2-09-56604/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 20.03.2015 Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-56604 Tsiviilasi AS Nordea Finance Estonia hagi RP ja MM vastu võla väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

53 475, 87 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.01.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Nordea Finance Estonia apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Nordea Finance Estonia (RK 10237140), lepinguline esindaja adv. Katri Tomson Kostja RP (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ingrid Proos Kostja MM (IK XXXXXXXXXXX, aadress XXXXXXXXX XXX XX XXXXXXX XXXX XXXXX XXXX XXXXXXXXX XXXXX ) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 31.01.2014 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-56604 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Hageja apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

AS Nordea Finance Estonia esitas 28.10.2009 Harju Maakohtusse hagi ETG OÜ (pankrotis) ja RP vastu, milles palus tunnustada hageja omandiõigust laadur-ekskavaatorile Komatsu ja roomikekskavaatorile Komatsu ning kohustada ETGOÜ-d (pankrotis) vara hageja valdusse andma. Kui kostja vara valdust hagejale üle ei anna, palus hageja mõista ETG OÜ-lt (pankrotis) ja käendajalt RP-lt välja liisingulepingu rikkumisega tekitatud kahju vara jääkmaksumuse ulatuses: laadur-ekskavaator Komatsu 564 145,83 krooni, roomikekskavaator Komatsu 881 924,05 krooni.

13.11.2009 määrusega keeldus maakohus menetlusse võtmast hagi ETG OÜ (pankrotis) vastu.

Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet, palus kostjana kaasata menetlusse lisaks RP-le käendaja MM ja mõista kostjatelt solidaarselt välja liisingulepingutest tulenevad võlgnevused

590 620 krooni ja 246 095,52 krooni. Hageja loobus vara valduse üleandmise nõudest ja jäi liisingulepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude juurde.

Harju Maakohtu 01.09.2010 määrusega kaasati menetlusse kostja MM.

Hageja ja ETG OÜ (pankrotis) sõlmisid 28.11.2007 liisingulepingu nr. 520073146, mille esemeks oli laadur-ekskavaator Komatsu. Hageja ja kostjad sõlmisid 28.11.2007 käenduslepingu nr. 520073146 ETG OÜ (pankrotis) liisingulepingust tulenevate kohustuste käendamiseks. Kuna liisinguvõtja rikkus liisingulepingus sätestatut, jättes tähtaegselt tasumata lepingust tulenevad maksed, siis ütles hageja liisingulepingu 22.07.2009 üles.

Hageja ja ETG OÜ (pankrotis) sõlmisid 28.11.2007 liisingulepingu nr. 520073147, mille esemeks oli roomikekskavaator Komatsu. Hageja ja kostjad sõlmisid 28.11.2007 käenduslepingu nr. 520073147. Kuna liisinguvõtja jättis tähtaegselt tasumata liisingulepingust tulenevad maksed, siis ütles hageja liisingulepingu 22.07.2009 üles.

Kostjad vastutavad liisingulepingute alusel tekkinud liisinguvõtja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui pankrotimenetluses on jäänud hageja esitatud nõue kaitsmata. Käendajal on võimalik esitada vastuväiteid, mida põhivõlgnik kasutas nõuete kaitsmise koosolekul, kuid tunnustamata jätmine ei tähenda, et käendaja vastu nõue puudub. Pankrotimenetluses tehtud kompromiss puudutab pankrotimenetluse pooli, kelleks on võlgnik ja võlausaldaja ning ei muuda pankrotimenetluse väliseid õigussuhteid. Kompromissi kinnitamine pankrotimenetluses ei saa olla ka VÕS § 149 lg. 1 kohaseks vastuväiteks, kuna selleks saavad olla vaid põhivõlgniku ja võlausaldaja vahelisest õigussuhtest tulenevad vastuväited.

Kostjate vastus

Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist kostjatele käenduslepingus kokkulepitud kirjalikku teatist kohustuse täitmiseks esitanud.

Harju Maakohtu 23.09.2009 määrusega kuulutati välja ETG OÜ (pankrotis) pankrot. Hageja esitas pankrotihaldurile 19.11.2009 ja 16.12.2009 avalduse laadur-ekskavaatori Komatsu jääkväärtuse 564 145,83 krooni ja roomikekskavaatori Komatsu jääkväärtuse 881 924,05 krooni nõudes, mis 31.12.2009 nõuete kaitsmisel jäi tunnustamata. Hageja nõudele vaidles vastu pankrotihaldur. Kuna hageja nõude tunnustamiseks hagi ei esitanud, siis hagejal puudub võlgniku vastu nõue. ETG OÜ-l (pankrotis) puudub kohustus hageja ees.

18.05.2009 avastasid ETG OÜ (pankrotis) töötajad ehitusobjektilt laadurekskavaator Komatsu WB 97S-5 kadumise, millest teavitati politseid, kindlustusandjat ja liisinguandjat. Kostjatele teadaolevalt on hageja liisingulepingust nr. 520073146 tulenev nõue laadur-ekskavaator jääkväärtuse 564 145,83 krooni osas AS IEK poolt rahuldatud. Roomikekskavaator Komatsu PC160LC.7E0 on hagejale tagastatud ja hageja on selle võõrandanud 900 000 krooni eest, mistõttu hagejal ei saa olla ETG OÜ (pankrotis) vastu nõuet selle vara jääkmaksumuse hüvitamiseks.

Kostjad ei vastuta hageja ees põhivõlgnikuga solidaarselt. Lepingu kohaselt vastutavad nad ainult siis, kui põhivõlgnik ei ole kohustusi liisingulepingutes kokkulepitud viisil ja tähtajal täitnud ning hageja on eelnevalt kostjatele (käendajatele) esitanud tähitud kirjaga vastava nõude. Hageja ei ole enne kohtusse pöördumist käendajatele käenduslepingus kokkulepitud kirjalikku teatist kohustuse täitmiseks esitanud.

ETG OÜ (pankrotis) võlausaldajate 28.04.2010 üldkoosolekul tegid võlausaldajad pankrotimenetluses kompromissi kõigi võlgniku vastu suunatud nõuete kohta, mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks (kompromissotsus). Kompromissotsuse kinnitas 01.07.2011 Harju Maakohus ja see on täidetud, kuna ETG OÜ (pankrotis) on hagejale 08.09.2011 tasunud 1 214,46 eurot. Kostjate käendus on lõppenud seoses võlasuhte lõppemisega, sest kohustuse lõppemise riski tagamiseks pole hagejale käendust antud.

Maakohtu põhjendused

Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja nõuded tuginevad ETG OÜ ja hageja vahel sõlmitud liisingulepingutele nr. 520073146 ja 520073147 ning hageja ja kostjate vahel sõlmitud käenduslepingutele nr. 520073146 ja 520073147. Käenduslepingute p. 6 kohaselt peavad käendajad lepingutest tulenevad kohustused täitma ainult siis, kui nad on saanud kirjaliku nõudeteate kohustuse täitmiseks. Samuti see, et kui käendajad on saanud kirjaliku nõudeteate, tuleb kohustus täita 7 päeva jooksul. Teiseks tuleneb pooltevaheliste käenduslepingute punktidest 7 hagejale kohustus nõude esitamise soovi korral edastada nõudeteade käendajatele nende käenduslepingus toodud aadressile. Välja arvatud juhul, kui käendajad olid teatanud hagejale kirjalikult lepingus märgitud aadressi muutumisest. Lepingutest nähtub ka see, et 3 päev pärast kirjaliku nõudeteate käendajatele tähitud kirjaga postitamisest, loetakse see neile edastatuks.

Hageja esitas vaid ühe tõendi selle kohta, et käendajatele on edastatud nõudeteade käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks. Selleks tõendiks on RP-le adresseeritud (aadressile XXXXX XXX X Tallinn) nõudeteade kuupäevaga 28.12.2009. Kusjuures nimetatud tõendis on viidatud ainult liisingulepingule nr 520073147. Seega ei saa lugeda, et RP-le oleks seoses liisinguja käenduslepingutega nr. 520073146 üldse mingit teadet nõudega kohustus täita esitatud. MM-le esitatud nõudeteadet ei ole hageja üldse tõendanud, kuivõrd tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata nõudeteate esitamine käendajale MM-le ning tõendamata on ka nõudeteate esitamine RP-le seoses käenduslepinguga nr. 520073146.

Lisaks eeltoodule on hageja poolt tõendamata ka see asjaolu, et RP-le on edastatud nõudeteade seoses käenduslepinguga nr. 520073147. Kuivõrd pooltevahelises käenduslepingus oli sätestatud nõudeteate esitamise kohustus tähitud postiga, ei ole hageja tõendanud ka seda, et nõudeteade tähitud postiga RP-le oleks saadetud. Tegelikkuses on hageja poolt tõendamata ka fakt, et nimetatud nõudeteade üldse RP-le saadeti või et seda tehti (s.t nõudeteade postitati) just 28.12.2009. Asjaolu, et dokumendi peale on märgitud 28.12.2009, ei ole piisav argument, kuivõrd dokumendile võib peale kirjutada mistahes kuupäeva. See aga ei tähenda, et nimetatud dokument ka sel samal päeval ära saadeti/postitati.

Isegi kui lugeda tõendatuks asjaolu, et hageja tõepoolest saatis RP-le nimetatud nõudeteate käenduslepingu nr. 520073147 osas tähitud postiga 28.12.2009, ei ole hageja täitnud pooltevahelise käenduslepingu punktist 7 tulenevat kohustust edastada teade RP-le aadressile XXXXXXXX XXX XXX Tallinn. Seega ei saa lugeda nõudeteadet käenduslepingu nr. 520073147 osas RP-le edastatuks.

07.04.2009 e-kirja väljatrükist nähtub, et H (TG OÜ-st) on (hagejat) teavitanud sellest, et alates 06.04.2009 on ETG OÜ uueks aadressiks XXXXXX XXX X XXXXX Tallinn. Võimalik on, et nimetatud asjaolu tõttu adresseeris hageja ekslikult RP-le nõudeavalduse aadressile XXXXXX XXX X , kuivõrd tegemist oli ETG OÜ juhatuse liikmega. Nimetatud eksimust ei saa lugeda lubatuks, mistõttu ei saa lugeda nõudeteadet käenduslepingu nr. 520073147 osas RP-le edastatuks. Hageja ei saanud eeldada, et kuna RP oli TG OÜ juhatuse liige ning kuna viimase aadress muutus, pidi muutuma/võis muutuda ka RP aadress. Esiteks edastas kirja H, mitte RP (ega MM). Teiseks on kirjas sõnaselgelt märgitud, et ETG OÜ aadress on muutunud

– kirjas ei ole mitte midagi mainitud käendajate (MM ja RP) aadresside muutumisest.

Hageja ei ole kordagi esitanud tõendeid selle kohta, et kostjatele oleks nõudeteated väljastatud ning nad on need ka kätte saanud. Hageja märkis vaid, et on täitnud omapoolsed kohustused, mis tulenevad kostjate ja AS Nordea Finance Estonia AS vahel sõlmitud käenduslepingust nr. 520073147. Hageja ei ole avaldanud ka soovi kohtu poolt kostjatele menetlusdokumentide kättetoimetamisega lugeda ühtlasi kättetoimetatuks ka nõudeteated kostjatele.

TsÜS § 69 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et tahteavalduse tegija peab tõendama, et ta on tahteavalduse teinud/saatnud ning see on tahteavalduse saaja poolt ka kätte saadud. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta on käendajatele üldse nõudeteated saatnud/edastanud ega ka asjaolu, et käendajad on nõudeteated kätte saanud. Kui nõudeteateid ei ole kohaselt edastatud, siis ei saa hakata lugema ka nõude täitmise tähtaega, milleks oli lepingu kohaselt 7 päeva alates nõudeteate edastamisest. Olukorras, kus nõude täitmise tähtaeg ei ole hakanud kulgema ega ole seetõttu ka juba möödunud, ei saa ka nõue olla muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lõiked 2 ja 7).

Apellatsioonkaebus

Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 53 475,87 eurot või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme: TsÜS § 69 lõiget 1 ja VÕS § 82 lõikeid 2 ja 7. Kohus on ekslikult asunud seisukohale, et nõudeavalduse esitamine käendajatele on käenduslepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise eelduseks. Maakohtu seisukoht on vastuolus kehtiva õiguse, käenduslepingu punktide 6-7 mõtte ja eesmärgi ning kehtiva Riigikohtu praktikaga. Käendajatele kirjaliku nõudeavalduse esitamine ei ole hageja nõude tekkimise või esitamata jätmine selle lõppemise eelduseks. Hageja nõue kostjate vastu on muutunud sissenõutavaks hiljemalt 7 päeva möödumisel pärast käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse kostjatele kättetoimetamist.

Kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme – TsMS § 436 lõigetest 3-4 ning § 351 lõigetest 1-2 tulenevat üllatusliku kohtulahendi tegemise keeldu ja kohtu selgitamiskohustust. Kohus on otsuste tegemisel kohaldanud VÕS § 82 lõikeid 2 ja 7, millele menetluses ei ole ükski menetlusosaline tuginenud. VÕS § 82 lõigete 2 ja 7 üllatuslik kohaldamine on pannud hageja olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, mis on mõjutanud hageja tõendamiskoormist. Kohus ei ole andnud hagejale võimalust tõendada kohtu hinnangul olulisi ning asja lahendamist mõjutavaid asjaolusid ja väiteid. Kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu on hageja õigused jäänud kaitseta.

Vastus apellatsioonkaebusele

RP vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

MM ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, maakohtu otsus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Kostjatega sõlmitud käenduslepingute punktis 2 on sätestatud, et käendajad vastutavad liisingufirma ees liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Punkti 6 kohaselt täidavad käendajad lepingu punktis 2 sätestatud kohustused, kui liisinguvõtja ei ole täitnud neid liisingulepingus fikseeritud tähtajal ja viisil. Käendajad kohustuvad sellised kohustused täitma seitsme päeva jooksul vastava kirjaliku teate saamisest liisingufirmalt.

Maakohus on punktis 6 sätestatut ja VÕS § 82 lg. 2 ja 6 tõlgendanud ebaõigesti, leides, et p. 6 kohaselt peavad käendajad lepingutest tulenevad kohustused täitama ainult siis, kui käendajad on saanud kirjaliku nõudeteate, ning kuna ei ole tõendatud käendajatele nõudeteate üleandmine, siis ei ole nõude täitmise tähtaeg hakanud kulgema ega ole seetõttu möödunud, mistõttu ei saa ei saa nõue olla muutunud sissenõutavaks.

Käenduslepingute punktis 6 on käendajatega kokku lepitud tähtaeg, mille jooksul nad peavad liisinguandja poolt neile esitatud nõude täitma. Käenduslepingu puhul vastutab käendaja põhivõlgniku lepinguliste kohustuste eest solidaarselt põhivõlgnikuga (VÕS § 145 lg. 1) täitmata jätmise korral ja nõue käendaja vastu muutub sissenõutavaks hetkest, mil muutub sissenõutavaks nõue põhivõlgniku vastu. See, kui liisingufirma ei teata käendajatele oma nõudest nende vastu käenduslepingus kokkulepitud viisil, ei mõjuta käendaja vastutust ega nende vastu nõude esitatud sissenõutavust. Nagu Ringkonnakohus oma varasemas otsuses samas asjas osundas, ei ole käenduslepingute punktis 7 toodud teadete saatmise kohustuse rikkumine lepingus seostatud kohustuse lõppemisega.

Seega on maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmiseks otsuses näidatud põhjendusel ebaõige ja ostus tuleb tühistada. Kuna maakohus on jätnud lahendamata kostjate poolt pärast eelmist ringkonnakohtu otsust toodud vastuväited, nagu liisingulepingute ülesütlemise kehtivus, liisinguvõtja poolt täitmata jäänud rahaliste kohustuste ulatus ja nõude põhjendatud suurus, siis tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm