1-14-10226/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10226

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. veebruari 2015. a

määrus Sergei Lehismaa karistuse ümbervaatamise

kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Lehismaa, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 17. veebruari 2015. a määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Sergei Lehismaa on Viru Maakohtu 18. detsembri 2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

14-10226 süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning karistatud 5 kuu vangistusega. KarS § 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 12. juuni 2013. a otsusega mõistetud

karistus 20 aastat vangistust, mõistes liitkaristuseks 20 aastat vangistust.

1.1

Viru Maakohtu 12. juuni 2013. a otsusega on S. Lehismaa süüdi tunnistatud ja

karistatud KarS § 275 järgi 3-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud

karistusele Ida-Viru Maakohtu 21. novembri 2003. a otsusega mõistetud karistus, mõistes

liitkaristuseks 20 aastat vangistust.

1.2

Ida-Viru Maakohtu 21. novembri 2003. a otsusega on S. Lehismaa süüdi tunnistatud ja

karistatud KrK § 101 p-de 7 ja 8 järgi 10-aastase vangistusega ja KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 2-

aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga,

mõisteti liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele

Ida-Viru Maakohtu 23. mai 2003. a otsusega mõistetud karistus, mõistes liitkaristuseks 20

aastat vangistust, millest arvati maha eelvangistus, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks

17 aastat 1 kuu vangistust.

1.3

Ida-Viru Maakohtu 23. mai 2003. a otsusega on S. Lehismaa süüdi tunnistatud ja

karistatud KrK § 100 järgi 9-aastase vangistusega ja KrK § 15 lg 2 – § 101 p 5 järgi 15-

aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga,

mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust Tallinna

Linnakohtu 23. mai 2002. a ja Kohtla-Järve Linnakohtu 7. augusti 2002. a otsusega mõistetud

ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 17 aastat vangistust.

2. 15. jaanuaril 2015 edastas Viru Vangla kohtule KrMS § 431 lg 3 alusel andmed

S. Lehismaa karistuse vähendamise või tema vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 17. veebruari 2015. a määrusega vabastati S. Lehismaa talle Viru

Maakohtu 12. juuni 2013. a otsusega KarS § 275 järgi mõistetud karistusest ja muudeti

otsusega KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust, lugedes kandmisele kuuluvaks

karistuseks Ida-Viru Maakohtu 21. novembri 2003. a otsusega mõistetud liitkaristuse. Kohus

moodustas Viru Maakohtu 18. detsembri 2014. a kohtuotsusega KarS § 121 järgi mõistetud

karistusest ja Ida-Viru Maakohtu 21. novembri 2003. a otsusega mõistetud karistusest KarS

§ 65 lg 2 alusel liitkaristuse, lugedes kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 20 aastat

vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 23. juuni 2000.

3.1

S. Lehismaa kannab Viru Maakohtu 18. detsembri 2014. a otsusega mõistetud

liitkaristust, mis sisaldab mitme varasema kohtuotsusega mõistetud karistusi. Osa

kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest moodustab S. Lehismaale Ida-Viru Maakohtu

23. mai 2003. a otsusega nr 1-493/03 KrK § 100 järgi mõistetud karistus 9 aastat vangistust ja

KrK § 15 lg 2 – § 101 p 5 järgi mõistetud karistus 15 aastat vangistust. KarS § 64 ja § 65

kohaldamisega on liitkaristuseks mõistetud 17 aastat vangistust. KrK § 100 järgi

kvalifitseeritav kuritegu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 113 järgi ning karistatav

kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. KrK § 101 p 5 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p 3 järgi ning karistatav kaheksa- kuni

kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Seega puudub 23. mai 2003. a otsuse puhul alus

karistuse vähendamiseks või süüdimõistetu karistusest vabastamiseks.

3.2

Ühe osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest moodustab S. Lehismaale Ida-

Viru Maakohtu 21. novembri 2003. a otsusega KrK § 101 p-de 7 ja 8 järgi mõistetud karistus

10 aastat vangistust ja KrK § 139 lg 2 p 2 järgi mõistetud 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel mõisteti kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 10 aastat

vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele varasema otsusega mõistetud karistus,

mõistes liitkaristuseks 20 aastat vangistust. KrK § 139 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu

(millega oli tekitatud kahju 12 700 krooni) on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1

p 4 järgi ning karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KrK § 101 p-de 7

ja 8 järgi kvalifitseeritav kuritegu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 114 lg 1 p-de 1 ja

4 järgi ning karistatav kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Seega

puudub alus S. Lehismaale 21. novembri 2003. a otsusega mõistetud karistuse vähendamiseks

või tema karistusest vabastamiseks.

3.3

Veel ühe osa kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest moodustab S. Lehismaale

Viru Maakohtu 12. juuni 2013. a otsusega nr 1-13-5088 KarS § 275 järgi mõistetud karistus

3 kuud vangist. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Ida-Viru Maakohtu

21. novembri 2003. a otsusega mõistetud karistus, mõistes liitkaristuseks 17 aastat 1 kuu

vangistust. 1. jaanuaril 2015 jõustunud KarS § 275 lg 1 redaktsiooni kohaselt avalikku korda

kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse

rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei

ole see tegu enam kuritegu, vaid väärtegu. Seega ei ole S. Lehismaa poolt toime pandud tegu

KarS § 275 järgi käesoleval ajal kuriteona karistatav. Samuti on möödunud S. Lehismaa poolt

1. veebruaril 2012, 28. augustil 2012 ja 2. veebruaril 2013 toime pandud väärtegude

aegumistähtaeg. Seetõttu tuleb Viru Vangla taotlus S. Lehismaa karistuse vähendamise või

tema vabastamise otsustamiseks rahuldada ja muuta S. Lehismaa karistust, vabastades ta Viru

Maakohtu 12. juuni 2013. a otsusega nr 1-13-5088 KarS § 275 järgi mõistetud karistusest

ning moodustades uue liitkaristuse.

3.4

Viru Maakohtu 18. detsembri 2014. a otsusega nr 1-14-10226 karistati S. Lehismaad

KarS § 121 järgi 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele

Viru Maakohtu 12. juuni 2013. a otsusega mõistetud karistus ning mõisteti liitkaristuseks 20

aastat vangistust. Võrreldes enne 1. jaanuarit 2015 kehtinud karistusseadustiku redaktsiooniga

on säte kehtivas redaktsioonis jagatud mitmeks lõikeks ning juurde on tekitatud uued

kvalifitseerimistunnused. Samuti on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud

karistuse ülempiiri lõikes 2. Süüdistusest nähtub, et S. Lehismaa tegu kvalifitseeruks kehtiva

seaduse järgi samuti KarS § 121 järgi ning temale mõistetud karistus ei ületa uue seaduse

redaktsiooniga ette nähtud karistuse ülempiiri. Seega ei kuulu S. Lehismaale KarS § 121 järgi

mõistetud karistus vähendamisele.

4. S. Lehismaa esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles leiab, et kuna talle KarS

§ 275 järgi süüksarvatud tegu ei ole enam kriminaalkorras karistatav, pidanuks kohus teda

selle eest mõistetud karistusest vabastades vabastama ta ka menetluskulude tasumise

kohustusest. Neid on tal tasuda veel 140 euro ringis. Kui S. Lehismaad ei vabastata

menetluskulude tasumisest tekib vastuolu, kuivõrd tegu enam kriminaalkorras karistatav ei

ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega,

leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 17. veebruari 2015. a määrus on seaduslik ning selle

tühistamiseks puudub alus.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on väär süüdimõistetu seisukoht, mille kohaselt peaks tema

KarS § 275 alusel mõistetud karistusest vabastamisega kaasnema ka menetluskulude tasumise

kohustusest vabastamine. Kohus selgitab, et KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt on vangistuses

viibiva kinnipeetava puhul seadusel tagasiulatuv mõju üksnes siis, kui see välistab teo

karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust. Sellisel juhul vähendatakse

karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei

ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Eeltoodust tuleneb, et

1. jaanuaril 2015 jõustunud uue karistusseadustiku redaktsiooni tagasiulatuv jõud on

vangistuses viibivate kinnipeetavate puhul piiratud. Seadusel on nende suhtes tagasiulatuv

jõud üksnes osas, milles see välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab

vangistust. Isiku karistusest vabastamine ei ole võrdsustatav tema õigeksmõistmisega ja seega

ei kaasne sellega järelmeid isikult otsusega väljamõistetud menetluskulude osas. Järelikult on

S. Lehismaa jätkuvalt kohustatud tasuma temalt Viru Maakohtu 12. juuni 2013. a otsusega

väljamõistetud menetluskulusid ja alust nende riigi kanda jätmiseks ei ole.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 17. veebruari 2015. a määrus muutmata ja S. Lehismaa määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus