4-15-787/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-15-787

Kohtukoosseis

Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 18. veebruari 2015

määrus kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja kaebuse

läbivaatamata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusalune isik Vadim Kabatšenko, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Maakohtu määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jäta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 08.12.2014 otsusega karistati Vadim

Kabatšenkot LS § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

2.

05.02.2015 registreeriti Viru Maakohtus V. Kabatšenko kaebus kohtuvälise menetleja

otsuse peale, kus taotleti ühtlasi kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

3. Viru Maakohus 18.02.2015 määrusega jättis V. Kabatšenko taotluse kaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse läbivaatamata. Kohtu põhjendused olid

järgmised.

3.1

Maakohus märkis, et V. Kabatšenko taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna

politseiametnikud ei selgitanud talle tema kohustust uurida ise politseist järgi, milline on otsus

ja millal see on tema jaoks kättesaadav. Kaebuse esitaja ei valda eesti keelt ja seetõttu ei

saanud ta aru protokolli sisust.

3.2

Edasi tuvastas kohus, et 18.11.2014 koostatud väärteoprotokollist nr AB 1428903

nähtuvalt oli lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 18.12.2014. Protokollile

on V. Kabatšenko alla kirjutanud, märkides: „Protokoll ei ole tõlgitud, rikkumisega ei ole

nõus, kuna ei rikkunud avalikku rahu.“ Protokolli pöördel õiguste ja kohustuste all olevale

reale on väärteoprotokolli koostaja märkinud: „Tutvustatud. Allkirjast keeldus.”

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et V. Kabatšenko on andnud ütluse:

„Helkur oli taskus.“

3.3

Maakohus leidis, et kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 02.01.2015. Ettenähtud

ajaks kaebust ei laekunud. Seega on VTMS § 114 järgi ettenähtud kaebuse esitamise tähtaeg

möödunud. Kohtu hinnangul ei esine menetlusaluse isiku puhul ühtki asjaolu, mida

kohtupraktika kohaselt (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-55-10 p 14, 3-1-1-5-07 p 6, 3-1-1-152-

05 p 6, 3-1-1-144-03 p 8, 3-1-1-77-98) saaks pidada mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 mõttes.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise tingis

menetlusaluse isiku või tema lähedaste raske haigus, loodusõnnetus, sidehäire vms. Viidates

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-99-10 p-le 6 rõhutas kohus veel, et VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud

kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on

väärteoprotokolli kohaselt otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga

kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel.

3.4

Menetlusalune isik on väitnud oma taotluses, et ta ei olnud teadlik, millele ta alla

kirjutab ning politseiametnikud vihjasid, et vastasel korral tõlgendatakse tema käitumist kui

vastuhakku ning ta viiakse arestikambrisse. Maakohus pidas V. Kabatšenko sellist väidet

paljasõnaliseks ja leidis, et tema õigusi ei ole rikutud ning lisas, et toimikust nähtuvalt ei ole

menetlusalune isik politseiametnike käitumise kohta avaldust esitanud, sh ei ole seda

maininud ajal, mil on võimalik esitada vastulause ja tõendid kohtuvälisele menetlejale enne

otsuse tegemist. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit või asjaolu, mis annaks aluse

kahelda politseiametnike teenistuskohustuste korrektses täitmises.

3.5

Maakohus asus seisukohale, et V. Kabatšenko ütluste ja allkirjadega on tõendatud, et ta

pidi aru saama tema suhtes väärteootsuse koostamisest, s.o ta teadis, et talle heidetakse ette

liikumist ilma helkurita ja andis selle kohta ütluse, et helkur oli taskus. Kohus ei tuvastanud,

et riik oleks käitunud süüteomenetluses isiku suhtes ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult,

mille tõttu oleks tema kaitseõigust oluliselt rikutud. V. Kabatšenkol ei olnud ühtegi mõistlikku

põhjust eeldada, et tema suhtes ei toimunud väärteomenetlust ja tema suhtes ei tule

menetluslikku otsustust. V. Kabatšenkot on nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud,

mistõttu ei ole veenvad tema selgitused, mille kohaselt tal ei olnud aimugi, et tema suhtes

tuleb kohtuvälise menetleja lahend ja ta peab ise sellele järele minema.

3.6

Kohus pidas veel vajalikuks osutada asjaolule, et ülekuulamisel ja õiguste tutvustamisel

viibis V. Kabatšenko alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis. Kohus märkis, et taunimisväärt

on politsei praktika viia läbi menetlustoiminguid isikutega, kes on alkoholi tarvitamisest

tingitud seisundis. Seda eriti puudutavalt selliseid toiminguid, nagu isiku ülekuulamine ja talle

õiguste tutvustamine. Samas ei keela seadus sellises seisundis isiku ülekuulamist. KrMS § 64

näeb ette, et tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta

tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda

isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda või isiku mäluvõimet mõjutavaid

vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. Esitatud kaebusest ega väärteoasja

materjalidest ei nähtu, et V. Kabatšenko oleks üle kuulatud KrMS § 64 lg-s 1 näidatud

keelatud viisil. Samuti ei keela seadus tutvustada õigusi menetlusõigusi isikule, kes viibib

alkoholi tarvitamisest tungitud seisundis. Vastupidi, näiteks isiku kinnipidamisel ei ole

välistatud, et ta viibib väärteo järgselt alkoholi tarvitamisest tingitud seisundis. VTMS § 46 lg

3 näeb otseselt ette, et isiku kinnipidamisel peab ta andma protokollile allkirja, et talle on

VTMS §-s 19 sätestatud õigusi selgitatud. Seega omab tähtsust isiku võime toimunust

adekvaatselt aru saada ja vastavalt olukorrale sellele reageerida. Kohus leidis, et

menetlusaluse isiku õigusi ei rikutud oluliselt sel määral, et selle alusel tekiks kohtul alus

möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt jäi isiku

käitumine adekvaatse reageeringu raamidesse. V. Kabatšenko kirjutas alla väärteoprotokolli

kättesaamise kohta ja märkis, et ei ole rikkumisega nõus, sest korda ta rikkunud ei ole. Samuti

kirjutas ta omakäeliselt ülekuulamisprotokollile, et helkur oli taskus. Eeltoodud asjaoludel

kaebetähtaja ennistamiseks alust ei ole ja juhindudes VTMS § 118 lg 2 p-st 1 jääb V.

Kabatšenko kaebus läbivaatamata.

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Kabatšenko, taotledes selle

tühistamist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebajal on kohtumäärusele järgmised

etteheited.

4.1

V. Kabatšenko leiab, et

väärteoprotokolli koostaja on jätnud täitmata

selgitamiskohustuse. Kui protokolli koostanud ametnik oleks talle korrektselt suuliselt

selgitanud tema õigusi, eelkõige vastulause ja tõendite esitamisega seonduvat ning võimalust

tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga, oleks ta neid variante kasutanud.

Protokollis võib küll olla tema allkiri selle kohta, et talle on antud protokolli koopia ja

teatatud, millal kohtuvälise menetleja lahend on seal tutvumiseks kättesaadav ja otsust talle

koju ei saadeta, aga kui politseiametnikud oleksid seda talle selgitanud, oleks ta otsusele ka

järele läinud. Ta ei valda eesti keelt ning protokolli koostamisel seda talle vene keelde ei

tõlgitud, vaid nõuti, et ta peab sinna ja sinna alla kirjutama. Kuhu ta kirjutas ja mis seal kirjas

oli, ta ei tea. Ta püüdis protesteerida, kuid politseinikud vihjasid, et tõlgendavad seda kui

vastuhakku ja teda viiakse arestikambrisse. Patrullpolitseinikud valdasid vene keelt väga

tagasihoidlikult ning isegi elementaarne tõlkimine käis neile üle jõu. Kuna protokoll on ainult

eesti keeles, ei saanud ta selle sisust aru ka hiljem. Eesti keelt valdavaid tuttavaid tal ei ole.

Kohtuvälise menetleja otsusest sai ta teada, kui käis 26.01.2015 kriminaalhooldaja juures

vastuvõtul. Samuti märgib V. Kabatšenko, et maakohus ei ole andnud hinnangut sellele, kas

tema alkoholijoobe tõttu sai aru või pidi aru saama oma õigustest ja kaebuse esitamise

tähtaegadest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tutvunud väärteoasja materjalide ning määruskaebuse väidetega asub ringkonnakohus

seisukohale, et Viru Maakohtu 18.02.2015 määrus kaebetähtaja ennistamata jätmises on

seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub

alus. Maakohtu tuvastatud ja väärteotoimikus sisalduvad tõendid viivad ühesele järeldusele, et

mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja möödalaskmiseks menetlusalusel isikul ei esinenud ja alus

tähtaja ennistamiseks puudub. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

6. Riigikohus on korduvalt väljendatud põhimõtet, mille kohaselt on VTMS § 114 lg-s 4

sätestatud kaebuse esitamise tähtaja juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on

väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures

kättesaadav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused 17.12.2010 asjas nr 3-1-1-99-10 p 16

ja 25.10.2013 asjas nr 3-1-1-84-13 p 8.1). Käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokolli

selgesõnaliselt märgitud, et otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates

18.12.2014. V. Kabatšenko on oma allkirjaga kinnitanud protokolli kättesaamist.

7. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse keskseks argumendiks on väide, et

puuduliku keeleoskuse tõttu ja temale õiguste tutvustamata ning protokolli selgitamata jätmise

tõttu ei saanud V. Kabatšenko aru, et ta peab ise kohtuvälise menetleja juurde lahendile järele

minema. Apellatsioonikohtu jaoks kaebuse esitaja vastavasisulised väited veenvad ei ole ja

seda alljärgmistel põhjustel.

7.1

Tähtaja ennistamise taotluse lahendamisel peab menetleja hindama, kas on tõendatud

mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud menetlusalusel isikul tähtaega järgida.

KrMS § 172 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks

äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida kohus

peab mõjuvaks. Seega jätab seadus kohtule mõjuva põhjuse hindamisel kaalutlusruumi.

Ringkonnakohus juhib siinkohal aga tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi korduvalt

väljendatud seisukohale, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena

mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse

esitamise, s.o sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa

(Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-40-11 p 16, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrused nr 3-1-1-152-05 p 6 ja nr 3-1-1-5-07 p 6)

7.2

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et praeguses väärteoasjas kaebetähtaja

ennistamise mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid ei esine. Väärteotoimiku materjalidest

nähtuvalt kuulati V. Kabatšenko väärteomenetluses üle 18.11.2014 ja samas koostati ka

väärteoprotokoll. Menetlusalune isik on küll omakäeliselt märkinud, et protokolli talle

tõlgitud ei ole, kuid võttes aluseks tema süüteojuhtumi kohta antud ütlused, on üheselt

järeldatav V. Kabatšenko arusaam protokolli sisust. Samuti oli tal võimalik küsida

lisaküsimusi protokolli koostajalt või selle kättesaamise järgselt otsida selle tõlkimisel abi

muudestki allikatest. Seda vaatamata isiku väitele, et eesti keelt valdavaid isiklikke tuttavaid

tal ei ole. Lisaks on maakohus õigesti märkinud, et V. Kabatšenkole tutvustati VTMS §-st 19

tulenevaid õigusi juba rikkumise järgselt. Ringkonnakohus toonitab siia juurde veel, et

viidatud paragrahv kajastub väärteoprotokollil ka vene keeles, mistõttu on ainetud

menetlusaluse isiku väited, et ta ei saanud aru oma õigustest, sh võimalusest tutvuda

väärteotoimikuga ning esitada tõendeid ja taotlusi. V. Kabatšenko kaitseväited on

paljasõnalised ka põhjusel, väärteo materjalide hulgas sisalduva karistusregistri väljatrüki

kohaselt ei olnud kaevata soovitav kohtuvälise menetleja otsus isikule mitte esmakordne

sellelaadne kogemus (tl 18 pöördel).

7.3

Määruskaebuses on V. Kabatšenko märkinud, et maakohus ei ole andnud hinnangut

sellele, kas ta alkoholijoobe tõttu sai aru või pidi aru saama oma õigustest ja kaebuse

esitamise tähtajast. Ringkonnakohus leiab, et selline etteheide on täielikult asjakohatu,

kuivõrd maakohus on nimetatud küsimust kohtumääruse lehekülgedel 4-5 piisava

põhjalikkusega käsitlenud. Täiendavalt tuleb vaid lisada, et esimese kohtuastme seisukohta

menetlustoimingu lubatavusest konkreetsel juhul kinnitab asjaolu, et indikaatorvahendi

kasutamise protokollist nähtuvalt oli V. Kabatšenkol tuvastatud joove 0,88 mg/l kohta, tema

aja-, isiku- ja kohataju olid selged ning viimase 24 tunni sündmusi isik mäletas.

7.4

Eeltoodud asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et kuivõrd väärteoprotokollis oli

selgesõnaliselt kirjas kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamise kuupäev, protokoll oli

V. Kabatšenkole kätte antud ja mõjuvaid põhjusi väärteootsusele kaebuse esitamise tähtaja

möödalaskmiseks kohtud ei tuvastanud, siis asus maakohus õigesti seisukohale, et esitatud

taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p-st

1 jättis maakohus seega põhjendatult kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle V. Kabatšenkole

8. Juhindudes VTMS § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu

määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tartu Ringkonnakohtu kohtunik