3-14-52072/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-52072

Otsuse kuupäev

17. märts 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Marju Silveti kaebus Eesti Töötukassa keelamiseks jagada

informatsiooni, mille kohaselt peaks proovitööl inimene töötama

ilma tasu saamata ning proovitööl osalemise registreerimise

keelamiseks, kui töötu ei taotle proovitööle minekuga seonduvate

kulude kompenseerimist ja Eesti Töötukassa ei maksa töötule

stipendiumi

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Marju Silvet

Vastustaja – Eesti Töötukassa

1. Jätta Marju Silveti kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 16. aprill 2015. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 14. septembril 2014 esitas Marju Silvet Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis 8. juulil

2014 allkirjastatud individuaalse tööotsimiskava tühistamist, Eesti Töötukassalt mittevaralise kahju

hüvitamist, Eesti Töötukassa keelamist jagada valeinformatsiooni, nagu peaks proovitööl töötama

ilma tasuta ning töötute ja tööotsijate proovitööl viibimise registreerimise keelamist.

2. Tallinna Halduskohus jättis 30. septembri 2014 määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja. M. Silvet esitas 16. oktoobril 2014 uue kaebuse tervikteksti, milles ta jääb

üksnes keelamisnõuete juurde. Ühtlasi esitas ta maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta.

3. Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2014 määrusega anti asi kohtualluvuse järgi üle Tartu

Halduskohtule. Toimik saabus Tartu Halduskohtusse 4. detsembril 2014.

4. 16. detsembri 2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja andis Eesti Töötukassale

tähtaja kaebusele kirjaliku vastuse esitamiseks.

5. 13. jaanuaril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse Eesti Töötukassa seisukoht, milles vastustaja

leiab, et M. Silveti kaebus on alusetu ja vaidleb sellele vastu.

6. Tartu Halduskohus määras 20. jaanuaril 2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kohus

andis menetlusosalistele menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks tähtaja kuni 23.

veebruarini 2015 ning täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks 3. märtsini 2015. Ühtlasi

teatas kohus, et asjas tehakse kohtuotsus teatavaks 17. märtsil 2015.

Kaebuse põhjendused

7. Oma kaebuses palub M. Silvet Eesti Töötukassal keelata jagada informatsiooni, mille kohaselt

peaks proovitööl inimene töötama ilma tasu saamata ning samuti keelata proovitööl osalemise

registreerimine, kui töötu ei taotle proovitööle minekuga seonduvate kulude kompenseerimist ja

Eesti Töötukassa ei maksa töötule stipendiumi. Kaebuse kohaselt saatis Eesti Töötukassa kaebajale

8. juulil 2014 koostatud individuaalse tööotsimiskava alusel MTÜ-sse Uuskasutus klienditeenindaja

proovitööle. Samas oli Eesti Töötukassa leppinud MTÜ-ga Uuskasutus kokku kaebaja saatmise

vabatahtlikule tööle. MTÜ-l Uuskasutus puudus ka vaba töökoht, kuhu oleks teda proovitööle

saanud suunata. Kaebaja sõnul sai ta aru, et teda saadetakse vabatahtlikule tööle ja talle makstakse

stipendiumi. Seetõttu ei maksnud MTÜ Uuskasutus ka töötasu, sest proovitöö osavõtulehel oli

märgitud, et töötasu ei pea maksma. Eesti Töötukassa keeld maksta töötasu oli õigusvastane.

Seetõttu palub kaebaja keelata valeinformatsiooni jagamine tööotsijatele ja tööandjatele.

8. Kaebaja hinnangul on õigusvastane ka Eesti Töötukassa nõue töötukassas arvel olevatele

töötutele, et nad informeeriksid Eesti Töötukassat, kui nad kuhugi tööd proovima lähevad ning et

nad võtaksid Eesti Töötukassast kaasa proovitöö osavõtulehe. Eesti Töötukassa poolt väidetavalt

pakutavat proovitöö teenust ei ole töötu jaoks olemas, kuna ta ei saa selle eest stipendiumi. M. Silvet

märgib, et kui töötukassa suunab inimesi proovitööle, siis peab ta maksma nendele inimestele ka

stipendiumi või kohustama tööandjaid maksma inimestele tehtud töö eest töötasu. Kui proovitööl

osalejale stipendiumi ei maksta, siis pole põhjust ka registreerida seda, kas töötu tööd proovimas

käib.

Vastustaja vastuväited

9. Kirjalikus vastuses kaebusele on Eesti Töötukassa seisukohal, et ei ole andnud kaebajale valeinfot

proovitööl osalemise ja selle eest tasu maksmise kohta. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS)

§ 9 lg 1 p 14 kohaselt on tööturuteenuseks TTTS §-s 41 sätestatud tööhõiveprogrammiga kehtestatud

tööturuteenused. TTTS § 41 alusel 12. detsembri 2013 Vabariigi Valitsuse määruse nr 174

„Tööhõiveprogramm 2014-2015“ § 16 sätestab võimaluse suunata klient proovitöö teenusele.

Tööandja ei tohi proovitööl osalemise eest maksta tasu, vastasel juhul on tegemist töötamisega ning

isiku töötuna arvelolek tuleb lõpetada.

10. Konsultant tutvustas kaebajale proovitööl osalemise tingimusi, korraldas individuaalse

tööotsimiskava allkirjastamise ja andis proovitöö osavõtulehe. Vastustaja leiab, et kaebaja oli

teadlik nii tööotsimiskava kui ka proovitöö sisust ja sellest, et proovitöö eest tasu ei maksta. Kaebaja

on ka varasematel arveloleku perioodidel (juunis 2013 ja novembris 2011) osalenud proovitööl ja

saanud proovitööl osalemise ajal üksnes sõidu- ja majutustoetust. Tööhõiveprogrammi § 8 kohaselt

on stipendiumi saamise õigus töötul, kes osaleb vabatahtlikul tööl ning sõidu- ja majutustoetust on

õigus saada ka töötul, kes osaleb proovitööl.

Seega proovitööl osalemisel makstakse sõidu- ja majutustoetust ning vabatahtlikul tööl osalemisel

eest makstakse stipendiumi, proovitööl osalemisel ei ole töötasu maksmine ette nähtud ning

vastustaja ei ole teist informatsiooni kui seadusest tulenevat andnud.

11. Eesti Töötukassa märgib ka, et olukorras, kus kaebaja väidetav õiguste rikkumine on juba aset

leidnud, ei ole võimalik kaebaja õiguste kaitse keelamiskaebuse esitamisega. Keelamiskaebus on

lubatav, kui akt või toiming oleks isiku õigusi rikkuv, õiguste rikkumist poleks võimalik hiljem

kohase kaebusega ära hoida ning esineb reaalne oht, et selline haldusakt antakse või toiming

sooritatakse. Vastustaja hinnangul puuduvad käesoleval juhul halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 45 lõikes 1 sätestatud keelamiskaebuse lubatavuse eeldused.

Kohtu seisukoht

12. Vaidlust ei ole selles, et 8. ja 9. juulil 2014 oli kaebaja töötuna arvele võetud. 8. juulil 2014

koostatud ja kaebaja allkirjastatud individuaalse tööotsimiskavas (tl 32) on töö leidmiseks

kokkulepitud tegevusena nimetatud MTÜ Uuskasutuskeskus klienditeenindaja ametikohal

proovitööl osalemine. Proovitöö osavõtulehest (tl 37) nähtuvalt toimus proovitöö MTÜ Uuskasutus

tegevuskohas Riia 11, Tartus 9. juulil 2014. Vaba ametikoha nimetusena on seejuures märgitud

„vabatahtlik“.

13. Vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 2 p-le 1 tööturuteenus on teenus, mida

osutatakse töötule ja tööotsijale ja käesolevas seaduses sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks

ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Sama seaduse neljanda

paragrahvi esimesest lõikest tulenevalt Eesti Töötukassa korraldab tööturuteenuste osutamist ja

määrab tööturutoetusi.

Tööturuteenuste liigid on sätestatud TTTS § 9 lg-s 1, mis näeb tööturuteenusena teiste hulgas (p 14)

ette

ka

TTTS

§-s

sätestatud

tööhõiveprogrammiga

kehtestatud

tööturuteenused.

Tööhõiveprogrammi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega TTTS eesmärgi täitmiseks,

tööturupoliitika paindlikumaks ja efektiivsemaks korraldamiseks, tööturuteenuste ja -toetuste

arendamiseks

ning

uute

tööturumeetmete

väljatöötamiseks

(TTTS

§

lg

1).

Tööhõiveprogrammiga võib kehtestada tööturuteenuseid, samuti võimaldada tööturuteenuste

osutamist TTTS-s sätestatust soodsamatel tingimustel, laiendada tööturuteenuste kasutamiseks ja

tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikute ringi või kehtestada tööturuteenuste ja -toetuste

suurendatud määrad (TTTS § 41 lg 4).

14. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2013 määrusega nr 174 vastu võetud Tööhõiveprogramm

2014–2015 § 16 lg 1 näeb ette, et töövahenduse teenuse osutamisel võib Eesti Töötukassa leppida

tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl. Proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev (§

16 lg 2).

Kohus nõustub vastustajaga selles, et proovitööl osalemise eesmärgiks saab pidada töötukassale

vahendamiseks esitatud vaba töökoha tingimuste ja võimalustega kohapeal tutvumist, mis lubab

tööandjal ühtlasi hinnata isiku sobivust sellele ametikohale. Proovitöö lühiajalisuse tõttu ei ole sellel

töösuhtele iseloomulikke tunnuseid. Tööandjal on küll isiku suunamise ja juhendamise roll, kuid

töölepingulisele suhtele iseloomulikku alluvusvahekord proovitöö raames ei teki. Pigem sarnaneb

proovitöö lepingueelsete läbirääkimistega, kus pooled hindavad teineteist, et otsustada põhilepingu

sõlmimine.

Seega ei ole tegemist lepingulisel alusel töötamisega töölepinguseaduse tähenduses, vaid

võimalikult kõrge tööhõive saavutamise ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamise

eesmärki teeniva tööturuteenusega, mis otseselt toetab töötukassa kaudu vaba töökoha vahendamise

teenust. Seetõttu on vastustaja põhjendatult seisukohal, et proovitööl osalemisega ei teki isiku ja

tööandja vahel töösuhet ega tööandjal vastavalt kohustust maksta proovitööl osalejale töötasu.

Kaudselt toetab eeltoodud seisukohta ka asjaolu, et töölepingu alusel töötamise fakt on aluseks

töötuna arveloleku lõpetamiseks (TTS § 7 lg 1 p, § 6 lg 5 p 3). Seega tooks vastupidine tõlgendus

kaasa olukorra, kus proovitööle suunamine tingiks automaatselt töötuna arveloleku lõpetamise. See

aga ei oleks kooskõlas proovitööle suunamise eesmärgiga, pidades silmas, et proovitööl osalemise

tulemusel ei ole isikule tagatud töölepingu sõlmimine sellel ametikohal tööle asumiseks.

Sel põhjusel on õiguspärane vastustaja tegevus kaebaja proovitööl osalemise korraldamisel selliselt,

et tööandja kaebajale selle eest tasu ei maksnud.

15. Kohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et 15. juuli 2014 otsusega lõpetas Eesti Töötukassa M.

Silveti töötuna arveloleku tema enda taotlusel tagasiulatuvalt 8. juulist 2014 ja võttis kaebaja uuesti

töötuna arvele 10. juulist 2014.

Asjas esitatud e-kirjavahetusest (tl 33-37), 8. juulil 2014 koostatud individuaalsest tööotsimiskavast

ja proovitöö osavõtulehest nähtub üheselt, et vastustaja suunas M. Silveti proovitööle, mitte töötama

töölepingu alusel. On kahetsusväärne, kui tööandja tegevuskohas kaebajale tegelikult pakutud

ametikoht ei vastanud kaebajale lubatule või töötamise tingimused ei vastanud proovitöö

tingimustele. Sel juhul on tegemist puudusega tööturuteenuse kvaliteedis, kuid see ei mõjuta

hinnangut sellele, kas proovitöö eest tuleb tasu maksta. Kohus nõustub, et olukorras, kus vastustaja

suunab isiku proovitööle tingimustel, mis tegelikkuses ei vasta proovitööle, võib proovitööle

suunamine osutuda õigusvastaseks.

Proovitöö tingimustele mittevastavust kinnitab kaudselt ka see, et vastustaja ise on pidanud

õigustatuks tagasiulatuvalt lõpetada kaebaja töötuna arvelolek vaidlusalusel ajal. Kuna aga see ei

kuulu käesoleva kaebuse esemesse, siis kohus kaebaja proovitööle suunamise õiguspärasust ei

hinda.

16. Vastavalt TTTS § 34 p-le ja § 36 p-le 4 on õigus saada stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust

isikul, kes osaleb TTS § 41 lg 1 alusel kehtestatud tööhõiveprogrammis nimetatud tööturuteenustel,

tööhõiveprogrammis sätestatud tingimustel ja korras. Tööhõiveprogramm 2014-2015 § 8 lg 1 järgi

on lisaks TTTS-s nimetatud isikutele õigus stipendiumi saada töötul, kes osaleb vabatahtlikul tööl.

Sama määruse § 8 lg 2 kohaselt on lisaksTTTS-s nimetatud isikutele õigus saada sõidu- ja

majutustoetust töötul, kes osaleb proovitööl. Seega ei näe TTTS ega Tööhõiveprogramm 2014-2015

ette stipendiumi maksmist proovitööl osalejale. Proovitööl osalejal on õigus saada sõidu- ja

majutustoetust, kui ta seda tegelikkuses vajab. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esines vajadus sõidu- ja

majutustoetuse saamiseks. Arvestades, et kaebaja elukohaks on Tartu linn ja ka proovitööle suunati

kaebaja Tartu linna, siis ei saa sellist vajadust ka tõenäoliseks pidada.

17. Teisalt ei sea Tööhõiveprogramm 2014-2015 ega TTTS isiku proovitööle suunamise lubatavust

sõltuvusse sõidu- ja majutustoetuse taotlemisest, taotlemisest hoidumisest või taotluse rahuldamata

jätmisest. TTTS § 31 lg 1 p 1 sätestab töötu kohustuse osaleda individuaalse tööotsimiskava

koostamisel ja seda täita. 8. juulil 2014 on kaebaja individuaalse tööotsimiskava allkirjastanud.

Seega on kaebaja aktsepteerinud enda proovitööle saatmise ja vastustaja oli õigustatud kaebaja

proovitööl osalemise registreerima sõltumata sõidu- ja majutustoetuse taotlemisest. Kuna

stipendiumi maksmine proovitööl osalejale ei ole kehtiva regulatsiooni kohaselt üldse lubatud, siis

ei pidanud vastustaja sellega kaebaja proovitööle suunamisel arvestama.

18. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, vastustaja toimingud kaebaja proovitööle suunamisel

selliselt, et tööandja kaebajale töötasu ei maksa ning kaebaja proovitööl osalemise registreerimisel

sõltumata sõidu- ja majutustoetuse taotlemisest või stipendiumi määramisest, on õiguspärased.

Vastavalt puudub alus Eesti Töötukassale ettekirjutuse tegemiseks toimingutest tulevikus

hoidumiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

19. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik