4-14-9683/54 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Lahendi tegemise aeg ja koht 02. märts 2015.a Tartu, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-14-9683 kohtumenetluses 2780,14,004605 kohtuvälises menetluses Kohtunik Kohtuistungisekretär Heli Sillaots Mari Jürgenson Väärteoasi menetlusaluse isiku S.P kaitsja Janar Kuus´i kaebus Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuse nr 10220132607361 peale väärteoasjas nr 2780,14,004605 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteomenetluse seadustiku (V™S)

§ 29 lg 1 p 1 alusel

Vaidlustatav otsus

Politsei-ja

Piirivalveameti

Lõuna

prefektuuri

06.11.2014.a

kiirmenetluse

otsus

nr

10220132607361

väärteoasjas

nr 2780,14,004605, millega S.P

karistati

06.11.2014.a

toimepandu

eest

liiklusseaduse § 211 ja teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi

karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel

rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot

Menetlusalune isik

Kaitsja kokkuleppel

Kohtuvälise

menetleja

ametnik

S.P

isikukood XXX

autojuht XXX

elukoht XXXX

Janar Kuus

Vallo Tõnuvere – Lõuna prefektuurist

RESOLUTSIOON

Väärteomenetluse seadustiku

§ 134 lg 3 ja V™S § 132 p 1 alusel jätta

(V™S)

menetlusaluse isiku S.P kaitsja Janar Kuus´i kaebus rahuldamata

ning Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.11.2014.a kiirmenetluse otsus muutmata. V™S § 2, V™S § 38, KrMS § 175 lg 1 p 2, KrMS § 178 lg 1 p 3, KrMS § 178 lg 3,5, KrMS § 180 lg 1, V™S § 134 lg 1, V™S § 111 p 8 alusel välja mõista S.P-lt riigituludesse menetlukuluna 31 eurot 69 senti tunnistajatele hüvitamisele kuuluva sõidukulu eest (II,61-66: kohtu 03.02.2015 määrused tunnistajatele M.K.le ja K.J.ile sõidukulu hüvitamiseks; II,17-20: tunnistajate 30.01.2015 taotlused sõidukulu hüvitamiseks). Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.11.2014.a kiirmenetluse otsusega karistuseks mõistetud rahatrahv 400 eurot ja menetluskulu 31 eurot 69 senti tasuda kohtuvälise menetleja 06.11.2014.a otsuses märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga. Rahatrahvi ning menetluskulu kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul (s.o 17. märtsist 2015.a arvates 30 päeva jooksul) tasumata jätmise korral edastatakse V™S § 204 lg 3 ja V™S § 202 lg 3 sätestatud korras jõustumise märkega otsuse koopia täitmiseks kohtutäiturile. Kohtutäituri kaudu võlgnevuste sissenõudmise korral tuleb võlgnikul kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.

V™S

§

lg

alusel

pöörab

kaebemenetluses

maakohtus

või

kassatsioonimenetluses tehtud jõustunud kohtuotsuse täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja. Kohtuotsus edastada S.P-le , tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.

EDASIKAEBAMISE KORD

V™S § 135 lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras vaidlustada. V™S § 135 lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras. V™S § 155 lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. V™S § 20 lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada advokaadi vahendusel. V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. V™S § 156 lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. V™S § 156 lg 3 alusel esitatakse kassatsioon kohtuotsuse teinud maakohtule

30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 17.märtsil 2015.a, alates kella 16.00-st juhul, kui kohtumenetluse pool on esitanud kohtule kassatsiooniteatise V™S § 156 lg 1 ja V™S § 135 lg 4 p 3 mõttes. V™S § 135 lg 6 alusel koostatakse väärteoasjas ainult kohtuotsuse sissejuhatus ja lõpposa, kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski pool ei teatanud kohtule kassatsiooniõiguse kasutamise soovist.

PÕHIOSA, ASJAOLUD

06.11.2014.a

kiirmenetluse

otsuses

(I,72)

märgitu

kohaselt

heidetakse

menetlusalusele isikule S.P-le ette seda, et tema, juhtides 06.11.2014.a kella 14:50 ajal N3 kategooria mootorsõidukit Scania R580 registreerimismärgiga XXX, haagisega JYKI, registreerimismärgiga XXX, Tartumaal, Ülenurme vallas, Ülenurme-Külitse tee 2.kilomeetril, liikumise suunaga Külitse poole:

• juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele – sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete määramisega kontroll, viimane kontroll teostatud 31.10.2012; sõidukile ei laiene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 toodud erisused;

• teostas teeseadusega kehtestatud eriloata erakorralist vedu – juhtis autorongi, mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandusja kommunikatsiooniministri kehtestatud väärtusi järgmiselt:

-

mootorsõiduki

telje tegelik teljekoormus oli

t, lubatud suurim

I

9,097

registriteljekoormus t;

-

mootorsõiduki

telje tegelik teljekoormus oli

t, lubatud suurim

II

10,474

registriteljekoormus

t;

9,5

-

mootorsõiduki

telje tegelik teljekoormus oli

t, lubatud suurim

III

10,203

registriteljekoormus

t;

9,5

-

haagise

telje tegelik teljekoormus oli

t, lubatud suurim

I

10,28

registriteljekoormus

t;

-

haagise

telje tegelik teljekoormus oli

t, lubatud suurim

II

10,478

registriteljekoormus

t,

-

mootorsõiduki tegelik mass oli

t, lubatud suurim registrimass

t,

29,774

-

haagise tegelik mass oli

t, lubatud suurim registrimass

t,

20,758

-

autorongi tegelik mass oli

t, lubatud suurim tegelik mass

t.

50,532

06.11.2014.a kiirmenetluse otsuses (I,72)

kajastatu kohaselt jättis S.P

sellise käitumisega täitmata liiklusseaduse § 73 lg 1, majandus-ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011.a määruse nr 17 § 10 lg 1 nõuded, majandus-ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määrusega nr 42 kehtestatud lisa 1 kood 109 nõuded, liiklusseaduse § 80 lg 1,2,3, teeseaduse § 35 lg 1,2 nõuded, majandus-ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määrusega nr 42 kehtestatud lisa 1 grupp 11 nõuded, millise käitumisega pani toime liiklusseaduse § 211 ja teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhtimise sõidumeeriku kasutamise nõudeid rikkudes ning teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise (I,72).

Otsuses märgitu kohaselt puuduvad menetlusaluse isiku S.P karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

06.11.2014.a kiirmenetluse otsusega karistati S.P 06.11.2014.a

toimepandu eest liiklusseaduse § 211 ja teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut

400 eurot

, s.o

. 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuse koostas Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri liikluspolitseinik K.J. (I,72). 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuses kajastatu kohaselt sai menetlusalune isik S.P kiirmenetluse otsuse kätte 06.11.2014.a isiklikult allkirja vastu (I,72). 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuses kajastatu kohaselt kinnitas menetlusalune isik S.P enda allkirjaga kiirmenetluse otsusel, et talle on menetlusaluse isiku õigused ja kohustused, mis on sätestatud väärteomenetluse seadustiku §-s 19, teatavaks tehtud, ning talle oli selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, talle võimaldati anda väärteo kohta ütlusi ning ta nõustub kiirmenetlusega.

Menetlusalune isik S.P kinnitas enda allkirjaga 06.11.2014.a

kiirmenetluse otsusel, et tema isikuandmed on õiged ja ta sai kätte kiirmenetluse otsuse ärakirja (I,72).

Kiirmenetluse otsuse pöördel on S.P veel eraldi kinnitanud

väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-st 19 tehtud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste väljavõtte järel enda allkirjaga, et ta on tutvunud V™S §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega. Kaebuse esitamise tähtaegsusest 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuse peale Kiirmenetluse otsus tehti 06.11.2014.a ja anti S.P-le kätte 06.11.2014.a isiklikult allkirja vastu . 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuse peale oli V™S § 38 lg 1, KrMS § 171, V™S § 114 lg 1 p 1, V™S § 114 lg 3 alusel viimane võimalus kaebuse tähtaegseks esitamiseks reede, 21. november 2014.a – s.o kiirmenetluse otsuse kättesaamisest

15 päeva kestel.

Kaebus 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuse peale allkirjastati S.P

kokkuleppel kaitsja advokaat Janar Kuus´i poolt digitaalselt 21.11.2014 22:51 (lk 6,18), s.o kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud edasikaebamise 15-päevase tähtaja sees. Kaebus 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuse peale esitati kohtule elektroonselt 22.11.2014.a kell 00:06 K.K. nimel olevalt elektronposti aadressilt:

(lk 7), s.o

XXXX

väljaspool kaebuse esitamiseks ettenähtud 15-päevast tähtaega.

S.P kokkuleppel kaitsja on enda koostatud kaebusele lisanud

elektronkirjad (lk 7,8) ja arvutiekraanist 2 fotot

selle kohta, et soovis esitada kaebust ja lisasid kohtule

elektroonselt enne 24:00-i 21.11.2014.a, kuid tehnilistel põhjustel ei õnnestunud see tal enne kui alles 22.11.2014 00:06 K.K. nimel olevalt elektronposti aadressilt.

V™S § 38 lg 1, KrMS § 172 lg 1, KrMS § 172 lg 2 p 2 alusel ning kaitsja kohtule avaldatu ja esitatu alusel , sealhulgas Kohtute Infosüsteemist KIS2 nähtuvate arvutiekraanist tehtud fotodelt nähtuva alusel, ennistas kohus 05.01.2015.a kohtumäärusega kaebuse esitamise tähtaja käesolevas väärteoasjas, põhjendades seda sellega, et arvutiekraanist tehtud fotode väljatrükkidelt nähtuvalt on kaitsja püüdnud 21.11.2014.a enne 24:00-i edastada kohtu menetlusposti aadressile enda kaebust, kuid tehnilistel põhjustel ei ole see õnnestunud, mistõttu peab kohus kaebetähtaja möödalaskmist toimunuks mõjuval põhjusel. 05.01.2015.a määruses kajastas kohus muuhulgas, et kaebetähtaja ennistamist käsitlevas osas on määruse peale õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul määrusest teadasaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu . Kaebetähtaja ennistamist senini keegi vaidlustanud ei ole. Menetlusaluse isiku S.P kokkuleppel kaitsja advokaat Janar Kuus´i 21.11.2014.a koostatud ja 22.11.2014.a esitatud kaebuses taotletakse Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuse täielikku tühistamist ja väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamist V™S § 29 lg 1 p 1 alusel ning menetlusalusele isikule õigusabikulude hüvitamist. Kaebuses on märgitud:

Kaebusele on lisatud 06.11.2014.a kiirmenetluse otsus

, volikiri

, kaalude

Evocar-2000 kasutusjuhend soome keeles

ja selle eestikeelne tõlge

sõiduki koormuse mõõtmise metoodika MM 02-2010

. 31.12.2014.a kohtusse saabunud kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta ei nõustu kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamisega, kuna kiirmenetlust kohaldades ei ole kohtuväline menetleja eksinud väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-s 55 sätestatu kohaldamisel, väärteomenetluse asjaolud on selged ja menetlusalune isik on nõustunud kiirmenetluse kohaldamisega, andis kohtuvälises menetluses ütlusi ja ei vaielnud rikkumisele vastu . Kohtuvälise menetleja hinnangul on ka mõõtetulemuse jälgitavus antud asjas tõendatud – vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud, ja on järgitud asjakohast mõõtemetoodikat; kaalumise teostas liikluspolitseinik M.K., kellel on olemas vastav pädevus; kasutatud mõõtevahendid olid taadeldud ja kaalumisel lähtuti asjakohasest mõõtemetoodikast; nii veoauto kui ka haagise kaalumine toimus vastavalt kaalude kasutusjuhendile ja metoodikale .

Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta on kajastatud, et veoauto ja haagis on käsitletavad eraldi sõidukitena, kuna liiklusseadus defineerib, et sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul, millest tulenevalt kuulub S.P kasutuses olnud haagis sõidukite kategooriasse ja tegemist on täishaagisega . Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta on tehtud viide majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“, mille § 3 p 103 sätestab, et täishaagis on haagis, millel on vähemalt 2 telge ja millest vähemalt üks telg on juhitav ning mille haakeseade saab haagise suhtes vertikaalsuunas liikuda ja mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100 kg).

Mõõtemetoodika p 9.4 järgi peab kaaludel peatunud sõiduki sõidupiduri vabastama ning sõiduki asend fikseeritakse seisupiduriga; võimalike pingete vabastamine on eriti tähtis just kaalumist läbiviivate ametnike ohutuse tagamiseks, et ei juhtuks ettevaatamatusest mingit õnnetust; kaalude kasutusjuhendis p 2.4 on öeldud, et kaalul pidurdades võib kandekonstruktsiooniga sõidukite telje eri astmete vahele jääda pidurduse põhjustatud pinget, mille tõttu tuleb vabastada sõidupidur ja jätta sõiduk seisupiduri peale; veoauto ja haagise vahele jäänud mainitud pinge tuleb vabastada eelpool kirjeldatud viisil; vastavalt uuringutele EVOCAR kaalus ei teki valetulemust nn pinge tõttu, kuid tegeliku kaalu teadasaamiseks tuleb võimalikud pinged alati vabastada; isegi kui haagisele ei rakendu seisupidur, siis tulenevalt ohutustehnikast ja mõõtemetoodikast tuleb vedukile rakendada seisuvõi sõidupidurit, et haagis ei hakkaks ootamatult liikuma .

Kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta ollakse seisukohal, et kui veduk seisab, siis ei saa see vajuda haagise poole ega haagisest eemale ja lõpptulemuses ei mõjuta see kogumassi; seda, et selline kaalumisviis – kõigepealt auto ja siis haagis, on õige ja igati seaduspärane, on tehtud kohtulahendeid

– kohtuasjas nr 4-14-1559 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 08.04.2014.a kohtuotsus, kohtuasjas nr 4-14-3815 Pärnu Maakohtu 22.12.2014.a kohtuotsus, kohtuasjas nr 4-14-7290 Tartu Maakohtu, Võru kohtumaja 04.12.2014.a kohtuotsus, kohtuasjas nr 4-14-3754 Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja 16.06.2014.a kohtuotsus ning kohtuasjas nr 4-14-5675 tegi Harju Maakohus uurimiseksperimendi, mille käigus teostati 3 kaalumist – veduk ja haagis eraldi (kokku ühendatult), terve autorongi korraga kaalumine, veduki ja haagise eraldi kaalumine (lahti ühendatult). Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ja taotleb selle rahuldamata jätmist . Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo toimepanemine S.P poolt tõendatud . 28.01.2015.a kohtusse saabunud menetlusaluse isiku kaitsja kirjalikus arvamuses kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohta on kaitsja jätkuvalt seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt mõõtmiste läbiviimine on toimunud nii nende enda poolt kehtestatud, kui ka Evocar-2000 kaalude tootja mõõtemetoodika vastaselt ja see ongi viinud ebaõigete mõõtetulemuste saamiseni. Uudse asjaoluna toob kaitsja enda arvamuses välja, et antud väärteoasjas ei oma tähtsust sõidumeerikuga seotud küsimused, kuna kaebajale on määratud karistus teeseaduse § 40¹ lg 1 rikkumise eest . Kaebuses ei ole kaitsja sõidumeerikuga seonduvat üldse käsitlenud, sealhulgas ei ole vaidlustanud 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuses kajastatud liiklusnõuete rikkumise kirjeldust ja kvalifikatsiooni liiklusseaduse § 211 järgi. 28.01.2015.a kohtusse saabunud menetlusaluse isiku kaitsja kirjalikus arvamuses kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha kohta põhistab kaitsja enda seisukohta, et kohtuvälise menetleja poolt mõõtmiste läbiviimine on toimunud nii nende enda poolt kehtestatud, kui ka Evocar-2000 kaalude tootja mõõtemetoodika vastaselt, alljärgnevalt:

(I,157) Kaitsja on enda seisukohale kohtuvälise menetleja arvamuse kohta lisanud (I,157):

1. Evocar-2000R inglisekeelse kasutusjuhendi;

2. Evocar-2000R inglisekeelse kasutusjuhendi tõlke eesti keelde;

3. Evocar kaalude tootja koduleheküljel oleva informatsiooni 1-l lehel;

4. Scania Eesti AS poolt 22. septembril 2014.a väljastatud teatise. Väärteoasja menetlemise kestel võttis kohus eelnimetatud lisad väärteoasja juurde toimikusse vastu. Kohtuvälise menetleja ametnik vastuväiteid kaitsja taotletu vastuvõtmisele ei esitanud.

Kohtu seisukoht

Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et S.P käitumine on põhjendatult 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuses kvalifitseeritud väärteo toimepanemisena liiklusseaduse § 211 ja teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi ning kuna S.P käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ja ta pani toime teo, mis vastab kahele väärteokoosseisule liiklusseaduse § 211 ja teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi, siis on S.P põhjendatult kooskõlas karistusseadustiku (KarS) § 63 lõikes 1 sätestatuga karistatud raskeimat karistust võimaldava seadusesätte järgi rahatrahviga keskmises määras – teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi 100 trahviühikuga, s.o 400 euroga riigituludesse. Kohtul pole alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuses liiklusseaduse § 211 ja teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi kvalifitseeritud etteheidetava väärteo kirjelduses kajastatud asjaolud on tõendatud alljärgnevaga kogumis: 06.11.2014.a metsamaterjali veoselehe koopiaga (I,76), massimõõteseadme kasutamise protokolliga (I, 74-75)

ja selle juurde kuuluvate

fotodega

ning

selles massimõõteseadme kasutamise protokollis osundatud

mitteautomaatkaalude taatlustunnistustega

(I, 77-82),

milliste koopiate vastavuses

originaalidele veendus kohus 30.01.2015.a kohtuistungil (II, 58-60: kohtuistungi protokoll), Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.07.2013.a tunnistusega nr E075 (II, 27-28), 13.08.2014.a Politseija Piirivalveameti teatisega M.K. pädevaks mõõtjaks olemise kohta (I, 97-98), kaalude soomekeelse kasutusjuhendiga ja selle tõlkega eesti keelde , kaalude EÜ vastavusdeklaratsiooniga, sellekohase sertifikaadiga (I, 159-162, 183-185) ja kaalude ingliskeelse kasutusjuhendiga (I, 163-182) ning nende tõlkega eesti keelde (I, 183- 211), kaalude tootja Teknoscale OY kodulehelt kaalude kohta andmete väljatrükkidega , kaalude tootja Teknoscale OY ja Politseija Piirivalveameti vahelise elektronkirjavahetusega , Google otsingust EVOCAR kaalude kohta andmete väljatrükkidega (II, 106-110), sõiduki koormuse mõõtemetoodikaga MM 02-2010 , N3 kategooria sõiduki Scania reg märgiga 610 BCI (metsaveok) ja O4-kategooria haagise Jyki reg märgiga XXX (metsaveok) andmete väljatrükkidega Maanteeameti hallatavast liiklusregistrist ja nimetatud metsaveokite registriandmete kohta kohtu 05.01.2015.a päringule Maanteeametist saabunud 21.01.2015.a vastusega , kohtuvälise menetleja esitatud registriandmetega sõidukite reg märgiga 610 BCI ja reg märgiga XXX kohta ), Scania Eesti AS 22.09.2014.a teatisega (II, 23) ja selle täiendatud variandiga (II, 155), Scania Eesti AS-i kodulehelt selle aktsiaseltsi kohta ning scania metsaveokite kohta andmete väljatrükkidega (II,76- 79), Google otsingust Jyki haagise kohta andmete väljatrükkidega (II, 80-84), Google otsingust tõsteseadmega metsaveohaagiste kohta andmete väljatrükkidega (II, 85-88), Google otsingust mestaveokite kohta andmete väljatrükkidega (II, 89-105), Tartus Jakobi mäest tehtud 2-e fotoga tee kalde 9% kohta (II,137, 138-139), 30.01.2015.a kohtuistungi protokolliga (II, 58-60), 27.02.2015.a kohtuistungi protokolliga (II, 166- 174), tunnistaja M.K. 27.02.2015.a kohtuistungil antud ütlustega (II, 167 pöördel -169 pöördel:

ütlused; II, 156: allkirjaleht; II, 166-174: 27.02.2015.a kohtuistungi protokoll), tunnistaja K.J.´i 27.02.2015.a kohtuistungil antud ütlustega (II, 170-171: ütlused; II, 157: allkirjaleht; II, 166-174: 27.02.2015.a kohtuistungi protokoll), ja osaliselt ka S.P enda 27.02.2015.a kohtuistungil menetlusaluse isikuna antud ütlustega (II, 171-171 pöördel: ütlused; II, 166-174: 27.02.2015.a kohtuistungi protokoll). Eelkajastatust on illustratiivse funktsiooniga ning iseseisva tõendusväärtuseta Google otsingust Jyki haagise kohta andmete väljatrükid (II, 80-84), Google otsingust tõsteseadmega metsaveohaagiste kohta andmete väljatrükid (II, 85-88) ja Google otsingust mestaveokite kohta andmete väljatrükid (II, 89-105).

Kohtu hinnangul kõrvaldamatuid vastuolusid tõendite vahel ei ole. Menetlusaluse isiku kaitsja koostatud kaebuses ja kohtuvälise menetleja kirjalikule seisukohale esitatud kaitsja vastuses ning menetlusaluse isiku kohtulikul uurimisel antud ütlustes tõstatatud kahtlused 06.11.2014.a tehtud mõõtmiste õiguspärasuse kohta ei anna kohtule küllaldaselt põhjendatud alust kahelda 06.11.2014.a tehtud mõõtmiste ja 06.11.2014.a saadud mõõtmistulemuste õigsuses. Menetlusalune isik S.P on tema poolt tõstatatud kahtlustes tuginenud enda visuaalselt tehtud hinnangutele .

Kahtlused mõõtmistulemuste õigsuses tekkisid S.P alles pärast 06.11.2014.a toimunud vestlust tööandjaga . Sündmuskohal 06.11.2014.a S.P kohtuvälise meneteleja tehtut, sealhulgas mõõtmise käiku, mõõtmisprotseduuri ja mõõtmistulemusi, ei vaidlustanud ja avaldas soovi väärteoasja lahendamiseks kiirmenetluses . Selles osas on kooskõlas nii tunnistajate M.K., K.J.kui ka menetlusaluse isiku S.P ütlused ning ka 06.11.2014.a koostatust sellekohaselt nähtuv – 06.11.2014.a massimõõteseadme kasutamise protokolli (I,74-75) sõidukijuht S.P ühtegi märkust ja avaldust teinud ei ole ning on selle allkirjastanud mõõtmistulemusi vaidlustamata, 06.11.2014.a omakäeliselt menetlusaluse isikuna antud ütlustes (I,73) on S.P kinnitanud seda, et tähelepanematusest ei teadnud sõidumeeriku taalemata olekust, 06.11.2014.a omakäeliselt menetlusaluse isikuna antud ütlustes (I,73) on S.P kinnitanud ka veose ülekaaluga nõustumist ja põhjendanud veose ülekaalu enda teadmatusega ja oskamatusega erineva pikkusega veose vedamisel.

Sündmuskohal 06.11.2014.a olid kõik tõendamiseseme asjaolud selged ning ühtegi vaidlusalust küsimust siis ei olnud. 06.11.2014.a sündmuskohal koostatust ei nähtu kuskilt ühtegi vaidlusküsimust. Ka ei ole täheldatav ühegi asjaolu ebaselgust, mis välistanuks 06.11.2014.a kiirmenetluse kohaldamise.

Kiirmenetluse kohaldamise õiguspärasus 06.11.2014.a

06.11.2014.a oli olemas väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 55 lg 1 märgitud eeldus kiirmenetluse kohaldamiseks – liiklusseaduse § 211 ja teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise asjaolud olid selged.

Nii tunnistajate M.K., K.J. kui ka menetlusaluse isiku S.P kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt olid sündmuskohal 06.11.2014.a kõik asjaolud selged ning ühtegi vaidlusküsimust siis ei olnud. Nii tunnistajate M.K., K.J.kui ka menetlusaluse isiku S.P kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt võimaldati S.P kaldemõõdiku ja kaalude näitusid vaadata ning kogu mõõtmisprotsessi pealt vaadata ja jälgida, millist võimalust S.P ka kasutas. Menetlusaluse isiku S.P kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt olid talle näidatud kaalude näidud stabiilsed 06.11.2014.a esinesid ja olid täidetud ka V™S § 55 lg 1 punktides 1,2,3 sätestatud nõuded kiirmenetluse kohaldamiseks – menetlusalusele isikule S.P-le olid selgitatud tema õigused ja kohustused V™S § 19 järgi, S.P-le oli selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, S.P võimaldati anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi, S.P andis menetlusaluse isikuna ütlused omakäeliselt ning S.P avaldas nõustumist kiirmenetlusega. Nimetatud asjaolud nähtuvad 06.11.2014.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ja 06.11.2014.a kiirmenetluse otsusest Kuna 06.11.2014.a andis S.P ütlused omakäeliselt, need on üksikasjalikud ning käsitlevad talle liiklusseaduse § 211 ja teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi etteheidetavaid väärtegusid, siis pole kohtul kahtlust selles, et 06.11.2014.a sai S.P aru talle etteheidetavatest rikkumistest, talle olid need rikkumised arusaadavad ja ta nõustus nendega ning nende toimepanemist siis ei vaidlustanud. Tunnistaja K.J.ütluste kohaselt valis S.P 06.11.2014.a vabatahtlikult kiirmenetluse, kuigi S.P-le sai selgitatud ka üldmenetlust Kohtu hinnangul ei esinenud 06.11.2014.a asjaolusid, mis välistanuks kiirmenetluse kohaldamise. Kohus hindab kiirmenetluse kohaldamise 06.11.2014.a põhjendatuks.

Mõõtetulemuste jälgitavus

Mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud, ning mõõtmisel järgitakse asjakohast mõõtemetoodikat. Kohtul ei ole alust kahelda 06.11.2014.a kohtuvälise menetleja tehtud kontrolli õiguspärasuses ja selle kontrolli käigus saadud mõõtmistulemuste õigsuses, kuna mõõtetulemus mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses on jälgitav. Kohtul ei ole alust kahelda 06.11.2014.a kohtuvälise menetleja tehtud kontrolli õiguspärasuses ja selle kontrolli käigus saadud mõõtmistulemuste õigsuses, kuna mõõtmised teostas erialaselt pädev mõõtja, s.o Politseija Piirivalveamet Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.07.2013.a tunnistuse nr E075 kohaselt on Politseija Piirivalveamet erialaselt pädev mõõtja liiklusjärelevalve massi mõõtmiste alal . Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.07.2013.a tunnistuse nr E075 kohaselt on Politseija Piirivalveamet erialaselt pädeva mõõtjana liiklusjärelevalve massi mõõtmiste alal pädev kasutama sõiduki massi mõõtmiseks metoodikat MM 02-2010, kinnitatud 01.01.2010. Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.07.2013.a tunnistuse nr E075 kohaselt on Politseija Piirivalveamet erialaselt pädeva mõõtjana liiklusjärelevalve massi mõõtmiste alal pädev teostama mõõtmisi välitingimustes mõõteobjekti asukohas . Politseija Piirivalveametile 01.07.2013.a tunnistusega nr E075 antud pädevus on tunnistuse kohaselt kehtiv kuni 30.06.2015.a. Politseija Piirivalveamet on 13.08.2014 täiendavalt kinnitanud, et M.K.

läbis

04.07.2012.a

„Pädeva

mõõtja

koolituse“

Akrediteerimistunnistusel osundatud metoodika MM 02-2010 kinnitati 01.01.2010 ja oli kehtiv ka 06.11.2014.a. Massimõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt teostas 06.11.2014.a riikliku järelevalve korras mõõtmised Politseija Piirivalveametis Lõuna prefektuuris töötav liikluspolitseinik M.K.. Kohtul ei ole kahtlust selles, et 06.11.2014.a teostas riikliku liiklusalase järelevalve korras mõõtmised Politsei-ja Piirivalveametis töötav politseiametnik M.K.. M.K. ilmus ka 27.02.2015.a kohtuistungile politseiametniku ametivormis enda töökohustuste täitmiselt Kuna M.K. sai pädeva mõõtja koolituse metoodika MM 02-2010 kehtivusajal 2012.a, siis pole kohtul kahtlust selles, et 06.11.2014.a oli Politseija Piirivalveameti politseiametnik M.K. pädev tegema liiklusjärelevalve korras mõõtmisi.

Asjaolu, et M.K. nimi ei ole kantud Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.07.2013.a tunnistuse nr E075 lisale kohta, kus on loetletud Politseija Piirivalveametis mõõtetegevuse eest vastutavate isikute nimed, ei välista M.K. erialaselt pädevaks mõõtjaks olemist 06.11.2014.a, kuna nimetatud tunnistuse lisale on kantud üksnes mõõtetegevuse eest vastutavad isikud, mitte aga kõik Politseija Piirivalveameti raames erialaselt pädeva mõõtja staatust omavad politseiametnikud. Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.07.2013.a tunnistuse nr E075 lisalt nähtuvalt on jäetud Politseija Piirivalveameti siseküsimuseks, s.o mõõtetegevuse eest vastutavate isikute tagada, sõiduki massi mõõtmiste nõuetekohane korraldamine.

Politseija Piirivalveamet on 13.08.2014.a personalitalitusest väljastatud teatises kinnitanud, et Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik M.K. läbis 04.07.2012.a „Pädeva mõõtja koolituse“ Kohtu hinnangul teostas neil eelkajastatud asjaoludel 06.11.2014.a mõõtmisi pädev mõõtja, s.o akrediteerimistunnistusel osundatud metoodika MM 02-2010 kehtivusajal sellekohase koolituse saanud politseiametnik M.K.. Kohtul ei ole alust kahelda 06.11.2014.a kohtuvälise menetleja tehtud kontrolli õiguspärasuses ja selle kontrolli käigus saadud mõõtmistulemuste õigsuses, kuna mõõtmised tegi 06.11.2014.a pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatluskohustus oli mõõteseaduse § 5 lg 1 ja mõõteseaduse § 10 lg 1 p 2 tähenduses täidetud - see on tõendatud massimõõteseadme kasutamise protokollis osundatud mitteautomaatkaalude taatlustunnistustega (I, 77-82), milliste koopiate vastavuses originaalidele veendus kohus 30.01.2015.a kohtuistungil (II, 58-60: kohtuistungi protokoll).

Mitteautomaatkaalude taatlustunnistustelt

(I, 77-82)

nähtuvalt täideti taatluskohustus

2014.a mais. 06.11.2014.a mõõtmisel kasutatud kaaludel on olemas ka mitteautomaatkaalu EÜ vastavusdeklaratsioon, sellekohane sertifikaat Kohtul ei ole alust kahelda 06.11.2014.a kohtuvälise menetleja tehtud kontrolli õiguspärasuses ja selle kontrolli käigus saadud mõõtmistulemuste õigsuses, kuna mõõtmised tegi 06.11.2014.a pädev mõõtja, kes kasutas mõõtevahendit, mille taatluskohustus oli mõõteseaduse § 5 lg 1 ja mõõteseaduse § 10 lg 1 p 2 tähenduses täidetud, järgides mõõtmisel asjakohast mõõtemetoodikat – Eesti Akrediteerimiskeskuse 01.07.2013.a tunnistuse nr E075 lisal märgitud metoodikat MM 02-2010 ning mõõtmisel kasutatud kaalude kasutusjuhendeid 06.11.2014.a metsamaterjali veoselehe koopiaga ning massimõõteseadme kasutamise protokolliga (I, 74-75)

ja selle juurde kuuluvate fotodega

on tõendatud, et

autojuht S.P juhitud metsaveokitel oli

veoseks 06.11.2014.a ebaühtlase

pikkusega kuusepalk. Massimõõteseadme kasutamise protokolli

(I, 74-75) juurde

kuuluvatelt fotodelt

nähtuvalt ei ole veduki ja haagise palgikoormate otsad

tasased – koormad koosnevad tervikuna ebaühtlase pikkusega, sealhulgas teistest olulisemalt pikematest, palkidest. Fotodelt nähtuvalt ei ole koormates olev kuusepalk ka ühtlase jämedusega – esineb nii väga peenikesi kui ka keskmise jämedusega, aga ka väga jämedaid palke. Fotodelt visuaalselt nähtuvalt jätavad koormad väga ebaühtlase mulje – seda nii palkide pikkuse kui ka jämeduse osas. Fotodelt nähtuvalt ulatuvad koormast välja teistest pikemad palgid. Ka tunnistaja M.K. ütluste kohaselt oli koormaks erineva pikkusega ja jämedusega metsamaterjal ning osa palke olid pikemad kui haagis ise. Fotodelt nähtuvaga ja tunnistaja M.K. ütlustega on kooskõlas ka menetlusaluse isiku kohtulikul uurimisel antud ütlused selle kohta, et koormates olnud palgid olid erineva pikkusega ning palgid koormasse laadis ta enda äranägemise järgi Koormate ebaühtlasest jaotusest ja paigutusest ning koormas olnud palkide ebaühtlasest pikkusest tulenevalt ongi veduki ja haagise telgedel mõõdetud erinevad teljekoormused. Neil asjaoludel ei ole üksnes seetõttu, et erinevatel telgedel mõõdeti 06.011.2014.a erinevad koormused, kohtu hinnangul põhjust mõõtetulemuste õigsuses kahelda.

Fotodelt

nähtuvalt on kaalumiskohas tee pikalt sile ja tasane ning silmaga nähtavat ristija pikikallet ei ole kummalegi poole täheldada. Fotodelt nähtuvaga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku kohtulikul uurimisel antud ütlused selle kohta, et sündmuskohal oli visuaalselt enam-vähem sile maa Ka tunnistajate M.K. ja K.J.kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt ei eeldanud sündmuskoht mõõtmiste teostamiseks tee kaldenurkade mõõtmist.

Kaalude EVOCAR-

kasutusjuhendi punkt 1.1 kohaselt kaaluvad kaalud õigesti

2000

kui tee on kaldu kuni +/- 5° (kraadi)

. Kaalude EVOCAR-

2000R

kasutusjuhendi punkt 1.0 kohaselt töötavad kaaluvad täpselt kui pinnas on horisontaalist kaldu kuni +/- 5° (kraadi)

. Mõõtemetoodika MM 02-2010 punkti

7.1 kohaselt võib mõõtekohal tee kalle olla kuni 10% (protsenti) ning kahtluse korral tuvastatakse tee tasapinna kalle kaldemõõdikuga või muu meetodiga . Matemaatiliselt on kaldenurga suurused 5° ja 10% ligilähedased arvsuurused. Käesolevas väärteoasjas ei oma täpne 5° ja 10% omavaheline suhestumine aga tähtsust, kuna 06.11.2014.a toimunud mõõtmiskohas oli tee visuaalselt sile ja kallet ning kaldenurka ei olnud silmaga vaadates pikikalde ning ristikalde osas võimalik täheldada. Kooskõlas mõõtemetoodika MM 02-2010 punktis 7.1 sätestatuga ei olnud neil asjaoludel kohtu hinnangul vajalik kaldemõõdiku ning ka mõne muu mõõtevahendi kasutamine pinnase kaldenurga mõõtmiseks.

Asjaolu, et 06.11.2014.a massimõõteseadme kasutamise protokollis (I,74 pöördel) on kajastatud kaalumiskohal pikikaldeks 0,6% ja ristikaldeks 3,0%, ei anna kohtule alust kahelda massimõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärsuses ja õigsuses, kuna tunnistajate M.K. ja K.J.kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt kasutasid nad 06.11.2014.a kaldemõõdikut sündmuskohal nii-öelda täiendava garantiina, hoidmaks tulevikuks ära vaidlusi. Tunnistajate M.K. (II,167 pöördel, 168) ja K.J.(II, 170 pöördel) kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt ei olnud sündmuskohal 06.11.2014.a vajalik kaldemõõdiku kasutamine.

Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt näitasid nad 06.11.2014.a sündmuskohal S.P-le ka kaldemõõdiku näitusid . Kuna visuaalselt oli sündmuskohal tee sile, s.o ilma kaldenurgata ristining pikikalde osas, siis hindab kohus käesolevas väärteoasjas ainetuteks ning põhjendamatuteks kaitsja etteheited selles osas, miks ei ole massimõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud kaldemõõdiku või mõne muu kaldenurga mõõteseadme nimetust ja vastavust nõuetele (kalibreeritust, taatlust jmt). Kohtuväline menetleja esitas väärteoasja juurde toimikusse Tartus Jakobi mäest tehtud 2 fotot 9%-lise tee kaldenurga kohta (II,137, 138-139).

On ilmselge, et 06.11.2014.a sündmuskohal tehtud fotodelt nähtuv visuaalselt tasane ja sile ning ilma tajutava kaldenurgata sõidutee ja Tartus asuvast Jakobi mäest tehtud 9%-lise kaldega tee erinevad visuaalselt äärmiselt suurel määral. Eeltoodust nähtuvalt on ilmselge, et 06.11.2014.a oli sündmuskohal lubatud ka visuaalselt tee tasasust-kaldenurka hinnates seal mõõtmisi teostada, kasutamata seejuures kaldenurga mõõtmiseks täiendavat tehnikat. Liiklusseaduse § 2 p 73 kohaselt on sõiduk teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul.

Registriandmete kohaselt on nii veduk reg märgiga XXXkui ka haagis reg märgiga XXX sõidukid liiklusseaduse § 2 p 73 tähenduses. Registriandmete kohaselt on mõlemad sõidukid metsaveokid. Kohtuvälise menetleja esitatud registriandmetega metsaveokite reg märgiga 610 BCI ja reg märgiga XXX kohta ) ning massimõõteseadme kasutamise protokolli (I, 74-75)

juurde kuuluvatelt fotodelt

nähtuvalt on sõidukil Scania reg märgiga 610

BCI 3 telge ja haagisel Jyki reg märgiga XXX 2 telge. Haagis reg märgiga XXX on täishaagis majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele § 3 p 103 tähenduses - täishaagis on haagis, millel on vähemalt 2 telge, millest vähemalt üks telg on juhitav ning mille haakeseade saab haagise suhtes vertikaalsuunas liikuda ja mis vedukile kannab üle mitteolulist staatilist vertikaalkoormust (alla 100kg). M.K.

ütluste kohaselt oli 06.11.2014.a kaalutud haagis täishaagis

. Ka

menetlusaluse isiku S.P ütluste kohaselt oli tema juhitud vedukil 06.11.2014.a haakes täishaagis . Ka kaitsja ning kohtuistungitel osalenud kohtuvälise menetleja ametniku hinnangul oli 06.11.2014.a S.P juhitud vedukil haagiseks täishaagis. Selles osas väärteoasjas vaidlust ei ole. S.P ütluste kohaselt oli tema veokil haakes olnud haagis veokiga ühendatud kolmnurkse haakeseadmega, mis võimaldas sellel üles-alla liikuda, s.t haagise ühenduse ots enne veokiga ühendamist võib ka maas olla, jõuab seda haakeseadet ka ise liigutada . 06.11.2014.a juhtis S.P autorongi liiklusseaduse § 2 p 4 tähenduses ja majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele § 3 p 14 tähenduses - autorong on ühest või enamast vedavast autost ja ühest või enamast haagisest koosnev sõidukite ühend.

Scania Eesti AS 22.09.2014.a teatisega on tõendatud, et metsaveoki Scania R 580 LB6X4HHA reg märgiga 610 BCI pidurisüsteem vastab Scania pidurite sertifikaadis kirjeldatule ning selle veoki seisupidurit lülitades rakenduvad veduki rataste pidurid, haagise rataste pidurid ei rakendu, millised asjaolud on kontrollitud veoki ja haagise pidurisüsteemide katsetamise teel. Massimõõteseadme kasutamise protokolli (I, 74-75) juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuvalt kaaluti esmalt veduk ja seejärel haagis – veduki kaalumisel olid selle kõikide rataste all kaalud, s.o kokku 6 kaalu, ning vedukist eraldi kaaluti haagis, haagise kaalumisel olid selle kõikide rataste all kaalud, s.o kokku 4 kaalu.

Massimõõteseadme kasutamise protokolli (I, 74-75) juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuvalt olid veduki ja haagise eraldi kaalumisel veduk ja haagis omavahel ühendatud, s.o haakes ehk teineteise küllest lahti ühendamata. Massimõõteseadme kasutamise protokolli (I, 74-75) juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuv selle kohta, et esmalt kaaluti veduk ja seejärel haagis, on kooskõlas ka tunnistajate M.K. ja K.J.kohtulikul uurimisel antud sellekohased ütlused . Tunnistaja M.K. ütluste kohaselt järgis ta 06.11.2014.a kaaludega mõõtmist tehes metoodikat MM 02-2010 .

M.K. ütluste kohaselt tutvustab ta juhile, kui juht soovib, ka kaalumise mõõtemetoodikat, kuid S.P-le oli varasematest kaalumistest kaalumisprotsess tuttav . M.K. ütluste kohaselt lubab mõõtemetoodika eraldi veduki ja eraldi täishaagise kaalumist (II,168 pöördel). Kohus nõustub sellega, kuna liiklusseaduse § 2 p 73 tähenduses on nii Scania reg märgiga XXXkui ka haagis Jyki reg märgiga XXX käsitletavad sõidukitena. Registriandmete kohaselt on mõlemad sõidukid metsaveokid. Metoodika MM 02-2010 punkt 11 ei välista mõlema sõiduki eraldi kaalumist, kuid sätestab nõude, et ühe sõiduki kaalumisel peavad kaalud olema selle sõiduki kõikide rataste all (kui ei kasutata kaaludeta rataste all kaaludele vastavaid tasandusmatte).

Metoodika MM 02-2010 punktis 10 , kus on kajastatud lubamatud kaalumisviisid, ei ole autorongi kuuluvate sõidukite eraldi kaalumise keeldu. Ka EVOCAR kalaude kasutusjuhendite kohaselt on lubatud kaaluda nii vedukit kui ka haagist eraldi. Kaalude EVOCAR- 2000 ja EVOCAR- kasutusjuhenditest ning kaalude tootja Teknoscale OY 2000R kodulehelt nähtuvalt on EVOCAR kaaludel tehnilised andmed samad, kuid EVOCAR- kaaludele on lisandunud raadiomodem 2000R , mis on ka neid kaale teistest EVOCAR kaaludest eristavaks näitajaks, ning millest tulenevalt on EVOCAR- 2000R kaale nimetatud ka traadita kaaludeks.

Kaalude EVOCAR-

kasutusjuhendi punkti 1.2 viimase näite kohaselt on

2000

autorongis lubatud kaaluda iga sõidukit eraldi

(I, 23,91; I,36, 84 pöördel) . Kaalude

EVOCAR-

kasutusjuhendi punkti 2.5.2

all on antud võimalus valida

2000

Kaalumine

kaalumiseks kas veoauto või haagise kaalumine. Ka sellest kaalude EVOCAR- 2000 kasutusjuhendi punktist 2.5.2 nähtub, et võimalik ja lubatav on kaaluda sõidukeid eraldi – nimelt on selgitatud punkti 2.5.2 all, et kui veoautol on ka haagis, mida on vaja kaalduda, siis pärast veoauto kaalumist tuleb uuesti valida ja vajutada nuppu Kaalumine Haagis ja siis valida ning sõidutada haagis kaaludele ja kaaluda .

Kaalude EVOCAR-

kasutusjuhendi punkti 3.0

2000

vead, mis võivad mõjutada

kaalumistulemusi all ei ole kajastatud vale meetodina autorongis olevate sõidukite, sealhulgas veduki ja haagise, eraldi kaalumist.

Ka kaalude EVOCAR-

kasutusjuhendi punkti 3.4.2 all on kaalumise protsessi

2000R

kirjelduses antud võimalus valida kaalumiseks kas veoauto või haagis, milleks tuleb vajutada vastavale nupule (I,198). Kaalude EVOCAR- kasutusjuhendi punkti 2000R

3.4.2 all on selgitatud kaalumise protsessi kirjelduse lõpuosas, et kui veoautol on haagis, mida tuleb kaaluda, siis jääb eelnevalt kirjeldatud kaalumise protseduur samaks, kuid haagise kaalumisel tuleb valida ja vajutada e nupule (I,199) – Haagis´ kui veoauto ja haagise kaalumine on lõpetatud, saab kaalumise tulemused salvestada, klõpsates Save (Salvesta); salvestamiskorralduse andmisel registreerib programm automaatselt kaalumisprotseduuri ja järjekorranumbri (I, 199). Ka traadita kaalude EVOCAR-2000R tehnilise kirjelduse all on selgitatud, et olenevalt sellest, mida kaalutakse, tuleb valida kaalumise käsu andmisel kas veoauto või haagis Kaalude EVOCAR- kasutusjuhendi punkti 4 2000R kaalumistulemusi mõjutada võivad vead all ei ole kajastatud vale meetodina autorongis olevate sõidukite, sealhulgas veduki ja haagise, eraldi kaalumist.

Ka kaalude tootja Teknoscale OY ja Politseija Piirivalveameti vahelisest elektronkirjavahetusest nähtuvalt kinnitatakse EVOCAR- ja EVOCAR- kaalude kasutusjuhenditest nähtuvat 2000 2000R selle kohta, et on lubatud ja kaalude kasutusjuhenditega kooskõlas kaaluda autorongis olevad sõidukid, sealhulgas veduk ja haagis, eraldi ning seejärel tulemused liita Ka EVOCAR kaalude kasutusjuhenditest ei nähtu kuskilt kohustust ja nõuet, ühendada autorongis olevad sõidukid kaalumise ajaks üksteise küllest lahti. EVOCAR kaalude kasutusjuhendites ei ole loetud vigaseks ning valeks kaalumisviisiks autorongis asuvate ning haakes olevate sõidukite eraldi kaalumist.

Küll on aga EVOCAR kaalude kasutusjuhendites toonitatud ja rõhutatud, et kaalumine viidaks läbi ohutult, võttes arvesse selles osalevate isikute turvalisust ning tesite liiklejate üldist turvalisust. Ohutu kaalumise põhimõttega ei ole kindlasti kooskõlas autorongis olevate koormaga sõidukite kaalumise ajaks üksteise küllest haakest lahti võtmine. Menetlusaluse isiku kaitsja enda esitatud Scania Eesti AS 22.09.2014.a teatisest nähtuvalt metsaveoki Scania R 580 LB6X4HHA reg märgiga 610 BCI seisupidurit lülitades rakenduvad selle veduki rataste pidurid, kuid haagise rataste pidurid ei rakendu.

Neil asjaoludel hindab kohus äärmiselt ohtlikuks kaalumisviisiks haagise ja veduki haakest lahtiühendatuna eraldi kaalumise, sest koormaga haagise fikseerimiseks puudub sellisel juhul võimalus, sealhulgas puudub võimalus veduki sõidupiduri ning veduki seisupiduri kaudu haagise fikseerimiseks ning koormaga haagis jääb ilma igasuguse veduki kaudu rakendatava pidurdusjõuta. Kohtu hinnangul on põhjendatult autorongis 06.11.2014.a olnud sõidukid, s.o veduk ja haagis, kaalutud haakes olevatena, kuid eraldi. Tunnistaja M.K. kohtulikul uurimisel antud ütlustega on tõendatud, et S.P juhitud autorongis olnud haakes asunud sõidukite eraldi kaalumisel kõrvaldati võimalik veduki ja haagise vahele jääda võinud pinge sellega, et esmalt kaaludel sõidupiduriga pidurdamise järgselt vabastati sõidupidur ning peale pandi seisupidur ning siis käis juht S.P veoautost väljas kaalude näitusid vaatamas; kaaludele sõitis ja juhtis autorongi mõlemal korral peale S.P. Tunnistaja M.K.

ütlustest nähtuvalt oli veoauto pidurite ehitusest tulenevalt pidurite rakendamist, s.o õhuvoolu liikumist, kuulda. Ka tunnistaja K.J.ütluste kohaselt käis S.P sõidukite kaalumisel kaalude näitusid vaatamas . Tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka menetlusaluse isiku S.P kohtulikul uurimisel antud ütlused selle kohta, et käis autost mõlemal kaalumise korral veduki ja haagise kaalude näitusid vaatamas, sai nendega tutvuda ning näidud kaaludel olid stabiilsed . Kohtul pole alust eelkajastatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku omavahel kooskõlas olevate ütluste tõele vastavuses kahelda.

Ka massimõõteseadme kasutamise protokolli (I, 74-75) juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuvalt ei ole kaalumise ajal veoauto kabiinis juhti näha ning veoauto juhti on näha autorongi juures liikumas .

Neil eelkajastatud asjaoludel loeb kohus ainetuteks ja põhjendamatuteks kaitsja tõstatatud etteheited, nagu ei oleks autorongis 06.11.2014.a olnud sõidukite, s.o veduki ja haagise eraldi kaalumine, sealhulgas haakes olevana sõidukite eraldi kaalumine, olnud vastavuses ja kooskõlas kaalumisele kehtestatud nõuetega. Kuna kaaludele sõitmisel vabatati võimalik veduki ja haagise vahele jääda võinud pinge sellega, et sõidupiduri rakendamise järgselt sõiduki kaaludel fikseerimisel sõidupidur vabastati ning pandi vedukile selle kaalumise ajaks peale seisupidur, millega ühlasi täideti nii kaalude EVOCAR- kasutusjuhendi p 2.4 nõue kui ka kaalude 2000 EVOCAR- kasutusjuhendi p 3.3 nõue ning mõõtemetoodika MM 02-2010 2000R punkti 9.4 nõue, siis ei saanud kaalumise tulemused olla mõjutatud haakes asuvate sõidukite võimalikust pingest või survest üksteisele, mistõttu kohtul kaalumistulemuse õigsuses alust kahelda ei ole. Kuna kaalumine toimus visuaalselt täiesti tasasel teel, pikikaldeks on mõõdetud üksnes 0,6%, siis ei ole ka veenev ning usutav, et kaaludel fikseeritud sõidukil oleks tee pikikalde kaldenurgast tulenevalt võinud selle sõidukite vahele jääda pinge või surve. Kaalumisel autorongis asunud sõidukite omavahelise võimaliku pinge ja surve olemasolu välistab ka täishaagise ühenduskoha konstruktsioon – võimalus vertikaalselt, s.o üles-alla liikuda – näiteks kui haagis on kaaludel või kui veduk on kaaludel. Kuna EVOCAR kaalude kasutusjuhenditest nähtuvalt on lubatud korraga kaaluda nii tervet autorongi, kui ka autorongi selle sõidukite, s.o veduki ja haagise, kaupa eraldi ning veduki ja haagise eraldi kaalumisel ei ole sätestatud piiranguid, st lubatud on kaaluda nii vedukit kui ka haagist haakes olevana kui ka lahti ühendatult, siis on ainetud ja põhjendamatud kaitsja etteheited, miks ei ole kaalutud kogu autorongi korraga, vaid kaaluti autorongis haakes olnud veduk ja haagis eraldi. Asjaolu, et kaalumisviis ei oma kaalumise tulemuse aspektist tähtsust, nähtub ka kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas osundatud Harju Maakohtus menetlemisel olnud väärteoasjas 4-14- 5675 tehtud uurimiseksperimendi tulemustest . Selles väärteoasjas tehtud uurimiseksperimenti kajastavast protokollist nähtuvalt kasutati kaalumiseks EVOCAR kaalusid, kaaluti 3-teljelist vedukit ja 3-teljelist täishaagist ning saadi järgmised tulemused:

• haakes olevatena veduki ja haagise eraldi kaalumisel veduki ja haagise kaalunäidud kokku: ;

37 580 kg

• veduki ja haagise ühekorraga kaalumisel näidud kokku: ;

37 550 kg

• veduki ja haagise eraldi kaalumisel (haagis vedukist lahti ühendatud) kaalunäidud kokku: .

37 520 kg

Kuna kõikidest kaalumisel saadud näitudest arvatakse maha võimalik viga , mis 3% on näha ka 06.11.2014.a koostatud massimõõteseadme kasutamise protokollist (I,74), siis võimalikud kaalumisega kaasnevad vead, sealhulgas kaalumisviisist tulenevad vähesed erisused näitudes, on võimaliku vea protsendiga (3%) täielikult kaetud.

Eeltoodud uurimiseksperimendi näitel on näiteks kaalumisnäidu

võimaliku

37 520 kg

vea 3% suuruseks

, s.o enam kui 1 tonn. Sellise suure võimaliku vea

1125,6 kg

protsendi sõidukijuhi kasuks arvestamisel ei oma kaalumisviis eraldi tähtsust, kuna kaalumisviisist tulenevalt sõidukijuhi olukord vähimalgi määral ei halvene ning võimaliku vea 3% suurusest tulenevalt on kõikvõimalikud kaalumisviisi iseärasustest tulenevad võimalikud vähesed erisused täielikult juhi kasuks arvesse võetud ning võimaliku veaprotsendiga (3%) igakülgselt ka kaetud. Kohtul puudub põhjendatud alus kahelda massimõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud andmete, sealhulgas näitude õiguspärasuses. Olukorras, kus veose vedaja S.P viibis kogu kontrolli aja kontrollimise, sealhulgas mõõtmiste, juures, ei ole kohtul alust arvata, et erialaselt pädev mõõtja M.K. ei järginud kaalude kasutusjuhendit ja sõiduki koormuse mõõtemetoodikat MM 02-2010.

Kohtule ei ole avaldatud ühtegi sellist asjaolu, mis annaks kohtule põhjendatud alust arvata, et kontroll oleks 06.11.2014.a läbi viidud mitteõiguspäraselt, s.t selleks ettenähtud nõudeid eirates. 06.11.2014.a mõõtmised teinud politseiametnik M.K. ning teda tulemuste vormistamisel abistanud politseiametnik K.J. andsid kohtulikul uurimisel tunnistajatena üksikasjalikud ütlused, kuidas mõõtmised läbi viidi ja andmed saadi, ning kuidas 06.11.2014.a massimõõteseadme kasutamise protokoll koostati, ning kuidas andmed sinna protokolli saadi.

Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku S.P ja tema kaitsja paljasõnalistest väidetest selle kohta, et veoses olnud koorem lihtsalt ei saanud ületada lubatud kehtestatud norme, ei piisa selleks, et seada kahtluse alla kohtuvälise menetleja 06.11.2014.a tehtud mõõtmiste ja saadud mõõtmistulemuste õigsust. Tunnistajate M.K. ja K.J.ütluste kohaselt kanduvad kaalumisandmed automaatselt ise eraldi lehele, s.o I kötes leheküljel 75 asuvale lehele, ja sealt edasi kantakse need algandmed edasi massimõõteseadme kasutamise protokolli . Tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei kirjutata kaaludel nähtuvaid näitusid käsitsi eraldi üles, vaid arvutis olev programm tõmbab kaalude andmed ise arvutisse, kuskohast need prinditakse eraldi lehele välja ja kantakse maasimõõteseadme kasutamise protokolli.

Tunnistajate ütlustest nähtuvalt kandis käesoleval juhul toimikus I köites leheküljele 75 kandunud mõõtmisandmed edasi massimõõteseadme kasutamise protokolli K.J.. Tunnistaja K.J.ütluste kohaselt arvutab arvutiprogramm ise ülejäänud andmed pärast algandmete massimõõteseadme kasutamise protokolli sisetamist välja, sealhulgas võtab arvuti ise näitudelt maha veaprotsendi ja lõpuks jääb puhas tulem. K.J.ütluste kohaselt tema matemaatilisi tehteid ei tee. K.J.ütluste kohaselt on lõpptulemused õiged, kui sisestati õiged algandmed.

Kohus, olles võrrelnud kaaludelt saabunud I köites lk 75 asuvaid andmeid massimõõteseadme kasutamise protokolli kantud algandmetega, tuvastas, et massimõõteseadme kasutamise protokollis on kajastatud samad kaalumisandmed, mis on kirjas ka I köites lk 75. Seega kajastab massimõõteseadme kasutamise protokoll õigeid kaalumisandmeid. Veduki ja haagise lubatud suurimad teljekoormused tulenevad konkreetse veduki ja haagise tehnilistest näitajatest, millised on näha registriandmete väljatrükkidelt , ning millised on õigesti kajastatud ka massimõõteseadme kasutamise protokollis.

Massimõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud veduki ning haagise ja autorongi suurimad lubatud kogukoormused on kajastatud majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ja nõuded varustusele“ lisas 1 grupp 11 all :

Sõiduki mõõtmed ja massid

• kood 1111 on sätestatud, et veduki ehk 3-teljelise mootorsõiduki lubatud suurim registrimass on , milline on õigesti kajastatud ka 26t massimõõteseadme kasutamise protokollis (I, 74);

• kood 1108 on sätestatud, et 2-teljelise täishaagise lubatud suurim registrimass on , milline on õigesti kajastatud ka massimõõteseadme kasutamise 18t protokollis (I, 74);

• kood 1109 on sätestatud, et 3 või suurema telgede arvuga vedukist ja 2-teljelisest täishaagisest koosneval autorongil on lubatud suurim tegelik mass 40t, milline on õigesti kajastatud ka massimõõteseadme kasutamise protokollis (I, 74). Massimõõteseadme kasutamise protokoll koostati 06.11.2014.a sündmuskohal. Kuna tunnistaja M.K. ütlustest nähtuvalt kontrollis ta vahetult enne massimõõteseadme protokolli koostamist ning enne kaalumist testimise teel kohapeal kaalud üle , siis ei ole kohtul kahtlust selles, et mõõdeti korrasolevate kaaludega. Sellele, et mõõdeti selleks ettenähtud ja korrasolevate kaaludega, osundab ka menetlusaluse isiku S.P enda faktiline käitumine 06.11.2014.a selle kohta, et allkirjastas märkusteta ning omapoolsete avaldusteta massimõõteseadme kasutamise protokolli ning andis omakäeliselt enda süüd täielikult tunnistavad ütlused veose ülekaaluga nõustumise kohta . S.P kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt olid kaalumisel kaalunäidud stabiilsed Neil eelnevalt kajastatud asjaoludel on kohtu hinnangul mõõtmisel järgitud mõõteseaduse § 10 lõikes 3 sätestatut - nõuet järgida mõõtevahendi kasutamisel selle kasutamiseks kehtestatud korda. Kohus ei ole tuvastanud, et Politseija Piirivalveameti politseametnik M.K. erialaselt pädeva mõõtjana oleks 06.11.2014.a EVOCAR kaalude kasutamisel eiranud kaalude EVOCAR-2000 või EVOCAR-2000R kasutusjuhendeid ning mõõtemetoodikat MM 02-2010. Kaitsja esitatud väited selle kohta, et nii mõõtemetoodika MM 02-2010 kui ka EVOCAR kaalude kasutusjuhendite kohaselt on lubamatu kaaluda autorongis asuvaid sõidukeid, sealhulgas vedukit ja täishaagist, eraldi, ei ole kooskõlas nimetatud mõõõtemetoodikas ja kaalude kasutusjuhendites kajastatuga.

Asjaolu,

et

mõõtemetoodikas MM 02-2010 on selle punkti 11 all eraldi välja toodud nõue, et sõidukit ja haakes poolhaagist tuleb kaaluda eraldi, ei seondu täishaagisega sõidukite kaalumisele esitatavate nõuetega ning sellest poolhaagistega sõidukitele kaalumisel esitatavast nõudest ei ole põhjendatud teha meelevaldseid järeldusi täishaagiste kaalumise kohta. Seonduvalt kaalumisel 06.11.2014.a olnud ilmastikutingimuste kohta peab kohus vajalikuks täheldada, et massimõõteseadme kasutamise protokollist (I, 74-75) ja selle juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuvalt teostati kaalumised valgel ajal, ilm oli sademeteta, kuid teekate oli märg.

Massimõõteseadme kasutamise protokolli (I, 74-75) juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuvalt on põõsad ja puud püstises asendis ning tuule olemasolu sündmuskohal tehtud fotodelt ei nähtu, maapind on lumest kõikjal vaba ning kuigi teekate on niiske ja märg, puuduvad sellel veeloigud, sademed puuduvad. Sündmuskohal 06.11.2014.a tehtud fotodelt ei nähtu miinuskraadide olemasolu, s.t puudub härmatis, jääkirmetis, põllud on kohati täiesti haljalt rohelised. EVOCAR kaalude kasutusjuhenditest nähtuvalt ning ka kaalude tootja Teknoscale OY kodulehelt ja mitteautomaatkaalude vastavusdeklaratsiooniltsertifikaadilt nähtuvalt on EVOCAR kaalud ette nähtud kasutamiseks temperatuuridel vahemikus -20°C kuni +40°C ning olenevalt mudelist ka kuni +50°C .

Pole kahtlust, et 06.11.2014.a jäi temperatuur sellesse vahemikku ning kaalude kasutamine oli lubatav. Kohtul pole alust seada kaalumise õiguspärasust kahtluse alla ka kaalumisel kasutatud EVOCAR kaalude usaldusväärsusest tulenevalt. Kaalude tootja Teknoscale OY kodulehelt nähtuvalt on EVOCAR kaalud erinevate maade liiklusjärelevalves laialdaselt kasutuses. Kaalude tootja Teknoscale OY kodulehel on antud üldülevaade liiklusjärelevalve teostamisel erinevates maades laialdaselt kasutusel olevate EVOCAR kaalude kohta ning sealt on muuhulgas näha, et EVOCAR kaalud tulid turule 1998.aastal ning on sealtpeale laialdaselt kasutuses ligi terve lehekülje ulatuses erinevate riikide korrakaitses, sealhulgas politseis, maanteeametis jmt .

Ka Google otsingust EVOCAR kaalude kohta andmete väljatrükkidega on tõendatud, et nimetatud kaalud on laialdaselt igapäevases kasutuses ning nende kaalude ostu-müügi käive on aktiivne - erinevate firmade elektroonsetel kodulehtedel kajastatud kaalude tutvustustest nähtuvalt on neid EVOCAR kaale võimalik soovijatel vabalt omandada. Massimõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud andmed olid aluseks kiirmenetluse otsuse koostamisele, sealhulgas kiirmenetluse otsuses teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi S.P käitumise kirjeldamisele ja kvalifitseerimisele.

Kohtu hinnangul puuduvad S.P-le teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi

etteheidetavas käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. S.P oleks olnud hoolsama ja tähelepanelikuma ning kohusetundlikuma suhtumise korral võimalik vältida lubatust suurema veose vedamist. S.P pani lubatud piirnormidest suurema veose vedamise teeseaduse § 40¹ lg 1 tähenduses toime ettevaatamatusest - hooletusest (KarS § 18 lg 3). KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Metsaveoki juhina igapäevaselt metsmaterjali veoga tegelevale S.P-le oli kiirmenetluse otsuses ning massimõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi kvalifitseeritud teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine välditav ning selleks oli mitu võimalust.

Esiteks oli võimalus hankida kas tööandjalt või ise endale igapäevatööks vajalikud kaalud ja neid kahtluste korral esimesel võimalusel selleks sobilikus kohas kasutada, et vältida lubatust suuremate näitudega veose vedamist. Teiseks oli olemas ka võimalus, hankida tavapärasest ja lubatust suurema veose vedamiseks vastav eriluba teeseaduse § 35 tähenduses. Ning kolmandaks oli tal võimalus panna veokile ja haagisele peale lihtsalt väiksem koorem, milline kahtlusteta ei ületaks ühtegi kehtestatud lubatud suurimat piirnormi. S.P ühtegi neist võimalustest ei valinud ja ei kasutanud.

Teeseaduse § 40¹ lõikes 1 sätestatu kohaselt on normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Teeseaduse § 40¹ lõikes 1 kajastatud väärteo toimepanemine ei eelda, et kahjulik tagajärg kindlasti saabuks, s.t teeseaduse § 40¹ lg 1 ei ole tagajärjedelikt. Kuna teeseaduse § 40¹ lõikes 1 kirjeldatud väärteo toimepanemine ei eelda kahjuliku tagajärje saabumist, siis ei ole väärteoasjas vaja eraldi tõendada asjaolu, kas ja milline tagajärg normidele mittevastava veose vedamise tulemusena saabus või saabumata jäi.

Üldteada on aga see, et lubatust suuremate veostega liiklemine lõhub teid ning ohustab sellega ühtlasi liiklemise turvalisust. Liiklusseaduse § 80 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei tohi sõiduki tegelik mass ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Liiklusseaduse § 80 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada teeseaduse §-ga 35 kehtestatud korras. Liiklusseaduse § 80 lõikes 3 sätestatu kohaselt kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister määrusega sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused.

Teeseaduse §-s 35 on sätestatud erakorraline vedu ja sõit. Teeseaduse § 35 lõikes 1 sätestatu kohaselt on erakorralised vedu ja sõit, mil suuremõõtmeliste või raskekaalulise veose või veoseta sõiduki kas või üks suurim mõõde, mass või teljekoormus ületab teeseaduse § 33 lõikes 4 kehtestatud suuruse. Teeseaduse § 35 lõikes 2 sätestatu kohaselt on avalikult kasutataval teel erakorraline vedu ja sõit lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes loal märgitud marsruudil ja tingimustel; tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatud kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljaandmise korra kehtestab majandus-ja kommunikatsiooniminister.

Teeseaduse § 33 lõikes 4 sätestatu kohaselt kehtestab nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused majandus-ja kommunikatsiooniminister. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele Sõiduki mõõtmed lisas 1 grupis 11 ja massid on kajastatud nõuded sõidukite massidele, mõõtmetele, teljekoormustele. S.P, juhtides 06.11.2014.a eriloata mootorsõidukit koos haagisega, mille vedukiks oleva mootorsõiduki kõiki 3-e teljekoormust ületati ja seda I telje puhul 1.097 tonni võrra, II telje puhul 0.974 tonni võrra ja III telje puhul 0.703 tonni võrra ning mootorsõiduki massi suurimat lubatud piirmäära ületati 3.774 tonni võrra, haagise massi suurimat lubatud piirmäära ületati 2.758 tonni võrra, autorongi suurimat lubatud piirmäära ( ) ületati võrra, jättis täitmata eelnimetatud 40t 10.532 tonni liiklusseaduse § 80 lg 1,2,3 nõuded, teeseaduse § 35 lg 1,2 nõuded ja majandus-ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 lisa 1 grupis 11 kajastatud nõuded sõidukite massidele ja teljekoormustele, millise käitumisega pani S.P toime teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Teeseaduse § 40¹ lõikes 1 sätestatu kohaselt karistatakse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Mootorsõiduki juhtimine sõidumeeriku kasutamise nõudeid rikkudes Liiklusseaduse § 73 lõikes 1 sätestatu kohaselt peab liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle varustus vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele ning mootorsõiduk peab olema nõuetekohaselt varustatud. Autovedudel, kui kaubaveoks kasutatakse sõidukeid, mille täismass koos haagise või poolhaagisega ületab 3,5t, on sõidumeeriku kasutamise nõue ning tuleneb see nõue muuhulgas järgmistest õigusaktidest:

Euroopa Nõukogu 20.12.1985.a määrusest nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.märtsi 2006.a määrusest nr 561/2006, liiklusseaduse 5.peatükis sätestatust, majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määrusega nr 42 kehtestatud lisa 1 koodis

109 sõidumeeriku kohta sätestatust, majandusja kommunikatsiooniministri 03.03.2011.a määrusest nr 17 nõuded sõidumeerikule ja selle paigaldamisele ning sõidumeeriku kontrollimise tingimused ja kord, majandusja kommunikatsiooniministri 25.02.2011.a määrusest nr 13 digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhi, tööandja, töökoja ja kontrollija kaardi taotlemise, andmise ja kasutamise kord.

Kuna

S.P

06.11.2014.a

juhitud

mootorsõiduki

Scania

R580

registreerimismärgiga XXX registriandmete massid

ületavad ilmselgelt 3,5 tonni, siis oli kohustus sellel sõidukil kasutada sõidumeerikut. S.P 06.11.2014.a juhitud mootorsõidukile Scania R580 registreerimismärgiga XXX ei laiene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 toodud erisused, mis vabastaksid sõidumeeriku kasutamise kohustuse täitmisest. Nimetatud artiklis 3 on loetletud rida erisusi, kuid metsaveok Scania R580 registreerimismärgiga XXX ei mahu ühegi erisuse alla, sealhulgas ei ole näiteks 06.11.2014 S.P juhitud metsaveok kasutatav regulaarseks reisijateveoks liini pikkusega 50km, metsaveoki suurim kiirus ei jää 40km/h raamidesse , tegemist ei ole relvajõududele, päästeteenistusele, tuletõrjeteenistusele, korrakaitseorganitele kuuluva sõidukiga jmt. Majandusja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määrusega nr 42 kehtestatud lisa 1 koodis 109 on sätestatud, et sõidumeerik lubatud on kasutada sõidumeerikut, mille andmeplaadile on kantud AETR või EÜ Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 nõuetele vastav tüübikinnituse tunnusmärk ning sõidumeerik peab olema kontrollitud ja paigaldatud vastavalt kehtestatud korrale, milliseid asjaolusid kontrollitakse kas vaatlusega või katsesõiduga.

Majandusja kommunikatsiooniministri 03.03.2011.a

määruse nr 17 nõuded sõidumeerikule ja selle paigaldamisele ning sõidumeeriku kontrollimise tingimused ja kord § 10 lg 1 kohaselt peab sõidukile paigaldatud sõidumeerikut kontrollima iga kahe aasta järel koos hälvete määramise ja uue paigaldusplaadi panemisega. 06.11.2014.a kontrolli käigus tuvastati, et viimane sõidumeeriku kontroll metsaveokil Scania R580 registreerimismärgiga XXX tehti 31.10.2012.a ning tõendatud on see 06.11.2014.a tehtud fotoga sõidumeeriku kontrolli kajastavast paigaldusplaadist (II,10)

ning tunnistajate M.K. ja K.J.sellekohaste

ütlustega. Ka S.P ei ole senini vaidlustanud seda, et juhtis 06.11.2014.a metsaveokit, millel viimane kontroll oli tehtud enam kui 2 aastat tagasi.

Kuna S.P

06.11.2014.a

juhitud mootorsõidukil Scania

R580

registreerimismärgiga XXX, milles oli kohustus kasutada sõidumeerikut, kuid mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtestatud nõuetele – sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete määramisega kontroll, viimane kontroll teostatud 31.10.2012 ning sõidukile ei laiene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 toodud erisused, siis pani S.P toime liiklusseaduse § 211 järgi kvalifitseeritava väärteo – mootorsõiduki juhtimise sõidumeeriku kasutamise nõudeid rikkudes. Kohtu hinnangul puuduvad S.P-le liiklusseaduse § 211 järgi etteheidetavas käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. S.P oleks olnud hoolsama ja tähelepanelikuma ning kohusetundlikuma suhtumise korral võimalik vältida nõetele mittevastava sõidumeerikuga metsaveoki juhtimist. S.P pani mittenõuetekohase sõidumeerikuga metsaveoki juhtimise liiklusseaduse § 211 tähenduses toime ettevaatamatusest - hooletusest (KarS § 18 lg 3). KarS § 15 lõikes 3 sätestatu kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Liiklusseaduse §-s 211 sätestatu kohaselt karistatakse sõidumeeriku kasutamise nõudeid rikkudes mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Kvalifikatsioon

06.11.2014.a pani S.P toime teo, mis vastab kahele väärteokoosseisule – liiklusseaduse § 211 ja teeseaduse § 40¹ lg 1 koosseisule. Mõlemad S.P-le etteheidetavad väärteokoosseisud on kajastatud, sealhulgas ka kirjeldatud viiteliselt õigusnormistikule, 06.11.2014.a kiirmenetluse otsuses ning S.P-le on nende rikkumiste eest määratud karistus 100 trahviühikut ehk 400 eurot, kooskõlas KarS § 63 lõikes 1 sätestatuga, raskema rikkumise järgi, s.o teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi, mis näeb ette raskema karistuse.

Karistus

Karistusseadustiku § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes S.P süü ulatusest – juhtis 06.11.2014.a mootorsõidukit sõidumeeriku kasutamise nõudeid rikkudes, sõidumeerikul oli läbimata iga kahe aasta järgne hälvete kontroll, mille tõttu pole võimalik hinnata tööja puhkeaja nõuete täitmist, ning S.P juhitud autorongi massi suurimat lubatud piirmäära ( ) ületati võrra ning autorongil puudus eriluba; S.P 40t 10.532 tonni karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, on S.P tema veostega liiklemisel õiguskuulekusele mõjutamiseks ja õiguskorra kaitsmise huvides põhjendatud ja küllaldane karistada rahatrahviga KarS § 63 lg 1 alusel raskema rikkumise sanktsiooni, s.o teeseaduse § 40¹ lg 1 järgi keskmises määras -

100 trahviühikuga, s.o 400 euroga riigituludesse. Kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus 100 trahviühikut, s.o 400 eurot on proportsioonis ja vastav S.P toimepandu raskusele, sealhulgas vastav sellele, et teerajatise püsivust ohustati liiklemisel lubatust võrra suurema 10.532 tonni massiga autorongiga. Rahatrahvi ositi tasumise võimalust ei ole kohtult taotletud. Kohtul omaalgatuslikult ei ole alust arvata, et autojuhina töötava S.P majanduslik ja varanduslik olukord ei võimalda tal soovi korral rahatrahvi korraga tervikuna ära tasuda.

Kohtunik Heli Sillaots

/allkirjastatud digitaalselt/