4-15-621/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märtsil 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-15-621

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi H.M väärteoasi liiklusseaduse (LS) 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud otsus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 13.01.2015 kiirmenetluse otsus 10220132799240 väärteoasjas nr 2302,15,000479

Kaebuse esitaja H.M , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Läti; töökoht: XXX.

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S-i §-st 132 p 1 ja §-st 120 lg 1

kohus otsustas:

1. Jätta H.M kaebus rahuldamata.

2. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv tuleb tasuda kiirmenetluse otsuses

näidatud arveldusarvele 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220132799240.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 19.märtsist 2015.

2

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud

1.1.Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 13.01.2015 kiirmenetluse otsusega

nr 10220132799240 väärteoasjas nr 2302,15,000479 karistati H.M selle eest, et 13.03.2015 kell 10:52 Harjumaal, Tallinn-Pärnu-Ikla

tee 35. kilomeetril, kus lubatud suurim kiirus oli 90 km/h, juhtis ta

mootorsõidukit Audi A4 (reg.märk XXX) kiirusega 122 km/h (+/- 8 km/h),

ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Karistuseks määrati Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel 42 trahviühikut ehk 168 eurot.

1.2.Harju Maakohtusse saabus H.M kaebus nimetatud otsuse

tühistamiseks. Kaebuse kohaselt võttis H.M oma rikkumise täielikult omaks ning palus trahvi vähendada (s.o. kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt tühistada) järgnevatel põhjustel: see oli tema esimene rikkumine Eesti territooriumil; ta on varasemalt alati autot juhtinud nõuetekohaselt; lisaks oma perele peab ta ülal pidama ka oma vanemaid; ta töötab madala palgaga töökohal. Kaebaja märkis, et ei soovi kohtuistungist osa võtta.

1.3.Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha.

Kirjalikus seisukohas: 1) nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus

menetluses; 2) juhitakse tähelepanu lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ohtlikkusele; 3) põhjendatakse kiirmenetluses määratud karistusmäära valikut sh sellega, et isikul ei olnud kehtivaid väärteokaristusi; 4) leitakse, et H.M,

olles teadlik enda raskest majanduslikust olukorrast, oleks pidanud seda

hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et rikkumise toimepanemisele järgneb karistus, mis raskendab tema majanduslikku olukorda

veelgi, ei saanud tulla talle ootamatusena. Kokkuvõttes palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata, kuivõrd H.M-ile määratud karistus vastab tema süü suurusele.

Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

2.1.Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas esitatud

mõttekäiguga, mille kohaselt H.M , olles teadlik enda raskest

majanduslikust olukorrast, oleks pidanud seda hoolsamalt jälgima oma

liiklusalast käitumist ning asjaolu, et rikkumise toimepanemisele järgneb karistus, mis raskendab tema majanduslikku olukorda veelgi, ei saanud tulla talle ootamatusena.

2.2.Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja H.M-ile karistust

määrates arvestanud H.M süü suurust ja määranud H.M-ile karistuse alla sanktsiooni keskmist määra, lähtudes pelgalt faktist, et H.M ei ole karistusregistri andmetel varem väärteo toimepanemise eest karistatud (mis küll ei ole iseseisev karistust kergendav asjaolu, ent väärib siiski arvestamist iseloomustava infona). LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või

3

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 6 kuuks. Määrates karistuseks

rahatrahvi 42 päevamäära ulatuses, on kohtuväline menetleja teinud

H.M süü suurust arvestades teinud igati põhjendatud otsuse. Väärib

märkimist, et H.M pani teo toime (kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt) jäisel teel, mis kahtlemata muudab tema teo ohtlikumaks, kui samal määral kiiruse ületamine kuival teel.

2.3.Kohtu hinnangul on LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine

tõendatud väärteotoimikus oleva kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja videosalvestisega (DVD-l) ning kuna Kaebaja on teo täielikult omaks võtnud, ei pea kohus tõendite põhjalikumat analüüsi siinkohal vajalikuks.

Eelöeldut arvesse võttes leiab kohus, et H.M poolt 13.03.2015 kell 10:52

Harjumaal, Tallinn-Pärnu-Ikla tee 35. kilomeetril, kus lubatud suurim kiirus oli 90 km/h, mootorsõiduki Audi A4 (reg.märk XXX) juhtimine kiirusega 122 km/h (+/- 8 km/h), ületades

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h, on tõendamist leidnud ja talle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab süü suurusele.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Asja

materjalidest nähtub, et H.M pani väärteo toime tahtlikult. Seega on täidetud subjektiivne teokoosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Anne Rebane Kohtunik