahju tekkimine, leiab kohus, et ka

nõukogu on kahju tekkimise eest vastutav. AS-le nõukogu poolt tekitatud kahju on ÄS § 327

lg 2 kaitsealas, st selline kahju on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav

43. Nelli Soo täiendava vastutuse alusena on hageja märkinud ÄS § 2892 ja väitnud, et Ahto

Soo mõjutas Nelli Sood AS-i Avateks Auto kahjustavaid tegusid toime panema. Kuna Nelli

Soo sai ise sellest otsest kasu, vastutab tema Ahto Sooga solidaarselt ka ÄS § 2892 lg-te 1-3

kohaselt. Kohus sellise väitega ei nõustu. Hageja ei ole millegagi tõendanud väidet, et Ahto Soo

mõjutas Nelli Sood AS-i Avateks Auto kahjuks tegutsema, seega on esitatud väide

paljasõnaline. Küll aga on õige hageja väide, et kuna OÜ Agromotors tegutses samal tegevusala

AS-iga Avateks Auto, on Nelli Soo rikkunud ka ÄS § 324 lg 1 punktis 3 märgitud keeldu.

Äriregistri teabesüsteemi väljatrüki kohaselt oli AS Avateks Auto tegevusaladeks puidu ost,

müük ja vahendus; transporditeenused (s.h rahvusvahelised autoveod); põllumajandussaaduste

tootmine,

müük

ja

vahendus;

põllumajandustehnika

remont,

varuosade

müük;

transporditeenused Eesti Vabariigi piires (tlk 31 kd I). Agromotors OÜ tegevusalaks oli

äriregistri andmebaasi kohaselt mitmesuguste erinevate kaupade vahendamine (tlk 15 kd V),

majandusaasta aruande kohaselt transporditeenuse vahendamine ning veoautode, haagiste rent

(tlk 77 kd I). Samas aga nähtub OÜ Agromotors esitatud arvetest, et tegelikult osutas

Agromotors OÜ transporditeenust. Seega leiab kohus, et Nelli Soo rikkus ÄS § 324 lg 1 punktis

3 märgitud keeldu, mille kohaselt ei või aktsiaseltsi nõukogu liige olla aktsiaseltsiga samal

tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud siis, kui tegemist on ühte

kontserni kuuluvate äriühingutega.

Juhatuse liikme ja nõukogu liikmete solidaarne vastutus

44. Aktsiaseltsi juhtorganiteks on nii juhatus kui ka nõukogu. Juhatus on aktsiaseltsi

juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi (ÄS § 307 lg 1). Nõukogu on organ, kes

planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet

juhatuse tegevuse üle (ÄS § 316). Äriühingu juhtorgani liikmete vastutus on solidaarne ja

äriühing võib ise otsustada, kelle vastu ta nõude esitab. VÕS § 65 lg 1 sätestab, kui mitu isikut

peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib

võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel

(VÕS § 65 lg 2). Solidaarse vastutuse tekkimisel on määravaks see, et isikud tekitasid ühe ja

sama kahju (Riigikohtu 20.06.2006 otsus 3-2-1-64-06). Käesoleval juhul on Ahto Soo juhatuse

liikmena ning Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Soop nõukogu liikmetena põhjustanud ühe ja sama

kahju AS-le Avateks Auto, seega vastutavad Ahto Soo, Nelli Soo, Eino Soo ja Terje Soop kahju

tekitamise eest solidaarselt. Kohus märgib, et kui kostjate vastutus ei oleks solidaarne, oleks

äriühingul sisuliselt võimalik nõuda kahju hüvitamist kaks korda – juhatuse liikmetelt ja

nõukogu liikmetelt eraldi. See aga ei saa olla lubatud.

45. Kohus on eelnevalt tuvastanud nii juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja vastutuse kui ka

nõukogu liikmete kohustuste rikkumise ja vastutuse. Vastutust välistavate asjaolude esinemist

kohus tuvastanud ei ole. Nõukogu passiivsuse ja kontrollikohustuse hooletu täitmise tõttu sai

võimalikuks varasemast suuremas ulatuses sularaha väljavõtmine AS-i Avateks Auto

pangakontodelt, teenuse osutamiseks tehtud kulutuste ning klientidele esitatud arvete alusel

saadud tulu märkimisväärse vahe tekkimine ning liisingvara tagastamata jätmine. Kohus

nõustub hagejaga, et äriühingu juhtorgani liikmetelt eeldatakse seadusest tulenevalt aktiivset

osavõttu äriühingu juhtimisest, mistõttu vastutab äriühingu juhtorgani liige solidaarselt teiste

juhtorganite liikmetega ka siis, kui ta jäi kahjuliku tehingu tegemise ajal passiivseks või ei

võtnud üldse osa äriühingu juhtimisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

47. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ning

kostjate menetluskulud nende endi kanda.

48. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

49. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja kulude alusdokumentidega kohtule

30.01.2015 (tlk 98-116 kd VI). Hageja on märkinud enda menetluskulude rahaliseks suuruseks

19 957,80 eurot, millest 2500 eurot on tasutud riigilõiv ning 17 457,80 eurot on hageja

lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud üksnes

osaliselt.

50. Riigilõivu suurus tulenes hagiavalduse esitamise ajal kehtinud seadusest ning riigilõivu

tasumine oli hagi menetlusse võtmise üheks eelduseks, seega on hageja kulu riigilõivu osas

põhjendatud ja vajalik.

51. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse,

kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Antud juhul ei ole

esitatud hagi olnud õiguslikult keerukas, ka ei ole esindajad vahetunud. Seetõttu ei ole

põhjendatud hageja õigusabikulu väljamõistmine kahele esindajale. Samuti ei nähtu asja

materjalidest, et hagejat oleks tegelikkuses esindanud kaks esindajat – kohtuistungitel on

osalenud vaid vandeadvokaat Tarmo Peterson, samuti on kohtule menetlusdokumente esitanud

vandeadvokaat Tarmo Petrerson. Ühtegi kohtule esitatud dokumenti vandeadvokaat Ramon

Rask allkirjastanud ei ole. Seega ei nõustu kohus sellega, et hageja esindajaks käesolevas asjas

oli lisaks vandeadvokaat Tarmo Petersonile ka vandeadvokaat Ramon Rask.

52. Riigikohtu 3.06.2013 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 punkti 13 kohasaelt ei kuulu

hüvitamisele hageja esindaja kohtuistungitele ja tagasi sõitmisele kulutatud aeg, mistõttu ei ole

nimetatud kulu põhjendatud ega vajalik (arve nr 1305006 ja nr 1312037).

53. Põhjendatud ei ole ka hageja õigusabikulu 13.10.2014 kohtuistungi osaletud 3 tunni ja 30

minuti eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas istung 10.30 ning lõppes 13.37, seega kestis

3 tundi ja 7 minutit.

54. Vastavalt Riigikohtu praktikale (nt 11.11.2014 otsus 3-2-1-77-14 p 12) ei ole

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja

koostamise eest kantud menetluskulud põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1

mõttes, mistõttu tuleb see kulu hageja esitatud arvelt nr 1501012 maha arvestada.

55. Ka ei ole põhjendatud hageja ajakulu menetlusdokumentide koostamisele arve nr 1411021

spetsifikatsioonil näidatud ulatuses. Hageja on läbi menetluse esitatud menetlusdokumentides

korranud üle varem esitatud seisukohti, uusi asjaolusid või seisukohti esitanud ei ole. Seega ei

pea kohus põhjendatuks sellises ulatuses ajakulu sisuliselt varasemalt esitatud seisukohtade

kordamise eest.

56. Muus osas leiab kohus, et esindaja ajakulu on olnud vajalik ja põhjendatud. Asjaolu, et

pankrotihaldur, kes on hagi esitanud, on ka ise vandeadvokaat, ei oma asjas tähtsust ega anna

antud juhul alust esindaja õigusabikulude suuruse vähendamiseks.

57. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane, seega lisandub hageja

õigusabikuludele käibemaks (TsMS § 174 lg 6). Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määrata

hageja menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) summas 16 457 eurot (käibemaksuga).

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik