1-14-4940/42 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-4940

Kohtukoosseis Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. veebruari 2015 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu V.N, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 25.09.2014 otsusega tunnistati V.N süüdi KarS § 121 järgi ning KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 06.05.2013 otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks loeti

1 aasta 8 kuud 15 päeva vangistust. Viru Maakohtu 27.01.2015 määrusega vähendati V.N-ile Viru

Maakohtu 25.09.2014 otsusega mõistetud lõplikku karistust 6 kuu võrra ja tema kandmisele kuuluvaks karistuseks saadi 1 aasta 2 kuud 15 päeva vangistust. Karistusaeg algas 15.07.2014 ja lõpeb 30.09.2015.

2. Viru Maakohtu 25.02.2015 määrusega jäeti V.N tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu argumendid olid järgmised.

2.1 Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. V.N on kriminaalkorras karistatud neljal korral (isikuja varavastaste kuritegude eest), vanglas viibib esimakordselt.

Viimane karistus mõisteti talle kehalise väärkohtlemise eest. Korduvalt on V.N karistatud väärteokorras. Varasemalt on teda karistatud nii tingimisi vangistuse kui üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele ei ole V.N paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile, rikkus ta kontrollnõudeid ja jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud. Ta ei ole suutnud katseajal tõestada, et on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida tuleb pidada uue kuriteo riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks V.N hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning tema puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasema käitumiskontrolli luhtumine näitab, et V.N ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks teda eemal uute kuritegude toimepanemisest.

2.2 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (tööja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust olid V.N elukoht ning lähedaste toetus, kuid need ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades V.N käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Samuti tuleb arvestada, et vanglas viibides on V.N võimalus omandada haridust, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

3. Kohtumääruse vaidlustas V.N , kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tema põhjendused on järgmised.

3.1 V.N arvates ei võtnud maakohus arvesse, et tal on alaline töökoht, pere ja elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele vastav elukoht. Prokurör ei toeta tema vabastamist, kuivõrd prokuröridel on selline seisukoht, et süüdistada ja panna vanglasse. Ta on vanglas oma vigadele palju mõelnud ja oskab neid nüüd mitte enam korrata. Ta vaatas üle oma vaated elule. V.N leiab, et varasema üldkasuliku töö tegemise ajal sooritas ta töötunde vaatamata oma hõivatusele ning käesoleval vabastamisel lubab ta täita kõiki sellega kaasuvaid kohustusi ja tingimusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et V.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata, rõhutab vaid peamist ja vastab määruskaebuses esitatud väidetele.

5. Kriminaalkolleegium ei pea õigeks V.N etteheidet, mille kohaselt on maakohus jätnud arvestamata temal pere, eluja töökoha olemasolu. Maakohus on nimetatud asjaolud positiivsena arvesse võtnud, kuid põhjendatult leidnud, et need ei kaalu üles V.N suhtes esinevat negatiivset. Seejuures on kohus asjakohaselt märkinud, et nimetatud hüved ei hoidnud ära V.N kuritegelikku käitumist. Ka ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud arvestades tema korduvat kriminaalkorras karistatust ja asjaolu, et ta on rohkem kui korra kuritarvitanud kohtute usaldust, pannes katseaegadel toime uued kuriteod, rikkudes karistuse tingimisi kohaldamata jätmisega kaasnenud registreerimiskohustust ja hoidudes eemale temale Viru Maakohtu 06.05.2013 otsusega pandud üldkasuliku töö tegemise kohustusest.

Samuti tuleb süüdimõistetu puhul arvestada, et enne vangistust oli tal probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis soodustab tema kuritegeliku käitumise jätkumist. Lisaks viitavad V.N ohtlikkusele vangla riskihindamise kõrged protsendid, s.o tema üldise korduva kuriteo tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul on 54% ja vägivaldse kuriteo puhul 56%. Ringkonnakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et V.N käitumist ei ole võimalik korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega ning ta peab jätkama karistuse kandmist vangistuse tingimustes. Kinnipidamise lõpuni jäänud natuke rohkem kui poole aasta jooksul on süüdimõistetul võimalik kinnistada tema mõtlemises ja käitumises toimunud positiivseid nihkeid.

6. Eelmärgitut arvesse võttes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma Maarika Kuusk Mati Kartau