3-14-51862/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-51862 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 22.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1, tõlge tl 4), milles ta palub kohtul tunnistada vastustaja tegevus õigusvastaseks, täpsustades üksnes järgmist: „kartserisse panemise eest 10 ööpäevaks“. Määruskaebuse esitaja sõnul on ta esitanud vaide, kuid sellele antud vastust nr 1-11/303-2 (tl 20-20p) ei ole talle tõlgitud. 2. Tartu Halduskohus jättis 09.09.2014. a määrusega (tl 5-5p) kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Määruses palus kohus täpsustada kaebuse nõuet, kus on ära näidatud konkreetne vaidlustatav haldusakt või toiming, ning põhjendatud millega määruskaebuse esitaja rahul ei ole. 25.09.2014. a puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 11-11p, tõlge tl 30) viitas määruskaebuse esitaja vangla 12.08.2014. a vastustele nr 1-11/302-2 ja 1-11/303-2 ning edastas vastavad dokumendid ka kohtule (tl 12-12p ja 20-20p). Määruskaebuse esitaja selgitas, et talle ei tõlgitud Tartu Vangla vaideotsuseid vene keelde ning ta osutas kahju hüvitamise nõude esitamise soovile. Samuti taotles ta enda vabastamist riigilõivu tasumisest. 3. Tartu Halduskohus jättis 28.11.2014. a määrusega (tl 35-35p) kaebuse teistkordselt käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kohtule ei ole selge, millise toimingu või haldusaktiga on Tartu Vangla määruskaebuse

esitajale väidetavalt kahju tekitanud, ning viimasel tuleb seda täpsustada. Kuna määruskaebuse esitaja on väljendanud rahulolematust vaideotsustega, siis selgitas kohus talle võimalust esitada kohtule vaideotsuses vaidlustatud käskkirjade tühistamisnõue. 4. 15.12.2014 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja avaldus (tl 41, tõlge tl 44), milles ta taotleb kohtuasja nr 3-14-51862 materjalidega tutvumist, et tal oleks võimalik kaebuses esinevad puudused kõrvaldada. Tartu Halduskohus rahuldas 05.01.2015. a määrusega (tl 45-45p) taotluse haldusasja nr 3-14-51862 toimikuga tutvumiseks, võimaldas määruskaebuse esitajal toimikuga tutvuda hiljemalt 07.01.2015 ning andis määruskaebuse esitajale täiendava tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni 14.01.2015. 07.01.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule taotluse (tl 59, tõlge tl 63) tõlkida Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määrus. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määruse 06.01.2015 ja nimetatud määruse tõlke 07.01.2015. 5. Tartu Halduskohus tagastas 29.01.2015. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna see ei vastanud HKMS §-des 37-39 sätestatud nõuetele ning määruskaebuse esitaja ei olnud kõrvaldanud asja läbivaatamist takistavaid puudusi. Kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt on määruskaebuse esitaja saanud kätte tõlke Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määrusest, milles kohus andis talle täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hiljemalt 14.01.2015, 07.01.2015. Kuni määruse tegemiseni ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõudeid ega esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna määruskaebuse esitaja ei täpsustanud kaebuse nõudeid ning kohus ei saa tema eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus esitatud kujul menetletav. Määruskaebuse esitaja on küll avaldanud kaebuses soovi vastustaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning viidanud kahju hüvitamise soovile, kuid ta ei ole kaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses täpsustanud, millist vangla tegevust ta vaidlustada soovib ning millise toimingu või haldusaktiga talle väidetavalt kahju põhjustati. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 6. 10.02.2015 esitas määruskaebuse esitaja kohtule määruskaebuse (tl 69-69p, tõlge tl 72) Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määrusele. Määruskaebuse kohaselt on rikutud määruskaebuse esitajale põhiseaduse §-dest 17 ja 18 ning vangistusseaduse § 41 lg-st 1 tulenevaid õigusi. Määruskaebuse esitaja sõnul oli tema nõue tunnistada vangla tegevus kohtu poolt õigusvastaseks üheselt mõistetav ja ehkki määruskaebuse esitaja on kohtueelse menetluse läbinud, ei võtnud halduskohus kaebust menetlusse. Halduskohus on rikkunud menetlusnorme ja uurimispõhimõtet. Kohus oleks pidanud omal algatusel täitma uurimispõhimõtet ning selgitama välja tema õiguste rikkumise sisu ja intensiivsuse. Määruskaebuse esitaja märgib, et kohus on kohustatud uurima kartserikaristuse, rahustamisja allasurumisvahendite ning muude karistustegevuste kasutamist, kuna mitte kellegi suhtes ei tohi kohaldada piinamist. Kohus aga ei võtnud asja menetlusse ja jättis alandava kohtlemise faktid sisuliselt läbi vaatamata, hakates selle asemel pidama kirjavahetust. Seejuures ei ole kohus kaebuse tagastamist piisavate argumentide ja tõenditega põhjendanud ega selgitanud, kuidas saab kohus võtta määruskaebuse esitajalt õiguse omada õiguskaitsevahendeid vangla omavoli vastu. Määruskaebuse esitaja palub võtta asi menetlusse ja vaadata see sisuliselt läbi. Samuti soovib määruskaebuse esitaja osaleda kohtuistungil. 2 2

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määruse tühistamiseks puuduvad alused. 8. Halduskohtule esitatavale kaebusele ette nähtud nõuded on sätestatud HKMS 4. peatükis, milles on eraldi reguleeritud nii see, milliseid nõudeid on halduskohtul võimalik menetleda kui ka see, millistele formaalsetele nõuetele peab kaebus vastama. Tulenevalt HKMS § 120 lg 3 lausest 1 teeb kohus juhul, kui ta leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Selles määruses selgitab ta kooskõlas halduskohtul lasuva selgitamisja uurimiskohustusega (HKMS § 2 lg 4 ja 5), kuidas tuleks kaebust muuta, et see vastaks seaduses ette nähtud nõuetele või palub täpsustada asjaolusid õige nõude formuleerimiseks. Juhul, kui kaebaja puudusi ei kõrvalda, puuduste kõrvaldamine ei saa kohtu hinnangul olla võimalik ka veelkordsete kaebuse käiguta jätmistega või kaebaja jätab ise vajaliku hoolsuseta ning mõjuva põhjuseta kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja järgimata, ning puudused takistavad asja läbivaatamist, tuleb kohtul HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kaebus selle esitajale puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu tagastada. 9. Antud juhul ongi halduskohus kahel korral, 09.09.2014. a ja 28.11.2014. a määrusega palunud määruskaebuse esitajal tema poolt kohtule esitatavaid nõudeid täpsustada. Halduskohus on kaebuse esimest korda käiguta jätmise määruses (tl 5-5p) selgelt määruskaebuse esitajale selgitanud, milliseid nõudeid on võimalik halduskohtul menetleda ja mida peab kaebus sisaldama. Puuduste kõrvaldamiseks esitatud avalduses ei sisaldunud aga kohtu poolt palutud selgelt sõnastatud nõuet (HKMS § 37, § 38 lg 1 p 5, § 52 lg 1). Küll võib avaldusest jääda arusaam, et määruskaebuse esitaja sooviks on Tartu Vangla 23.05.2014. a käskkirjade nr 6-2/665 ja nr 62/666 õigusvastasuse tuvastamine. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et tõsikindlalt ei saa väita, et tegemist ei olnud mõne muu nende käskkirjadega seonduva vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise sooviga, kuivõrd esialgses kaebuses on määruskaebuse esitaja palunud just vastustaja tegevuse, mitte haldusaktide õigusvastaseks tunnistamist. 28.11.2014. a määruses (tl 35-35p) kaebuse teistkordselt käiguta jätmise kohta on halduskohus määruskaebuse esitajale selgitanud, et kui viimane soovib Tartu Vangla 23.05.2014. a käskkirju nr 6-2/665 ja nr 6-2/666 vaidlustada, siis tuleb vastav taotlus selgelt kohtule esitada. Samuti palus kohus määruskaebuse esitajal täpsustada, kas ta soovib hoopis mõne vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Tegemist on arusaadavalt esitatud selgitustega kaebuse täpsustamise vajaduse kohta. Tartu Halduskohtu 28.11.2014. a määruse ja selle venekeelse tõlke sai määruskaebuse esitaja kätte 04.12.2014 (tl 40). Seega oleks 15-päevane tähtaeg määrusele vastamiseks pidanud saabuma 19.12.2014. Kuna aga 15.12.2014 saabus kohtule määruskaebuse esitaja avaldus toimikuga tutvumiseks (tl 41, tõlge tl 44) põhjendusega, et ta soovib toimikuga tutvuda puuduste kõrvaldamise eesmärgil, pikendas halduskohus 05.01.2015. a määrusega puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega kuni 14.01.2015 ehk 26 päeva arvates esialgselt määratud tähtajast (19.12.2014). Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määruse sai määruskaebuse esitaja kätte 06.01.2015 (tl 52) ning selle venekeelse tõlke 07.01.2015 (tl 58). Kuigi toimikust nähtuvalt on määruskaebuse esitaja 07.01.2015 jõudnud kohtult Tartu Halduskohtu 05.01.2015. a määruse tõlget taotleda, nähtub toimikust ka see, et tegelikult oli määruse tõlge (tl 50-50p) talle 06.01.2015 kohtu poolt välja saadetud (tl 51) ja ta sai selle kätte 07.01.2015 (tl 58). Seega on määruskaebuse esitaja kõik kohtu määrused, milles oli pandud talle kohustus vastamiseks ning selgitatud kohtu poolt nõutavat, talle arusaadavas keeles hiljemalt 07.01.2015 kätte saanud. Kuivõrd 3 3

05.01.2015. a määruses kohus üksnes pikendas eelnevalt antud 15-päevast tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, ei pidanud selles määruses antav tähtaeg olema 15-päeva pikkune ning tegemist oli pigem menetlusosalisele vastutulekuga, kuivõrd tegelik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (19.12.2014) oli juba möödunud. Halduskohus tegi kaebuse tagastamise määruse 29.01.2015 ehk kahe nädala möödumisel määruskaebuse esitajale antud tähtajast, kuna ka selleks ajaks ei olnud määruskaebuse esitaja kohtule täpsustavaid taotlusi edastanud. Eeltoodust nähtub, et halduskohus ei ole määruskaebuse esitaja kohustamisel kaebuses puuduste kõrvaldamiseks menetlusnorme rikkunud, vaid on igati aidanud kaasa sellele, et määruskaebuse esitajal oleks võimalik puudused kõrvaldada ning kaebus menetletavaks muuta. 10. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse tagastamist piisavalt põhjendanud. Halduskohtul ei olnud võimalik kaebuse menetlust mingis konkreetses nõudes jätkata, kuivõrd kaebusest ja hiljem esitatud avaldustest oli võimalik järeldada mitme erineva esemega nõuete esitamise soovi. Konkreetset nõuet sai täpsustada üksnes määruskaebuse esitaja ise ning halduskohus ei saanud seda välja selgitada mingil muul viisil uurimispõhimõtet kasutades. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui algse kaebuse näol ei ole tegemist nõuetekohase kaebusega ning kohus palub kaebuse esitajal kaebuse menetlemist takistavad puudused HKMS § 120 lg 3 alusel kõrvaldada, on viimane kohustatud järgima kohtu poolt määratud tähtaegu. Vastasel juhul on HKMS § 120 lg 3 teise lause ja HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel kohtul õigus kaebus selle esitajale tagastada. Ka HKMS § 28 lgtes 1 ja 4 on sätestatud menetlusosalise kohustus kasutada oma menetlusõigusi heauskselt, seal hulgas teha kohtuga koostööd, ning esitada kohtu nõutud arvamused ja tõendid kohtule tähtaegselt ja kohtu poolt määratud vormis. Sellega, et määruskaebuse esitaja ei esitanud kohtule ühel korral juba pikendatud tähtajaks kohtu poolt nõutut ega täpsustanud nõuet, jättis ta kaebuse menetlemist takistavad puudused kõrvaldamata ning halduskohus tagastas õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. 11. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Halduskohtu 29.01.2015. a määrus õiguspärane ning selle peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses esitatud taotluse osaleda kohtuistungil. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja pidanud silmas mitte soovi osaleda istungil ringkonnakohtus toimuva määruskaebemenetluse raames, vaid tema kaebuse menetlemisel halduskohtus. Sellist halduskohtule suunatud taotlust ei ole aga ringkonnakohtul võimalik lahendada. Selle taotluse saaks määruskaebuse esitaja esitada halduskohtule ning halduskohus peaks selle osas seisukoha võtma üksnes siis, kui määruskaebuse esitaja kaebus oleks halduskohtu menetluses. Agu Timmi Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4