3-12-2197/43 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-2197 Otsuse kuupäev 19. märts 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi UAB Protrans LT kaebus Maksuja Tolliameti poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – UAB Protrans LT, esindaja advokaat Rait Sarjas Vastustaja – Maksuja Tolliamet

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 20. aprill 2015. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliameti pidas 19. oktoobril 2009 kontrollimiseks kinni tsisternveoki Scania, mis vedas Leedu äriühingu UAB Protrans LT poolt saadetud kaupa (õli Formex CN, kogus 25 tonni). Veok ise kuulus Leedu äriühingule UAB Autex. Maksuhalduril tekkis kahtlus, et tegemist võib olla aktsiisikaubaga, mistõttu peeti veok koos kaubaga kinni ja paigutati vastutatavale hoiule tollilattu Tartus. 2. novembril 2009 tegi Maksuja Tolliamet otsuse väärteoasjas, millega määras UAB Protrans LT-le karistuseks vedelkütuse seaduse rikkumise eest 100 trahviühikut, mõistis välja menetluskulud ja raske kütteõli aktsiisisumma. Vastutaval hoiul olnud veok tagastati 3. novembril 2009.

UAB Protrans LT esitas väärteoasjas tehtud otsusele kaebuse ning pärast seda taotluse asjas menetluse lõpetamiseks. Tartu Maakohtu 13. veebruari 2012. a määrusega lõpetati väärteoasjas menetlus seoses väärteo aegumisega.

2 Veoki omanik UAB Autex esitas 3. novembril 2009 UAB-le Protrans LT arve, milles nõuti hüvitist 5 999,99 eurot aja eest, mille jooksul UAB Autex ei saanud kasutada talle kuuluvat veokit. UAB Protrans LT tasus arve.

2. UAB Protrans LT esitas 18. oktoobril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Maksuja Tolliametilt välja mõista talle 5 999,99 eurot, mille kaebaja tasus veoki omaniku UAB Autex poolt esitatud arve alusel. Kaebuse kohaselt on Tartu Maakohtu poolt 13. veebruaril 2012 väärteoasjas tehtud määrusega tõendatud, et Maksuja Tolliametil puudus sõiduki kinnipidamiseks alus. Kohtuistungil viitas kaebaja ka õiguspäraste toimingutega kahju põhjustamise võimalusele.

3. Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2013. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata põhjendusel, et kahju tekitamine toimus väärteomenetluse käigus ja halduskohus ei ole pädev hindama väärteomenetluses tehtud toimingute õiguspärasust, kaebaja ei ole kasutanud esialgse õiguskaitse vahendeid. Isegi kui pidada veoki kinnipidamist järelevalvetoiminguks, ei olnud järelevalvemenetlus õigusvastane ning kahju ei kuuluks hüvitamisele ka õiguspärase haldustegevusega tekitatud kahjuna.

4. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 11. novembri 2014. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Tartu Halduskohtu 18. aprilli 2013. a otsus ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohus on seisukohal, et veoki kinnipidamine alates 20. oktoobrist 2009 kuni 30. oktoobrini 2009 toimus järelevalvemenetluse käigus ning selle perioodi osas tuleb hinnata sõiduki kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet RVastS § 7 lg 1 alusel. Alles alates 30. oktoobrist 2009, mil algatati väärteomenetlus ja tehti veoki asitõendiks tunnistamise määrus, võib olla põhjendatud käsitada väidetavat kahju väärteomenetluses tekitatud kahjuna ning on võimalik hinnata sõiduki kinnipidamisega seotud hüvitamisnõuet RVastS § 15 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel.

Kaebuse esitaja põhjendused

5. Kaebaja esitas 27. jaanuaril 2015 täiendavad seisukohad järgnevate põhjendustega: - Kuna vastustaja ei ole välja toonud õiguslikku alust sõiduki kinnipidamiseks ja vastutavale hoiule suunamiseks järelevalvemenetluses (19-30. oktoober 2009), siis on haldustegevus olnud õigusvastane; - Kuna ei ole välja toodud, milliseid konkreetseid toiminguid tehti väärteomenetluses perioodil 30. oktoober 2009 kuni 3. november 2009, on võimalik, et sõiduki kinnipidamise näol osutatud perioodil oli tegemist väärteoasja kohtuvälise lahendaja poolse väärteoasja lahendamisega mitteseotud tegevusega. Seetõttu on kahjunõue põhjendatud ka perioodi eest, mil toimus asja materjalide kohaselt väärteomenetlus; - Kaebaja on tasaarvestanud oma nõude UAB „Autex“ vastu UAB „Autex“ nõudega kaebaja vastu summas 5,999.00 eurot. Isegi kui kohus asub seisukohale, et kaebaja ei ole täpset kahju suurust tõendanud, on ilmne, et sõiduki kinnipidamine ning seega sellega vedude tegemise võimaluse äravõtmine transporditeenuse osutamisega tegeleval äriühingul tekitab sellele äriühingule kahju. Kui kohus leiab, et kaebaja poolt ilma õigusliku aluseta kinni peetud sõiduki eest UAB-le „Autex“ tasutud summa ei olnud põhjendatud, palub kaebaja alternatiivselt mõista vastustajalt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

3 Vastustaja seisukoht

6. Maksuja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab 13. jaanuari 2015. a seisukohas, et ka ringkonnakohtu järeldusi silmas pidades puudub alus UAB „Protrans“ LT kahjunõude rahuldamiseks, kuna: - Kahju tekkimine on tuvastamata, sest tõendatud ei ole, et UAB „Protrans“ LT oli kohustatud kellelegi veoki seisuaja eest tasuma ning tõendatud ei ole ka tasumine. Kaebaja on haldusasja menetlemise käigus esitanud vastuolulisi andmeid vedaja ja veoki omaniku kohta. Kaebuses nimetatakse sõiduki omanikuks UAB-d „Autex“, kuid 23. juuni 2009 lepingu kohaselt on transporditeenuse osutajaks (veoki omanikuks) UAB „Velseka“. Eelpoolnimetatud leping on sõlmitud UAB „Velseka“ (nimetatud „ülevedaja“) ja UAB „Autex“ (nimetatud „tellija“) vahel, kelle omavahelistest suhetest ei saa UAB-l „Protrans“ LT tekkida kohustust seisuaja eest tasumiseks. UAB „Protrans“ LT ja UAB „Autex“ vahel puuduvad lepingulised suhted, millega kaebajale pannakse kohustus seisuaja eest tasumiseks. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja esindaja väide, et kahju tuli hüvitada suulise kokkuleppega määratud tunnihinde alusel (21. märtsi 2013 kohtuistungi protokoll). Samuti ei ole tõendatud seisuaja tasu maksmine UAB-le „Autex“, kuna UAB „Autex“ 11. märtsi 2009 arve koopia sisu ei ole arusaadav ning kaebaja poolt esitatud nn võlgnevuste käive ei tõenda arve tasumist; - Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes vastustaja tegevuse õigusvastasus ega ole esitanud tõendeid vastustaja tegevuse õigusvastasuse tõendamiseks. Kaebaja on oma kahju hüvitamise nõuet põhjendanud asjaoluga, et väärteomenetlus lõppes kohtumäärusega väärteo aegumise tõttu. Kinnipidamisel riikliku järelevalve korras puudub üldse igasugune seos väärteomenetluse lõpplahendusega.

7. VTMS § 76- § 80 reguleerivad väärteomenetluse toimingute vaidlustamise korda. Veoki kinnipidamist riikliku järelevalve korras oleks kaebaja saanud vaidlustada VKS § 26 alusel. Kummalgi juhul ei ole tegemist esialgse õiguskaitse abinõude rakendamisega HKMS § 251 mõttes. Halduskohtul puudus kohtuotsuses vajadus analüüsida veoki kinnipidamise õiguspärasust, kuivõrd kaebaja ei ole selles kohta ühtki väidet esitanud. Samas tõendab toimingu vaidlustamata jätmine, et kaebajal vastuväited puudusid.

Kohtu seisukoht

8. Kaebaja taotleb Maksuja Tolliametilt talle tekitatud varalise kahju 5999,99 euro väljamõistmist. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju kaebaja kaupa transportiva sõiduki ebaseadusliku kinnipidamisega ajavahemikul 19.10.2009 – 03.11.2009.a. Antud vaidluses on tõusetunud peamise küsimusena, kas veoki kinnipidamine toimus väärteovõi järelevalve menetluse käigus. Millises konkreetses menetluses isikule kahju tekitati on oluline, kuna RVastS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2 tulenevalt on väärteoasja kohtuvälises menetluses tekitatud kahju hüvitamise eeldused üldisest nõudealusest (RVastS § 7) rangemad.

9. Tartu Ringkonnakohus luges halduskohtu otsuse järelduse, et veoki kinnipidamine toimus väärteomenetluses, ebaõigeks. Ringkonnakohus leidis, et olemasolevate materjalide ja seisukohtade pinnalt saab lugeda väärteomenetluses toimunuks sõiduki kinnipidamist alates 30.oktoobrist, kui vormistati veoki kohta väärteoasjas asitõendiks tunnistamise määrus, kuni 03.11.2009, kui sõiduk vabastati kinnipidamisest. Varasemal perioodil, so alates veoki

4 kinnipidamisest 19.oktoober 2009 kuni 30.oktoober 2009, luges ringkonnakohus veoki kinnipidamist toimunuks järelevalvemenetluses. Nii kaebaja kui vastustaja on ringkonnakohtu 11.11.2014 otsuses toodud seisukohtadega nõustunud ning oma täiendavad selgitused sellest tulenevalt esitanud. Ka kohus nõustub ringkonnakohtu lahendis toodud järeldusega, et perioodil 19.oktoober 2009 kuni 30.oktoober 2009 (12 päeva) peeti vastustaja poolt kaebaja kaupa vedanud veok kinni järelevalvemenetluses ja alates 30.oktoobrist 2009 kuni 03.novembrini 2009 (4 päeva) väärteomenetluses.

10. Esmalt käsitleb kohus kaebaja kahju nõuet seonduvalt perioodiga 19.oktoober 2009 kuni 30.oktoober 2009, so järelevalvemenetluses tehtud toimingutega seoses. Siin kohaldub kahju nõude osas RVastS § 7, mille lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §- des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohus peab vajalikuks ka antud lahendis välja tuua kahju hüvitamise eeldused: 1) kahju tekkimine kaebajal, 2) akti või toimingu, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, õigusvastasus, 3) õigusvastase akti või toimingu ja tekkinud kahju vahel põhjusliku seose olemasolu. Kui kasvõi üks nimetatud eeldusest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise nõue rahuldamisele.

11. Oma 27.10.2014 vastuses taotleb kaebaja Maksuja Tolliametilt välja mõista järelevalvemenetluse käigus õigusvastaselt kinni peetud sõiduki seisuaja eest hüvitist kokku summas 5999,99 eurot. Kaebaja on märkinud, et ta on tasaarvestanud oma nõude UAB „Autex“ vastu UAB „Autex“ nõudega kaebaja vastus summas 5999,00 eurot. Kui aga kohus asub seisukohale, et täpset kahju suurust ei ole kaebaja tõendanud, palub kaebaja HKMS § 38 lg 2 alusel mõista vastustajalt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Vastustaja on seisukohal, et pole tõendatud kaebajal kahju tekkimine, st UAB „Protans“ LT poolt seisuaja eest tasumine.

12. Vaidlust ei ole selles, et 19.10.2009 kontrollisid Lõuna Maksuja tollikeskuse tollikontrollikorralduse osakonna liikuvtalituse ametnikud vaidlusalust tsisternveokit, vaidlust ei ole ka selles, et veok koos kaubaga peeti kinni ning toimetati vastutavale hoiule AS NT Logistika tollilattu. Haagises olev kaup tõkendati tollitõkenditega. Nii vastustaja vastuse kui 02.11.2009 kiirmenetluse otsuse väärtoeasjas nr 6-3/2973 kohaselt tekkis kontrollijatel kahtlus, et veetava kauba näol on tegemist aktsiisikaubaga. Akt veoki kinnipidamise kohta ja vastustavale hoiule andmis kohta koostati 20.10.2009.

13. Kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele, kui kaebajale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kahju tekkimine kaebajal antud juhul ei ole tõendamist leidnud. Varaliseks kahjuks, mille hüvitamist kaebaja taotleb, on kaebaja väitel 5999,99 eurot, millise summa on kaebaja tasunud Leedu äriühingule UAB Autex. Arve esitati UAB Autex poolt kaebajale seoses veoki kinnipidamisega vastustaja poolt ajavahemikul 19.10.2009 kuni 03.11.2009.a. (tlk.13 ja 33). Selle arve kohaselt tuli kaebajal tasuda UAB- le Autex veoki seisuaja 19.10.2009 kuni 03.11.2009 eest 17 121.31 litti ehk 5999,99 eurot. Kaebuses märkis kaebaja, et kahju põhjustas vastustaja, pidades UAB-le Autex kuuluvat sõidukit kinni, mille tõttu UAB-l Autex ei olnud võimalik talle kuuluvat veokit kasutada. Vaatamata esitatud arvele nõustub kohus vastustajaga, et arve tasumist ja kulude kandmist kaebaja poolt usutavalt tõendatud ei ole. Kaebaja vastuolulised selgitused ja esitatud tõendid ei veena kohut, et kaebaja on arvel märgitud kulutused kandnud järgmistel põhjustel.

5 14. 18.10.2012 esitatud kaebuses märgib kaebaja, et UAB Autex 03.11.2009 arve on kaebaja poolt tasutud. Samas koos kaebusega ühtki tõendit arve tasumise kohta ei esitatud. Kaebuses ei märgitud, millal ja kuidas arve tasuti. Seetõttu palus kohus 20.12.2012 kirjas (tlk.49) kaebajal esitada tõendid arve tasumise kohta, määrates vastamise tähtajaks 17.01.2013. Kaebaja esindaja palus 17.01.2013 kirjas (tlk.52) pikendada vastamise aega veel kolm nädalat, kuna esitatavad tõendid on leedukeelsed ja vajavad täiendavat aega tõlkimiseks. 17.01.2013 kirja järgi soovis kaebaja esitada dokumentaalsete tõenditena kaebajal olemasolevad UAB Autex ja UAB Velseka vahelise lepingu, millega tõendab, et kauba vedajaks oli tegelikult UAB Velseka ning kaebaja ja UAB Autex vahelise tasaarvelduse kokkuleppe. Eelneva põhjal järeldab kohus, et kaebajal tegelikult nii kaebuse esitamise ajal ja ka nähtavasti 17.01.2013 taotluse esitamise ajal tõendid selle kohta, kas ja millal 03.11.2009 arve UAB-le Autex tasuti, puudusid. Kohus ei pea usutavaks, et vastavate tõendite olemasolu korral ei olnud võimalik neid esitada koheselt koos kaebusega või kohtu poolt määratud ajal, arvestades, et tõendid, mis hiljem esitati, ei olnud mahukad ega vajanud pikaajalist tõlkimise aega.

15. Kaebaja esitas 08.02.2013 kohtule täiendava selgituse (tlk.57-58), samuti UAB Velseka ja UAB Autex vahel 23.09.2009 sõlmitud lepingu nr 2009/06-23 teenuste osutamise kohta koos eestikeelse tõlkega (tlk.60-61) ja UAB Autex ja UAB Protans.LT vahelise võlgnevuste käibe kokkuvõtte perioodi 01.01.2009 – 11.07.2012 kohta (tlk.62, 64). Esitatud lepinguga soovis kaebaja selgitada, et kauba tegelikuks vedajaks oli UAB Velseka, mitte UAB Autex, nagu oli kaebuses märgitud. Samuti soovis kaebaja nimetatud lepinguga tõendada seda, et UAB-l Autex oli õigus esitada kaebajale arve pärast seda, kui UAB Autex oli tema poolt tellitud teenuse eest UAB-le Velseka tasunud. Seega sai kaebaja põhjenduste järgi UAB Autex kaebajale esitada veoki kinnipidamisest tuleneva arve pärast seda, kui UAB Autex oli vedajale (UAB Velseka) teenuse eest tasunud. UAB Autex arve kaebajale kannab kuupäeva 03.11.2009, ehk sama kuupäeva, kui veok koos kütusega UAB Velseka autojuhile Maksuja Tolliameti poolt tagastati (tagastamise akt tlk.48 pöördel). Samas aga kohus ei pea usutavaks, et ühel ja samal päeval toimus kauba ja veoki tagastamine, UAB Velseka poolt UAB-le Autex arve esitamine, viimase poolt arve tasumine ning UAB Autex poolt omapoolse arve esitamine kaebajale. Kohus peab võimalikuks, et UAB Autex 03.11.2009 arve on koostatud hiljem või on arve UAB Autex poolt vormistatud ja esitatud sõltumata viimase poolt UAB-lt Velseka arve saamist ja tasumist.

16. Kaebaja on menetluse käigus tunnistanud, et kaebuses märgitud asjaolu, et veok kuulus arve esitanud UAB-le Autex, oli ebaõige. Seega oli ebaõige ka kaebaja väide, et veoki kinipidamisega tekkis kahju UAB-le Autex ning et viimasel oli õigus seetõttu kaebajalt kahju hüvitamist nõuda. Ühtki tõendit selle kohta, et tegelikult UAB Autex oli vaidlusaluse kauba veoga ja 19.10.2009 UAB Velseka veoki kinnipidamisega seotud, esitatud ei ole. Veok kuulus UAB-le Velseka ja ka vedaja oli UAB Velseka. Ühtki lepingut või muud tõendit kaebaja ja UAB Autex vahel teenuse tellimise osas esitatud ei ole. Ka ükski kauba saatedokument ei näita seost UAB-ga Autex. Kauba saatjaks on olnud UAB Protrans.LT, kauba saajaks OÜ Nextates Grupp, kauba vedaja oli UAB Velseka ja ka veoki omanik oli UAB Velseka. Seega on kaebaja poolt tõendamata, missugusel õiguslikul alusel ja mille eest pidi kaebaja UAB-le Autex veoki seisuaja eest tasuma. Kaebaja poolt UAB Velseka ja UAB Autex vahel 23.06.2009 sõlmitud leping ei puuduta kaebaja ja UAB Autex võimalikke kohustusi. Selle lepinguga ei ole võimalik kaebajal tõendada UAB Autex poolt arve esitamise õigust kaebajale ja arve tasumise kohustust. Kaebaja esindaja kohtuistungil antud selgitus, et kaebaja ja UAB Autex vaheline leping oli sõlmitud suuliselt, ei kinnita muude tõendite puudumise tõttu UAB Autex osalust.

6

17. Ka pole kaebaja esitanud ühtki otsest tõendit UAB Autex arve tegeliku tasumise kohta. Kaebaja on alles 07.02.2013 esitanud arve tasumise kohta tõendina ärakirja ja tõlke UAB Autex ja kaebaja vaheliste võlgnevuste käibe kokkuvõttest (tlk. 64, tõlge lk.62). Kokkuvõte, mis on allkirjastatud nii UAB Autex kui UAB Protrans esindajate poolt, kannab 09.11.2012 kuupäeva, ehk koostatud hiljem, kui käesolev kaebus on kohtule esitatud. Selle ülevaate järgi ei ole kuidagi võimalik saada kinnitust UAB Autex 03.11.2009 arve tasumise kohta kaebaja poolt. Kohus nõustub vastustajaga, et selline võlgnevuste käive võib puudutada mistahes, vastustajale ja kohtule mitteteadaolevaid tehinguid. Ülevaates puudub igasugune märge konkreetse arve ja selle tasaarvestamise kohta. Lisaks märgib kohus, et UAB Autex õigus esitada kaebajale veoki kinnipidamiseega kaasnevad kulud ei saa tuleneda UAB Autex ja UAB Velseka vahel 23.06.2009 sõlmitud lepingust. Esmalt ei ole nimetatud leping sõlmitud käesoleva asjaga seotud tellimuse kohta, vaid selles on kokkulepitud poolte vahel üldised lepingulised tingimused vedellasti ülevedamisel ülevedaja (UAB Velseka) ja tellija (UAB Autex) vahel. Teiseks on selle lepingu p.6.6 järgi tellija (UAB Autex) kohustatud transpordivahendi seisaku puhul maksma leppetrahvi 0,02% teenuse osutamise maksumuse summast iga seisaku päeva eest. Kaebaja poolt esitatud UAB Autex arvel on aga tasumisele kuuluv summa arvutatud veoki kinnipidamise tundide arvust lähtudes. Seega ei ole tõene kaebaja väide, et esitatud leping tõendab, et UAB-l Autex oli õigus esitada kaebajale arve, kuna sellist regulatsiooni selles lepingus ei ole. Kas antud juhul UAB Velseka UAB-le Autex selle alusel arve esitas või maksmine toimus, andmed puuduvad. Kaebaja on viimases kaebuse põhjendustes pidanud võimalikuks, et kui ta ei ole täpset kahju summat tõendanud, tuleb mõista vastustajalt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, kuna on ilmne, et transporditeenuse osutamisega tegelevale äriühingule on sõiduki kinnipidamisega tekitatud kahju. Kohtule jääb antud taotlus ja selgitus arusaamatuks. Kaebaja on taotlenud kindla summa hüvitamist tulenevalt UAB Autex 03.11.2009 arvest. Arve tasumist kaebaja poolt tõendatud ei ole. Asjaolu, kas ja kui palju transporditeenust osutanud äriühing tegelikult kahju kandis, ei ole oluline. Kaebaja ei ole mitte transporditeenust osutanud äriühing, vaid kauba omanik.

18. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et ei ole tõendatud UAB Protrans LT poolt UAB-le Autex veoki seisuaja eest tasumine. Seega on tõendamata, et kaebaja tegi seoses veoki kinnipidamisega kulutusi ja kandis sellega kahju, seda kogu veoki kinnipidamise ajal, sõltumata kas veoki kinnipidamine toimus järelevalvemenetluses või väärtoemenetluses. Ka väärteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude puhul on eelduseks kaebajal kahju tekkimine. Kuna kahju tekkimine kaebajal ei ole leidnud tõendamist, jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Ka juhul, kui leiaks kinnitamist, et vastustaja tegevus veoki kinnipidamisel kas järelevalvemenetluse käigus või väärteomenetluse käigu oli mingis osas õigusvastane, ei annaks see alust kaebuse rahuldamiseks ja kahju hüvitamiseks. Samas ei ole kaebaja kogu menetluse ajal välja toonud ühtegi vastustaja õigusvastast toimingut või tegevust, mis kaebaja arvates põhjustas kahju tekkimise ega põhjendanud, milles seisneb nende toimingute õigusvastasus. Kaebaja on kaebuse põhjendustes läbivalt leidnud, et veoki ja kauba kinnipidamine oli õigusvastane seetõttu, et maakohus lõpetas väärteomenetluse väärteo aegumise tõttu. Kohus jääb juba 18.04.2013 kohtuotsuses toodud seisukoha juurde, et väärteomenetluse lõpetamine väärteo aegumise tõttu ei tähenda automaatselt, et sõiduki kinnipidamine toimus õigusliku aluseta ja oli õigusvastane. Seda seisukohta on kinnitanud ka ringkonnakohus oma otsuses, märkides, et väärteomenetluse lõpetamine aegumise tõttu ei tähenda, et sellele eelnenud riikliku järelevalvemenetluse meetmed oleksid tingimata õigusvastased.

7

19. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on taotlenud välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku summas 1720,0 eurot, sellest riigilõiv 360,0 eurot ja õigusabikulud summas 1360,0 eurot. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik