3-14-52037/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52037 Otsuse kuupäev 17.03.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Valtu Talu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 21.01.2014 otsuse nr 12-6/70 peale Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja OÜ Valtu Talu, esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

1. Rahuldada OÜ Valtu Talu kaebus;

2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 21.01.2014 otsus nr 12-6/70 osas, millega vähendati OÜ-le Valtu Talu väljamakstavat toetust 4947,19 euro võrra;

3. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Valtu Talu kasuks välja menetluskulud summas

515 eurot. 4.Saata kaebajale vastustaja täiendav vastus (09.03.2015). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 16.04.2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

OÜ Valtu Talu esitas 18.05.2011 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pindalatoetuste taotluse muu hulgas keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks. Taotluses märkis kaebaja põllumassiivil nr 54953574065 asuval põllul nr 108 (3,20 ha) kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks „oder“.

17.05.2012 esitas kaebaja PRIA-le samuti keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse, kus märkis põllumassiivil nr 54953574065 asuval põllul nr 108 (3,20 ha) kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks „s.oder“ (see on suvioder).

17.05.2013 esitas kaebaja PRIA-le keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotluse, kus märkis põllumassiivil nr 54953574065 asuval põllul nr (3,20 ha) kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks „suvioder“. Kokku taotles kaebaja 2013. a esitatud pindalatoetuste taotlusel keskkonnasõbraliku majandamise toetust 879,96 ha-le.

PRIA tuvastas kaebaja 2013. a pindalatoetuste taotluse administratiivse kontrollimise tulemusena, et kuna kaebaja oli kasvatanud põllumassiivil nr 54953574065 asuva põllu nr 108 pinnal aastatel 2011 – 2013, s.o kolmel järjestikusel aastal otra, siis oli kaebaja põllu nr 108 pinnal rikkunud põllumajandusministri 21.04.2010 määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 46) §

6 lg 3 p-s 1 toodud keeldu kasvatada samal põllul sama liiki põllu-, rühvelvõi köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal.

PRIA tegi 21.01.2014 otsuse nr 12-6/70, millega vähendas kaebaja 2013. a keskkonnasõbraliku majandamise toetust määruse nr 46 § 11 lg 4 alusel 10 % ulatuses ehk 4947,35 eurot. Kaebaja esitas 04.02.2014 PRIA 21.01.2014 otsuse nr 12-6/70 peale vaide, milles taotles otsuse üle vaatamist, väites, et 2012. a kasvatati põllul nr 108 kaera, mitte otra. PRIA jättis 06.08.2014 vaideotsusega nr 12-4/14/56-2 vaide rahuldamata.

10.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Valtu Talu kaebus PRIA 21.01.2014 otsuse nr 12-6/70 osaliseks kehtetuks tunnistamiseks (ehk osaliseks tühistamiseks). Kaebaja palub tunnistada vaidlustatud otsuse kehtetuks osas, millega vähendati OÜ-le Valtu Talu väljamakstavat toetust 4947,19 euro võrra.

Kaebuse põhjendused

Kaebaja märgib, et 2012. a toetuse taotluses märgiti põllul nr 108 kasvatatavaks kultuuriks ekslikult suvioder, kuigi tegelikkuses kasvatati seal 2012. a suvel kaera. 2013. a alguses toetuste määramisel vastav eksimus välja ei tulnud, kuivõrd kahel aastal järjest on sama kultuuri kasvatamine lubatud. 2013. a kevadel esitas kaebaja järjekordselt taotluse märkides taotluses põllul nr 108 viljeletavaks kultuuriks suviodra, mis vastas ka tegelikele asjaoludele. 2012. a taotluses esinenud eksimuse põhjal tuvastas PRIA süsteem vea, kuivõrd kolmel järjestikusel aastal ei ole sama kultuuri kasvatamine samal põllul lubatud.

Kaebaja leiab, et toetust ei oleks tohtinud vähendada, sest vähendamise aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei esinenud. Käesoleval juhul ilmnes 2014. a jaanuaris, et 2012. a taotluses esines eksimus ning 04.02.2014. a esitatud vaides soovis kaebaja vastava eksimuse kõrvaldada. Asjaolu, et haldusmenetlus 2012. a esitatud taotluse osas oli selleks ajaks juba lõppenud, ei saa kaebuse esitajalt võtta õigust taotluses esitatud ebaõigeid andmeid muuta, kui selgub, et need ei vasta eksimuse tõttu tegelikele asjaoludele. Juhul, kui andmete muutmine toob kaasa vajaduse muuta taotluse põhjal antud haldusakti, on võimalik ka selline menetlus haldusorgani poolt täiendavalt läbi viia. Kaebaja ei näe ühtegi põhjust, mis takistas tal 2012. a esitatud taotlust muutmast. Haldusmenetluse seadus sellist võimalust ei piira, mistõttu peab selline õigus olema tagatud.

Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, mille kohaselt ei ole väljavõtted põlluraamatust ja kaaluraamatust piisavad tõendid seetõttu, et vastavad dokumendid on koostatud kaebaja enda poolt. Vastavad dokumendid on koostatud 2012. a, s.o. ajal kui kaebajal puudus informatsioon sellest, et 2012. a esitatud toetuse taotlusse oli ekslikult ühe põllulapi suhtes sattunud valeinformatsioon. Kaebuse esitajal puudus igasugune mõistlik huvi taotluses vastavaid andmeid sihilikult vääralt kajastada ja seejärel produtseerida muu sisuga tõendeid. Juhul, kui PRIA soovib väita, et kaebuse esitaja on esitatud dokumendid koostanud tagantjärele 2014. a selleks, et saavutada otsuse muutmine, pidi PRIA vastavat asjaolu tõendama. PRIA ei ole sellega seonduvalt teinud mingisuguseid toiminguid ega esitanud täiendavaid päringuid. Muuhulgas on hõlpsasti võimalik tuvastada, millal on arvutis peetavat põlluraamatu faili viimati muudetud. Kaebaja kinnitab, et lisatud tõenditena esitatud dokumendid kajastavad tõeseid andmeid ja on koostatud 2012. a tavapärase töö käigus.

Kaebaja on seisukohal, et PRIA on otsuse tegemisel vääralt rakendanud kaalutlusõigust. Vaidlustatava otsuse esmaseks õiguslikuks aluseks on määruse nr 46 § 11 lg 4, mille näol on tegemist selge diskretsiooninormiga. PRIA on normi kohaldamisel ekslikult lähtunud eeldusest, et norm sätestab üksnes valikudiskretsiooni, s.o. kohustab PRIA-t otsustama üksnes vähendamise ulatuse. Selline seisukoht on ilmselgelt väär, ega saa olla kooskõlas viidatud õigusnormi mõtte ja eesmärgiga. Käesoleval juhul nähtub otsusest, et kokku taotles kaebuse esitaja toetust haritavalt põllumaalt kogupinnaga 879,96 hektarit. Põllumassiiv nr 54953574065 (põld nr 108), millel kasvatatava kultuuri osas on pooltel vaidlus, on kogupinnaga 3,2 hektarit. Seega moodustab vaidlusalune põllumassiiv kogu toetustaotluse esemeks olevast haritavast pinnast ligikaudu 0,36 %, mis on kaduvväike osa. Eelnevast tulenevalt ei saanud võimalik rikkumine (teise kultuuri kasvatamine) omada antud juhul sisuliselt mingisugust kaalu, isegi kui selline rikkumine tõepoolest esines. Ometi on PRIA selle mikroskoopilise väidetava rikkumise tulemusena vähendanud kogu haritava maa-ala suhtes väljamakstavat toetust 10% võrra. Selline otsus ei ole proportsionaalne ja eesmärgipärane. PRIA pidi otsustusdiskretsiooni kohustuse järgimisel esmalt otsustama, kas tuvastatud rikkumise põhjal tuleb üldse toetust vähendada.

Isegi kui eeldada, et otsuse aluseks olev rikkumine esines ja PRIA-l oli õigus asuda koheselt kaaluma toetuse vähendamise ulatust, tuleb määruse nr 46 § 11 lg-s 4 sätestatut tõlgendada selliselt, et toetust vähendatakse iga rikutud nõude kohta 5-25%, võttes sealjuures aluseks rikkumise iga põllumassiivi osas eraldi. Kuivõrd ühe põllu suhe põllumassiivide kogupindalasse võib olla väga erinev ei saa olla proportsionaalne ja eesmärgipärane lähenemine, kus sõltumata rikkumise osakaalust vähendatakse kogutoetust. Jõudes järeldusele, et põllukultuuri vahelduvuse nõuet rikuti põllumassiivil, mis moodustas 0,36% toetuse esemeks olevate põldude kogupindalast, sai PRIA vähendada toetust üksnes proportsionaalse osa suhtes toetusest. Seega sai PRIA määruse nr 46 § 11 lg 4 kohaselt vähendada toetust protsentuaalses osas summast, mis vastab proportsionaalsele osale kogutoetusest ehk maksimaalselt 17,81 euro võrra. Vastasel juhul ei saa vähendamine olla proportsionaalne rikkumise ulatusega ning määruse nr 46 § 11 lg 4 näol oleks tegemist karistusmeetmega, mis ei saa aga olla vastava normi sisuks ja eesmärgiks.

Varasemas kohtupraktikas on kohtud korduvalt rõhutanud, et kaalutlusõiguse teostamisel peab haldusorgan haldusakti põhjendama, sealhulgas esitama argumendid ja põhjendused, miks jõuti diskretsiooniotsuses just vastavale järeldusele. Vaidlustatavas haldusaktis puuduvad viited hindamismaatriksile. Kohtud on varasemas kohtupraktikas korduvalt selgitanud, et üldjuhul ei saa diskretsiooniotsust põhjendada tagantjärele hilisemas menetluses. Vaidlustatav haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatule, mistõttu tuleb otsus vaidlustatavas osas kehtetuks tunnistada. Kaebaja taotleb tühistada kaevatav otsus osas, millega vähendati osaühingule Valtu Talu väljamakstavat toetust 4947,19 euro võrra ning palub enda kasuks välja mõista ka menetluskulud summas 615 eurot.

Vastustaja vastuväited

PRIA ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. PRIA taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

Vastustaja on märkinud, et käesolevas vaidluses on kaebaja sisuliselt soovinud 04.02.2014. a muuta 2012. a esitatud taotluses deklareeritud andmeid põllu nr 108 osas. Vastustaja on seisukohal, et taoline taotlusandmete muutmine ei ole võimalik. 2012. aasta pindalatoetuste taotluse esitamisel on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud taotlusel esitatud andmete õigsust ja andnud õiguse esitatud andmeid kontrollida. Seega pidi kaebaja 2012. a pindalatoetuste taotluse esitamise hetkel olema kindel, et tema poolt taotlusel deklareeritud andmed (sealhulgas andmed põllul nr 108 kasvatatud põllumajanduskultuuri kohta) on tõepoolest tõesed.

Vastustaja märgib, et tõendamiskoormis selles osas, et põllul nr 108 kasvatati 2012. a tõepoolest kaera, lasub antud juhtumil kaebajal. Seejuures peaks kaebaja 2012. aastal põllul nr 108 kasvatatud kultuuri tõendama selliselt, et tõendatava asjaolu esinemine oleks väljaspool kahtlust. Vastustaja hinnangul ei saa piisavateks ega usaldusväärseteks tõenditeks olla põlluraamatu ja kaaluraamatu väljavõtted, kuna nimetatud dokumendid koostab taotleja ise ning neid on võimalik igal ajal muuta. Käesoleval ajahetkel ei ole vastustajal võimalik 2012. a põllul nr 108 kasvatatud põllumajanduskultuuri tuvastada ka kohapealse kontrolli ega muude meetodite abil.

Vastustaja leiab, et käesolevas asjas ei ole kaalutlusõigust vääralt rakendatud. Vastustaja hinnangul ei sisalda määruse nr 46 § 11 lg 4 selle sõnastusest tulenevalt otsustusdiskretsiooni võimalust , see on võimalust kaaluda, kas toetust vähendada või jätta toetus vähendamata, vaid nimetatud norm kohustab PRIA-t rikkumise tuvastamise korral otsustama toetuse vähendamise vahemikus 5-25%. Juhtumil, mil nimetatud normis oleks soovitud anda PRIA-le otsustusdiskretsiooni võimalus, pidanuks normi sõnastus sisaldama sõnu „võib PRIA otsustada“ või muud sellist.

Vastustaja hinnangul annab määruse nr 46 § 11 lg 4 PRIAle valikudiskretsiooni, s.o võimaluse valida toetuse vähendamine 5-25% ulatuses. Vastustaja selgitab, et on ühetaolise halduspraktika ning võrdse kohtlemisi printsiibi täitmise tagamiseks kehtestanud erinevate nõuete, sealhulgas määruse nr 46 § 6 lg 3 p-s 1 toodud nõude rikkumise korral toetuse vähendamise suuruse otsustamiseks hindamismaatriksid. Nimetatud hindamismaatriksid on kättesaadavad ka PRIA veebilehel. Vastustaja on ka kaebaja poolt toime pandud rikkumise hindamisel lähtunud kehtestatud hindamismaatriksist ning hinnanud rikkumise raskust, ulatust ja püsivust. Nii rikkumise raskust kui ka ulatust on hinnatud ühe hindepunktiga, rikkumise püsivust on hinnatud 3 hindepunktiga. Kokku on rikkumist hinnatud 5 hindepunktiga, millele vastab sanktsioon 10%. Rikkumise hindamine on vastavalt hindamismaatriksile kontrollitav. Eelnevast nähtub, et vastustaja on rikkumise hindamisel võtnud arvesse asjaolu, et rikkumise ulatus oli väike. Samas rõhutab vastustaja, et rikkumisega seotud maa osakaal kogu taotleja põllumajandusmaasse ei ole ega saagi olla ainus kriteerium, millest toetuse vähendamise suuruse määramisel lähtuda, vaid arvesse tuleb võtta ka muid olulisi asjaolusid. Et kaebaja oli vastustajale teadaolevatel andmetel kasvatanud põllul nr 108 kolmel järjestikusel aastal otra, rikkumise toimepanemine ei tulenenud kaebajast mitteolenevatest põhjustest ning kaebaja ei olnud maale rajanud ka mustkesa ega teinud odrale allakülvi (mis oleks mõnevõrra leevendanud samal maal mitmel järjestikusel aastal sama põllumajanduskultuuri kasvatamise negatiivseid tagajärgi (haiguste ja kahjurite levik, mullaviljakuse vähenemine)), on antud juhtumil rikkumisel raskesti eemaldatav mõju, s.o suur püsivus. Võttes arvesse nii rikkumise raskust, ulatust kui ka püsivust, on antud juhtumil kohaldatud toetuse vähendamise määr vastustaja hinnangul kooskõlas kaalutlusreeglitega ning proportsionaalne. PRIA-le jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele kaebaja esindaja käsitlus toetussumma vähendamise kohta summas 17,81 eurot tugineb.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaevatav PRIA 21.01.2014. a otsus nr 12-6/70 on õiguspärane ja OÜ Valtu Talu kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Kohtu seisukoht

1. Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel asjaoludel.

2.Esmalt leiab kohus, et 2012. a esitatud toetuse taotluses andmete muutmine 2014. aastal ei olnud tõepoolest enam võimalik, isegi kui taotluses oli taotleja poolt esitatud ekslikke andmeid. HMS § 43 lg 1 p 1 sätestab, et haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega. Seega oli 2012. a esitatud toetuse taotluse menetlus lõppenud. Juba lõppenud menetlust saab uuendada, kui esinevad HMS § 44 lg-s 1 sätestatud alused. Käesoleval juhul selliseid aluseid ilmselt ei esine. Lisaks on vastustaja viidanud komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 14 lõigetele 1 ja 2, millest tuleneb, et ühtses toetusetaotluses (s.o pindalatoetuste taotluses) juba deklareeritud üksikute põldude kasutusviisi muudatustest tuleb Eesti puhul pädevat asutust see on PRIA-t kirjalikult teavitada hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. juuniks. Seega ei olnud 2014. a võimalik enam 2012. a taotluses esitatud andmeid muuta. Eeltoodust tulenevalt puudub käesoleval juhul ka vajadus anda hinnangut sellele, kas kaebaja eksis 2012. a toetuse taotlust esitades põllu nr 108 osas kasvatatava põllukultuuriga või mitte.

3.Põllumajandusministri 21.04.2010 määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 6 lg 3 p 1 sätestab, et põhitegevuse eest toetuse taotlemise korral peab sama määruse paragrahvi 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud viljavaheldusvõi külvikorraplaani koostamise ja järgimise korral arvestama, et kogu ettevõtte § 4 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud maal ei kasvatata samal põllul teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning sama liiki põllu-, rühvelvõi köögiviljakultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal. Nähtuvalt aastatel 2011-2013 esitatud toetuse taotlustest ei ole kaebaja seda tingimust põllu nr

108 osas täitnud.

Määruse nr 46 § 11 lg 4 sätestab, et kui kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et taotleja on kohustuseaastal rikkunud §-des 6-8 või § 9 lõigetes 4-5 sätestatud nõudeid, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 kohaselt rikkumise tõsidust, ulatust ja püsivust arvestades, vähendades taotletud toetust iga rikutud nõude kohta 5-25%. Kaebaja leiab, et viidatud säte võimaldab otsustusdiskretsiooni ning minimaalse rikkumise korral on võimalik jätta sanktsioon ka kohaldamata. Vastustaja leiab, et säte ei võimalda jätta toetust vähendamata ning annab valikudiskretsiooni piirid, s.o toetuse vähendamine 5-25% ulatuses. Kohus nõustub vastustajaga, et viidatud säte annab piirid, mille ulatuses tuleb otsustada toetuse vähendamine ning PRIA-l ei ole võimalik jätta toetust rikkumise korral vähendamata. Ka komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 18 sõnastusest, millele tugineb põllumajandusministri määrus, tuleneb, et kohustuse täitmata jätmisel toetust vähendatakse. Nimetatud artikli p 2 sätestab, et liikmesriik nõuab toetuse tagasi ja/või keeldub toetuse andmisest või määrab kindlaks toetuse vähendamise summa eelkõige kindlakstehtud kohustuse täitmata jätmise tõsiduse, ulatuse ja püsivuse põhjal.

Määruse nr 46 § 11 lg 8 sätestab, et taotletud toetuse vähendamise otsustamise korral kohaldab PRIA komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artiklit 73. Nimetatud artiklist tuleneb, et vähendamist ei kohaldata, kui ebaõigetest andmetest on asutust see on PRIA-t teavitatud enne seda, kui asutus on ise põllumajandustootjale rikkumisest teada andnud.

4.Kaebaja on 2013. a esitatud pindalatoetuste taotlusel keskkonnasõbraliku majandamise toetust taotlenud kokku 879,96 ha-le maale. Taotletava toetuse suurus on otseses sõltuvuses põllumajandusmaa suurusest. PRIA määras kaebaja toetussummaks kokku 44526,19 eurot, sest vähendas toetust 4947,35 euro ehk 10% võrra määruse nr 46 § 6 lg 3 p-s 1 sätestatud nõude rikkumise eest. Nimetatud nõuet rikuti 3,20 ha suurusel põllul. PRIA on toetuse vähendamisel lähtunud hindamismaatriksist, mis on kättesaadav PRIA veebileheküljel.

5.Kaebaja leiab, et PRIA ei oleks tohtinud vähendada kogu toetussummat, vaid arvestama oleks pidanud 3,20 hektarilise põllu suhet põllumaade kogupinna ehk 879,96 hektariga. 3,20 ha suurune põld moodustab toetustaotluse esemeks olevast haritavast pinnast ligikaudu 0,36%, mis on kaduvväike osa. Kogu taotletud toetussummast on 0,36%, mis on kokku 178,10 eurot, sellest 10% moodustab 17,81 eurot, mille võrra oleks saanud toetussummat vähendada. Kaebaja märgib lisaks, et vaidlustatud haldusaktis ei sisaldu põhjendusi selle kohta, miks otsustati toetust vähendada just 10% ulatuses. Vaidlustatud haldusaktis puuduvad viited hindamismaatriksile. Ka vaideotsuses on vastustaja maatriksit üksnes maininud, kuid ei ole selgitanud, kuidas on maatriksi alusel hindepunktid ja sanktsioon kujunenud.

6.Kohus leiab, et arvestades toetustaotluste suurt arvu, ei ole PRIA-l võimalik taotluse osas tehtud otsust koheselt põhjalikult põhjendada. Riigikohus on 10.04.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-16-14 (viidates lahendile asjas nr 3-3-1-77-12) märkinud, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kuigi selline menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks, leevendab probleemi toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie ning vaideotsus tuleb sisuliselt põhjendada. Halduskohus on seisukohal, et esialgse otsustuse põhjendamiskohustuse rikkumist võib kompenseerida vaide esitamise korral vaideotsuses toodud põhjendused, kuid kohtu hinnangul on käesoleval juhul PRIA 06.08.2014 vaideotsuses nr 12-4/14/56-2 toodud põhjendused ka puudulikud, viidatud on vaid hindamismaatriksi olemasolule, kuid hindepunktide omistamist kaebaja rikkumisele ei ole täpsemalt selgitatud.

7.Kohtumenetluses antud vastustaja selgitustest ja viidatud hindamismaatriksist nähtub, et kaebaja rikkumise raskusastet on hinnatud 1 hindepunktiga (mõju nõude eesmärgile praktiliselt puudub – kuni 5% keskkonnasõbraliku majandamise toetusõiguslike põldude arvust ei ole kultuuride järgnevust järgitud), rikkumise ulatust on hinnatud samuti 1 hindepunktiga (ei oma mõju kogu tegevusele – kultuuride järgnevust ei ole rakendatud kuni 10% kogu keskkonnasõbraliku majandamise toetusõiguslikust maast) ja rikkumise püsivust on hinnatud 3 hindepunktiga (raskesti eemaldatav mõju – kultuuride järgnevust ei ole rakendatud ega ühel aastal tehtud teraviljale allakülvi. Samuti ei ole rajatud ühel aastal mustkesa).

8.HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole PRIA järginud haldusakti proportsionaalsuse põhimõtet.

9.Kaebaja poolne kohustuste rikkumine on tuvastatud 3,20 ha suurusel põllul, mis moodustab toetustaotluse esemeks olevatest põldudest 0,36%. Hindamismaatriksist nähtub, et kui rikkumine on tuvastatud kuni 5% toetusõiguslike põldude arvust, siis hinnatakse rikkumise raskust 1- sanktsioonilise hindepunktiga. Käesoleval juhul rikkus kaebaja määruse nr 46 § 6 lg 3 p-st 1 tulenevat nõuet vaid ühe konkreetse põllu osas. PRIA vaidlustatud otsuse kehtima jäämine tooks kaasa selle, et põllu nr 108 eest ei makstaks toetust üldse ning ülejäänud põldude eest makstavat toetust vähendataks, mis ei ole proportsionaalne lähenemine, kuna sõltumata rikkumise osakaalust vähendatakse kogutoetust.

10. Kohus teeb eeltoodud sättest järelduse, et taotleja iga vähemalt 1,00 hektari suuruse maa kohta esitatud nõuet tuleks toetuse vähendamise korral käsitleda eraldi ja kui nimetatud maal rikutakse toetuse tingimust või tingimusi, siis saab toetust vähendada vaid nimetatud maa osas ja sellele maale määratud toetust arvesse võttes.

11.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus OÜ Valtu Talu kaebuse ja tühistab PRIA 21.01.2014 otsuse nr 12-6/70 osas, millega vähendati OÜ-le Valtu Talu väljamakstavat toetust 4947,19 euro võrra. PRIA´l on võimalus asi uuesti läbi vaadata.

12.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lg 1 p 1, mis annab volituse haldusakti tühistamiseks ning HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

13.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. OÜ Valtu Talu on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 615 eurot. Kuludokumendid on kohtule esitatud. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja menetluskulud, mis on kantud seoses kaebuse 18.02.2015 täiendustega, ei ole olnud vajalikud ja põhjendatud, sest nimetatud seisukohad kattuvad peaasjalikult kaebuses toodud seisukohtadega.

14.HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga ja leiab, et vastustajalt väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada 100 euro võrra. Seega kuuluvad vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 515 eurot, mis sisaldab õigusabikulusid

500 eurot ja 15 eurot riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks kohtunik

Kohtuotsuse põhjendused on asendatud Tartu Ringkonnakohtu 23.08.2016.a otsuse põhjendustega. Tartu Ringkonnakohtu 23.08.2016.a otsus Resolutsioon

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsuse resolutsioon muutmata.

2. Asendada Tartu Halduskohtu 17. märtsi 2015. a otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 815 eurot.