4-15-541/5 · 4-15-541/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-541

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19 märts 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-541 (2317,14,009702) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Joonas XXX, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON

Lõpetada väärteomenetlus Joonas XXX süüdistuses NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 107 lg 1 p 2 alusel. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.03.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

27.12.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1426686 selles, et 27.12.2014 kella 15.40 ajal peeti Tallinnas, Sõpruse pst 151 maja juures kinni Joonas XXX, kelle seisundi kontrollimisel kasutati indikaatorvahendit, mis andis positiivse näidu amfetamiinile, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet.

Kohtuistungile menetlusalune ei ilmunud, kuigi kutse sai saadetud menetlusaluse isiku elukoha aadressile ja ka kriminaalhooldajale. Mõlema kutse saatmise järgselt ilmnes, et menetlusaluse isiku suhtes on kohtumäärusega rakendatud esialgset õiguskaitset ja ta on paigutatud isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse. Mõlema kohtumäärusega, so nii Harju Maakohtu 02.02.2015 kui ka 16.03.2015 määrusega on tuvastatud, et Joonas XXX esineb raske psüühikahäire, tema käitumine on rahutu ja tasakaalutu, ta on ohtlik ümbritsevale ning oma seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravivajadust

2 ega kontrollima oma käitumist. Sellest tingitult on menetlusalust isikut kahel korral paigutatud tahtest sõltumatule ravile kuni 40 päevaks. Eelmärgitud kohtumäärustest saab järeldada, et pärast esimest psühhiaatriakliinikusse paigutamist vabanes J.XXX ravilt 08.03.2015 ning uuesti toimetati ta valvearsti poolt tahtest olenematu ravi otsusega haiglasse 15.03.2015.

Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et väärteoasja menetlemine menetlusaluse isiku süüdistuses kohtuistungil ei ole võimalik, kuivõrd menetlusalune isik viibib tahtest olenematul ravil seoses raske psüühikahäirega. Kohtu arvates välistab selline seisund ja pidev ravi vajadus ka võimaluse menetlusalust isikut karistada. Vastavalt KarS § 33 sätetele on isik süüvõimeline kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. KarS § 34 p 5 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses muu raske psüühikahäirega. Kohtule kättesaadavatest menetlusdokumentidest nähtuvalt on menetlusalust isikut alates 01.02.2015 kahel korral seoses raske psüühikahäire esinemisega paigutatud psühhiaatriahaiglasse ning kohtumäärusest nähtuv menetlusaluse isiku käitumine on sarnane väärteoasja materjalides tuvastatud asjaolude ja käitumisega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peeti menetlusalune isik kinni seetõttu, et ta lõhkus prügikastiga kaupluse akent ning oli agressiivne. Menetlusaluse isiku enda omakäelised avaldused menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis viitavad ebaadekvaatsetele avaldustele ja on sisult sarnased kohtumäärustes kirjeldatutega. Kuigi kohtul ei ole andmeid menetlusaluse isiku süüvõime kohta teo toimepanemise ajal, so ei ole ekspertarvamust tema seisundi kohta, siis raske psüühikahäire esinemise tõttu ei ole menetlusalune isik ilmselgelt võimeline esinema kohtus ega karistust kandma. Väärteoasja materjalid aga viitavad üheselt menetlusaluse poolt toime pandud väärteo toimepanemise ajal esinenud seisundi sarnasusele sellele seisundile, milline on tinginud menetlusaluse isiku suhtes tahtest olenematu ravi korduva kohaldamise. Sellest saab teha järelduse, et selline seisund on olnud kuude lõikes püsiv. Väärteomenetluses ei ole aga võimalik kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundravi KarS § 86 tähenduses. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud asjaoludest ja Harju Maakohtu määrustest J.XXX suhtes kahel korral isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise kohta saab teha üheselt järelduse, et J.XXX ei olnud ega ole käesoleval ajal süüvõimeline. Kuivõrd aga menetlusalune isik ei ole süüvõimeline, siis puudub isiku käitumises süü ning sellest tulenevalt puuduvad tema käitumises ka väärteo tunnused. Seetõttu asub kohus seisukohale, et väärteomenetlus Joonas XXX süüdistuses tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 107 lg 1 p 2 alusel.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/