3-14-52437/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-52437

Otsuse kuupäev

19. märts 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Mark Fjodorovi kaebus Kaitseressursside Ameti 8. juuli

2014 ettekirjutuse nr 9-10.1/684 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Mark Fjodorov

Vastustaja – Kaitseressursside Amet

1. Rahuldada Mark Fjodorovi kaebus.

2. Tühistada Kaitseressursside Ameti 8. juuli 2014

ettekirjutus nr 9-10.1/684.

3. Mõista Kaitseressursside Ametilt Mark Fjodorovi kasuks

menetluskulude katteks välja viisteist (15) eurot. Ülejäänud

osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 20. aprill 2015. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Kaitseressursside Ameti (KRA) 20. veebruari 2014 arstliku komisjoni kutsega nr 9-2.1/2564

kutsuti Mark Fjodorov KRA arstlikku komisjoni 11. aprilliks 2014 kell 08.30. KRA 8. juuli 2014

ettekirjutusega nr 9-10.1/684 kohustati Mark Fjodorovi ilmuma KRA Kohtla-Järve arstlikku

komisjoni 29. augustil 2014 kell 08.30. Seejuures hoiatati ettekirjutuses, et arstlikku komisjoni

ilmumata jätmine toob kaasa sunniraha rakendamise ning sunniraha suurus on 50 eurot, millele

lisanduvad täitemenetluse kulud.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 14. oktoobril 2014 Mark Fjodorovi kaebus Kaitseressursside

Ameti vastu. Kaebuse kohaselt taotleb M. Fjodorovi KRA 14. oktoobril 2014 käskkirja nr 6-

2/1060 tühistamist. Ettekirjutusest sai ta teada 6. oktoobril 2014 kohtutäiturilt täitmisteadet saades.

Kohtutäitur väljastas kaebaja nõudmisel talle KRA ettekirjutuse 8. oktoobril 2014.

Tartu Halduskohus võttis 13. novembri 2014 määrusega M. Fjodorovi tühistamiskaebuse

menetlusse. 26. novembril 2014 kohtusse saabunud vastuses kaebusele on vastustaja seisukohal,

et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Tartu Halduskohus asus 28. jaanuari 2015 määruses

seisukohale, et vaidlustatava KRA ettekirjutuse avaldamine Avalikes Teadaannetes oli

õigusvastane ning M. Fjodorov sai KRA ettekirjutuse kätte 8. oktoobril 2014, mistõttu on kaebus

kohtule esitatud tähtaegselt. Nimetatud määrusega määras kohus asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja märgib, et õpib käesoleval ajal Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis ning

õpingud kestavad 2015 suveni. Ajateenistuse läbimine kestvusega 8 kuni 12 kuud on oluliseks

takistuseks hariduse omandamisel. Kaebaja hinnangul rakendub tema suhtes kaitseväeteenistuse

seaduse § 44 lg-s 7 toodu.

4. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja saanud kätte KRA 20. veebruari 2014 arstliku komisjoni kutset

nr 9-2.1/2564. Kaebaja märgib, et on teadlik, et et rahvastikuregistri seadusest tulenevalt on isikul

kohustus hoolitseda selle eest, et rahvastikuregistrisse oleks kantud tema õiged elukoha andmed

ning ta on seejuures arvestanud sellega, et avalikku võimu teostavad asutused võivad saata sarnast

teavet

sisaldavaid

dokumente

nagu

20. veebruari

2014

arstliku

komisjoni

kutse

rahvastikuregistrisse kantud aadressile. Kaebaja märgib, et elab samal aadressil, mis on toodud

rahvastikuregistris.

KRA 8. juuli 2014 ettekirjutus nr 9-10.1/684 tekitab kaebajale vahetult kohustusi ning see oleks

tulnud haldusorgani poolt talle allkirja vastu kätte toimetada. Kaebaja osutab, et vastustaja ei ole

andnud talle võimalust esitada põhjendusi, miks ta arstliku komisjoni vastuvõtule ei ilmunud.

Kaebaja rõhutab, et ta ei olnud teadlik KRA 20. veebruari 2014 arstliku komisjoni kutsest nr 9-

2.1/2564 ja 8. juuli 2014 ettekirjutusest nr 9-10.1/684. Nimetatud dokumentidest sai kaebaja teada

8. oktoobril 2014, kui Virumaa tööpiirkonna kohtutäitur Raigo Pärs edastas talle tema enda palvel

täitedokumendi. Seega ei saanud kaebaja viibida KRA 20. veebruari 2014 arstliku komisjoni

kutses nr 9-2.1/2564 märgitud arstliku komisjoni vastuvõtul 11. aprilli 2014 ja KRA 8. juuli 2014

ettekirjutuses nr 9-10.1/684 märgitud arstliku komisjoni vastuvõtul 29. augustil 2014.

Vastustaja vastuväited

5. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kuni 1. aprillini 2013 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 7 sätestas, et kutsealune on

jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või

ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni. § 46 lõigete 1 ja 2 kohaselt KRA võtab kutsealuse arvele

kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks alates tema 17-aastaseks saamisest.

Rahvastikuregistri andmetel sai M. Fjodorov 17-aastaseks 24. septembril 2008. 1. oktoobri 2008

kirjaga nr 9-12/08/6278 teavitati M. Fjodorovi, et ta on alates 1. oktoobrist 2008 võetud

kutsealusena arvele. Kiri sisaldas informatsiooni arstliku komisjoni läbimise kohustuse kohta ning

selgitas ajapikenduse andmisega seonduvat.

KVTS § 46 ei reguleeri kaitseväeteenistuskohustuse tekkimist, vaid üksnes kutsealuste kohta

arvestuse pidamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole teade, millega isikule teatatakse tema kutsealusena

arvele võtmisest käsitatav haldusaktina, millest tuleneks isikule õigused või kohustused. Seega

alates 1. oktoobrist 2008 laienesid M. Fjodorovile kõik kaitseväekohustuslase õigused ja

kohustused olenemata sellest kas ta sai arvele võtmise teate kätte või mitte.

6. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel omandas M. Fjodorov keskhariduse Jõhvi Vene

Gümnaasiumis 2010. aastal ja alustas 19. augustil 2010 kõrghariduse omandamist Tallinna

Tehnikaülikoolis.

Ajapikendus kõrghariduse omandamiseks ei ole automaatselt antav soodustus. Kuna M. Fjodorov

ei ole KRA-le esitanud seoses kõrghariduse omandamisega ajapikenduse taotlust, siis ei

kohaldunud tema suhtes KVTS § 55 lg 1 ja lg 11. Ka kehtiv KVTS § 44 lg 1 p 2 ja 7 ei kohaldu

antud juhul, kuna kaebaja omandas keskhariduse 2010. aastal ja asus samal aastal kõrgharidust

omandama.

7. Kuni 1. aprillini 2013 kehtinud KVTS § 50 lg 1 ja lg 2 sätestasid, et kutsealuse

kaitseväeteenistuskõlblikkuse astme kindlaksmääramine tema tervise seisundi alusel toimub KRA

arstlikus komisjonis. KRA-l on kohustus teatada kirjalikult arvelevõetud kutsealusele tema tervise

seisundi kontrollimiseks ja kutsesobivuse määramiseks määratud KRA-sse ilmumise aeg ja koha.

Dokumentide kättetoimetamist reguleeris KVTS § 401 mille lg 1 kohaselt KRA otsus kutsealuse

ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise kohta või muud KRA poolt seaduse alusel

kaitseväekohustuslaste osas tehtud otsused, saadetud kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu

või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Kuna

KRA arstliku komisjoni kutse sisaldab kohustust ilmuda kindlal tähtpäeval ameti arstlikku

komisjoni ja kaasa võtta eeltäidetud perearsti tõend, siis toimetab KRA arstliku komisjoni kutse

isikule kätte haldusmenetluse seaduse §-des 25-32 sätestatud korras.

8. KRA saatis 15. jaanuaril 2013 M. Fjodorovile tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile Mõisa

tee 8 - 27, Kohtla-Järve linn, 30326 Ida-Viru maakond 15. jaanuari 2013 arstliku komisjoni kutse

nr 9-2.1/13/874 tähitud kirjaga (väljastusteade RR219826473EE). Kutse tagastati postiasutuse

poolt 5. veebruaril 2013 märkega „Ei nõutud“. Kuivõrd 15. jaanuari 2013 arstliku komisjoni kutset

nr 9-2.1/13/874 ei õnnestunud postitöötajal M. Fjodorovile allkirja vastu kätte toimetada, saatis

KRA 22. veebruaril 2013 sama kutse M. Fjodorovile täiendavalt ka lihtkirjaga. 22. märtsil 2013

Mark Fjodorov arstlikku komisjoni ei ilmunud.

9. 1. aprillil 2013 jõustus uus KVTS, mille § 40 lg 1 p 1 kohustab kutsealust viivitamata teavitama

KRA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma kontaktandmetest ja nende muutmisest.

Seega alates 1. aprillist 2013 nägi seadusandja kutsealusele ette kõrgendatud kohustuse oma

kontaktandmete teatamisest.

Kaebaja seda antud juhul teinud ei ole.

10. 5. juulil 2013 saatis KRA tähitud kirjaga kaebajale arstliku komisjoni ilmumiseks kutse nr 9-

2.1/13/6445 rahvastikuregistrijärgsele aadressile Narva mnt 40-19, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41536

Ida-Viru maakond. Mark Fjodorov oli 5. juunil 2013 muutnud rahvastikuregistris oma

elukohaandmeid, kuid kiri tagastati postiasutuse poolt 10. juulil 2013 märkega „Ei ela“. Vaatamata

postiasutuse märkele „Ei ela“ tegi vastustaja täiendava katse sama kutse lihtkirjaga teatavaks teha

2. septembril 2013. M. Fjodorov ei ilmunud arstlikku komisjoni 27. septembril 2013.

11. KRA saatis 11. oktoobril 2013 menetlusdokumendi väljastusteatega M. Fjodorovile arstliku

komisjoni kutse nr 9-2.1/9901 rahvastikuregistrijärgsele aadressile Narva mnt 40-19, Jõhvi linn,

Jõhvi vald, 41536 Ida-Viru maakond. Postiasutus tegi 14. oktoobril 2013 kell 9.45 ja 19. oktoobril

2013 kell 7.40 kaks kättetoimetamise katset, mis mõlemad ebaõnnestusid, misjärel jättis

postitöötaja KRA loal saadetise postkasti, et juhul, kui M. Fjodorov saabub oma

rahvastikuregistrijärgsesse elukohta, on tal võimalik postisaadetis postkastist kätte saada. M.

Fjodorov 31. jaanuaril 2014 arstlikku komisjoni ei ilmunud.

12. Seega tegi KRA korduvaid katseid (6 kättetoimetamise katset), et toimetada M. Fjodorovile

kätte erinevatel aadressidel erinevaid dokumente. Seejärel oli põhjendatud toimetada Mark

Fjodorovile edaspidi dokumendid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded (HMS § 31 lg 1 p 2)

kaudu, kuna KRA-l oli tekkinud haldusmenetluse käigus kindel veendumus, et M. Fjodorovile ei

ole võimalik muul moel dokumente kätte toimetada.

KRA lähtub oma tegevuses ka menetlusökonoomika printsiibist ning riigieelarvelise asutusena

peab arvestama tema käsutuses oleva nii materiaalse- kui tööjõu ressursiga. 2013. aastal väljastas

KRA 69553 erinevat kättetoimetamist nõudvat haldusakti. Sellise haldusaktide hulga korral ei ole

võimalik ega menetlusökonoomika printsiibiga kooskõlas teha ülemääraseid isiklikult allkirja

vastu kättetoimetamise katseid.

20. veebruaril 2014 avaldas KRA M. Fjodorovi arstliku komisjoni kutse nr 9-2.1/2564 väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Tulenevalt HMS § 31 lg 5 sätestatust tuleb KRA 20. veebruari 2014

arstliku komisjoni kutse lugeda kättetoimetatuks. M. Fjodorov 11. aprillil 2014 arstlikku komisjoni

ei ilmunud.

13. Arstlikku komisjoni ilmumine ja selle läbimine nõutavas ulatuses on kutsealusele kohustuslik.

Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on KRA-l õigus teha ettekirjutus, kohustades isikut ilmuma

talle määratud ajal arstlikku komisjoni ja esitama tervisetõendit. KVTS § 226 kohaselt sisaldab

ettekirjutus ka hoiatust kohaldada kohustuse nõuetekohasel mittetäitmisel haldussunnivahendit

(sunniraha) kuni 640 eurot.

KRA 21. aprilli 2014 kirjaga nr 9-11/6743 anti kaebajale võimalus esitada põhjendused, miks ta

jättis arstliku komisjoni kutses nr 9-2.1/2564 määratud kuupäeval arstlikku komisjoni ilmumata.

Kiri nr 9-11/6743 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 21. aprillil 2014, sest KRA-l oli

tekkinud varasema haldusmenetluse käigus kindel veendumus, et M. Fjodorovile ei ole võimalik

muul moel dokumente kätte toimetada. Kaebaja ei esitanud tähtaja jooksul arstlikku komisjoni

mitteilmumise põhjendusi ei esitanud.

Vastustaja 8. juuli 2014 arstliku komisjoni kutsega ettekirjutuse vormis nr 9-10.1/684 kutsuti Mark

Fjodorov KRA arstlikku komisjoni 29. augustil 2014. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kohustuse

täitmata jätmine toob kaasa sunniraha rakendamise vastavalt „Asendustäitmise ja sunniraha

seadusele”. Sunniraha suuruseks on 50,00 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud.

8. juuli 2014 ettekirjutus nr 9-10.1/684 avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 9. juulil 2014.

KRA 8. juuli 2014 ettekirjutus tuleb nr 9-10.1/684 lugeda kättetoimetatuks alates 10. juulist 2014.

29. augustil 2014 M. Fjodorov KRA arstlikku komisjoni ei ilmunud.

14. 8. septembril 2014 edastas KRA täitmisavaldusega nr 4-3/15628 KRA 8. juuli 2014

ettekirjutuses nr 9-10.1/684 määratud sunniraha 50 eurot kohtutäitur Raigo Pärsile

sissenõudmiseks.

Ka kohtutäitur oli sunnitud täitmisteate võlgnikule edastama väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu 3. oktoobril 2014, kuna aadressile Narva mnt 40-19, Jõhvi saadetud kiri tagastati

kohtutäiturile hoiutähtaja möödumisel.

15. Vastustaja esitas 17. veebruaril 2015 kohtule täiendavad seisukohad.

KRA on seisukohal, et 50 eurot sunniraha on käesoleval juhul optimaalne, et sundida Mark

Fjodorovi KRA arstlikku komisjoni ilmuma. Sunnivahendi rakendamise eesmärgiks ei ole isiku

karistamine või tema riiklik hukkamõist süülise väärkäitumise eest.

8. juuli 2014 ettekirjutuse nr 9-10.1/684 andmisel järgiti menetlusnõudeid. Kuna kutsealune on

KVTS § 40 lg 1 p 5 kohaselt kohustatud osalema terviseseisundi hindamisel ja selle kohustuse

täitmist välistavaid asjaolusid ei ole haldus- ega kohtumenetluses tuvastatud, ei oma määravat

tähendust ka asjaolu, kas enne ettekirjutuse andmist kutsealust ära kuulati või mitte. Kaebaja väited

KRA ettekirjutuse kaebajale saatmata jätmise kohta ei mõjuta ettekirjutuse õiguspärasust ega anna

alust ettekirjutuse tühistamiseks.

Kohtu seisukoht

16. 28. jaanuari 2015 määruses on kohus asunud seisukohale, et KRA 8. juuli 2014 ettekirjutus nr

9-10.1/684 avaldati Ametlikes Teadaannetes õigusvastaselt. HMS § 31 lg 1 p 2 kohaldamise

eeldused ei olnud KRA 8. juuli 2014 ettekirjutuse osas täidetud, kuna KRA-l ei olnud võimalik

olla veendunud, et M. Fjodorov ei ela sel ajal KRA-le teadaoleval aadressil ning et dokumenti ei

ole võimalik kätte toimetada muul viisil kui avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kuigi KVTS

§ 15 lg 2 annab KRA-le õiguse valida kättetoimetamise viis, on KRA kättetoimetamise viisi valikul

seotud HMS-i regulatsiooniga.

Kohus on jätkuvalt sellel seisukohal. Motiivid, miks kohus leiab, et KRA ei olnud õigustatud

toimetama ettekirjutust kaebajale kätte avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, on esitatud 28.

jaanuari 2015 määruses. Kohus ei pea vajalikuks neid siinkohal täies mahus korrata, kuid märgib

siiski, et viimane dokumentide kättetoimetamiskatse M. Fjodorovi rahvastikuregistrijärgses

elukohas toimus 19. oktoobril 2013, s.o peaaegu 9 kuud enne vaidlustatud ettekirjutuse avaldamist

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Enne ettekirjutuse avaldamist ei teinud KRA toiminguid

selgitamaks, kas kättetoimetamine viisil, mis tagaks kaebaja tegeliku teadasaamise ettekirjutusest,

on võimatu. Kättetoimetamine teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes on kättetoimetamise

formaalne viis ega taga efektiivselt isiku teadasaamist talle pandud kohustusest, siis on

haldusorganil kõrgendatut kohustus veenduda, et teised kättetoimetamise võimalused on

ammendatud. Sellekohane veendumus on eelduseks, et valida isikut koormava haldusakti

kättetoimetamise viisiks avaldamine Ametlikes Teadaannetes. Eeldust ei saa aga täidetuks lugeda

olukorras, kus KRA ei ole teinud 9 kuu jooksul katset kaebajale dokumente posti teel kätte

toimetada ega kasutanud võimalust võtta kaebajaga ühendust telefoni teel tema tegeliku elukoha

selgitamiseks. Seda isegi juhul, kui varasemalt on dokumendi posti teel kättetoimetamine

korduvalt ebaõnnestunud ja KRA-l on tekkinud kahtlus, et kaebaja ei ole (osaliselt) täitnud KVTS

§ 40 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust teavitada KRA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

oma kontaktandmetest ja nende muutmisest.

17. Vastavalt KVTS 40 lg 1 p-le 5 oli kaebaja kohustatud osalema KRA poolt määratud ajal ja

kohas terviseseisundi hindamisel. Seega ei olnud kaebajal endal kohustust aktiivselt otsida

võimalust terviseseisundi hindamisel osalemiseks ega võtta samme terviseseisundi hindamise aja

ja koha teadasaamiseks.

18. Eeltoodu alusel leiab kohus, et KRA 8. juuli 2014 ettekirjutust nr 9-10.1/684 ei saa lugeda

kättetoimetatuks avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, vaid tuleb lugeda M. Fjodorovile

kättetoimetatuks 8. oktoobril 2014, mil kohtutäitur R. Pärs saatis ettekirjutuse M. Fjodorovile.

19. Tulenevalt KVTS § 1 lg-st 2 KVTS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades KVTS erisusi.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 järgi õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on

kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (HMS §

61 lg 1 ls 1).

Ettekirjutus kehtib seega kaebaja suhtes 8. oktoobrist 2014. Vastavalt ei tulenenud ettekirjutusest

nimetatud ajal, s.o 29. augustil 2014, kaebajale kohustust ilmuda Ida-Viru Keskhaigla

Polikliinikusse arstlikku komisjoni.

20. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg 1 sätestab, et sunnivahendit rakendatakse, kui

haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata. Seega ei ole lubatud

sunniraha rakendada olukorras, kus ettekirjutus ei olnud selles märgitud kohustuse täiemise tähtaja

jooksul saanud kehtivaks. Sellisel juhul ei ole alust heita isikule ette ettekirjutuse täitmata jätmist.

Seega on õigusvastane M. Fjodorovile sunniraha rakendamine KRA 8. juuli 2014 ettekirjutuse nr

9-10.1/684 täitmata jätmise eest.

Vaidlustatud ettekirjutusega hoiatati kaebajat, et arstlikku komisjoni ilmumata jätmise korral,

rakendatakse kaebaja suhtes sunniraha 50 eurot. Vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le

12 on sunniraha sissenõudmise aluseks olev haldusakt täitedokument, s.t ettekirjutus, milles on

sunniraha rakendamise hoiatus on iseseisvalt sundtäidetav. Seega vaatamata sellele, et vaidlustatud

ettekirjutuse täitmise tähtaeg on möödunud, ei ole selle kehtivus ammendunud ja kaebaja õiguste

kaitseks on põhjendatud kehtivuse kõrvaldamine ettekirjutuse tühistamisega.

21. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et KRA 8. juuli 2014 ettekirjutus nr 9-10.1/684 on

õigusvastane, õigusvastasus ei ole vormilise iseloomuga, mistõttu tuleb ettekirjutus tühistada.

Kaebus rahuldatakse.

22. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Siiski peab kohus põhjendatuks mõista KRA-lt kaebaja kasuks välja kaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu 15 eurot, kuna lõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, kohus on lõivu

tasumist kontrollinud ja lõiv oli menetluskuluna seetõttu ka vastustajale ettenähtav. Ülejäänud osas

tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest kaebaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta

ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik