3-14-52605/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52605 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 19.03.2015, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.P. kaebus Haridusja Teadusministeeriumi 25.10.2014 otsuse nr 22568 tühistamiseks. Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Menetlusosalised: Kaebuse esitaja E.P.; Vastustaja: Haridusja Teadusministeerium Resolutsioon Rahuldada E.P. kaebus. Tühistada Haridusja Teadusministeeriumi 25.10.2014 otsus nr 22568. Jätta menetluskulud poolte kanda.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 20.04.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil

Asjaolude kirjeldus

Haridusja Teadusministeeriumi otsuse nr 22568 25.10.2014 kohaselt on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 5 lõigete 21 ja 72 alusel otsustatud mitte määrata E.P.le vajaduspõhist õppetoetust alljärgneval põhjusel: 1) Perekonna eelmise aasta sissetulek ületab riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku määra.

2

E.P. on pöördunud 27.10.2014 Tartu Halduskohtu poole kaebusega kuna soovib Haridusja Teadusministeeriumi otsuse nr 22568 25.10.2014 tühistamist Kohtumäärusega 29.10.2014 on Tartu Halduskohus E.P. kaebuse menetlusse võtnud.

Kaebaja taotlused ja põhjendused

Kaebusega on taotletud Haridusja Teadusministeeriumi 25.10.2014 otsuse nr 22568 tühistamist, kuna kaebajale jäeti määramata vajaduspõhine õppetoetus põhjusel, et perekonnaseis ei vastanud ÕÕS § 5 lõigete 21 ja 72 nõuetele. Kaebaja on märkinud, et temaga elab koos ka tema täisealine tütar Elsa Pärn, kes õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis päevaõppes ja ei käi iseseisvalt tööl. Kaebaja on märkinud, et on täitnud taotluse interneti teel ning saanud koheselt vastuse.

Vastustaja seisukohad ja põhjendused

Vastustaja märgib, et on lähtunud oma otsustuse tegemisel seaduses kehtestatud kriteeriumidest. Vastustaja märgib, et üliõpilase perekonnaliikmete hulka ei ole arvestatud kaebaja täisealist tütart E.P.. Vastustaja viitab ÕÕS § 5 lõikele 21 punkt 3 ja ÕÕS § 5 1, millega on reguleeritud, kuidas arvestada üliõpilase keskmist sissetulekut. Vastustaja märgib, et oli juhindunud otsuse tegemisel ÕÕS § 51 lg 2 ning puudub võimalus lugeda kaebaja perekonnaliikmete hulka isikuid, keda seaduse järgi sinna lugeda ei saa. Vastustaja leiab, et haldusakt on kooskõlas kehtiva õigusega ning kaebaja nõudel haldusakti tühistamiseks puudub nii faktiline kui õiguslik alus.

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

1.E.P. on esitanud Haridusja Teadusministeeriumile taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks. Õppetoetuste ja õppelaenude saamise alused, tingimused ja kord on kehtestatud õppetoetuse ja õppelaenu seadusega. Nimetatud seadus tagab ligipääsu õppetoetuste ja õppelaenu saamiseks kutsehariduse ja kõrghariduse omandamisel, et motiveerida kutseharidust omandavat õpilast ja kõrgharidust omandavat üliõpilast täiskoormusega ja edukalt õppima ning õppekava normaalkestusega läbima. ÕÕS § 2 kohaselt on üheks õppetoetuse liigiks vajaduspõhine õppetoetus, mis on üliõpilasele, välja arvatud doktorandile, õppetoetuste ja õppelaenu seaduses sätestatud tingimustel antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.

2.Antud juhul on E.P. soovinud vajaduspõhist õppetoetust. Kaebaja on oma kaebust põhjendanud asjaoluga, et temaga koos elab ka tema täisealine tütar E.P., kes õpib kõrgkoolis ja ei käi iseseisvalt tööl ning keda pole vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel loetud kaebaja perekonnaliikmete hulka. Vastustaja on asunud seisukohale, et kaebaja täisealist tütart vajaduspõhise õppetoetuse taotlemise regulatsiooni kontekstis tema perekonnaliikmete hulka mitte lugedes, ei jää kaebaja sissetulek alla riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatavat keskmise sissetuleku ülemmäära, mistõttu ei ole vastustaja saanud teha positiivset otsustust toetuse määramise kohta. Vastustaja on kaebaja vajaduspõhise õppetoetuse taotluse menetlemisel arvestanud kaebaja perekonnaliikmete hulka tema alaealise lapse A.P.. Vastustaja on märkinud, et on lähtunud üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamisel ÕÕS § 51 nõuetest ning vastustajal puudub õigus arvata perekonnaliikmete hulka isikuid, keda seaduse järgi ei saa perekonnaliikmete hulka arvestada. ÕÕS § 51 lg 2 on sätestatud, kes on üliõpilase perekonnaliikmed vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel. Kaevatavas otsuses on vastustaja välja

3

toonud taotluse mitterahuldamise aluseks ÕÕS § 5 lg 21 ja 72 sätted. ÕÕS § 5 lg 21 on sätestatud kriteeriumid, millal on üliõpilasel õigus saada vajaduspõhist õppetoetust ning ÕÕS § 5 lg 72 on sätestatud, et üliõpilane esitab vajaduspõhiste õppetoetuste eraldamise korraldajale taotluse vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks kuni viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas.

3.Kohus tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus kuulub rahuldamisele Haridusja Teadusministeeriumi otsuse 22568 25.10.2014 tühistamise nõudes.

4.Kohus on seisukohal, et kaevatav otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54, § 55 lg 1 ja 56 nõuetele. Tulenevalt HMS § 54 on haldusakt õiguspärane kui ta on antud kehtiva õiguse alusel, pädeva haldusorgani poolt ning on proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Tulenevalt HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav, HMS § 56 nõuab haldusakti põhjendusi. Antud juhul on haldusakt puudulikult motiveeritud ning pole arusaadav lugejale. Kohus märgib, et eriti põhjendatud peab olema haldusakt, millega on haldusorgan teinud isiku suhtes keelduva otsuse. Antud asjas sisaldab otsus nr 22568 viidet ÕÕS § 5 lõigete 21 ja 72 sätetele ning viited jäävad ebaselgeks, kuna pole lahti kirjutatud nende sisu. Vajaduspõhise õppetoetuse mittemääramise põhjendusteks on toodud, et perekonna eelmise aasta sissetulek ületab riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku määra, kuid ei nähtu millest selline tulemus on saadud. Haldusorgan on lahti kirjutanud põhjendused keelduva otsuse tegemiseks alles vastuses kohtule pärast kaebuse esitamist (19.11.2014). Kohus märgib, et vastustajal võiski olla õigus keelduda vajaduspõhise õppetoetuse määramiseks, kuid kaevatava otsuse põhjal ei ole seda võimalik hinnata. Haldusorgan on kaevatavas otsuses viidanud ÕÕS § 5 lg 21 ja lg 72 sätetele ning vastuses kohtule on märkinud, et juhindutud on otsuse tegemisel ÕÕS § 51 lg 2 ning keskmise sissetuleku arvestamisel on lähtutud ÕÕS § 51 sätestatust, mis näitab, et tegemist on erinevate alustega, mis toob kaasa ebaselgust ja ei ole korrektne. 5.Kokkuvõttes märgib kohus, et haldusaktis ei ole analüüsitud asjaolu, keda on loetud kaebaja perekonnaliikmete hulka ning millised arvestused on tehtud selleks, et on keeldutud vajaduspõhise õppetoetuse maksmisest ning pole analüüsitud kõiki tingimusi, mis võinuks olla keelduva otsustuse aluseks. Kaevatavast haldusaktist ei nähtu, millistest põhjendustest on haldusorgan lähtunud, haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav ning nii faktiline kui juriidiline alus peab olema välja toodud, käesolevas asjas esitatud kujul ei ole haldusakt kontrollitav. Kuna kohus ei pea haldusaktis motivatsiooni puudumist ja põhjenduste puudumist keelduva haldusakti andmisel õiguspäraseks, tuleb kaevatav otsus nr 22568 25.10.2014 tühistada. 6. Kõiki asjaolusid hinnates ei ole haldusakti andja andnud kaebajale võimalust esitada ka omapoolseid vajalikke ja asjassepuutuvaid vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks tõendavaid dokumente, et kaaluda asjaolusid otsustuse tegemiseks. 7.Kaebaja ei ole soovinud, et kohus kohustaks peale haldusakti tühistamist haldusorganil asja uuesti läbi vaadata, mistõttu kohus ei saa ka sellist ettekirjutust haldusorganile teha. Kohus märgib siinjuures, et kaebajal on võimalus esitada uus taotlus vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse sätetele. 8.Kaebaja ei ole oma kaebuses esile toonud haldusakti motiveerimatust, kuid kohus leiab, et motiveerimata otsus ei taga reaalselt isikule selgust ja läbipaistvust ning kaebaja õigusi on rikutud juba sellega, et kaebajal ei ole võimalik efektiivselt vaielda haldusakti vastu kui see ei sisalda põhjendusi. Riigikohtu praktika kohaselt ei muuda põhjenduste hilisem esitamine akti tagantjärele kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult on lähtutud.

4

9.Eeltoodu alusel lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 1 alusel tühistab kohus kaevatava haldusakti täielikult , see on Haridusja Teadusministeeriumi otsuse nr 22568 25.10.2014, millega on otsustatud mitte määrata E.P.le vajaduspõhist õppetoetust.

10.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

11.Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Antud juhul ei ole menetlusosalised taotlenud menetluskulude väljamõistmist, seega puudub kohtul vajadus võtta seisukoht menetluskulude väljamõistmise osas ning menetlusosaliste poolt tehtud kulutused jäävad nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik