2-14-60056/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-60056

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Jaanus Vaher vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1013,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• Hageja: Kaupmehe Järelmaks OÜ; registrikood

11906650, asukoht Rüütli 23, Tartu, 51006, Tartumaa.

Hageja

esindaja:

Alar

Kondratjev;

e-post

inkasso@sissenoudekeskus.ee

• Kostja: Jaanus Vaher; isikukood 38002262719,

elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Jaanus Vaher vastu 30. mail

2012 sõlmitud järelmaksulepingu nr 1207020/96ta alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Jaanus Vaherilt (ik 38002262719) Kaupmehe Järelmaks OÜ (registrikood 11906650)

kasuks välja:

2.1. 792 (seitsesada üheksakümmend kaks) eurot ja 1 sent (sealhulgas tagastamata

krediidisumma 517 eurot ja 18 senti, järelmaksuintress 53 eurot ja 93 senti, võla

sissenõudmisega seotud kulud 63 eurot ja 90 senti ning viivis ajavahemiku 19. veebruar

2013 – 31. oktoober 2014 eest 157 eurot);

2.2. alates 1. novembrist 2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 17,90%

tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta hagi ülejäänud osas (krediidiintress ja viivis ulatuses, mis ületab 17,90% aastas)

rahuldamata.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 87% kostja kanda ja 13% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Jaanus Vaherilt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks välja menetluskulu 256 (kakssada

viiskümmend kuus) eurot ja 65 senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kostja on 23. jaanuaril 2015 telefoni teel kohtule kinnitanud, et kostja

e-posti aadress, millele võib menetlusdokumente kätte toimetada, on XXXX. Sellest tulenevalt

saatis kohus 16. veebruaril 2015 kostja e-posti aadressile XXXX hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõude ning luges nimetatud dokumendid TsMS § 3141 lg 2 alusel kostjale kätte

toimetatuks 20. veebruaril 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

üksnes osaliselt rahuldada ning osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS

§ 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 30. mail 2012. a. järelmaksulepingu nr

1207020/96ta (edaspidi: leping), mille alusel on hageja andnud kostjale üle järelmaksu summa

557,40 eurot. Hagi kohaselt ütles hageja lepingu 18. veebruaril 2013 üles põhjusel, et kostja ei

olnud vaatamata hageja hoiatusele tasunud lepingujärgset võlgnevust. Hageja palub mõista

kostjalt hageja kasuks lepingu alusel välja põhivõla 517,18 eurot, järelmaksuintressi 53,93 eurot,

võla sissenõudmisega seotud kulud 63,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 236,81 eurot

ning tasumata krediidiintressi 1,73 eurot ja alates 1. novembrist 2014 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas.

5. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla 517,18 eurot, järelmaksuintressi 53,93 eurot ja võla

sissenõudmisega seotud kulude 63,90 eurot osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagis

esitatud asjaolude kohaselt ütles hageja lepingu üles, järgides võlaõigusseaduse (VÕS) § 416 lg

1 nõudeid. Seega võib hageja VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 järgi nõuda põhivõla tagastamist.

Samuti on hagejal õigus nõuda lepingu järgi enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud

intressi. Lepingu üldtingimuste p 7.5 ning VÕS § 113 lg 5 alusel võib hageja nõuda kostjalt võla

sissenõudmisega seotud kulude tasumist summas 63,90 eurot.

6. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud. Lepingu

üldtingimuste p 2.1 kohaselt püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus

toodud ajaks loetakse krediidisumma püsimakse tasumise tähtpäeval püsimakses sisalduva

järelmaksu summa tasumata osa ulatuses krediidisaajale üleantuks ning tasumata järelmaksu

summa sama summa ulatuses vähenenuks. Krediidisaaja on kohustatud tasuma väljastatud

krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas. Üldtingimuste p 2.2 kohaselt kuulub väljastatud

krediidisumma viivitamatult tagastamisele. Üldtingimuste p 7.1 kohaselt maksab krediidisaaja

krediidiandjale viivist lepingujärgse krediidiintressiga võrdses määras krediidisumma

tagasimaksmisega viivitamisel, samuti sissenõudmiskulu või muu lepingust tuleneva

krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulu hüvitamisega viivitamisel.

7. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus

omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-122-08, p 19). ). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal

algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-

618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega

kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele

tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

8. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel

järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st

kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Hagejal on seega õigus kostjalt nõuda VÕS § 415 lg 1 ja VÕS

§ 113 lg 1 III lause kohaselt viivist samas määras, mille pooled on näinud ette lepingus

intressimäärana.

9. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p-d 7.1; 2.1 ja 2.2 on osas, milles

krediidisaaja on kohustatud püsimaksete osalisel või täielikul mittetasumisel maksegraafikus

toodud ajaks tasuma väljastatud krediidisummalt krediidiintressi 27% aastas, VÕS § 415 lg 1 ja

§ 421 alusel tühised. Nimetatud üldtingimuste punktid on oma sisult tingimus, milles sätestatakse

kostja kohustus tasuda viivist suuremas määras kui on lepingus kokkulepitud intressimäär.

Nimelt nende üldtingimuste kohaselt loetakse kostjale maksete viivitamisel välja antuks uus laen,

mis arvestatakse kohe kostja kohustuse katteks ning mis tuleb ka kohe tasuda, kuid millelt

arvutatav intress on algselt kokkulepitud intressist suurem (27%, mitte 17,90%). Sisuliselt mingit

raha liikumist ei toimu ning need tüüptingimused on mõeldud üksnes selleks, et võimaldada

hagejal nõuda maksetega viivitamisel suuremat intressi, mis on vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1.

Hageja viivisenõue on seega õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 1 järgi määras 17,90%

tagastamata järelmaksusummalt aastas.

10. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 19.

veebruar 2013 – 31. oktoober 2014 eest viivis summas 157 eurot (517,18*619/365*0,179) ning

alates 1. novembrist 2014 kuni põhivõla (517,18 euro) täieliku tasumiseni viivis 17,90%

tagastamata põhivõlalt aastas.

11. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses esitanud andmeid enne 18. veebruaril 2013 lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud viivise arvestuse kohta, siis ei ole kohtul võimalik mõista

kostjalt hageja kasuks välja enne 18. veebruari 2013 sissenõutavaks muutunud viivist, mida

hageja arvutas tühiste tüüptingimuste alusel. Hageja nõue tasumata krediidiintressi kostjalt

väljamõistmiseks summas 1,73 eurot tuleb seega jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 87% ulatuses.

13. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 314 eurot, sh

riigilõiv 200 eurot ning kantud õigusabikulu 114 eurot. Hagiavaldusele lisatud arvest nr 2167

nähtub, et hageja õigusabikulu sisaldab käibemaksu (tl 18).

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg

1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Juhindudes TsMS § 174 lg-

st 10 ning võttes arvesse asjaolu, et hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada

leiab kohus, et hageja poolt kantud õigusabikulu on põhjendatud summas 95 eurot, s.t osas, mis

ei sisalda käibemaksu.

15. Hageja menetluskulud koosnevad seega hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 200 eurot ja

esindajatasust summas 95 eurot, kokku 295 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 87%

kostja kanda ja 13% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu

256 eurot ja 65 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja

ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik