3-15-260/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-260 Haldusasi Veikko Ahvenaineni kaebus Tartu Vanglalt tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Veikko Ahvenaineni määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Veikko Ahvenaineni määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD 1. Kinnipeetav Veikko Ahvenainen esitas Tartu Vanglale taotluse erakorralisele lühiajalisele väljasõidule lubamiseks seoses vanaema matustega. Tartu Vangla keeldus 06.11.2014. a otsustusega nr 6-1/1146 V. Ahvenainenile erakorralisele lühiajalisele väljasõidule loa andmisest.

2. V. Ahvenainen esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille Tartu Vangla 09.01.2015. a otsustusega nr 1-13/1088-2 rahuldamata jättis.

3. V. Ahvenainen esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks summas 50 000 eurot. Kaebaja leidis, et vangla keeldumine, V. Ahvenainenile loa andmisest erakorraliseks lühiajaliseks väljasõiduks, oli põhjendamatu. Koos kaebusega esitas V. Ahvenainen taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 18.02.2015. a määrusega osaliselt V. Ahvenaineni taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu summas 30 eurot (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ja andis riigilõivu tasumiseks tähtaja 10 päeva alates määruse jõustumisest (resolutsiooni p 2). Halduskohus leidis, et arvestades kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest täielik vabastamine põhjendatud. Antud kaebuse esitamisel kuuluks tasumisele riigilõiv summas 750 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu

2 sissetulek oli enne menetlusabi taotluse esitamist 44,25 eurot. V. Ahvenainen on käesolevaks hetkeks vanglast vabanenud ning ta on võimeline tasuma kaebuselt esitatavat riigilõivu summas 30 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. V. Ahvenainen esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a määrus tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest täielikult. Määruskaebuse kohaselt viibis V. Ahvenainen Tartu Vanglas 15.06.2011-13.02.2015 ja ei oma töökohta ega kindlat sissetulekut. V. Ahvenainen on riigi ülalpeetav, kes sõltub lähedaste ja tuttavate annetustest. Riigilõivu tasumisest vabastamise eesmärk on tagada kohtusse pöördumise õigus hoolimata isiku majanduslikust olukorrast. Kaebaja majanduslik olukord ei võimalda 30 euro suurust riigilõivu tasuda ja seetõttu võivad jääda tema õigused kaitseta ainult sellepärast, et ta on vaene ja ei oma kindlat sissetulekut. Kaebus ei ole perspektiivitu ega läbimõtlematu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et V. Ahvenaineni määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 18.02.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse ümbervaatamiseks.

7. Vastuseks määruskaebuses esitatule peab ringkonnakohus vajalikuks mainida, et HKMS § 111 lg-s 1 sätestatud menetlusabi andmise tingimuste kohaselt on menetlusabi andmine võimalik ka osaliselt, milliselt halduskohus käesoleval juhul ka toimis. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole V. Ahvenainenile menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli väiksem kui kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv. Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine keelatud, ei tähenda, et kohus peab V. Ahvenaineni riigilõivu tasumise kohustusest täielikult vabastama. Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud menetlusabi anda või mitte ja millises osas. Kuna kaebaja vanglasisese isikuarve andmetel oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 44,25 eurot ja seetõttu tema majanduslik seisund võimaldas tasuda riigilõivu osaliselt, siis ei näinud halduskohus põhjust kaebajale menetlusabi täies ulatuses anda ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga. Vaidlustatava halduskohtu määruse kohaselt andis halduskohus V. Ahvenainenile menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest osaliselt, summas 720 eurot.

8. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Seega on halduskohus õiguspäraselt vabastanud V. Ahvenaineni riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt, kuna teda ei saa pidada täielikult maksejõuetuks isikuks. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Maili Lokk Agu Timmi