3-15-675/6 · 3-15-675/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-675 Määruse kuupäev 19. märts 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Tarmo Pilleri kaebus Ülenurme Vallavalitsuse 20.02.2015. a korralduse nr 43 tühistamiseks Resolutsioon Tagastada Tarmo Pilleri kaebus haldusasjas nr 3-15-675. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna- kohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Ülenurme Vallavalitsuse 20.02.2015. a korraldusega nr 43 lõpetati T. Pilleriga sõlmitud üürileping erakorralise ülesütlemise teel, kohustati T. Pillerit vabastama eluruum ja tasuma võlgu olev üüri- ja kommunaalteenuste summa. Vaidlustamisviite järgi võib korralduse peale esitada vaide Ülenurme Vallavalitsusele või kaebuse Tartu Halduskohtule.

2. T. Piller esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Ülenurme Vallavalitsuse 29.12.2005. a korralduse nr 43 tühistamiseks. 17.03.2015. a kohtu palvel tehtud kaebuse täpsustuses palus kaebaja tühistada Ülenurme Vallavalitsuse 29.12.2015. a korraldus nr 43.

Kohtu seisukoht

3. Kuna kaebuse põhjendused on seotud Ülenurme Vallavalitsuse 20.02.2015. a korraldusega nr 43, kaebusele on lisatud sama korraldus ning kaebuse täpsustusest nähtub, et kaebaja on soovinud vaidlustada 2015. a korraldust, siis eeldab kohus, et kaebaja on vaidlustatava korralduse kuupäeva märkinud ekslikult. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja soovib Ülenurme Vallavalitsuse 20.02.2015. a korralduse nr 43 tühistamist.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

5. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohaliku omavalitsuse vara kasutusse andmisel toimub mitmeastmeline menetlus, milles linna vara isiku kasutusse andmise otsustamine on avalik- õiguslik otsus ning tahteavaldus konkreetse üürilepingu sõlmimiseks on eraõiguslik tahteavaldus. Seetõttu võib ka vastav akt koosneda kahest osast: haldusorgani avalik-õiguslikku iseloomuga korraldusest ja tsiviilõiguslikust tahteavaldusest (Riigikohtu halduskolleegiumi

2 20.04.2006. a määrus asjas nr 3-3-1-31-06). Eelnevast nähtub, et haldusorgani tahteavaldus üürilepingu sõlmimiseks on eraõiguslik otsus.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg-le 1 toimub lepingu ülesütlemine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Ülenurme Vallavalitsuse 20.02.2015. a korraldusega nr 43 otsustati kaebajaga sõlmitud üürileping erakorraliselt üles öelda VÕS § 313 ja § 316 alusel. Arvestades, et üürilepingu sõlmimist ja lõpetamist reguleerib võlaõigusseadus ja üürileping on eraõiguslik leping, tuleb haldusorgani tahteavaldus konkreetse üürilepingu ülesütlemiseks lugeda samuti eraõiguslikuks otsuseks. Seega on vaidlus seoses üürilepingu ülesütlemisega eraõigussuhtest tulenev vaidlus, mitte avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlus HKMS § 4 lg 1 mõistes.

Sõltumata sellest, milline on vaidlustatud korralduse haldusõiguslik käsitlus, ei ole kaebajal takistatud oma õiguste kaitse hagi esitamisega tsiviilkohtumenetluses. Kui käsitleda Ülenurme Vallavalitsuse 20.02.2015. a korraldust nr 43 haldusaktina, siis oleks kaebajal võimalik vaidlustada üürilepingu ülesütlemine esmalt halduskohtus ning juhul, kui see tulemusi ei anna, siis ka tsiviilkohtus. See muudaks üürisuhtes osalemise haldusorganile põhjendamatult koormavaks ning sisuliselt muudaks võimatuks üürileandja poolsete õiguskaitsevahendite kasutamise.

6. Asjaolu, et Ülenurme Vallavalitsus pidas 20.02.2015. a korraldust halduskohtus vaidlustatavaks, märkides selles ka vaidlustamisviite, ei muuda seda otsust haldusaktiks ega anna halduskohtule pädevust asja läbivaatamiseks.

7. Üürivaidluse lahendamise seaduse (ÜVLS) § 1 kohaselt võib üürnik või üürileandja pöörduda eluruumi üürilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks üürikomisjoni või kohtusse. Vastavalt ÜVLS § 21 lg-le 1, kui pool ei nõustu komisjoni otsusega või üürivaidluse läbivaatamisel tehtud menetlusotsuste või -toimingutega, võib ta sama üürivaidluse läbivaatamiseks pöörduda maakohtusse komisjoni otsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates 20 päeva jooksul. Seega on käesolevas kaebuses tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mille lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ning kaebus kuulub lahendamisele maakohtus vastavalt ÜVLS §-le 1 ja § 21 lg-le 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg-le 1.

8. Vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebaja saab üürivaidluse lahendamise seaduses ettenähtud korras oma õigusi kaitsta pöördudes esmalt avaldusega üürikomisjoni poole ning seejärel hagiga maakohtu poole või esitades hagi otse Tartu Maakohtule.

9. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik