4-14-6934/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märtsil 2015. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-14-6934 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Väärteoasi

O.Z kaitsja Janar Kuusi kaebus Lõuna

Prefektuuri 05.08.2014.a otsusele väärteoasjas nr 2602,14,002657 Kaebuse esitaja

Menetlusaluse isiku O.Z kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.08.2014. a otsus väärteoasjas nr 2602,14,002657 Menetlusalune isik

O.Z, isikukood: XXX; elukoht: XXXX; töökoht: XXXX, autojuht. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja vanemväärteomenetleja Vallo Tõnuvere RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 132 p-st 2 , kohus otsustas:

1. Tühistada Lõuna Prefektuuri 05.08.2014. a otsus väärteoasjas nr 2602,14,002657, millega karistati O.Z TeeS § 40

lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut osaliselt, s.o karistusmäära osas. ,

2. Karistada O.Z TeeS § 40

1 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot.

3. Jätta O.Z kaitsja advokaat Janar Kuusi kaebus väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 alusel ja valitud kaitsjale makstud tasu 864 euro hüvitamiseks rahuldamata.

4. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB

Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE

403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220145165609.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 18. märtsil 2015. a alates kella 14.00-st.

Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav.

I. Menetluse käik

08.07.2014. a koostas Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik P.K. väärteoprotokolli (tl 46-47) selle kohta, et 08.07.2014. a kella

11.45 ajal Tartumaal Kambja vallas Põlva-Reola maantee 25. kilomeetril teostas O.Z teeseadusega kehtestatud eriloata erakorralist vedu. O.Z juhtis autorongi (haagis-JYKI V20, reg märk-XXX), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning MKM poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki I-telje tegelik teljekoormus oli 8,127 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 8 t. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 10,827 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 11,331 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Haagise I-telje tegelik teljekoormus oli 10,905 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 10 t. Haagise II-telje tegelik teljekoormus oli 10,885 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 10 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 30,285 t. Lubatud suurim registrimass 26 t. Haagise tegelik mass oli 21,79 t. Lubatud suurim registrimass 18 t. Autorongi tegelik mass oli 52,075 t. Lubatud suurim tegelik mass 40t.

Sellega rikkus O.Z liiklusseaduse (edaspidi LS) § 80 lg 1, 2, 3, TeeS § 35 lg 1 ,2, majandusja kommunikatsiooniministri (edaspidi MKM) 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 nõudeid ja pani toime TeeS § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Lõuna prefektuuri 05.08.2014. a otsusega (tl 56-57) karistati O.Z TeeS § 40

1 lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 eurot.

25.08.2014. a esitas menetlusaluse isiku O.Z kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Janar Kuus kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja 05.08.2014. a otsus väärteoasjas nr 2602,14,002657 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus ning jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda. Kaebaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on ebaseaduslik, kuna veosega mootorsõiduki kaalumine on toimunud vastuolus mõõteseaduse

(edaspidi MõõteS) § 5 lg-ga 1. 23.02.2015. a esitas kaitsja Janar Kuus kaebaja täiendavad seisukohad (tl 123-129), milles leidis jätkuvalt, et autorongi kogumass 52,075 tonni saadi ebaõige kaalumise tulemusena.

Kaebaja arvates ei ole võimalik mõõtetulemust tõendada seadme näitudega (pikikalle 0,2%, ristikalle 2,8%), mille kohta ei ole väärteoprotokollis ega selle lisades tehtud ühtegi viidet. V™S § 49 lg 4 p 2 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama mh tehnikavahendite kasutamist. Kaebajale ei ole teada, millise mõõteseadmega määrati tee kalded enne autorongi massi ja teljekoormuse mõõtmist, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas mõõteseade oli kalibreeritud, kas see seadistati töökorda vastavalt tootja juhendile ja kas mõõtmine toimus juhendi kohaselt. Samuti tundus ebaloogiline see, et 19 m pikkuse teekalde mõõtmiseks kasutati ca 1 m pikkust mõõteseadet. Kuna väärteoprotokollis puuduvad andmed mõõteseadme kohta, millega mõõdeti kaldeid, siis ainuüksi sel põhjusel ei ole mõõtmistulemused piisavalt usaldusväärsed. Samuti ei ole võimalik kõrvaldada neid puudusi menetleja ametniku ütlustega, kuna siis oleks tegemist juba uute ja iseseisvate tõendite loomisega. Evocar-2000 mõõteseadme kasutusjuhendi kohaselt kaalub kaal õigesti juhul, kui platvorm on kaldu +/- 5o, millest tulenevalt omab pinna kalle väga olulist tähendust. Lisaks ei ole kohtuväline menetleja pööranud tähelepanu sellele, et kraad ei võrdu protsendiga ning arvutuskäiku ei ole tehtud selle kohta, et kalded jäävad lubatud 5o piiresse.

Kaebaja jaoks tundub ebaloogiline see, et haagise koorem oli ühtlane, kuid mõõtmistulemus näitab, et 2. telje vasaku ja parema kaalu erinevus on ca 1,8 tonni. Ka autorongi 2. telje näitude erinevus ei ole loogiline, sest raskused asuvad autorongi vasakul küljel, kuid parema kaalu näit on ca 1 tonn suurem. Kaitsja viitas Evocar-2000 mõõteseadme kasutusjuhendi p-le 2.1 ning leidis, et vale tulemus võidi saada puhastamata kaalualuse tõttu. Samuti ei olnud võimalik täita PPA metoodika MM02-2010 p 9.4, kuna seisupidur ei rakendu haagise ratastele, mistõttu vajus haagis, olles pinge all, kalde tõttu ja see asjaolu tingis kaalude ebaõige tulemuse. Täishaagis oleks tulnud veduki küljest lahti haakida, et vältida Evocar-2000 kasutusjuhendi p-s 3.2 toodud viga. Pinged ei mõjuta kaalumise tulemusi üksnes siis, kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Kuna haagis oli fikseerimata (pidur ei rakendu), siis see vajus kalde tõttu veoauto suunas ja sellest tulenevalt näitasid kaalud ebaõiget tulemust. Kaaludel olev vale tulemus võib olla saadud ka sellest, et viimati toimus kaalude perioodiline kontroll 26.01.2014. a ehk ca pool aastat enne veoauto kaalumist, mistõttu on võimalik, et kaalud ei olnud enam töökorras.

Vaatamata kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõendile, et M.K.on läbinud pädeva mõõtja koolituse, leidis kaebaja, et teatisest ei nähtu nimetatud politseiametniku poolt sellise koolituse läbimine, millest võiks järeldada tema pädevust masside ja teljekoormuste kaalumisel seadmega Evocar-2000. Politseiametnik ei saa kuidagi olla pädev teostama mõõtmisi kehtiva mõõtemetoodika kohaselt, kui ta pole konkreetset koolitust läbinud. Samuti ei ole 8 tundi koolitust piisav. Kaebaja hinnangul ongi suure tõenäosusega just koolituse ja seetõttu ka pädevuse puudumine põhjuseks, miks teostati mõõtmine metoodiliselt täiesti valesti. Lisaks pidi kohtuväline menetleja omama ise 04.07.2012. a seisuga pädeva koolitaja õigusi. Pädevast mõõtjast saab rääkida üksnes siis, kui ta on läbinud koolituse juriidilise isiku juures, kellele on akrediteerimisasutuse poolt väljastatud erialast pädevust tõendav tunnistus.

MKM 05.10.2006. a määruse nr 85 § 3 lg 3 tuleb koostada personalile töökirjeldused, mis sisaldavad konkreetseid juhiseid. Massimõõteseadme kasutamise protokollis puudub viide sellekohasele juhisele ning sellele, millist metoodikat on mõõtmisel (kalde, teljekoormused ja üldmass) kasutatud. Seega ei ole võimalik kontrollida mõõtmise kooskõla metoodikaga ega tootjapoolse kasutusjuhendiga.

Kaebaja on seisukohal, et kaalumisel tuleb aluseks võtta Evocar-2000 kaalude ingliskeelne juhend, mitte soomekeelne, kuna kodulehel on ametlik informatsioon ingliskeelne. Ingliskeelse juhendi kohaselt saab kaaludega kaaluda üksnes veoautosid, mitte autoronge. Samuti välistab politsei enda mõõtemetoodika MM 02-2010 p 11 autorongi kaalumise selliselt, et kõigepealt kaalutakse veoauto ja siis selle haagis; eraldi kaalumine on lubatud vaid poolhaagise korral.

MKM 05.10.2006. a määruse nr 85 § 3 lg 3 p 3 sätestab imperatiivse nõude, mille kohaselt peavad keskkonnatingimused võimaldama konkreetset mõõtmist ja nende mõju peab kajastuma mõõtemääramatuse hinnangus. Keskkonnatingimused mõjutavad mõõtetulemusi igakordsel kasutamisel erinevalt, mistõttu on selline hinnang vajalik. Massimõõteseadme protokollis aga on arvestatud vaid selliste näitajatega, mis kaalumist ei mõjuta (nähtavus, vihm jne). Samuti tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas kasutustingimused näevad ette piiranguid mõõtevahendi kasutamiseks sõltuvalt nt välisõhu temperatuurist.

Kohtuistungil 25.02.2015. a jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja oma seisukohtade juurde, et mõõtmised ei ole läbi viidud vastavalt mõõtemetoodikale ja tootjapoolsele kasutusjuhendile ning kaitsja palus kaebuse rahuldada.

Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata, kuna mõõtetegevus on jälgitav. Autorongi korraga kaalumine on lubatud. Menetlusalune isik on tunnistanud end süüdi ning ei ole esitanud ühtegi vastuväidet protokollile. Metoodika on vastuvõetud 2010. a, olid samad Evocar kaalud ning K. asus tööle 2012.

Akrediteerimistunnistuses on viide sellele, millist metoodikat kasutatakse mõõtmisel.

Kaldemõõtur ei ole mõõtevahend, vaid abivahend. Sündmuskoha fotodelt on näha, et sündmuspaik on visuaalselt tasane ning seda kinnitas ka O.Z ja kallet ei olnudki vaja mõõta. Kasutusjuhend, kus on parandused sisse viidud, on antud politseile tootja poolt, mis on

Soome firma. Mõõteseadmed on võimalik identifitseerida massimõõteseadme kasutamise protokolli järgi. Kaalumise tulemust mõjutab ka palkide paigutus. Piltidelt on näha koorma paigutust, palkide suurust ning seda, et paremale on sattunud suuremad palgid. Sõiduk sõidab kaaludele, juht vajutab sõidupidurit, seisupidur pannakse peale ja pinge kaob, raskusjõud tuleb ülevalt alla ehk auto on vajunud raskusjõuga kaalude peale. Kui tuul mõjutaks kaalumist oluliselt, siis ei oleks võimalik kaalu tulemisi kirja saada - numbrid ei jääks paigale.

II. Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, kuulates ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ametniku seisukohad, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku kaitsja Janar Kuusi kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Teeseadus § 401

lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel.

Teeseadus § 35 lg 1 kohaselt on erakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmelise või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab TeeS § 33 lg 4 alusel kehtestatud suuruse.

LS § 80 lg 1 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.

LS § 80 lg 2 sätestab, et kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada TeeS § 35 kehtestatud korras. TeeS § 35 lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel.

LS § 80 lg 3 näeb ette, et sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab majandusja kommunikatsiooniminister määrusega. Sama põhimõte on TeeS § 33 lg-s 4.

Vaidlust ei ole selles, et O.Z juhtis 08.07.2014. a veoautot Scania R 580 registreerimisnumbriga XXX, millel oli haagis JYKI registreerimisnumbriga XXX, s.o autorongi. Ta peeti politseipatrulli poolt kinni Tartumaal Kambja vallas Põlva-Reola tee 25. km-l ning suunati Maidla bussipeatusesse, kus teostati autorongi kaalumine.

Seda tõendavad menetlusaluse isiku O.Z ja tunnistajate M.K.ning P.K.ühesugused ütlused. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlusi kinnitab massimõõteseadme kasutamise protokoll (tl 49-50), mille kohaselt on O.Z juhtinud 08.07.2014. a kella 11.45 ajal mootorsõidukit Scania R 580 registreerimisnumbriga XXX, millel oli haagis JYKI registreerimisnumbriga XXX. O.Z ütluste kohaselt vedas ta veoautoga Scania metsast ümarpuitu. Metsamaterjali veoselehelt nr 00736 (tl 54) nähtub, et O.Z koormaks olnud metsamaterjali veo lähtekohaks on olnud Aardla küla Haaslava vald Tartu maakond ning veose sihtkohaks on olnud Võru linn.

Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas mõõtmine on toimunud vastavalt kehtestatud nõuetele, sh tootjapoolsele kasutusjuhendile ja mõõtmismetoodikale, ning kas mõõtetulemused on jälgitavad vastavalt MõõteS §-le 5.

O.Z poolt juhitud autorongi, mis koosnes veoautost Scania R 580 ja haagisest JYKI

V20, kaaluti M.K.poolt 08.07.2014. a kell 12.07. Kaalumiseks on kasutatud kümmet mitteautomaatkaalu Evocar 2000. Protokolli on kantud veduki ja haagise teljekoormused, kogukoormus ja O.Z on kinnitanud omakäeliselt kaalumise juures viibimist (massimõõteseadme kasutamise protokoll tl 49-50).

Kõigepealt lahendab kohus küsimuse, millisest Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendist tuleb käesoleva asja arutamisel lähtuda ning võtab seisukoha, kas viide mõõtemetoodikale on massimõõteseadme protokollis piisav.

Kaitsja on kohtule esitanud Viru Maakohtust 28.01.2015. a (kiri tl 130) saadud Evocar 2000 kaalude kasutusjuhendi ja sertifikaadi inglisekeelse variandi ning nende dokumentide ametliku Multilingua Tõlkebüroo OÜ tõlke (tl 133-185). Kaitsja on seisukohal, et kuna kaalude tootja Teknoscale OY kodulehekülg on inglise keeles ning soome keelt ei ole võimalik seal valida, samuti on Viru Maakohus tootjalt selle kasutusjuhendi välja nõudnud, tuleb lähtuda inglisekeelsest variandist ja selle tõlkest. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule tootja poolt saadud soomekeelse kasutusjuhendi (tl 80-93) koos eestikeelse tõlkega (tl 94-107), mille on eesti keelde tõlkinud A.P.. A.P. on kinnitanud oma allkirjaga tõlke ning tema allkirja õigsust on tõestanud notar Anneli Alekand 02.04.2014. a. Kasutusjuhendile on märgitud, et tegemist on parandustega kasutusjuhendiga (31.08.2013. a).

Tulenevalt MõõteS § 21 lg 2 p 2 ja § 23 lg 1 p 4 tuleb massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid, kui need on aluseks trahvide määramisel. O.Z poolt juhitud autorongi on kaalutud Evocar 2000 kaaludega, milliste tootja on Teknoscale OY, asukohaga Kiitoradantie 11 01530 Vantaa, Soome Vabariik. Asjaolu, et firma kodulehel ei ole võimalik valida suhtluskeelena soome keelt, ei tähenda, et soomekeelne kasutusjuhend ei ole õige. Kasutusjuhendeid võib tootja väljastada oma koostööpartneritele väga erinevates keeltes. Sellest ei saa järeldada, et kõigis nendest keeltes peaks tootja pidama ka oma kodulehte. Kaalude kasutamisel tuleb lähtuda sellest kasutusjuhendist, mille tootja on koos kaaludega kaasa andnud. Antud juhul on see politsei poolt kasutatav soomekeelne 31.08.2013. a parandustega variant.

Kaitsja on viidanud sellele, et massimõõteseadme kasutamise protokollist ei ole võimalik kindlaks teha, millist mõõtemetoodikat on kasutatud ja kas see vastab tootjapoolsele kasutusjuhendile. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul on Politseija Piirivalveameti mõõtja erialase pädevuse tõendamise tunnistuse E075 lisas olemas viide metoodikale, mida massi mõõtmisel kasutatakse.

Kohtu hinnangul on võimalik üheselt tuvastada mõõtemetoodika, millele on massimõõteseadme protokollis viidatud ning millest on politseinikud mõõtmisel juhindunud.

Asjaolu, et massimõõteseadme kasutamise protokollis ei ole märgitud mõõtemetoodika nimetust, ei tähenda, et asjakohast mõõtemetoodikat ei ole võimalik tuvastada.

Massimõõteseadme kasutamise protokollis on viide sellele, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur on erialaselt pädev mõõtja massi ja lineaarmõõtmete mõõtmise alal nr E075.

Politseija Piirivalveameti mõõtja erialase pädevuse tõendamise tunnistuse E075 lisas olevas tabelis on ära toodud sõiduki massi mõõtmisel kasutatav meetod, kuhu on märgitud kasutatav metoodika – MM 02-2010, mis on kinnitatud 01.01.2010. a (tl 60). Tulenevalt MKM 05.10.2006. a määruse nr 85 § 3 lg 3 p-st 2 peavad olema mõõtmisi läbiviivale personalile koostatud töökirjeldused, mis muuhulgas sisaldavad konkreetseid juhiseid mõõtemääramatuse hindamiseks. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt peab erialase pädevuse hindamist ja tõendamist taotlev mõõtja vastama käesolevas paragrahvis toodud nõuetele. Kuna Eesti Akrediteerimiskeskus on väljastanud 01.07.2013. a tunnistuse, millega on hinnanud Politseija

Piirivalveameti erialaliselt pädevaks vastavalt MKM 05.10.2006. a määruse nr 85 toodud nõuetele ning mille lisas on välja toodud ka eelnimetatud mõõtemetoodika, ei ole kahtlust, millisest metoodikast on liiklusjärelevalvet tehes lähtutud. Lisaks märgib kohus, et kaitsja on ka ise tuginenud asjaolule, et mõõtmist ei ole läbi viidud vastavalt MM2010 metoodikale, eeldades sellega, et just nimetatud metoodikat on kasutatud.

Kaitsja on kaebuses leidnud, et käesoleval juhul ei ole mõõtetulemused jälgitavad vastavalt MõõteS §-le 5.

MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

MõõteS § 5 lg 2 p 2 näeb ette, et kui mõõtmine toimub riikliku järelevalve käigus ning mõõtetulemuse alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus või piiratakse eriõigust, siis peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud.

Kohtuväline menetleja on määranud karistuse väärteoasjas, mistõttu peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud ning tõendatuks saab lugeda seda siis, kui on olemas taadeldud mõõtevahendiga ning asjakohase mõõtemetoodika kasutamise teel pädeva mõõtja poolt kindlaks tehtud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud mõõtetulemus.

MõõteS § 5 lg 3 kohaselt hinnatakse ja tõendatakse mõõtja pädevust akrediteerimise või erialase pädevuse hindamise ja tõendamise teel ning lõikest 5 tulenevalt hindab ja tõendab mõõtja erialast pädevust Eesti akrediteerimisasutus.

Kohtule esitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud tunnistusest nr E075 (tl 59) kuupäevaga 01.07.2013. a nähtub, et Politseija Piirivalveamet on hinnatud erialaselt pädevaks vastavalt MKM 05.10.2006.a määruse nr 85 nõuetele pikkuse ja liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmiste alal kestvusega kuni 30.06.2015.a ning erialase pädevuse tunnistuse lisast kuupäevaga 25.04.2014. a, mis asendab 01.07.2013. a lisa, nähtub mõõtja erialase pädevuse tõenduse ulatus (tl 60). Eeltoodust tulenevalt oli Politseija Piirivalveamet erialaliselt pädev 08.07.2014. a kaalumist teostama.

Politseija Piirivalveameti Lõuna personalitalituse poolt väljastatud 10.02.2015. a teatis (tl 108- 109) tõendab, et Tartu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik M.K.on läbinud „Pädeva mõõtja koolituse“ 8 akadeemilise tunni ulatuses 04.07.2012. a. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, et kõik, kes on läbinud koolituse, kantakse ühisesse programmi SAP ning eraldi tunnistusi ei väljastata. Kohus on seisukohal, et vastavasse programmi kantud koolitusandmete alusel väljastatud teatis on asjakohane tõend tõendamaks seda, milliseid koolitusi on politseinikud läbinud. Sõiduki massi mõõtmisel kasutatav metoodika MM 02-2010 on kinnitatud 01.01.2010. a. Seega sai M.K.läbida „Pädeva mõõtja koolituse“ nimetatud metoodika kasutamiseks, mis on kehtiv kuni käesoleva ajani ja millest juhinduti ka O.Z juhitud sõiduki kaalumisel.

Kaitsja on leidnud, et teatises ei ole märgitud, millist laadi koolituse on M.K.läbinud, mistõttu ei saa kindlaks teha, kas ta oli pädev sõiduki massi ja teljekoormuse mõõtmisel.

Kohus ei nõustu kaitsja eeltoodud väitega. M.K.kinnitas, et on läbinud koolituse Evocar 2000 kaalude alal. Eesti Akrediteerimiskeskuse erialase pädevuse tunnistuse lisast kuupäevaga

25.04.2014. a nähtub, et mõõtja erialases pädevuses on nii sõiduki massi kui ka lineaarmõõtmete mõõtmine. Politseija Piirivalveamet on hinnatud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt erialaselt pädevaks vastavalt MKM 05.10.2006. a määruse nr 85 nõuetele pikkuse ja liiklusjärelevalve sõidukite massi mõõtmise alal. Selleks, et nimetatud akrediteeringut saada, peab erialase pädevuse hindamist ja tõendamist taotlev mõõtja vastama viidatud määruse §-s 3 toodud nõuetele, sh peab mõõtmisi läbiviival personalil olema selleks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus (§ 3 lg 3 p 1). Kuna Politseija Piirivalveametile on vastav akrediteering antud, saab sellest järeldada, et mõõtmisi läbiviival personalil on akrediteeringu kehtivuse ajaks, s.o ajavahemikul 01.07.2013 -30.06.2015 olemas vajalik väljaõpe ja kvalifikatsioon.

Arvestades eeltoodut, oli M.K.pädev teostama massimõõteseadmetega kaalumist.

Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et mootorsõiduki Scania R 580 (reg nr XXX) kaalumisel koos haagisega JYKI V20 (reg nr XXX) on kasutatud mitteautomaatkaalusid

Evocar 2000 nr 201878 (taatlustunnistus TTLM-14/00891), Evocar 2000 nr 201879

(taatlustunnistus TTLM-14/00890), Evocar 2000 nr 201880 (taatlustunnistus TTLM- 14/00888), Evocar 2000 nr 201881 (taatlustunnistus TTLM-14/00893), Evocar 2000 nr 201882

(taatlustunnistus TTLM-14/00895), Evocar 2000 nr 201884 (taatlustunnistus TTLM- 14/00899), Evocar 2000 nr 201885 (taatlustunnistus TTLM-14/00894), Evocar 2000 nr 201886 (taatlustunnistus TTLM-14/00898), Evocar 2000 nr 201887 (taatlustunnistus TTLM-14/00897) ja Evocar 2000 nr 201888 (taatlustunnistus TTLM-14/00892) – kokku 10 kaalu.

Tulenevalt MõõteS § 6 lg 2 p 4 on taatlemine mõõtevahendite metroloogilise kontrolli liik. MõõteS § 2 lg 1 p 29 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega. MKM 12.12.2006.a määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ lisa 2 p 1.13 kohaselt on mitteautomaatkaalude, mida kasutatakse õigusakti täitmise järelevalvel otseselt kontrollmõõtevahendina, sealhulgas sõidukite rattaja teljekoormuse mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi määramiseks, taatluskehtivusajaks üks aasta.

Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule mõõtevahendite taatlustunnistused, mille kohaselt on Evocar-2000 kaalud nr 201878, 201879, 201881, 201882, 201885 ja 201888 taadeldud

15.05.2014. a, kaalud nr 201884, 201886 ja 201887 taadeldud 16.05.2014. a ning kaal nr 201880 taadeldud 14.05.2014. a. Seega on mootorsõiduki Scania R 580 ja haagise JYKI V20 kaalumisel 08.07.2014. a kasutatud taadeldud ja taatluskehtivust omavaid mõõtevahendeid.

Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kaalude perioodiline kontroll on toimunud 26.01.2014. a. Sellele viitab ka kaitsja, leides, et kaalumise ja kontrolli vaheline aeg on pikk, mistõttu võisid kaalud mitte töökorras olla. Kohus sellega ei nõustu, tegemist on paljasõnalise põhjendamata kahtlusega. Kaalud on taadeldud pärast perioodilist kontrolli ning taatluskehtivusaeg on üks aasta, millest tulenevalt ei ole alust kahelda kaalude töökorras olekus. Lisaks nähtub tunnistaja M.K.ütlustest, et enne kaalumist kontrollis ta kaalude korrasolekut.

Menetlusalune isik ei esitanud kaalude kohta kohapeal ühtegi pretensiooni. Kaitsja ei ole esitanud kohtule ka muid tõendeid, millest võiks järeldada, et kaalud ei olnud töökorras.

Tulenevalt MõõteS § 21 lg 2 p 2 ja § 23 lg 1 p 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid ning MõõteS § 5 lg 1 kohaselt peab olema kasutatud asjakohast mõõtemetoodikat.

Kõigepealt märgib kohus, et tulenevalt kasutusjuhendist ja mõõtemetoodikast on võimalik kaaluda ka autoronge. Kasutusjuhendi punkt 1.2 näeb ette võimaluse kaaluda autoronge, sh ka vedukit ja haagist koos. Autorongis tuleks kaaluda iga sõidukit eraldi, kui ei saa kasutada 14 kaalu, võimalik on kaaluda ka ühte külge eraldi. Samuti on märgitud, et sõiduki kogukoormuse kaalumine eeldab, et kaalud on üheaegselt sõiduki kõigi rataste all ning vastavalt telgede arvule on vaja ka vastavat arvu kaale (nt viieteljelisel 10 kaalu).

Sõiduki koormuse mõõtmiseks kasutatava mõõtemetoodika p 11 näeb ette, et sõiduki või autorongi ratta-, teljevõi kogukoormuse saamiseks kaalutakse sõidukit piki või põikisuunas selliselt, et kaalud on korraga kõikide rataste all; telgede kaupa, kasutades kaaludeta rataste all kaalude paksusi tasandusmatte; telgede kaupa, tasandusmatte kasutamata; külgepidi, kasutades kaaludeta rataste all kaaludele vastava paksusega tasandusmatte; külgepidi, tasandusmatte kasutamata; sõidukit ja haakes poolhagist eraldi.

Kaitsja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et mõõtemetoodika kohaselt võib eraldi kaaluda vaid vedukit ja poolhaagist, kuid mitte täishaagist. Käesoleval juhul on kaitsja sellekohane väide asjakohatu, kuna O.Z ütluste kohaselt täishaagist kaalumise ajal lahti ei ühendatud. Seega ei ole politsei eksinud mõõtemetoodika vastu, kuna see lubab kaaluda autorongi ka nii, et kaalud on korraga kõikide rataste all. Samuti on selline kaalumine kooskõlas kasutusjuhendi punktis 1.2 tooduga.

Kaitsja sõnul ei ole tuvastatud, kas teepinnakalle oli vastavuses tootjapoolse kasutusjuhendiga. Märgitud on vaid, et pikikalle oli 0,2% ja ristikalle 2,8%, kuid seda ei ole ümber arvestatud kraadideks. Samuti ei ole märgitud, millist kaldemõõturit kasutati, mistõttu ei saa kontrollida selle töökorras olekut.

Kohus on seisukohal, et kaalude kasutusjuhendist ega mõõtemetoodikast ei tulene, et enne massimõõteseadme, s.o Evocar-2000 kaalude kasutamist on mõõtmise teostamise kohas kohustuslik mõõta pinnakallet.

Mõõtemetoodika p 7.1 kohaselt peab kaalumiskoht olema visuaalselt hinnates tasane ning sõiduki või autorongi kogukoormuse määramisel võib tee tasapinna kalle ideaalsest horisontaalist olla kuni 10%. Kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga. Punkti 7.2 kohaselt peab kaalumiskoht olema kattegavõi kruusatee, mis väldib kaalumise ajal kaalude ebaühtlase vajumise. Kaalude all ei tohi olla lahtist kruusa, killustikku või muud, mis võiks takistada kaalu plaadi vaba liikumist koormuse all või ei lase kaaludel täielikult toetuda maapinnale.

EVOCAR -2000 kaalude kasutusjuhendi p 2.1 järgi peab kaalumisaluseks olema valitud „mis tahes piisavalt tugev teepind“ ning peamiselt tuleks seda siiski teha sillutatud pinnasel. Samuti on esitatud nõue kaalualuse pinna puhastamiseks (et kaalu ja teepinna vahel ei oleks prahti vms). Kasutusjuhendi p 1.1 kohaselt mõõdab Evocar kaal õigesti isegi siis, kui kaalu alune on kaldus +/- 5 kraadi.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt viidi kontroll läbi asfalteeritud bussipeatuses ning tema ei osanud silma järgi öelda, kuhu poole ja palju kaldeid oli. Ilmselt oli tasane maa. Võrreldes Jakobi mäe kaldega (mis on 9%, tl 120-121) oli sile maa.

M.K.ütlused tõendavad, et tema mõõtis kalded ära ja märkis kaldenäidud protokolli selleks, et näidata juhile, et koht oli kaalumiseks sobilik. Vajadust kalde mõõtmiseks seal ei ole, ka varasemalt on seal sõidukeid kaalutud ja see koht on selleks sobiv. Kõigepealt hinnatakse kallet visuaalselt ja kahtluse korral mõõdetakse. Mida suurem kalle, seda väiksemaks mõõtenäit läheb. Kaalumisel lähtus ta kaalude kasutusjuhendist ja MM-2010 mõõtemetoodikast. Kaldemõõtur on abivahend ning seda ei taadelda, vaid kalibreeritakse. Tootja poolt on välja arvestatud, et 5 kraadi on 8,75%.

Tunnistaja P.K.i, kes on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt kantud mõõtetegevuse eest vastutavate isikute nimekirja (tl 60), sõnul valiti kaalumiseks koht, kus on ka varasemalt teostatud mõõtmisi. Nad hindasid tee osa kaalumiseks sobivaks. Kaldemõõdiku tõi tema välja, et juhile näidata, et tegemist on sobiva kohaga, kui suur on kalle, millega tohib kaalumist teostada. K. mõõtis kalded üle ja kandis need protokolli. Tulemused ei erinenud nende visuaalsest hinnangust ning otsest vajadust kalde mõõtmiseks ei olnud.

Seega on nii menetlusalune isik ise kui ka mõlemad tunnistajad kinnitanud ühte moodi, et tegemist oli sileda tasase pinnaga. Sama nähtub ka sündmuskohal tehtud fotodelt (tl 110-119).

Sellest tulenevalt ei olnud tee kallete mõõtmine vajalik. Massimõõteseadme kasutamise protokoll kinnitab seda, et kaaluja hindas mõõtmise koha sobivaks põhjendatult, mõõdetud pikikaldeks on vaid 0,2% ja ristikaldeks 2,8%.

Kaalumise õigsus on kaitsja poolt seatud kahtluse alla veel ka seetõttu, et haagise parem tagumine telg on olnud vasakust 1, 8 t raskem. Kui kaldeid ei olnud, ei oleks saanud selline anomaalia tekkida. O.Z sõnul oli puitmaterjal koormasse paigutatud ühtlaselt. Kohus leiab, et nimetatud teljekoormuste erinevus ei kinnita, et kaalumisel oleks tehtud vigu. O.Z vedas ümarpalke. Veok oli foto (tl 113) järgi maksimaalselt koormatud. Seda kinnitas ka tunnistaja P.K., kelle sõnul oli eemalt näha, et autorong on tugevalt üle koormatud, mistõttu nad otsustasid seda kontrollida. Telgede koormus on erinev olevalt sellest, milline on koormas palkide paigutus. Ümarpalki on raske täiesti ühtlaselt paigutada, palgid on erineva läbimõõduga, tüve poolt jämedamad. Samuti on niiskem puit raskem kui kuiv ning seda on visuaalselt võimatu hinnata. Seega on usutav, et erinev teljekoormus tulenes koormas olevate palkide paigutusest ja omadustest.

Scania Eesti AS teatise (tl 132) kohaselt rakenduvad sõidukil Scania R 580 seisupiduri lülitamisel veoki rataste pidurid, haagise rataste pidurid ei rakendu.

Nii mõõtemetoodika punkti 9.4 kui ka kaalude kasutusjuhendi punkti 2.4 kohaselt tuleb pinge vabastamiseks sõidupidur vabastada ning peale panna seisupidur. Kasutusjuhendi punkt 2.4 ütleb ka seda, et veoauto ja haagise vahele jäänud pinge tuleb vabastada eelpool kirjeldatud viisil ning vastavalt uuringutele Evocar kaalus ei teki valetulemust nn pinge tõttu, kuid tegeliku astmeja teljemassi saamiseks tuleb võimalik pinge alati vabastada. Sellest ei järeldu, et haagist ja vedukit tuleks kaaluda eraldi, kuna haagisele ei rakendu seisupidur. Piisab kui autorong on fikseeritud veoato seisupiduri abil. O.Z ütluste kohaselt pidi ta kaaludele sõitmisel käsipiduri peale panema. M.K.sõnul on kaalumisel haagise seisupiduri rakendamine vajalik kaaluja ohutuse tagamiseks. Kohus leiab, et kuna O.Z on vastavalt mõõtemetoodikale ja kasutusjuhendile rakendanud kaalumisel sõiduki seisupiduri, mis võimaldab autorongi niimoodi pingest vabastada, ei ole alust arvata, et pinge tõttu oleksid kaalumistulemused valed.

Kaitsja leidis veel, et rikutud on V™S § 49 lg 4 p 2 nõuet, kuna kaldeid mõõdeti seadmega, mille kohta puudub igasugune informatsioon. V™S § 49 lg 4 p 2 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama tehnikavahendite kasutamist.

Kohus nõustub kaitsjaga selles, et massimõõteseadme kasutamise protokolli ei ole märgitud, millise vahendiga mõõdeti kaalumiskoha pinnase kaldeid. Kuna aga mõõtjal ei olnud tulenevalt kaalude kasutusjuhendist ja mõõtemetoodikast kohustust kasutada kaldemõõturit ja kaalumiskoha pinna nõuetele vastavust oli võimalik hinnata visuaalselt, ei oma see asjaolu käesolevas asjas tähtsust. Tee kallete mõõtetulemused ei ole siin sellised andmed, mis on aluseks menetlusaluse isiku karistamisele, mistõttu neile ei rakendu MõõteS § 5 lg 2 p-s 2 sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuse nõue.

Kaitsja on leidnud, et mõõtmistulemusi võisid mõjutada ka ebasobivad ilmastikuvõi keskkonnatingimused. Samuti võis kaalude ja teepinna alla sattuda kive, prahti vms.

M.K.sõnul nad tormiga ei mõõda ning kui tegemist on 52 tonni kaaluva autorongiga, siis ei mõjuta kaalumise tulemusi tuul ega õhuniiskus. Menetlusalune isik nägi kaalude näite, need ei muutunud, mistõttu tuul ei mõjutanud mõõtmistulemusi. Samuti lubab tootja mõõta märjal asfaltil, õhuniiskus ei ole probleemiks. Tunnistaja P.K.sõnul ei olnud juhil pretensioone kaalumistegevusele. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt toimus kaalumine asulavälisel kattega teel, mis oli kuiv, nähtavus oli hea, tegemist oli valge ajaga, ilma sademeteta. Samuti on protokollis välja toodud, et mõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Mõõteseade seati töökorda vastavalt tootja juhistele, enne mõõtmist hoiti mõõteseadet keskkonna tingimustes senikaua, kuni oli tagatud selle temperatuuri vastavus keskkonna temperatuuriga ning elektroonilisele seadmele tagati tõrgeteta toide ning spetsifikatsioonis ettenähtud töötingimused.

Menetlusalune isik ega kaitsja ei ole toonud välja konkreetseid asjaolusid, mille alusel võiks kahelda kaalude näitudes sõltuvalt ilmastikuvõi keskkonnatingimustest. Kaitsja oletused kividest kaalude all või tuulest, niiskusest ja ebasobivast temperatuurist on paljasõnalised ning tõendamata. Kohtule esitatud tõenditest, sh menetlusaluse isiku ütlustest, ei ilmne, et kaalumine oleks toimunud ebasobivates ilmastikuvõi keskkonnatingimustes. Lisaks märgib kohus, et Evocar-2000 kasutusjuhendi punkti 2.1 kohaselt võivad kaalu alla jäävad kivid vms konarused

„kanda“ kaalusilda kaalumise ajal ja selle tõttu jääb osa ratta tegelikust raskusest lõpptulemusest välja. Seega väheneksid kaalumise tulemused prügi või kivide tõttu, mitte ei suureneks.

Tuginedes massimõõteseadme kasutamise protokollile, akrediteerimiskeskuse poolt välja antud tunnistusele ja selle lisale, Politseija Piirivalveameti poolt esitatud teatisele, tunnistajate ja menetlusaluse isiku enda ütlustele, on kohus seisukohal, et O.Z poolt juhitud sõidukit ja selle täishaagist kaaluti vastavuses mõõtemetoodikaga. Mõõtetulemus on olnud jälgitav, kuna on täidetud MõõteS § 5 lg-s 1 sätestatud nõuded – mõõtmise viis läbi pädev mõõtja taadeldud mõõtevahendiga ning vastavalt asjakohasele mõõtemetoodikale.

LS § 2 p 4 kohaselt on autorong ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.

Asjaolu, et O.Z poolt juhitud autorongi mass ületas lubatud massi, tõendab massimõõteseadme kasutamise protokoll (tl 49-50). Veoki I telje lubatud mass on olnud 8 t, tegelik aga 8,127 t; II telje lubatud mass on 9,5 t, tegelik 10,287 t; III telje lubatud mass on 9,5 t, tegelik 11,331 t. Haagise I telje lubatud mass on 10 t, tegelik aga 10,905 t; II telje lubatud mass on 10 t, tegelik aga 10,885 t. Veduki lubatud kogukoormus on mõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt 26 t, tegelik kogukoormus oli aga 30,285 t. Haagise lubatud kogukoormus on 18 t, tegelikult oli 21,790 t. Kui liita kokku mõõteseadme kasutamise protokollis märgitud sõiduki ja haagise massid, siis on tulemuseks 52,075 t, mis on autorongi tegelik mass. Lubatud suurim mass on sellel autorongil 40 t. Seega on ületatud lubatud massi 12,075 tonni.

Kaitsjale on selgusetuks jäänud, kust on kohtuväline menetleja võtnud üldmassiks 40 tonni, kuna osadel sõidukitel on võimalik ka 44 tonni. Seega on tegemist pelgalt oletusega.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegemist täishaagisega, mistõttu tuleb lubatud suurima tegeliku massi saamisel võtta aluseks täishaagisele kohaldatavad nõuded.

Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 sätestab sõiduki mõõtmed ja massid. MKM 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 kood 1109 lg

1 kohaselt ei ole ühelgi juhul lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat. Lõike 2 punkti f kohaselt vedukist ja täisvõi kesktelghaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 2-teljelisest täisvõi kesktelghaagisest koosneval autorongil 40 t.

Kuna käesoleval juhul on tegemist 3-teljelise vedukiga, millel on 2-teljeline täishaagis, vastab see määruse grupp 11 kood 1109 lg 2 punktile f, s.t autorongi lubatud kogumass oli 40 t.

Sama määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 kood 1108 lg 1 kohaselt on 2-teljelise täisja kesktelghaagise lubatud suurim registrimass 18 t ning kood 1111 punkt c kohaselt on 3-teljelisel mootorsõidukil, kui veoteljel on paarisrattad ja kasutatakse õhkvedrustust või sellega võrdsustatud vedrustust või mõlemal veoteljel on paarisrattad ja ühegi telje registriteljekoormus ei ületa 9,5 t – 26 t. Kood 1115 kohaselt on mittevedava telje lubatud suurimaks registrikoormuseks 10 t.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et O.Z, juhtides autorongi, mille mass ja teljekoormused ületasid lubatud määrasid, rikkus LS § 80 lg 1, 2, TeeS § 35 lg 1 ,2, majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 lisa 1 grupp 11 nõudeid ja täitis sellega TeeS § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. TeeS § 35 lg 2 kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel. Sellist luba O.Z ei olnud.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Sulev O.Z on teo toime pannud ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, pidades võimalikuks, et autorong on ülakaaluline, kuid kohusetundetu suhtumise tõttu ei võtnud ta midagi ette, et seda kontrollida. O.Z sõnul toimub ümarpalgi laadimine auto peale nii, et kaalu hinnatakse silma järgi. Kaal võib kõikuda olenevalt sellest, kas materjal on märg või kuiv. Sulev O.Z pidi pidama võimalikuks, et ümarpalgi koorem võib olla ülekaalus, seda enam, et tegemist ei ole väikese, vaid 12 tonnise ülekaaluga, mis on lubatust peaaegu kolmandiku võrra suurem ja sellisena köitis kohe ka politseinike tähelepanu.

KarS 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

O.Z tegu vastab TeeS § 40

1 lg-s 1 ettenähtud väärteokoosseisule ning õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kohus ei tuvastanud väärteomenetluse läbivimisel menetlusnormide rikkumist. O.Z kinnitas, et talle selgitati tema õigusi enne väärteoprotokolli kohaldamist. O.Z kinnipidamise ja tema juhitud autorongi kaalumisprotseduuri näol on tegemist

liiklusjärelevalve toimingutega, mille eesmärk on välja selgitada võimalik väärtegu. Alles seejärel on võimalik alustada väärteomenetlust.

III. Kohtu seisukoht karistuse osas

TeeS § 401 lg 1 järgi on võimalik karistuseks mõista rahatrahv kuni 200 trahviühikut.

Käesoleval juhul on O.Z karistatud rahatrahviga 120 trahviühikut, s.o 480 eurot.

KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

O.Z ei ole karistusregistrisse kantud (tl 55).

Kohus on seisukohal, et kuigi O.Z ega tema kaitsja ei taotlenud karistuse vähendamist, tuleb seda teha. O.Z-ile mõistetud karistus ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste põhimõtetega.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka kohus. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel tuleb karistuse määramisel reeglina lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, mis on 100 trahviühikut. O.Z-ile mõistetud karistus on üle sanktsiooni keskmise määra. O.Z on väärteo toime pannud ettevaatamusest, mis vähendab tema süü suurust. Samas on O.Z juhtinud autorongi, mille kogumass ületas lubatut enam kui 12 tonni, mis on kogumassi oluline ületamine. Arvestades eeltoodut on põhjendatud karistada O.Z sanktsiooni keskmises määras, s.o 100 trahviühiku suuruse karistusega.

IV. Menetluskulud

Kaitsja taotleb välja mõista kaebaja kaitsaja tasu 864 eurot.

V™S § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel.

Käesoleval juhul ei kuulu menetlus O.Z väärteoasjas lõpetamisele eelviidatud alustel, mistõttu tuleb taotlus menetluskude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

Kuna kohus jättis menetlusaluse isiku kaitsja poolt esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm Kohtunik