2-14-61875/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-14-61875

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2015, Pärnu Tsiviilasja number 2-14-61875 Tsiviilasi

A. K. taotlus Osaühing Kõpu Talu poolt Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr 4-1/1742 esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluses Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing Kõpu Talu (registrikood 10931627, Kõpu küla, Tõstamaa vald, Pärnumaa 88109) Kostja (taotluse esitaja) A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx, xxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxx, e-post x). RESOLUTSIOON

1. Jätta A. K. taotlus Osaühing Kõpu Talu poolt Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr 4-1/1742 esitatud avalduse hagimenetluses läbivaatamiseks menetlusse võtmata ja tagastada avaldus koos lisadega selle esitajale.

2. Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 29.11.2012.a otsus töövaidlusasjas nr 4.2-2/2460 jõustub käesoleva määruse jõustumisega täies ulatuses.

3. Menetluskulud jäävad A. K. kanda.

4. Toimetada kohtumäärus A. K.le kätte ja edastada hagejale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. 02.12.2014 saabus kohtule A. K. allkirjastamata e-kiri, milles A. K. teatas, et soovib edasi kaevata ja uuesti hagimenetluses läbi vaadata Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 04.11.2014 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1742 lahendatud OÜ Kõpu Talu avalduse hagimenetluses. Põhjuseks märgib, et sai kutse kätte liiga hilja ja ei saanud piisavalt ette valmistada. E-kirjale lisatud töövaidluskomisjoni otsusest nähtuvalt komisjon rahuldas täielikult OÜ Kõpu Talu avalduse ja tuvastas poolte vahel 30.06.2014 sõlmitud töölepingu A. K. poolt 17.09.2014 TLS § 91 lg 2 alusel ülesütlemise tühisus ja TLS § 107 lg 2 alusel lõpetas pooltevahelise töölepingu 17.09.2014. Töölepingu ülesütlemise aluseks oli tööandja poolt ületunnitöö hüvitamata jätmine. Töövaidluskomisjon leidis, et A. K. ei ole usaldusväärselt tõendanud, et ta töötas ületundidega.

2. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lõiked 1, 4 - 6 sätestavad, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Töövaidluskomisjoni poolt avalduse täielikult või osaliselt rahuldamise

2-14-61875

korral võib teine pool nõuda, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagina, sellisel juhul loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral.

3. 09.01.2015 kohtumäärusega kohus jättis A. K. taotluse puuduste tõttu käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja kõrvaldas puudused tähtaegselt osaliselt: esitas kohtule 25.01.2015 digitaalselt allkirjastatud ja menetlusosaliste andmetega taotluse. Avalduses töövaidlusasja kohtus läbivaatamise vajalikkust põhistavaid asjaolusid A. K. ei esitanud, kuid taotles puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist 1 nädala võrra. Kohus pikendas tähtaega vastavalt taotlusele 2.veebruarini 2015. A. K. esitas 02.02.2015 uuesti samasisulise taotluse - pikendada puuduste kõrvaldamise tähtaega veel 1 nädala võrra, kuni 09.02.2015. Kohus võimaldas kostjale taotletud tähtaja pikendamise, kuid A. K. ei ole siiani kohtule midagi esitanud ega ka kohtuga rohkem ühendust võtnud.

4. 09.01.2015 määruses kohus hoiatas A. K.t, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel kohus keeldub määrusega avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle TsMS § 3401 lg. 2 alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 lg 1 punktide 3 ja 6 kohaselt tuleb kohtule esitatavas menetlusdokumendis märkida muu hulgas asja põhisisu ja menetlusosalise taotlust põhjendavad asjaolud. TsMS § 338 lg 4 p-st 1 tulenevalt märgitakse sisulist taotlust sisaldavas avalduses ka seisukoht vastaspoole esitatud faktiväidete kohta, tõendid, mida menetlusosaline soovib kasutada oma väidete tõendamiseks või vastaspoole väidete ümberlükkamiseks ning seisukoht vastaspoole esitatud tõendite kohta. Praeguses asjas soovib A. K. hagimenetluses uuesti läbi vaadata töövaidluskomisjonis läbivaadatud tööandja algatatud töövaidlusasja, mille töövaidluskomisjon on rahuldanud eelkõige seetõttu, et A. K. ei tõendanud oma vastuväiteid ületunnitöö tegemise kohta. Tööandja poolt töövaidluskomisjonile esitatud A. K. tööaja arvestuse järgi A. K. töötunnid ei ületanud kehtestatud normtööaega. A. K. ei ole vaatamata kohtu poolt korduvalt pikendatud tähtajale põhistanud oma taotlust hagimenetluse läbiviimiseks, ei ole esitanud ega ka nimetanud konkreetseid tõendeid, millega ta soovib oma väiteid tõendada. Seetõttu kohus leiab, et sama töövaidlusasja hagimenetluses uuesti läbivaatamine ei ole menetlusökonoomiat arvestades otstarbekas, sest A. K.l ei ole taotletava menetlusega võimalik soovitavat eesmärki saavutada. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 9 ja lg 2 punkti 2 viimasest alternatiivist, kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale.

5. TsMS § 372 lg 6 kohaselt juhul, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. ITLS §

25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Seega antud juhul, kuna kostja ei ole nõuetekohast avaldust kohtule esitanud ja töövaidlusasja hagimenetluse korras läbivaatamiseks menetlusse ei võeta, siis loetakse, et töövaidluskomisjoni otsust ei ole vaidlustatud ning see jõustub kohtumääruse jõustumisega.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 ja ITVS § 24 lg-st 4 tulenevalt jäävad menetluskulud A. K. kanda, kuna kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamisel riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel riigilõivu ei nõuta. Samuti ei ole kohtule teadaolevalt asjas tekkinud muid menetluskulusid, mille hüvitamist A. K.lt nõuda. Seega on menetluskuluks üksnes A. K. enda võimalikud kulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik