3-15-390/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-390 Haldusasi Veikko Ahvenaineni (Ahvenainen) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kõrvaldada ebainimlikud tingimused kartseris ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot seonduvalt ebainimlike ja piinavate tingimustega kartseris Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.02.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Veikko Ahvenaineni määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Veikko Ahvenainen Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.02.2015. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.12.2014 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale seoses ebainimlike ja piinavate kartseritingimustega kahju hüvitamise taotluse (tl 17-17p), mille vangla jättis 12.02.2015. a otsusega nr 1-13/1147-2 (tl 15-16p) rahuldamata.

2. 13.02.2015 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 2-2p)Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 10 000 eurot seoses kartserikambri ebainimlike ja piinavate tingimustega ajavahemikel 08.10.–13.10.2014 ja 04.12.–14.12.2014. Kaebuse kohaselt oli kartseris, kus määruskaebuse esitaja viibis, lahtine WC, puudus soe vesi, kambrisse võis võtta ainult ühe seebi, loomuliku valguse juurdepääs kambrisse oli piiratud ja valgusallikad olid kaetud mattklaasidega ning kambri aknad olid kinni keevitatud. Ajavahemikul kell 06.00–

22.00 oli kartseris magamisvoodi kettidega üles tõmmatud ning määruskaebuse esitaja pidi seisma või istuma, ka ei olnud kartseris tema hinnangul piisavalt põrandapinda. Määruskaebuse esitaja taotles kaebuses ka vanglale ettekirjutuse tegemist viidatud puuduste kõrvaldamiseks kartserikambris. Koos kaebusega on määruskaebuse esitaja esitanud riigilõivust vabastamise taotluse (tl 3-4).

3. Tartu Halduskohus tagastas 20.02.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse kohustamisnõudes ning vabastas määruskaebuse esitaja menetlusse jäänud kahju hüvitamise nõude esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust osaliselt, kohustades määruskaebuse esitajat tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu summas 44 eurot. Seoses vabaduses viibimisega ei ole määruskaebuse esitajal enam võimalik taotleda kinnipidamisasutuse kohustamist millegi tegemiseks, mistõttu ei ole kohustamisnõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kuna kohtule esitatud kahjunõude suuruseks on 10 000 eurot, siis kuuluks kaebuselt tasumisele riigilõiv summas 300 eurot. Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt on tema halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (13.10.2014 – 12.02.2015) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 44,25 eurot, s.o (295–206,50)/4x2. Kuigi eeltoodust nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja võimeline tasuma riigilõivu summas

300 eurot, leiab kohus, et arvestades tema kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole tema riigilõivu tasumise kohustusest täielik vabastamine põhjendatud. Tema õigusi rikuti väidetavalt perioodidel 08.10-13.10.2014 ja 04.12.–14.12.2014. Ta pidi arvestama, et oma õiguste kaitseks võib tal olla vajalik pöörduda kohtusse. Samuti on määruskaebuse esitaja eelneva nelja kuu jooksul tasunud vangla kaupluses arveid summas 88,63 eurot. Arvestades neid asjaolusid ja määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, leiab kohus, et käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel tuleb määruskaebuse esitajal tasuda riigilõiv summas 44 eurot. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 05.03.2015 saabus kohtule määruskaebus (tl 24) Tartu Halduskohtu 20.02.2015. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale, millega halduskohus vabastas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest osaliselt ning kohustas teda tasuma riigilõivu summas 44 eurot. Määruskaebuse esitaja väitel viibib ta Tartu Vanglas alates 15.06.2011 kuni 13.02.2015, ta ei oma töökohta ega kindlat sissetulekut, ta on riigi ülalpeetav ning sõltub lähedaste ja tuttavate annetustest. Määruskaebuse esitaja osutab, et riigilõivust vabastuse võimaldamise eesmärk on tagada kohtusse pääsemise õigus hoolimata isiku majanduslikust olukorrast ning antud momendil ei võimalda tema majanduslik olukord maksta 30 eurot riigilõivu, millest tulenevalt võivad jääda tema õigused kaitsmata. Määruskaebuse esitaja märgib, et riigilõivu tasumise nõude eesmärk on kindlustada läbimõtlematute kaebuste esitamine, kuid tema kaebus Tartu Vangla vastu ei ole perspektiivitu ega läbimõtlematu.

5. Tartu Halduskohus võttis 09.03.2015. a määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

6. 18.03.2015 saabus ringkonnakohtule määruskaebuse esitaja edasikaebusena pealkirjastatud avaldus, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.03.2015. a määruse. Avalduses märgib määruskaebuse esitaja, et nimetatud määrusega jäeti ta riigilõivust vabastamata, ning palub end riigilõivu tasumisest vabastada. Avalduse põhjendused kattuvad Tartu Halduskohtu 20.02.2015. a määruse p-i 2 peale esitatud määruskaebuse põhjendusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 20.02.2015. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamiseks puuduvad alused. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

8. Halduskohus ei ole menetlusabi andmist reguleerivaid menetlusnorme rikkunud ning on õiguspäraselt hinnanud määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise aluste esinemist HKMS § 110 lg 1 p-i 1, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p-i 1 järgi. Samuti on halduskohus õigesti leidnud, et võttes arvesse HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut, ei ole antud juhul põhjendatud vabastada määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest sellises riigilõivumäära osas, mida ta on olnud võimeline tema kahekordsest keskmisest ühe kuu sissetulekust nähtuvalt tasuma. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud kriteerium on seadusandja poolt seatud kriteerium, mis aitab kohtutel veenduda selles, kas kaebaja, arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid kaebuse esitamisele eelneval nelja kuu pikkusel perioodil, on oma majanduslikust seisundist tulenevalt olnud võimeline tasuma kaebuse esitamisel nõutavat riigilõivu. Kohus selgitab, et riigilõivu tasumise kohustusega on isikul võimalus arvestada juba enne kaebuse esitamist ning kui sel perioodil kaebajale laekunud summadest nähtub, et isikul on olnud võimalik tasuda riigilõivu, ei ole põhjendatud ka tema täies ulatuses riigilõivust vabastamine. Kuivõrd käesoleval juhul on halduskohus õiguspäraselt leidnud, et määruskaebuse esitaja pidi olema võimeline kaebuse esitamise soovi korral tasuma vähemalt osaliselt seaduses ette nähtud riigilõivu ja menetlusabi taotlus jäi seetõttu osaliselt rahuldamata, ei oma antud juhul menetlusabi taotluse lahendamisel tähtsust määruskaebuse esitaja väited tema kaebuse perspektiivikuse osas.

9. Ringkonnakohus märgib, et põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Riigikohus on selgitanud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud. (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24)

10. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õiguspäraselt kohustanud määruskaebuse esitajat tasuma osaliselt seaduses ette nähtud riigilõivu, Tartu Halduskohtu 20.02.2015. a määruse resolutsiooni p 2 on õiguspärane ning selle peale esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Ringkonnakohus leiab, et kuigi määruskaebuse esitaja on kohtule 18.03.2015 saabunud 16.03.2015. a avalduses palunud tühistada Tartu Halduskohtu 09.03.2015 tehtud määrus, ei saa seda avaldust siiski käsitleda kui nimetatud halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebust, mida tuleks HKMS § 206 kohaselt halduskohtul menetleda. Tartu Halduskohtu 09.03.2015. a määruse näol on tegemist korraldava ning mitte edasi kaevatava määrusega, millega halduskohus võttis üksnes määruskaebuse esitaja poolt tema riigilõivust vabastamata jätmise määruse (Tartu Halduskohtu 20.02.2015. a määruse) peale esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitaja 16.03.2015. a avaldusest on arusaadav, et tema sooviks on see, et ta vabastataks käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning avalduses esitatud põhjendused kattuvad Tartu Halduskohtu 20.02.2015. a määruse peale esitatud määruskaebuse põhjendustega. Käesoleva määrusega on ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.02.2015. a määruse peale lahendanud ning võtnud seisukoha määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise osas. Kuivõrd sellega on ringkonnakohus käsitlenud ka kõiki määruskaebuse esitaja 16.03.2015. a avalduses esitatud taotlusi ning seisukohti, puudub vajadus nimetatud avalduse osas täiendavalt seisukoha võtmiseks ning see tuleb jätta tähelepanuta.

Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/