3-14-53096/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-53096 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5800 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.02.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 19.02.2015. a määrus osas, millega anti Nikolai Lilitškinile tähtaeg 174 euro suuruse riigilõivu tasumiseks kuupäevaliselt, s. o hiljemalt 05.03.2015.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada Nikolai Lilitškinit tasuma kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-14-53096 riigilõivu 174 eurot 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

4. Ülejäänud osas jääb Tartu Halduskohtu 19.02.2015. a määrus muutmata. 5.

Riigilõivu

saab

maksta

Rahandusministeeriumi

arveldusarvetele nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Makse tegemisel tuleb kindlasti märkida maksekorraldusele selgitus - riigilõiv haldusasjas nr 3-14-53096. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N. Lilitškin esitas 08.12.2014 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vastu kaebuse, milles nõudis 5800 euro suurust kahjuhüvitist. Kahjusumma koosnes alljärgnevast: 200 eurot soovis kaebaja saada habemeajamisseadmelt ära rebitud ja lattu viidud peegli eest; 100 eurot varastatud küna eest ja 300 eurot selle eest, et ta ei saa oma omandit kasutada. Lisaks soovis kaebaja 200 eurot varastatud pliiatsite eest, mida ei väljastata ja 5000 eurot keelelise diskrimineerimise eest, sest teda kui venelast sunnitakse võõrkeeles, so eesti keeles rääkima ja kirjutama. Kaebaja märkis, et on vastavasisulise kahjunõudega pöördunud eelnevalt vangla poole. Tartu Vangla 07.11.2014. a otsustusega nr 1-13/886-5 jäeti tema kahjunõue, mis puudutab pesukausi ehk küna äravõtmist, läbi vaatamata. Ülejäänud osas jäeti kahjunõue rahuldamata. Kohtule esitatud kaebuses palus N. Lilitškin vabastada ta ka riigilõivu tasumise kohustusest.

2. Tartu Halduskohus jättis 19.02.2015. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning kohustas teda tasuma 174 eurot riigilõivu hiljemalt 05.03.2015. Määruse järgi tasutakse riigilõivuseaduse § 60 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Kuna kaebaja taotleb hüvitist summas 5 800 eurot, siis kuuluks kaebuselt tasumisele riigilõiv 174 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest.

Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 7,50 eurot, s.o (50-35)/4x2. Seega tuleb kaebajat pidada käesolevas asjas maksejõuetuks.

Halduskohtu hinnangul ei olnud siiski kaebajale käesolevas haldusasjas menetlusabi andmine hoolimata tema maksejõuetusest põhjendatud, sest kaebuse edulootused on vähesed, mistõttu menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole õigustatud. Eelneva väite kohta selgitas halduskohus, et N. Lilitškin on varasemalt samasisulise kahju hüvitamise nõudega juba halduskohtu poole pöördunud. Nimetatud kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-14-52803 ning on käesolevaks ajaks kaebajale tagastatud, sest N. Lilitškin jättis kaebuselt tasumata riigilõivu.

Kohus leidis ka varsemas asjas, et N. Lilitškini kahju hüvitamise kaebus on perspektiivitu ning kaebajal tuleb tasuda kaebuse menetlemise soovi korral riigilõiv. Ka käesolevas asjas asus halduskohus samale seisukohale, et N. Lilitškinil tuleb tasuda väheste edulootustega kaebuselt riigilõiv. Samuti ei ole kaebaja kaebuses täpsustanud, kas tema nõue on esitatud varalise või mittevaralise kahju tekitamise eest. Samas nähtub vangla 07.11.2014. a otsusest, et pesukauss ehk kaebaja väljenduste kohaselt küna, on kaebajalt ära võetud, sest sellist eset ei sisaldu tema isiklike asjade nimekirjas kahjunõue, mis puudutab pesukausi ehk küna äravõtmist, läbi vaatamata., habemeajamisseadmelt ära võetud peegel asub laos kaebaja isiklike asjade hulgas ning kaebaja pliiatsid on antud talle kambrisse.

Seega ei saa rääkida varalise kahju tekkimisest. Mittevaralise kahju rahalist hüvitamist saab isik tulenevalt riigivastutuse seaduse § 9 lg-st 1 nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

N. Lilitškin ei ole täpsustanud, millisel eeltoodud alusel ta hüvitist nõuab ning halduskohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et kaebuses viidatud vangla toimingud annaksid kaebajale RVastS § 9 lg 1 alusel õiguse saada rahalist hüvitist. Seetõttu leidis halduskohus, et puudub vajadus ka kaebuse käiguta jätmiseks, et kaebaja saaks seda täiendavate põhjenduste kaudu täiendada. Seoses väidetava keelelise diskrimineerimisega viitas halduskohus sellele, et vangla on kaebaja kirjalikke pöördumisi tõlkinud eesti keelde (sh ka käesoleva asjaga seotud kahju hüvitamise taotluse) ning kohus ei pea usutavaks, et vangla sunniks kaebajat igapäevaselt ja kõigiga ainult eesti keeles rääkima. Eelnevat arvestades oli halduskohus seisukohal, et kuna kaebaja osalemist menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, siis ei ole põhjendatud ka kaebaja riigilõivust vabastamine käesoleva kaebuse esitamisel. Tuginedes ülaltoodule jättis halduskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 alusel rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. N. Lilitškin esitas 22.02.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.02.2015. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus teda riigilõivu tasumisest vabastamata jättes oluliselt rikkunud menetlusnorme ja materiaalõiguse norme, sh konstitutsiooni § 25 ja 32. Kaebaja märkis, et ta pöördus vangla poole nõudega vastavalt RVastS § 6 lg-le 1 - isik võib nõuda haldusakti väljaandmist või tegevuse sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud seda tegevust sooritama ja kui see puudutab isiku õigusi, so nõudis laost omandi väljastamist, mis tema tahte vastaselt kambrist ära võeti läbiotsimise ajal 2012. aastal. Kõik taotlused on jäänud läbi vaatamata, sest vanglaametnikud nõudsid temalt, Venelaselt Venemaalt, kirjutamist eesti keeles ja ei väljastanud omandit - liimi, pliiatseid, klambreid, peeglit, kaussi, habemeajamise pintslit ja habemeajamise komplekti. Taotluse tähtajaks rahuldamata või läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kui kaebajat riigilõivu tasumise kohustusest ei vabastata, siis tähendav, et igaühel ei ole seda õigust Eesti Vabariigi Konstitutsioonis temale kellegi poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks, vaid ainult nendel, kes maksavad riigilõivu. Eesti Vabariigi Konstitutsiooni § 13 kaitseb mitte igaüht riigivõimu omavoli eest, vaid ainult neid, kes maksavad. Aga omavoli seisneb selles, et eesti kretiinid, debiilikud ja idioodid Tartu vangla töötajad varastasid ära kaebaja isiklikud asjad julgeoleku ettekäändel rikkudes seadust ja Tartu Halduskohtu kohtunikud varguse sisu läbi ei vaata, pidades vargust ja kaebaja alandamist mitteperspektiivseks asjaks. Halduskohtumenetluse eesmärgiks on põhiõiguste kaitse Eesti Vabariigi Konstitutsioon § 2 ja nende taastamine § 25. Kaebaja taotluse eesmärk on riigilõivust vabastamine, see seisneb kaebaja õiguse tagamises kohtu poolt, mis on määratud konstitutsiooniga, õigusega pöörduda kohtusse oma põhiõiguse kaitseks ja vältimaks seda, et kaebaja majanduslik olukord võiks saada takistuseks nende õiguste kaitsmisel. 1950. a põgenike ja kodakondsuseta isikute õiguste kaitse konventsiooni järgi peab ka neile olema tagatud võrdne võimalus kohtusse pöördumiseks. Sissetulek alates 14.08.09 kuni 10.07.14 moodustab 92.80 eurot, mis täielikult tõendab kaebaja maksejõuetust.

4. Halduskohus võttis määruskaebuse menetlusse 05.03.2015 ja jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohtusse jõudis 22.02.2015. a määruskaebus koos asja toimikuga 06.03.2015. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole HKMS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel põhjendatud, kuna käesolevas asjas esitatud kaebus on väheste edulootustega. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõiki neid põhjendusi käesolevas lahendis korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4.

6. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei üle eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on kaebaja kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku ja seaduses sätestatud mahaarvamiste alusel kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 7,50 eurot ning seega ei kohaldu kaebajale HKMS § 112 lg-s 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirangud. Samas peab HKMS § 111 lg 1 kohaselt kohus lisaks menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile arvestama ka sellega, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kui ta seda ei ole, siis kaebajale menetlusabi ei anta. HKMS § 111 lg 2 kohaselt arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale ning HKMS § 111 lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

7. Kaebaja taotles, et kohus mõistaks Tartu Vanglalt välja kahjuhüvitise selle eest, et tema habemeajamisseadmelt võeti ära ja viidi lattu peegel; tema pesukaussi ei antud kätte, so vangla varastas selle ära; varastati ilmselt ka pliiatsid, kuna ka neid ei väljastata ja seega ei saa ta enda omandit kasutada; samuti väidetava keelelise diskrimineerimise eest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna sellise sisuga hüvitamiskaebuse edulootused on vähesed. Erinevalt määruskaebuse esitajast leiab ringkonnakohus, et halduskohtu vastavad põhjendused on veenvad, arvestades seda, et vangla 07.11.2014. a otsustusest nähtuvalt jäeti pesukausi ehk kaebaja väljenduste kohaselt küna äravõtmisega või kätte andmata jätmisega seonduv hüvitamisnõue põhjendatult läbi vaatamata, kuna see esitati vanglale rohkem kui kolm aastat hiljem hetkest (hiljemalt 24.03.2011), kui kaebaja sai või pidi teada saama talle sellega seonduva võimaliku kahju tekkimisest. Kehtiva kohtupraktika järgi ei saa olukorras, kus kaebaja esitas vanglale taotluse kahju hüvitamiseks tähtaja rikkumisega ning tähtaja ennistamine ei ole võimalik ega põhjendatud, lugeda kaebajat kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinuks, so kaebaja ei ole ilmselt pidanud pesukausiga seonduva hüvitamisnõude puhul kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Sel põhjusel tuleks esitatud kaebus pesukausiga seonduva hüvitamisnõude osas ilmselt tagastada või jätta läbi vaatamata juhul, kui algselt kaebus sellise nõudega siiski menetlusse võetakse. Juba viidatud 07.11.2014. a otsustusest nähtub samuti, et kaebaja habemeajamisseadmelt ära võetud peegel asub laos N. Lilitškini isiklike asjade hulgas ning kaebaja pliiatsid on antud talle kambrisse ja need olid tal kambris ka hetkel, kui kaebaja 2014. a augustis vanglale pliiatsitega seonduva hüvitamisnõude esitas.

8. Riigilõivu eesmärgiks on muuhulgas vähendada ka pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 4. mai 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-11-11, p 11). Vaidlusaluses asjas on halduskohus jätnud vaid isiku riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata, jättes kaebuse käiguta ja andes kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Seega ei ole antud juhul menetlusabi andmata jätmisega piiratud isiku kaebeõigust ülemääraselt, kuna üksnes määratud tähtpäevaks riigilõivu tasumata jätmise korral võib halduskohus esitatud kaebuse tervikuna tagastada.

9. Viited kodakondsuseta isikuid puudutavatele konventsioonidele, mille kohaselt tuleb kodakondsuseta isikutele tagada võrdsed võimalused kohtusse pöördumiseks võrreldes riigi kodanikega, on asjakohatud, kuna RLS ega HKMS-i menetlusabi sätted ei erista isikuid nende kodakondsuse alusel. Käesoleval juhul ei ole kaebaja menetlusabi taotlust jäetud rahuldamata tema isikuga seotud põhjustel, vaid seetõttu, et kaebaja osalemist menetluses ei ole olnud põhjust hinnata edukaks ja sel alusel võidakse menetlusabi taotlused rahuldamata jätta kõigil kaebajatel olenemata sellest, kas ta on Eesti kodanik või ei ole.

10. Samas nähtub halduskohtu vaidlustatud määrusest, et halduskohus on kaebuse käiguta jätmisel ja kaebajale puuduse kõrvaldamiseks, s.t riigilõivu tasumiseks tähtaja andmisel määratlenud tähtpäeva kuupäevaliselt, võtmata arvesse võimalikku määruse vaidlustamiseks kuluvat aega. Käesolevaks hetkeks on halduskohtu poolt puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaeg möödunud, sest N. Lilitškin vaidlustas halduskohtu 19.02.2015. a määruse ringkonnakohtus ja kaebajale halduskohtu poolt riigilõivu tasumiseks antud tähtaeg möödus juba siis, kui halduskohus otsustas küsimust, kas esitatud määruskaebus menetlusse võtta ja rahuldada või mitte. Kuigi ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, tuleb ringkonnakohtul määruskaebus siiski osaliselt rahuldada ja halduskohtu määrus puuduse kõrvaldamise tähtaja osas tühistada ning anda kaebajale puuduse kõrvaldamiseks, so riigilõivu 174 eurot tasumiseks, uus tähtaeg, mis ei ole seotud kindla kuupäevaga, vaid käesoleva määruse jõustumisega. Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/