Legislator Case Law & Legislation
3-15-599/2 AI generated

3-15-599/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-15-599/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

3-15-599/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2015, Jõhvi

Haldusasja number 3-15-599

Haldusasi A,V’e kaebus õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses hääletamispiirangutega

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Kaebuse tagastamine

1. Kaebus tagastada läbivaatamatult. 2. Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

12.03.2015 saabus Tartu Halduskohtule A,V’e kaebus õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses hääletamispiirangutega. Kaebuse kohaselt alates 2011. aasta juulist kannab kaebaja vanglakaristust. Nimetatud aja jooksul on toimunud Riigikogu valimised, Euroopa Parlamendi valimised, kohaliku omavalituse valimised ja Vabariigi Presidendi valimised, millest kaebajal ei ole võimaldatud osa saada. Kaebaja leiab, et on piiratud tema valimisõigust, mis on üks peamisi õigusi. Kaebaja palub kohtul tuvastada, kas kaebaja puhul on seni rakendatud hääletamispiirang põhjendatud ja proportsionaalne. Samuti kas kaebaja tegevus on olnud eesti põhiseadust ohustav selles ulatuses, et piirata kaebaja osalemist hääletamisel.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 tulenevalt võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma rikutud õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

Kohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tuvastada toimingu õigusvastasus, mille kohaselt ei ole kaebuse esitajate võimaldatud võtta osa ühestki hääletamisest alates juulist 2011, mil kaebuse esitaja kannab vanglakaristust.

2

Riigikogu valimise seaduse § 22 lg 1 kohaselt rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva. Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse elektroonilise hääletamise komisjonile hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt valijate nimekirja koostamise aluseks on käesoleva seaduse § 20 lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirja koostamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 20 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatused. Elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta.

RKVS § 22 lg 3 kohaselt valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. RKVS § 22 lg 4 sätestab, et valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Kui valija elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valija käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja.

Kohus selgitab, et tulenevalt RKVS § 25 lg 1 p 1 kohaselt valijate nimekirjas tehakse muudatusi üksnes juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse vallavõi linnasekretärile. Vallavõi linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. RKVS § 25 lg 5 kohaselt kui vallavõi linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada vallavõi linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse KOVVS § 27 lg 1 kohaselt rahvastikuregistri vastutav töötleja korraldab rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna valijate nimekirja koostamise ja trükkimise ning selle jaoskonnakomisjonidele kättetoimetamise hiljemalt seitsmendaks päevaks enne valimispäeva. Valijate elektroonilised nimekirjad edastatakse elektroonilise hääletamise komisjonile hiljemalt 13. päevaks enne valimispäeva. KOVVS § 27 lg 2 kohaselt valijate nimekirja koostamise aluseks on käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 ettenähtud andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga. Valijate nimekirja koostamisel võetakse arvesse ka käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktides 1–6 nimetatud andmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatused. Elukoha aadressiandmetes pärast valimispäevale eelnevat 30. päeva tehtud muudatusi arvesse ei võeta.

KOVVS § 27 lg 3 kohaselt valijate nimekirja ei kanta isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. KOVVS § 27 lg 4 kohaselt valija kantakse selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva. Kui valija elukoha andmed on kantud

3 rahvastikuregistrisse valla või linna, Tallinnas linnaosa täpsusega, kantakse valija käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punkti 5 alusel määratud valimisjaoskonna valijate nimekirja.

Kohus selgitab, et KOVVS § 30 kohaselt valijate nimekirjas tehakse muudatus üksnes juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel käesoleva seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta; valijate nimekirjast tuleb kustutada isik, kellel ei ole õigust hääletamisest osa võtta. Sama paragrahvi lõige kakas kohaselt valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse vallavõi linnasekretärile. Vallavõi linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. KOVVS § 30 lg 3 kohaselt kui isik kantakse rahvastikuregistrisse või kui muudetakse valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid selliselt, et see toob kaasa isiku kandmise valijate nimekirja, teavitab vallavõi linnasekretär sellest jaoskonnakomisjoni viivitamata. KOVVS õ 30 lg 4 kohaselt muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon vallavõi linnasekretäri teatise alusel.

KOVVS § 30 lg 5 kohaselt kui vallavõi linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada vallavõi linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega.

Kohus märgib, et Riigikohus on 22.01.2013. a määruses asjas nr. 3-4-1-26-12, p-s 31 leidnud, et hääletamisõiguse tagamise tõhusaks õiguskaitsevahendiks on võimalus vaidlustada isiku valijate nimekirja kandmata jätmist, tehes esmalt avalduse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks vallavõi linnasekretäril. Samasugusele seisukohale asus Riigikohus ka seonduvalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel osalemise keeluga. Riigikohus leidis, et juhul kui isik leiab, et tema hääletamisõiguse piirang on põhiseadusega vastuolus, peaks ta esmalt taotlema enda kandmist valijate nimekirja. Valijate nimekirja koostamise aluseks on andmed valimispäevale eelneva 30 päeva seisuga (KOVVS § 27 lõige 2). KOVVS § 30 lõike 1 punkt 1 lubab valijate nimekirjas teha muudatuse juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel on õigus hääletada. KOVVS § 30 lõige 2 sätestab, et valijate nimekirjas muudatuse tegemise avaldus tuleb esitada vallavõi linnasekretärile, kes peab selle viivitamatult läbi vaatama. Kui isik leiab, et hääletamisõigust välistav norm on põhiseadusega vastuolus, on tal võimalik sellekohane väide esitada. Avalduse esitamisel tuleb tõendada, et isik vastab muudele hääletamisõiguse eelduseks olevatele tingimustele (nt Eesti või EL-i liikmesriigi kodakondsus, tal on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus – KOVVS § 5). Kui vallavõi linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab isik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. (RKPJK 14.11.2013. a otsus asjas nr. 3-4-1-58 -13, p-d 34-35)

Kinnipeetava põhiandmetest (tl 6) nähtub, et A,V’e rahvastikuregistri järgseks elukohaks on Harju maakond Nissi vald. Puudub vaidlus selles, et kaebuse esitaja kannab vanglakaristust alates 23.07.2011. Kaebusest ei tulene, et kaebuse esitaja oleks eelnevalt vaidlustanud talle hääletamisel osalemise võimaldamata jätmise. Kohus selgitab, et kaebuse esitajal oli võimalik eelnevate valimiste ajal tulenevalt esitada avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks ning kaebaja avalduse rahuldamata jätmise peale esitada kaebus halduskohtule. Eeltoodust tulenevalt on halduskohtu hinnangul kaebuse esitajal oma õiguse kaitseks tõhusamaid vahendeid, mistõttu tuvastamiskaebus ei ole käesoleval juhul lubatav. Kohus märgib, et RKVS §-s 25 ja KOVVS § 30 sätestatud õiguskaitsevahendit saab kaebuse esitaja

4 kasutada vajadusel ka järgmistel valimistel. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

Kuna kohus tagastab kaebuse, siis kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik