3-14-50646/91 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50646 Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Ülikooli õppeprorektori

13. jaanuari 2014. a korralduse nr 00058-2-1.23/P2 ja õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni

31. märtsi 2014. a otsuse nr 3 20l3/2014 tühistamiseks, Tartu Ülikooli kohustamiseks reimmatrikuleerima kaebaja residentuuris sisehaiguste erialal ning maksma välja varaline hüvitis saamata jäänud arst-residendi töötasu ulatuses ning mittevaraline kahju kaebaja au ja hea nime teotamise eest Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja - Tartu Ülikool Resolutsioon

1. Jätta XXX kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 18. märtsist 2015 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 17. aprillil 2015 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX õppis 01.09.2010 kuni 11.07.2013 Tartu Ülikooli (TÜ) residentuuris psühhiaatria erialal, kust ta arvati välja õppeprorektori 11.07.2013. a korraldusega nr 01969-2-1.8/P2 TÜ nõukogu 17.12.2010. a määrusega nr 20 kinnitatud residentuuri eeskirja p 68.1.2 alusel edasijõudmatuse tõttu. Seejärel õppis XXX 01.09.2013 kuni 13.01.2014 TÜ residentuuris sisehaiguste erialal, kust ta arvati välja õppeprorektori 13.01.2014. a korraldusega nr 00058 2 1.23/P2 (tl 12) TÜ senati

20.12.2013. a määrusega nr 22 kinnitatud residentuuri eeskirja p 66.1.2 alusel edasijõudmatuse tõttu.

2. XXX esitas õppeprorektorile residentuurist väljaarvamise korralduse peale apellatsiooni (tl 28). Õppeprorektor jättis 28.01.2014. a otsusega nr 2-23.17/P2-759 (tl 8) rahuldamata XXX apellatsiooni õppeprorektori 13.01.2014. a korraldusele. XXX esitas apellatsiooni TÜ vaidluskomisjonile. TÜ õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjon jättis 31.03.2014. a otsusega nr 3-2013/2014 (tl 5-7) XXX apellatsiooni õppeprorektori 13.01.2014. a korralduse tühistamiseks rahuldamata.

3. 29.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus (tl 1-4) TÜ õppeprorektori 13.01.2014. a korralduse nr 00058-2-1.23/P2 ja õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 31.03.2014. a otsuse nr 3-2013/2014 tühistamiseks, TÜ kohustamiseks reimmatrikuleerima kaebaja residentuuris sisehaiguste erialal ning maksma välja hüvitis arst residendi töötasu ulatuses aja eest, mil kaebaja ei saanud residentuurist väljaarvamise tõttu töötada.

4. Tartu Halduskohus määras 04.06.2014. a määrusega (tl 54-54p) asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele aega kuni 01.08.2014 täiendavate taotluste ja seisukohtade esitamiseks ning kuni 15.08.2014 esitatud menetlusdokumentide osas omapoolsete seisukohtade esitamiseks. Kohus teatas, et otsus asjas tehakse teatavaks 29.08.2014 kell 12.

5. 12.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXX avaldus (tl 66), milles ta muutis kaebuse nõudeid. Tartu Halduskohus uuendas 14.08.2014. a määrusega (tl 68-69) asja arutamise ja tühistas otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kohus jättis XXX uute nõuetega kaebuse käiguta. Kaebajal tuli oma nõudeid täpsustada, kahjunõuet põhjendada ja juurde tasuda riigilõivu.

6. 23.08.2014 esitas kaebaja täpsustatud nõuetega kaebuse (tl 83-84), millele oli lisatud riigilõivust vabastamise taotlus. Tartu Halduskohus jättis 16.09.2014. a määrusega (tl 105-107) XXX kaebuse veelkord nõuete täpsustamiseks käiguta.

7. 20.09.2014 esitas kaebaja kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 110-111) täiendavate nõuete osas. Tartu Halduskohus rahuldas 15.10.2014. a määrusega (tl 113-114p) XXX taotluse kaebuse muutmiseks mittevaralise kahjunõude osas kaebaja au ja hea nime teotamise eest, jättis rahuldamata XXX taotluse kaebuse muutmiseks tühistamisnõuete osas ning vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuselt 235 euro ulatuses.

8. XXX esitas 15.11.2014 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tl 122-122p), milles ta palus esialgse õiguskaitse korras kohustada TÜ-d reimmatrikuleerima kaebaja arstiteaduskonna residentuuri sisehaiguste õppekavale ning koostama ja kooskõlastama kaebaja 2014/2015 individuaalne õppekava. Kaebaja märkis, et soovib viivitamatult realiseerida oma õigust asuda tööle arst-residendina Eesti Vabariigis. Kaebaja väitel puuduvad tal muud võimalused arsti kutsealal töötamiseks ning TÜ tegevuse tõttu on kahjustatud tema ülalpidamine, kuna ta on olnud 10 kuud töötu, millega kahjustatakse ka tema tervist ja perekonnaelu kvaliteeti. Kaebaja märkis, et tal oli oktoobris hambaarsti aeg, ent ta ei saanud sinna minna, kuna tal ei olnud selleks rahalisi võimalusi. Esialgse õiguskaitse taotlusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (tl 124-125).

9. Tartu Halduskohus jättis 24.11.2014. a määrusega (tl 137-138) rahuldamata XXX taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis kaebajale riigilõivu 15 euro tasumiseks 5 päeva määruse jõustumisest arvates. XXX edastas 25.11.2014 halduskohtule maksekorralduse (tl 142) riigilõivu

15 euro tasumise kohta.

10. Tartu Halduskohus jättis 26.11.2014. a määrusega (tl 143-144) XXX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. XXX esitas 09.12.2014 määruskaebuse (tl 166-166p), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.2014. a määrus ja lahendada tema esialgse õiguskaitse taotlus vastavalt HKMS 24. peatükile.

11. Tartu Ringkonnakohus jättis 15.12.2014 määrusega (tl 183-185) XXX määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.11.2014 määruse muutmata.

12. 16.12.2014 esitas XXX määruskaebuse Riigikohtule (tl 191) ja 10.01.2015 loobus esitatud määruskaebusest (tl 200). Riigikohus võttis 22.01.2015 määrusega vastu määruskaebusest loobumise ja lõpetas XXX määruskaebuse menetluse haldusasjas nr 3-14-50646 (tl 202).

13. Tartu Halduskohtu 04.02.2015 määrusega (tl 222) kohus otsustas nimetatud haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalisetele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja. Täiendavaid dokumente menetlusosalised ei esitanud.

KAEBAJA VÄITED

14. Kaebaja taotleb, et kohus tühistaks TÜ õppeprorektori M. Halliku 13.01.2014 eksmatrikuleerimisesildise nr 00058-2-1.23/P2, sisehaiguste residentuuri programmi üldjuhendaja 08.01.2014 esildise kaebaja residentuurist väljaarvamise kohta ning prof. M. Lemberi poolt 08.01.2014 allkirjastatud protokolli koondhindega „mittearvestatud“, kuna leiab, et tema väljaarvamisel rikuti protseduurireegleid ja seega ei olnud tema väljaarvamine õiguspärane. Kaebaja väidab, et on osalenud ettenähtud teoreetilistel koolitustel ja praktilise koolituse tsüklitel vastavalt individuaalsele õpingukavale, leides, et seetõttu on alusetu ainult praktikabaasi negatiivse hinnangu põhjal teha kokkuvõtet arst-residendi edasijõudmisest. Kaebaja palub hüvitada talle arst-residendi töötasu alates 16.01.2014 kuni uuesti residentuuri arvamise päevani. 23.08.2014 esitas kaebaja täpsustatud nõuetega kaebuse (tl 83-84), milles soovib saada vastustajalt mittevaralist kahju kaebaja au ja hea nime teotamise eest. Kaebuse kohaselt on vastustaja levitanud tema kohta tõele mittevastavaid andmeid kolmandatele isikutele.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

15. Tartu Ülikool on seisukohal, et kaebus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja vaidleb kaebusele tervikuna vastu ja on seisukohal, et XXX arst-residentide nimekirjast väljaarvamine oli õiguspärane. Vastustaja vastuväidete kohaselt on kaebaja edasijõudmise hindamisel ning residentuurist väljaarvamise korralduse andmisel järgitud nii residentuuri eeskirja kui ka haldusmenetluse nõudeid. Kaebaja nõue hüvitise saamiseks tuleb jätta samuti rahuldamata, kuna kaebajal ei ole kahju tekkinud.

Vastustaja leiab, et kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamise osas tuleb samuti jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Ülikooli tegevust eksmatrikuleerimisesildise koostamisel ja residentuurist väljaarvamise korralduse andmisel ei saa vaadelda kolmandatele isikutele või üldsusele andmete levitamisena. Eksmatrikuleerimisesildis on ülikoolisisene dokument ning residentuurist väljaarvamise korralduse adressaat on kaebaja ise.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

16. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja astus residentuuri 2013. aasta sügisel, mil kehtis Tartu Ülikooli nõukogu 17.12.2010. a määrusega nr 20 kinnitatud residentuuri eeskiri ja mis kehtis kuni 31.12.2013. Tartu Ülikooli senat kinnitas 20. detsembri 2013. a määrusega nr 22 uue residentuuri eeskirja (tl 39-42), mis jõustus 01.01.2014. a ning mis kohaldub kõigile õppes olevatele arst-residentidele. Kohus märgib, et arst-residentide edasijõudmise hindamist ja edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleerimist puudutavaid reegleid uue eeskirjaga ei muudetud.

17. Residentuuriõpe toimub teoreetilise ja praktilise koolitusena, sealjuures teoreetiline koolitus moodustab õppemahust kuni 20% ja praktiline koolitus vähemalt 80%. Praktiline koolitus seisneb praktikabaasis arst-residendina töötamises. Residentuuri eeskiri näeb ette, et valitud erialal saab arst-resident residentuuris koolitust, kui ta on residentuuri vastu võetud ja kantud arst-residentide nimekirja ning residentuurist väljaarvamine toimub õppeprorektori korraldusega arstiteaduskonna dekaani esildisel. Residentuuri eeskirja punkti 45 kohaselt on arst-residendi edasijõudmisele positiivse hinnangu andmise eelduseks muuhulgas osalemine ettenähtud teoreetilisel ja praktilisel koolitusel, mis aga ei tähenda, et koolitusel osalemine tagab koheselt ka positiivse hinnangu, vaid see on positiivse hinnangu saamise eeltingimuseks. Edasijõudmise hindamine on akadeemiline otsus ning selle otsuse teeb vastavalt residentuuri eeskirjale eriala üldjuhendaja, kes võtab hinnangu kujundamisel arvesse ka arst-residendi aruande ning praktikabaasi juhendajate arvamused. Residentuuri eeskirja punkt 66.1.2 kohaselt arvatakse arst-resident residentuurist välja arstiteaduskonna dekaani esildisel õppeprorektori korraldusega arst-residendi edasijõudmatuse tõttu.

18. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 29.11.2013 oma eriala üldjuhendajale prof. Margus Lemberile sügissemestri praktikaaruande (tl 16-19). Mõlemad praktikabaasi (SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla) poolsed juhendajad L. Kalinina ja M. Laheäär esitasid hinnangu kaebaja edasijõudmise kohta 30.12.2013 (tl 43-46). Mõlemad praktikabaasi poolsed juhendajad olid arvamusel, et kaebaja kliiniline pädevus skaalal „väljapaistev-vastab nõuetele-jätab soovida“ vastab kokkuvõttes tulemusele „jätab soovida“. Lisaks tegi praktikabaas 02.01.2014. a kaebajale hoiatuse töökohustuste rikkumise kohta (tl 47), mille kaebaja jättis allkirjastamata. Ühtlasi palus eriala üldjuhendaja 08.01.2014. a e-maili teel kaebajalt ka täiendavaid selgitusi praktikabaasilt laekunud tagasiside kohta (tl 48). Eriala üldjuhendaja hindas praktilise koolituse läbimist ja kaebaja edasijõudmist tervikuna 2013/2014. õa sügissemestril negatiivselt. Kohus peab vajalikuks lisada, et sealjuures märgib eriala üldjuhendaja 10.03.2014 Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjonile antud selgitustes, et ta võttis kaebaja edasijõudmise hindamisel arvesse nii kaebaja aruande kui praktikabaasi poolsete juhendajate arvamused kaebaja praktiliste oskuste ja teadmiste praktikas rakendamise kohta ning et praktika läbiviimine baasasutuses vastas residentuuri eeskirjas sätestatule (tl 50). Hinnang kaebaja edasijõudmise kohta vormistati eriala üldjuhendaja 08.01.2014. a allkirjastatud protokolliga (tl 49), millest nähtuvalt eriala üldjuhendaja tegi esildise kaebaja väljaarvamiseks residentuurist TÜ arstiteaduskonna dekaanile prof. J. Starkopfile (tl 51), kes 08.01.2014 vormistas kaebaja residentuurist väljaarvamise esildise edasijõudmatuse (arst-resident ei ole läbinud õpingukavas ettenähtud teoreetilist ja praktilist koolitust) tõttu (tl 51 p).

19. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebaja edasijõudmise hindamine ja residentuurist välja arvamine õppeprorektori M. Halliku 13.01.2014. a korraldusega nr 00058-2- 1.23/P2 (tl 12) residentuuri eeskirja punkti 66.1.2 alusel on toimunud vastavalt TÜ poolt residentuuri eeskirjas sätestatu ja haldusmenetluse seaduse sätete kohaselt, seega õiguspäraselt.

20. Mis puutub kaebaja nõudesse maksta talle välja hüvitis saamata jäänud arst-residendi töötasu ulatuses aja eest, mil ta ei saanud residentuurist väljaarvamise tõttu töötada, siis kohtu arvates ei ole kaebaja nõue hüvitise saamiseks põhjendatud, kuna kaebajal ei ole kahju tekkinud. Arstresidendid läbivad praktilise koolituse residentuuri baasasutuses töötades ning selle eest makstakse neile residentuuri programmi nominaalkestuse jooksul töötasu. Kuna asja materjalidest nähtuvalt pole kaebaja vahepealsel perioodil osalenud õppetööl ega praktikabaasis arst-residendina töötanud, siis on kaebaja nõue hüvitise saamiseks alusetu. Juhul, kui kaebaja reimmatrikuleeritakse ning ta asub tööle residentuuri baasasutusse, jätkatakse talle programmi nominaalaja jooksul töötasu maksmist.

21. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja on levitanud tema kohta tõele mittevastavaid andmeid kolmandatele isikutele, teotades sellega tema au ja head nime. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja tegevust eksmatrikuleerimisesildise koostamisel ja residentuurist väljaarvamise korralduse andmisel ei saa vaadelda kolmandatele isikutele või üldsusele andmete levitamisena. Eksmatrikuleerimisesildis on ülikoolisisene dokument ning residentuurist väljaarvamise korralduse adressaat on kaebaja ise. Kohtu arvates on vastustaja tegevus kaebaja residentuurist väljaarvamisel olnud kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega, sealhulgas ülikoolisiseste õigusaktidega. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole levitanud tõele mittevastavaid andmeid kolmandatele isikutele, seega ei ole kaebajale kahju tekitatud.

22. Paljasõnalised on kaebaja väited, et residentuuri hinnangulehed ei ole koostatud hindajate eneste poolt. Asja materjalidest nähtuvalt on hinnangulehed koostatud hindajate poolt ja Ljudmilla Kalinina puhul saadetud ka hindaja meiliaadressilt (tl 118). Kuigi Marianne Laheääre hinnanguleht on TÜ Kliinikumi saadetud küll PERH-i üldsisehaiguste keskuse ülemarsti – keskuse juhataja Marika Paumetsa meiliaadressilt, kuid kohtul puudub alus kahelda, et seda hinnangulehte ei ole koostanud Marianne Laheäär.

23. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et XXX kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

24. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik